Legislator Case Law & Legislation
3-3-1-2-15 AI generated

3-3-1-2-15 · Riigikohus

Case Number 3-3-1-2-15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Narva Linnavalitsus otsustas 8. märtsi 2001. a korraldusega nr 480-k erastada määruskaebuse esitajale ostueesõigusega maa Narva linnas Vestervalli tn 29A. Narva Linnavalitsus muutis 18. aprilli

Legislator headnote

AI generated

3-3-1-2-15 · Riigikohus: Narva Linnavalitsus otsustas 8. märtsi 2001. a korraldusega nr 480-k erastada määruskaebuse esitajale ostueesõigusega maa Narva linnas Vestervalli tn 29A. Narva Linnavalitsus muutis 18. aprilli

Keywords

AI generated
initial application for access extension of visiting rights freedom of navigation declining of jurisdiction north Sea untimely request for extension
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-2-15

Määruse kuupäev

21. aprill 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Tõnu Anton ja Jüri Põld

Kohtuasi

Aleksandr Makarikovi kaebus Narva Linnavalitsuse 18. aprilli

2007. a korralduse nr 520-k tühistamiseks, kohustava

ettekirjutuse tegemiseks ning tekitatud kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 19. juuni 2014. a määrus haldusasjas

nr 3-12-1512

Menetluse alus Riigikohtus

Aleksandr Makarikovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aleksandr Makarikovi määruskaebus osaliselt. Ennistada kaebetähtaeg maa

erastamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude osas. Jätta ennistamata kaebetähtaeg

Narva Linnavalitsuse 18. aprilli 2007. a korralduse tühistamise nõudes ja nõudes kohustada

Narva Linnavalitsust erastama Narva linnas Vestervalli 29A asuvat maad. Muuta vastavalt

halduskohtu ja ringkonnakohtu määrust.

2. Kautsjon tagastada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Narva Linnavalitsus otsustas 8. märtsi 2001. a korraldusega nr 480-k erastada määruskaebuse

esitajale ostueesõigusega maa Narva linnas Vestervalli tn 29A. Narva Linnavalitsus muutis 18. aprilli

2007. a korraldusega nr 520-k korraldust nr 480-k ja otsustas seoses ostueesõiguse üleminekuga

määruskaebuse esitajalt OÜ-le Gradiens erastada maa ostueesõigusega OÜ-le Gradiens, sest

erastataval maal asuvad ehitised kuuluvad ehitusregistri andmetel 12. aprilli 2007. a seisuga OÜ-le

Gradiens, kellega sõlmiti 28. mail 2007 asjaõigusleping ning kes selle alusel kanti maa omanikuna

kinnistusregistrisse.

2. Aleksandr Makarikov esitas 6. jaanuaril 2009 Narva Linnavalitsusele taotluse Narva Linnavalitsuse

18. aprilli 2007. a korralduse muutmiseks ja 8. märtsi 2001. a korralduse kehtivuse taastamiseks.

Narva Linnavalitsus jättis 2009. aasta 5. jaanuari kuupäeva kandva kirjaga taotluse rahuldamata.

Linnavalitsus teatas, et on teadlik, et garaaž asukohaga Vestervalli 29A kuulub notari kinnitatud

17. augusti 2001. a ostu-müügilepingu alusel OÜ-le Gradiens.

3. Tartu Ringkonnakohus tuvastas 7. juuni 2012. a otsusega tsiviilasjas nr 2-02-56, et OÜ Gradiens ei

omandanud heauskselt Narvas Vestervalli 29A asuvat garaažihoonet vallasasjana enne hoone

muutumist kinnisasja oluliseks osaks. Kohus nentis, et OÜ Gradiens sai garaažihoone omanikuks

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lg 1 alusel maa erastamisega, mille aluseks oli Narva

Linnavalitsuse 18. aprilli 2007. a korraldus. Tsiviilkohtumenetluses ei saa tühistada maa erastamist ja

kinnistusraamatu kannet ega taastada maa erastamise asja ja katastriüksuse moodustamist

määruskaebuse esitaja nimele. Kohus selgitas, et kaebusi linnavalitsuse kui avaliku võimu kandja

tegevuse peale vaatab läbi halduskohus.

4. A. Makarikov esitas 16. juulil 2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada OÜ-le

Gradiens maa erastamise aluseks olnud Narva Linnavalitsuse dokumendid ja kinnisturaamatukande,

kohustada Narva Linnavalitsust erastama määruskaebuse esitajale Narva linnas Vestervalli 29A asuva

maaja hüvitama Narva Linnavalitsuse tekitatud kahju. A. Makarikov esitas kakaebetähtaja ennistamise

taotluse.

5. Tartu Halduskohus jättis 1. novembri 2012. a määrusega rahuldamata kaebuse esitamise tähtaja

ennistamise taotluse ja lõpetas haldusasja menetluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124

lg 2 alusel. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 18. detsembri 2012. a määrusega halduskohtu määruse

peale esitatud määruskaebuse, tühistas selle määruse ning edastas haldusasja Tartu Halduskohtule

kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

6. Tartu Halduskohus võttis 5. septembri 2013. a määrusega menetlusse kaebuse järgmised nõuded:

1) Narva Linnavalitsuse 18. aprilli 2007. a korralduse tühistamise nõue; 2) nõue kohustada Narva

Linnavalitsust erastama määruskaebuse esitajale Narva linnas Vestervalli 29A asuva maa;3) määrus-

kaebuse esitajale tekitatud kahju hüvitamise nõue summas 15 000 eurot.

7. Tartu Halduskohus jättis 21. oktoobri 2013. a määruse resolutsiooni punktiga 1 rahuldamata

kaebetähtaja ennistamise taotluse tühistamis-, kohustamis- ja osaliselt ka hüvitamisnõuete osas ning

lõpetas nende nõuete menetluse. Kohus jätkas omandi kaotamisega tekkinud kahju eest hüvitise

väljamõistmise nõude menetlemist. Kohus põhjendas määrust järgmiselt:

1) tühistamis- ja kohustamisnõude puhul pole kaebetähtaja ennistamise alust. Määruskaebuse esitaja

sai vaidlustatavast haldusaktist teada Maa-ameti 17. oktoobri 2008. a kirja kättesaamisel ja esitas

Narva Linnavalitsusele taotluse tühistada Narva Linnavalitsuse 18. aprilli 2007. a korraldus, taastada

Narva Linnavalitsuse 8. märtsi 2001. a korralduse kehtivus ning edastada maakatastrile ja Maa-ametile

muudetud andmed Vestervalli 29A asuva kinnistu omaniku kohta. Tegemist oli vaidega, mille Narva

Linnavalitsus jättis 5. jaanuaril 2009 rahuldamata. Kuna määruskaebuse esitaja läbis kohtueelse

menetluse HKMS § 47 lg 1 mõttes, siis hakkas tulenevalt HKMS § 47 lg-st 2 halduskohtule kaebuse

esitamise tähtaeg kulgema vaidemenetluse lahendi teatavakstegemisest määruskaebuse esitajale. Kuigi

vastustaja ei teatanud kohtule, kas ja millal toimetati 5. jaanuari 2009. a haldusakt "Vastus taotlusele"

määruskaebuse esitajale kätte, võib arvata, et see edastati talle, ja seda kinnitas ka määruskaebuse

esitaja. Kuna tavaliselt edastab postiasutus riigisisese posti adressaadile keskmiselt 2 päeva jooksul,

hakkas halduskohtusse haldusakti tühistamis- ja kohustamisnõude esitamise tähtaeg eeldatavasti

kulgema 8. jaanuarist 2009 ja lõppes 8. veebruaril 2009. Kuna määruskaebuse esitaja pöördus

halduskohtusse Narva Linnavalitsuse 18. aprilli 2007. a korralduse tühistamis- ja kohustamisnõudega

alles 16. juulil 2012, lasi ta HKMS § 47 lg-s 2 ettenähtud kaebetähtaja mööda enam kui kolm aastat;

2) halduskohtule tühistamis- ja kohustamisnõude esitamisega viivitamist ei tinginud tsiviilkohtu-

menetlus asjas nr 2-02-56. Narva Linnavalitsuse 18. aprilli 2007. a korraldus rikkus määruskaebuse

esitaja õigusi, olenemata tsiviilasja nr 2-02-56 lahendist, mistõttu ta oleks saanud seda korraldust

halduskohtus vaidlustada. Määruskaebusest ei selgu, mis põhjustel ei saanud kaebuse esitaja välja

selgitada haldusakti vaidlustamise korda ja vajaduse korral kasutada selleks professionaalset abi;

3) tähtaegne on nõue mõista välja hüvitis omandi kaotuse eest;

4) hüvitamisnõuetel, mis võivad tulla maa erastamata jätmisest, puudub seos Tartu Ringkonnakohtu

7. juuni 2012. a otsusega, mistõttu hakkas nende nõuete esitamise tähtaeg kulgema ajast, mil

määruskaebuse esitaja sai teada tekitatud kahju pöördumatusest ehk Narva Linnavalitsuse 5. jaanuari

2009. a haldusakti nr 1.17/51 (vastus taotlusele) kättesaamisest. Puuduvad mõjuvad objektiivsed

põhjused, mis annaksid alust ennistada selle kahjunõude esitamise tähtaeg. Määruskaebuse esitaja pidi

teadma, et Narva Linnavalitsuse korraldus nr 520-k jääb kehtima ja seetõttu on nimetatud

korraldusega talle pöördumatult kahju tekitatud, sõltumata tsiviilvaidlusest. HKMS § 46 lg-s 4

kindlaksmääratud tähtaeg halduskohtule hüvitamisnõude esitamiseks hakkas kulgema 9. veebruaril

2009 ning lõppes 9. veebruaril 2012, mistõttu ei ole 16. juulil 2012 halduskohtule esitatud maa

erastamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõuetähtaegne.

8. Määruskaebuse esitaja esitas määruskaebuse, milles taotles Tartu Halduskohtu 21. oktoobri

2013. a määruse resolutsiooni punkti 1 tühistamist ja uue määruse tegemist.

9. Tartu Ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata,

nõustudes halduskohtu põhjendustega ja jättes need kordamata. Vastuseks määruskaebusele märkis

ringkonnakohus järgmist:

1) määruskaebuse esitaja taotleb halduskohtu määruse tühistamist järgmistel põhjustel: a) linna-

valitsuse ametnikud ei selgitanud talle kaebuse esitamise korda ja tähtaegu; b) kaebetähtaeg Narva

Linnavalitsuse 18. aprilli 2007. a korralduse vaidlustamiseks hakkas kulgema tsiviilasjas nr 2-02-56

tehtud otsuse jõustumisest, kuna see tsiviilasi on praeguse haldusasjaga lahutamatult seotudja enne

tsiviilasjas tehtud lahendit ei olnud määruskaebuse esitajal mingit võimalust esitada kaebust;

2) ringkonnakohus leidis, et kumbki põhjendus ei anna alust tühistada halduskohtu määrust.

Määruskaebuse esitaja kasutas haldusmenetluse seaduse (HMS) § 71 lg-s 1 ette nähtud vaide

esitamise õigust, esitades Narva Linnavalitsusele taotluse Narva Linnavalitsuse 18. aprilli 2007. a

korralduse tühistamiseks ja 8. märtsi 2001. a korralduse kehtivuse taastamiseks. Narva Linnavalitsus

vastas taotlusele 2009. aasta 5. jaanuarikuupäeva kandva kirjaga (tulenevalt taotluse esitamise ajast on

kuupäeva õigsus vaieldav) ja jättis taotluse rahuldamata. See vastus ei sisalda tõepoolest

vaidlustamisviidet. Kuigi HMS § 57 lg 2 kohaselt ei mõjuta vaidlustamisviite puudumine haldusakti

kehtivust, vaidlustamise tähtaega ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi, on Riigikohus pidanud

võimalikuks, et haldusaktis vaidlustamisviite puudumine võib olla mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks

(RKHKm asjas nr 3-3-1-23-07, p 13). Siiski ei ole tegemist automaatse tähtaja ennistamise alusega;

3) halduskohtule esitati kaebus 16. juulil 2012, s.o rohkem kui kolm aastat pärast Narva Linna-

valitsuses 18. aprilli 2007. a korralduse vaidlustamist Narva Linnavalitsuses. Nii pika aja jooksul

edasiste toimingute tegemata jätmist korralduse vaidlustamisel ei saa pidada mõistlikuks. Riigikohus

on selgitanud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja ei olnud piisavalt hoolikas, et

selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad, ja et vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb

arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset

külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest (RKHKm asjas nr 3-3-1-57-02, p 19). Kuigi Narva

Linnavalitsus ei selgitanud määruskaebuse esitajale halduskohtule kaebuse esitamise korda, pidi

määruskaebuse esitaja siiski ka ise olema piisavalt hoolas, et see välja selgitada. Kui määruskaebuse

esitaja oleks mõistliku aja jooksul kaebuse esitamise korra ise või professionaalse abiga välja

selgitanud, võinuksid esineda kaebetähtaja ennistamise alused. Määruskaebuse esitaja tegevusetus

rohkem kui kolme aasta jooksul ei anna kaebetähtaja ennistamiseks alust. Samuti tuleb kaebetähtaja

ennistamise aluste hindamisel arvestada õiguskindluse põhimõtet ning kolmandate isikute ja

avalikkuse huvi haldusakti kehtimajäämise vastu. Riigikohus on märkinud, et kolmanda isiku huvi ja

avalik huvi haldusakti kehtimajäämise vastu on seda kaalukamad, mida enam on tähtaega ületatud, ehk

mida enam on tähtaega ületatud, seda kaalukam peab olema ületamise põhjus (RKHKm asjas nr 3-3-1-

57-02, p 20). Määruskaebuse esitaja ei ole pärast Narva Linnavalitsuselt 2009. a alguses oma

taotlusele vastuse saamist teinud ühtki toimingut Narva Linnavalitsuse 18. aprilli 2007. a korralduse

vaidlustamiseks. Kuna määruskaebuse esitaja on ületanud kaebetähtaega enam kui kolm aastat ega ole

esitanud kaebuse hilinenult esitamiseks muid mõjuvaid põhjusi peale tsiviilasjas nr 2-02-56 toimunud

vaidluse, kaaluvad kolmanda isiku (OÜ Gradiens) ja avalikkuse huvid üles tema õiguse kaebetähtaja

ennistamisele. Halduskohus on õigesti selgitanud, miks ei saa kaebetähtaja ennistamise aluseks olla

menetlus tsiviilasjas nr 2-02-56. Ringkonnakohus selgitab veel, et kuna Narva Linnavalitsus muutis

18. aprilli 2007. a korraldusega 8. märtsi 2001. a korraldust Vestervalli tn 29A maatüki

ostueesõigusega erastamise kohta ja tunnistas selle määruskaebuse esitajale soodsa haldusakti

sisuliselt kehtetuks, rikkus Narva Linnavalitsuse 18. aprilli 2007. a korraldus määruskaebuse esitaja

õigusi, olenemata lahendist tsiviilasjas nr 2-02-56. Seega ei saa Narva Linnavalitsuse 18. aprilli

2007. a korralduse vaidlustamise tähtaeg sõltuda lahendist tsiviilasjas nr 2-02-56.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. A. Makarikov esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määrus ja

teha uus määrus, millega ennistada tähtaeg Narva Linnavalitsuse 18. aprilli 2007. a korralduse nr 520-

k vaidlustamiseks. Määruskaebuses väidetakse järgmist:

1) ringkonnakohtu määrus ei ole jõustunud, kuna seda pole kaebajale kätte toimetatud ega muul viisil

edastatud. Määruskaebuse esitaja sai 12. septembril 2014 kätte halduskohtu 12. augusti 2014. a

kohtunõude, mille 4. septembri 2014. a kaaskirjast nähtus, et kohtunõuet püüti talle kaks korda kätte

toimetada. Kohtunõudest selgus, et ringkonnakohus tegi 19. juunil 2014 määruse halduskohtu

21. oktoobri 2013. a määruse kohta ja mõlemad määrused on jõustunud. Ringkonnakohus selgitas

kaebuse esitajale, et kohus püüdis talle kirja kätte toimetada, kuid see tuli tagasi ja kohtul puudub

märge kirja kättesaamise kohta. Ringkonnakohus lubas määruse uuesti posti panna. Määruskaebuse

esitaja pöördus postkontorisse ja sai saadetiste aruande, millest nähtub, et 1. juulil 2014 võeti post-

kontoris vastu Tartu Ringkonnakohtu menetlusdokument määruskaebuse esitaja nimele, mis saadeti

mingil põhjusel tagasi. Kiri saadeti aadressile Pärnu mnt 453–27. Määruskaebuse esitaja elukoht on

Pärnu mnt 453V–27. Määruskaebuse esitaja uus esindaja sai teada, et ringkonnakohtu määrus jõustus

25. juulil 2014, sest see on 9. juulil 2014 määruskaebuse esitajale kätte toimetatud. Määruskaebuse

esitaja esindajale edastati Omniva kinnitus, et ringkonnakohtu tähitud kirja püüti määruskaebuse

esitajale tulutult kätte toimetada 25. ja 30. juunil ning 4. ja 9. juulil 2014. Ka sellest teatisest nähtub, et

kiri saadeti aadressile Pärnu mnt 453–27, mitte aga määruskaebuse esitaja elukohta Pärnu mnt 453V–

27. Määruskaebuse esitaja sai ringkonnakohtu määruse kätte 19. septembril 2014;

2) maa erastati OÜ-le Gradiens õigusvastase haldusakti alusel, sest kinnistul asuv garaaž ei kuulunud

ega saanudki vallasasjana kuuluda OÜ-le Gradiens. Vastav põhjendus on Tartu Ringkonnakohtu

7. juuni 2007. a otsuses tsiviilasjas nr 2-02-56;

3) ebaõige on, et kaebetähtaja ennistamiseks pole alust, sest kaebaja ei olnud kaebuse esitamise korra

väljaselgitamisel hoolas. Kaebaja käitus linnavalitsuse juhiste järgi ja püüdis kõigepealt tsiviil-

kohtumenetluses tõendada, et garaaži omandiõigus kuulub talle. Linnavalitsus andis õigusteadmisteta

kaebajale ebaõigeid juhiseid. Kaebaja järgis neid juhiseid. Vaidlusaluses korralduses polnud

vaidlustamisviidet. Ka maakohus ei selgitanud kaebajale, et ta peaks oma õiguste kaitseks pöörduma

halduskohtusse;

4) ebaõige on seisukoht, et kolmanda isiku huvid ja avalik huvi kaaluvad üles kaebaja huvi tähtaeg

ennistada. Garaažialune maa erastati teadlikult linnavalitsuse ametnikuga seotud äriühingule. OÜ

Gardiens osanik ja ainus juhatuse liige A. Šadrin on 24. oktoobrist 2005 Narva Linnavalitsuse

Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimisosakonna (endise nimetusega amet) ametnik (inspektor). Sama amet

viis läbi erastamise, kontrollis vallasasja omandiõigust, vaatas läbi kaebaja taotluse muuta

linnavalitsuse 18. aprilli 2007. a korraldust ja taastada 8. märtsi 2001. a korralduse kehtivus ning

jõudis järeldusele, et taotluse rahuldamiseks pole alust. OÜ Gardiens juhatuse liige võis osaleda

osaühingut puudutavate otsuste tegemisel. Kolmanda isiku usaldust ei saa praegusel juhul tulenevalt

HMS § 67 lg 4 p-dest 5 ja 6 kaitsta;

5) vaidlustatud korralduses polnud vaidlustamisviidet ja määruskaebuse esitaja juhindus linnavalitsuse

seisukohast, et seda korraldust ei saa muuta ega vaidlustada enne, kui pole tõendatud, et garaaž kuulus

kaebajale vallasasjana. Seepärast pöördus ta kõigepealt maakohtusse. Ka võis kaebajale jääda mulje, et

ta ei olnud erastamiskorralduse andmise ajal enam garaaži omanik ega saa enne enda omandiõiguse

tuvastamist korraldust vaidlustada. Vaidlustamisvõimalusest sai ta lõplikult teada 7. juunil 2012 Tartu

Ringkonnakohtu otsusest tsiviilasjas nr 2-02-56, milles leiti, et ta kaotas garaaži omandiõiguse just

Narva Linnavalitsuse 18. aprilli 2007. a korraldusega.

11. Narva Linnavalitsus on 15. oktoobri 2014. a vastuses seisukohal, et ringkonnakohtu määrus on

jõustunud ja kaebajale kätte toimetatud, kuna määruskaebuses on kinnitatud, et määruskaebuse esitaja

sai 12. septembril 2014 kohtunõude, millest ta sai teada ringkonnakohtu määruse jõustumisest. Kui

määruskaebuse esitaja sai ringkonnakohtu määrusest ja selle jõustumisest teada 12. septembril 2014,

siis pidi ta oma õiguste kaitseks ja kohtumääruse kättesaamiseks üles näitama piisavat huvi. Ta võis

kohtumääruse saamiseks pöörduda võimalikult kiiresti kohtusse, vaadata kohtu E-toimikut ja Riigi

Teataja keskkonda. Riigi Teataja keskkonnas avaldati ringkonnakohtu jõustunud määrus enne

2. septembrit 2014.

Narva Linnavalitsus peab 29. oktoobri 2014. a vastuses ebaõigeks väidet, et Narva Linnavalitsuse

Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti teenistuja A. Šadrin võis osaleda linnavalitsuse 18. aprilli

2007. a korralduse vastuvõtmisel. A. Šadrin ei ole Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linna-

planeerimise Ameti arhitektuuri ja planeerimise osakonna ametnik. Ta töötas ja töötab töölepingu

alusel muinsuskaitseinspektorina arhitektuuri ja planeerimise osakonnas. Tema tööülesannetel pole

puutumust erastamistoimingutega. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti

põhimääruse järgi tegeleb maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute ettevalmistamisega

geodeesia- ja maakorralduse osakond. Määruskaebuse väited korruptsioonikahtluse kohta on palaja-

sõnalised.

12. A. Makarikov ei nõustu Narva Linnavalitsuse 29. oktoobri 2014. a vastusega ja on, tuginedes

Narva Linnavalitsuse 5. jaanuari 2009. a vastusele, seisukohal, et praegusel juhul oli Narva

Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet institutsioon, kes kontrollis erastamise

õiguspärasust ja kelle esitatud andmete alusel toimus erastamine. Seega on vastustaja teadlikult

esitanud ebaõigeid andmeid, kui kinnitas, et Arhitektuuri- ja planeerimisosakond ei tegele erastamis-

küsimustega ja ei tegelnud vaidlusaluse kinnistu erastamise eeltoimingute ettevalmistamisega. Isegi

kui amet ei tegelnud erastamise ettevalmistamisega, esitas ta erastamist korraldanud osakonnale

ebaõigeid andmeid garaaži omandiõiguse kohta ja kontrollis hiljem erastamise õiguspärasust, leides, et

linnavalitsusel ei ole alust vaidlustatud korraldust muuta. Nimetatud ameti töötajatest on vaidlusaluse

garaažiga kokku puutunud üksnes muinsuskaitse inspektorid, kuna tegemist on muinsuskaitse-

objektiga. Seega on alusetu väide, et A. Šadrini tööülesannete hulka ei kuulunud erastamisega

tegelemine. Kaebaja ei teadnud varem, et OÜ Gradiens osanik ja ainus juhatuse liige A. Šadrin töötab

alates 24. oktoobrist 2005 Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimisosakonnas.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

I

13. Esmalt tuleb hinnata, kas Riigikohtule esitatud määruskaebus on tähtaegne. Määruskaebuse esitaja

on seisukohal, et määruskaebus on tähtaegne. Vastustaja sellega ei nõustu.

14. Ringkonnakohus tegi vaidlustatud määruse 19. juunil 2014 ja HKMS § 235 lg 3 järgi võis seda

vaidlustada 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. Määrust püüti määruskaebuse esitajale kätte

toimetada, kuid see saadeti aadressile Pärnu mnt 453–27. Määruskaebuse esitaja elukohaks on aga

Pärnu mnt 453V–27. Määruskaebuse esitaja sai ringkonnakohtu 19. juuni 2014. a määruse olemasolust

teada 12. septembril 2014, mil ta sai kätte halduskohtu 12. augusti 2014. a kohtunõude. Kohtunõude

4. septembri 2014. a kaaskirjast nähtus, et ringkonnakohus tegi 19. juunil 2014 määruse halduskohtu

21. oktoobri 2013. a määruse kohta. Määruskaebuse esitaja sai ringkonnakohtu määruse kätte

19. septembril 2014 ja vaidlustas selle 3. oktoobril 2014. Kolleegium on seisukohal, et määruskaebuse

esitaja ei viivitanud alates 12. septembrist 2014, et kätte saada ringkonnakohtu 19. juuni 2014. a

määrus.

Seega on Riigikohtule esitatud määruskaebus tähtaegne.

II

15. Kolleegium esitab selguse huvides vaidluse asjaolud ja Riigikohtus läbivaadatava nõude.

16. Asja materjalidest nähtub järgmist:

1) kaebajale kuulus Narva linnas garaažihoone, mille juurde ta soovis erastada maad. Narva

Linnavalitsus otsustas 8. märtsil 2001 erastada kaebajale maa ostueesõigusega;

2) V. Šarkov omandas 16. juulil 2001 toimunud enampakkumisel garaažihoone. Viru Ringkonnakohus

tunnistas 29. septembri 2008. a otsusega tsiviilasjas nr 2-02-140 garaažihoone kordusenampakkumise

kehtetuks;

3) V. Šarkov müüs garaažihoone 18. augustil 2001 vallasasjana OÜ-le Gradiens;

4) Narva Linnakohus keelas 23. augusti 2001. a määrusega tsiviilasjas nr 2-1123 mis tahes toimingud

ja tehingud nimetatud garaažihoonega kuni A. Makarikovi kaebuses kohtutäituri tegevuse peale ning

tema nõudes selle maja 16. juulil 2001 enampakkumisel müümise annulleerimise kohta tehtava

kohtuotsuse jõustumiseni. Narva Linnavalitsuse maaosakond teatas 13. septembril 2001 OÜ-le

Gradiens, et maa erastamine OÜ-le Gradiens on peatatud kuni hoone omandiõiguse üle peetava

kohtuvaidluse lõppemiseni;

5) OÜ Gradiens esitas kaebaja vastu 1. märtsil 2002 hagi garaažihoone ebaseaduslikust valdusest

väljanõudmiseks. Kaebaja esitas OÜ Gradiens vastu vastuhagi (tsiviilasi nr 2-02-56);

6) Narva Linnavalitsus muutis 18. aprilli 2007. a korraldusega 8. märtsi 2001. a korraldust ja otsustas

seoses kaebajalt ostueesõiguse üleminekuga OÜ-le Gradiens erastada maa OÜ-le Gradiens;

7) 18. aprilli 2007. a korraldusel oli vaidlustamisviide, kuid kaebajale seda korraldust teatavaks ei

tehtud. Kaebaja sai korraldusest teada septembris 2008 ja pöördus Narva Linnavalitsuse poole

taotlusega tühistada see korraldus ja taastada 8. märtsi 2001. a korralduse kehtivus. Narva Linna-

valitsus jättis taotluse 5. jaanuaril 2009 vormistatud vastusega rahuldamata põhjendusega, et

"käesoleval ajal on Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet teadlik sellest, et

garaaž asukohaga Vestervalli 29a, narva kuulub OÜ-le Gradiens notari poolt kinnitatud 17.08.2001

ehitise ostu-müügilepingu alusel". Kohtud käsitlesid seda vastust vaideotsusena. Vastuses puudub

vaidlustamisviide;

8) Tartu Ringkonnakohus rahuldas 7. juuni 2012. a otsusega tsiviilasjas nr 2-02-56 osaliselt kaebaja

vastuhagi OÜ Gradiens vastu. Kohus tuvastas, et OÜ Gradiens ei omandanud heauskselt garaaži-

hoonet vallasasjana enne hoone muutumist kinnisasja oluliseks osaks, sest garaažihoone ei olnud OÜ

Gradiens valduses. TsÜS § 54 lg 1 järgi kuulub garaažihoone kinnisasja olulise osana OÜ-le Gradiens.

Rahuldamata jäi kaebaja vastuhagi OÜ Gradiens ja V. Šarkovi vastu kinnisasja omaniku kande

ebaõigeks tunnistamiseks, kande parandamiseks ja kaebaja omandiõiguse tunnustamiseks;

9) kaebaja pöördus 16. juulil 2012 pärast Tartu Ringkonnakohtu 7. juuni 2012. a otsust tsiviilasjas

nr 2-02-56 halduskohtusse.

17. Halduskohus jättis määruse resolutsiooni punktiga 1 rahuldamata taotluse ennistada järgmiste

nõuete kaebetähtaeg:

1) Narva Linnavalitsuse 18. aprilli 2007. a korralduse tühistamise nõue;

2) nõue erastada Narva linnas Vestervalli 29A asuv maa määruskaebuse esitajale;

3) hüvitamisnõuded, mis võivad tuleneda selle maa kaebajale erastamata jätmisest.

Halduskohus pidas "kahjunõuet (omandi kaotamise tõttu hüvitise väljamõistmise osas) tähtaegselt

esitatuks" ja jätkas selle nõude menetlemist.

Ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata.

18. Riigikohtule esitatud määruskaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu määrus ja teha uus

otsus, millega "ennistatakse Narva Linnavalitsuse 18.04.2007 korralduse nr 520-kaebetähtaeg".

Kuna määruskaebuse esitaja taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist, siis mõistab kolleegium

määruskaebust selliselt, et selle esitaja taotleb halduskohtu ja ringkonnakohtu määruse täies ulatuses

tühistamist ning mitte ainult tühistamisnõude, vaid ka kohustamis- ja hüvitamisnõude esitamise tähtaja

ennistamist.

III

19. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, jätab ringkonnakohtu määruse muutmata ega pea

vajalikuks korrata ringkonnakohtu põhjendusi osas, milles ringkonnakohus leidis, et tühistamiskaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks ei ole alust (HKMS § 234 ja § 231 lg 6). Vastuseks määruskaebusele

leiab kolleegium järgmist.

20. Määruskaebuse esitaja väidab, et vaidlusaluses korralduses puudus vaidlustamisviide (vt käesoleva

määruse p 10 alap-d 3 ja 5).

Kolleegium ei nõustu selle väitega. Narva Linnavalitsuse 18. aprilli 2007. a korralduses oli HMS § 57

lg-s 1 nõutav vaidlustamisviide järgmises sõnastuses: "Korraldust on võimalik vaidlustada Tartu

Halduskohtu Jõhvi kohtumajas 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest."

Vaidlustamisviide puudus Narva Linnavalitsuse 2009. aasta 5. jaanuarikuupäeva kandvas vastuses

määruskaebuse esitaja taotlusele, mida kohtud käsitasid vaideotsusena. Isegi kui käsitada Narva Linna-

valitsuse vastust määruskaebuse esitaja taotlusele vaidlustamisviiteta vaideotsusena, ei saa see puudus

olla iseenesest kaebetähtaja ennistamise põhjuseks. HMS § 57 lg 3 järgi võib vaidlustamisviite

puudumist pidada vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja mööda-

laskmine oli tingitud vaidlustamisviite puudumisest. Praegusel juhul oli selge vaidlustamisviide Narva

Linnavalitsuse 18. aprilli 2007. a korralduses ja määruskaebuse esitaja, olles küll selle korralduse kätte

saanud hilinemisega, pidi mõistma, et kuna korralduse vaidlustamiseks on antud tähtaeg, siis ei ole

seda võimalik tähtajatult vaidlustada ka juhul, kui vaideotsuses puudub vaidlustamisviide. Samuti pidi

määruskaebuse esitaja, saades linnavalitsuselt 5. jaanuari 2009. a vastuse, mõistma, et linnavalitsus ei

tühista 18. aprilli 2007. a korraldust ja selle tühistamiseks tuleb pöörduda kohtusse.

21. Määruskaebuse esitaja väidab, et ka maakohus ei selgitanud talle, et ta peaks oma õiguste kaitseks

pöörduma halduskohtusse (vt käesoleva määruse p 10 alap 3).

Tsiviilasjas nr 2-02-56 tehtud otsusest ei nähtu, et määruskaebuse esitaja oleks selles tsiviilasjas

püüdnud vaidlustada Narva Linnavalitsuse 18. aprilli 2007. a korraldust. Seega ei saa tsiviilasja

lahendanud kohtule ette heita, et see ei selgitanud määruskaebuse esitajale, et viimane peaks linna-

valitsuse selle korralduse vaidlustamiseks pöörduma halduskohtusse.

22. Määruskaebuse esitaja ei nõustu ringkonnakohtuga, et ta ei olnud kaebuse esitamise korra

väljaselgitamisel hoolas. Määruskaebuse esitaja väidab, et ta püüdis linnavalitsuse ebaõigete juhiste

järgi kõigepealt tsiviilkohtumenetluses tõendada, et garaažihoone omandiõigus kuulub talle (vt käes-

oleva määruse p 10 alap 3).

Kolleegium on seisukohal, et kohtutoimiku materjalid ei kinnita seda väidet.

Asja materjalidest ei nähtu, et linnavalitsus andis määruskaebuse esitajale mingeidki juhiseid või

soovitusi hoiduda 18. aprilli 2007. a korralduse vaidlustamist enne tsiviilvaidluse lahendamist maa-

kohtus. Määruskaebuse esitaja oli kostjaks OÜ Gradiens hagi lahendamiseks 1. märtsil 2002 alustatud

kohtumenetluses, 10. mail 2002 esitas ta OÜ Gradiens vastu vastuhagi ning 19. oktoobril 2010 muutis

seda.

Kolleegiumi arvates ei saa Narva Linnavalitsuse 5. jaanuari 2009. a vastust taotlusele pidada kaebajat

eksitavaks, mh ei soovitata selles läbida enne halduskohtusse pöördumist tsiviilkohtumenetlust.

Vastuses on 18. aprilli 2007. a korralduse tühistamisest keeldumist põhjendatud järgmiselt:

"Teatan, et Narva Linnavaliotsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet vaatas läbi Teie taotluse

Narva Linnavalitsuse 18.04.2007 korralduse nr 520-k ära muutmise ja 08.03.2001 korralduse nr 450-k

taastamise kohta ja tuli järeldusele, et Narva Linnavalitsusel ei ole alust Teie avalduse rahuldamiseks.

Käesoleval ajal on Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet teadlik sellest, et

garaaž asukohaga Vestervalli 29a, Narva kuulub OÜ-le Gradiens notari poolt kinnitatud 17.08.2001

ehitise ostu-müügilepingu alusel."

Kolleegium on seisukohal, et selline pelga konstateeringuna esitatud vastus ei sisalda juhiseid ega

soovitusi Narva Linnavalitsuse 18. aprilli 2007. a korralduse vaidlustamisest hoidumiseks.

23. Määruskaebuse esitaja väidab Narva Linnavalitsuses töötava OÜ Gradiens osaniku ja juhatuse

liikme võimalikku seotust maa erastamisega OÜ-le Gradiens, samuti võimalikku korruptsiooniohtu

ning leiab viitega HMS § 67 lg 4 p-dele 5 ja 6, et seetõttu ei saa OÜ-l Gradiens olla usalduse kaitset

Narva Linnavalitsuse 18. aprilli 2007. a korralduse kehtimajäämise vastu (vt käesoleva määruse p 10

alap 4 ja p 12).

Narva Linnavalitsuse 5. jaanuari 2009. a ülaltsiteeritud vastusele, mida kohtud käsitasid vaideotsusena,

on alla kirjutanud Narva linnapea T. Tammiste ning vastuse koostajana on märgitud Sergei Solodov.

Asja materjalidest ei nähtu, et OÜ Gradiens juhatuse liige ja osanik A. Šadrin olnuks seotud selle

vastuse koostamisega või maa erastamisega OÜ-le Gradiens. Kolleegium on seisukohal, et pelgast

kahtlusest, et linnavalitsuses töötav OÜ Gradiens osanik ja juhatuse liige võis mõjutada maa

erastamise otsustamist ning tegemist on korruptsiooniohtliku olukorraga, ei piisa OÜ Gradiens

usalduse kaitse kahtluse alla seadmiseks ja kaebetähtaja ennistamiseks.

24. Määruskaebuses väidetakse, et määruskaebuse esitajale võis jääda mulje, et ta ei olnud erastamis-

korralduse andmise ajal enam garaažihoone omanik ja ta ei saa enne enda omandiõiguse tuvastamist

linnavalitsuse 18. aprilli 2007. a korraldust vaidlustada (vt käesoleva määruse p 10 alap 5).

Kolleegium ei pea muljet, et määruskaebuse esitaja ei olnud enam garaažihoone omanik, eluliselt

usutavaks, sest ta kaitses vastuhagiga tsiviilasjas nr 2-02-56 enda omandiõigust garaažihoonele. On

eluliselt usutav, et isik kaitseb kohtus vastuhagiga enda seda õigust, mille olemasolus ta on veendunud.

Kolleegium möönab, et määruskaebuse esitaja võis olla arvamusel, et Narva Linnavalitsuse 18. aprilli

2007. a korraldust saab või on tõhus vaidlustada pärast seda, kui maakohus on lahendanud vaidluse

garaažihoone omandiõiguse üle. Sellise eksiarvamusega ei saa aga õigustada õiguskindluse huvides

kehtestatud kaebetähtaja rohkem kui kolmeaastast ületamist. Kinnitust ei ole leidnud, et kaebaja

eksiarvamus tugines linnavalitsuselt või selle töötajatelt saadud väärale informatsioonile. Kolleegium

nõustub ringkonnakohtuga, et kui määruskaebuse esitaja oleks mõistliku aja jooksul kaebuse esitamise

korra ise või professionaalse abiga välja selgitada, võinuksid esineda kaebetähtaja ennistamise alused.

25. Kuna Narva Linnavalitsuse 18. aprilli 2007. a korralduse vaidlustamiseks esitatud tühistamis-

kaebuse tähtaega ei ennistata, siis ei saa ennistada ka maa erastamiseks esitatud kohustamiskaebuse

esitamise tähtaega.

26. Seevastu maa erastamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaja ennistamist

peab kolleegium võimalikuks.

Halduskohus leidis, et hüvitamisnõuetel, mis võivad tuleneda maa erastamata jätmisest, puudub seos

Tartu Ringkonnakohtu 7. juuni 2012. a otsusega tsiviilasjas nr 2-02-56, mistõttu hakkas nende nõuete

esitamise tähtaeg kulgema ajast, mil määruskaebuse esitaja sai teada tekitatud kahju pöördumatusest

ehk Narva Linnavalitsuse 5. jaanuari 2009. a haldusakti (vastus taotlusele) kättesaamisest. Puuduvad

mõjuvad objektiivsed põhjused selle kahjunõude esitamise tähtaja ennistamiseks. Määruskaebuse

esitaja pidi teadma, et Narva Linnavalitsuse korraldus nr 520-k jääb kehtima ja seetõttu on nimetatud

korraldusega talle pöördumatult kahju tekitatud, sõltumata tsiviilvaidlusest. HKMS § 46 lg-s 4

kindlaksmääratud tähtaeg halduskohtusse pöördumiseks hakkas hüvitamisnõude esitamiseks kulgema

9. veebruaril 2009 ning lõppes 9. veebruaril 2012, mistõttu ei ole 16. juulil 2012 halduskohtule

esitatud maa erastamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõuetähtaegne.

Kolleegium nõustub halduskohtuga, et hüvitamisnõuded, mis võivad tuleneda maa erastamata

jätmisest, ei ole tähtaegsed.

Kolleegium peab eluliselt usutavaks, et määruskaebuse esitaja kui õigusteadmisteta ja professionaalse

õigusnõustajata isik lootis tsiviilasjas nr 2-02-56 esitatud vastuhagiga, milles ta taotles enda

omandiõiguse tunnustamist vaidlusalusele garaažihoonele ning kinnisasja omaniku kande ebaõigeks

tunnistamist ja kande parandamist, kõrvaldada talle maa erastamata jätmisega tekitatud kahju.

Praeguse juhtumi asjaolusid arvestades on kaebetähtaja möödalaskmine kolleegiumi hinnangul selle

eksimusega vabandatav.

27. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kolleegium määruskaebuse osaliselt. Kolleegium ennistab kaebe-

tähtaja maa erastamata jätmisega tekitatud võimaliku kahju hüvitamise nõude osas. Ennistamata jääb

kaebetähtaeg Narva Linnavalitsuse 18. aprilli 2007. a korralduse tühistamise nõudes ja nõudes

kohustada Narva Linnavalitsust erastama Narva linnas Vestervalli 29A asuvat maad. Seega tuleb nii

haldus- kui ka ringkonnakohtu määrust vastavalt käesolevale määrusele muuta.

Tõnu Anton, Ivo Pilving, Jüri Põld