3-2-1-75-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

ÜLDKOGU

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-75-14

Otsuse kuupäev

21. aprill 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Tõnu Anton, Jüri Ilvest,

Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik

Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister,

Ants Kull, Villu Kõve, Saale Laos, Viive Ligi, Jaak Luik, Ivo

Pilving, Jüri Põld, Malle Seppik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Osaühingu Aktiva Finants avaldus Siiri Seero vastu

maksekäsu kiirmenetluses 1138 euro 12 sendi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2014. a määrus

tsiviilasjas nr 2-13-24905

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Siiri Seero määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479)

Võlgnik Siiri Seero

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Siiri Seero määruskaebus läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Aktiva Finants (avaldaja) esitas 22. mail 2013 Pärnu Maakohtule Siiri Seero (võlgnik)

vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse põhivõla 950 euro ja viivise saamiseks.

2. Pärnu Maakohtu kohtunikuabi tegi 20. juuni 2013. a määrusega võlgnikule makseettepaneku

põhivõla 950 euro, viivise 106 euro 2 sendi (põhinõudest 0,06% päevas alates 15. novembrist 2012

kuni 21. maini 2013), kohtu välja arvutatud viivise kuni makseettepaneku tegemiseni 17 euro

10 sendi (põhinõudest 0,06% päevas alates 22. maist 2013 kuni 20. juunini 2013), riigilõivu 45 euro

ja menetluskulu 20 euro (kokku 1138 euro 12 sendi) tasumiseks. Maakohus märkis, et nõudele

lisandub jooksev viivis 0,06% põhinõudest päevas alates 2. juunist 2013 kuni põhinõude täitmiseni.

3. Makseettepanek toimetati võlgnikule kätte 28. juunil 2013 tema Soome Vabariigis registreeritud

aadressil. Võlgniku vastuväide makseettepanekule saabus maakohtusse 31. juulil 2013.

4. Maakohus teatas 1. augusti 2013. a kirjaga võlgnikule, et vastuväide on esitatud tähtaega ületades.

Maakohus andis võlgnikule tähtaja vastuväite esitamise tähtaja ennistamise avalduse esitamiseks ja

kautsjoni tasumiseks.

5. Võlgnik esitas kohtule avalduse tsiviilasja menetluse lõpetamiseks. Võlgnik leidis avalduses, et

kuna tema registreeritud elukoht on alates 1. oktoobrist 2012 Soome Vabariigis, ei allu kohtuasi

rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi Eesti kohtule.

6. Maakohus selgitas võlgnikule 28. augusti 2013. a kirjas, et kuna lepingu järgi osutati võlgnikule

teenust Eesti Vabariigis, on asja kohtualluvus Eestis. Maakohus andis võlgnikule uue tähtaja

vastuväite esitamise tähtaja ennistamise avalduse esitamiseks ja kautsjoni tasumiseks. Võlgnik ei

esitanud maakohtule vastuväite esitamise tähtaja ennistamise avaldust.

7. Maakohtu kohtunikuabi tegi 14. novembril 2013 maksekäsu määruse, kuna võlgnik ei olnud

makseettepanekus nimetatud summat tasunud ega esitanud makseettepanekule õigeaegselt

vastuväidet. Maksekäsu määrusest nähtuvalt esitas võlgnik makseettepanekule vastuväite 31. juulil

2013, kuid seaduses ettenähtud tähtaeg vastuväite esitamiseks oli 29. juuli 2013. Maakohus märkis, et

kohus teavitas 1. augustil 2013 saadetud e-kirjaga võlgnikku vastuväite esitamise tähtaja ennistamise

võimalusest, kuid võlgnik taotles 21. augusti 2013. a kirjas menetluse lõpetamist, kuna asi ei allu

rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi Eesti kohtule. Maakohus vastas võlgnikule 28. augusti

2013. a kirjaga, milles selgitas, et kuna teenuseid osutati Eesti Vabariigis, on vaidluse lahendamine

Eesti kohtute alluvuses. Maakohus märkis, et võlgnik ei esitanud avaldust vastuväite esitamise tähtaja

ennistamiseks. Maakohus kohustas võlgnikku tasuma avaldajale põhinõude 950 eurot, kõrvalnõude

206 eurot 91 senti, riigilõivu 45 eurot, menetluskulu 20 eurot (kokku 1221 eurot 91 senti) ja lisaks

viivise 0,06% põhinõudest päevas alates 15. novembrist 2013 kuni põhinõude rahuldamiseni.

Maakohus märkis, et võlgnik on kohustatud tasuma viivist sellises ulatuses, et kõrvalnõuded kokku ei

ületa avalduses esitatud põhinõuet ning sissenõutavad summad kokku ei ületa 6400 eurot.

8. Võlgnik esitas maakohtu 14. novembri 2013. a maksekäsu määruse peale määruskaebuse, milles

palus määruse tühistada ja peatada selle viivitamatu sundtäitmine. Võlgnik leidis, et maksekäsu

tegemisel on rikutud maksekäsu kiirmenetluse tingimusi. Maksekäsu kiirmenetlus on hagita

menetluse liik, millele valikuline kohtualluvus ei laiene. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 79 lõike 1 kohaselt võib üldise kohtualluvuse järgi füüsilise isiku vastu hagi esitada tema

elukoha järgi, kuid võlgniku püsielukoht oli kohtumenetluse algatamise ajal välisriigis. Kuna

maksekäsu kiirmenetlust alustati vastuolus rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega, ei olnud maakohtu

pädevuses teha menetluslikke otsuseid, sh makseettepanekut. Maksekäsu kiirmenetluse algatamisel

rikuti rahvusvahelise kohtualluvuse sätet ning seetõttu oli kaebajal raske makseettepanekule

vastuväite esitamisel tähtajast kinni pidada. Menetlusdokumentide postiga välisriigist

kättetoimetamisel peaks tähtaja arvestamisel lähtuma dokumendi postiasutusele üleandmise

kuupäevast, mitte selle kohtusse saabumise kuupäevast, sest viimane ei sõltu saatjast.

9. Maakohtu kohtunikuabi võttis võlgniku määruskaebuse menetlusse ja andis TsMS § 663 lõike 7

alusel lahendamiseks kohtunikule. Kohtunik võttis võlgniku määruskaebuse 27. jaanuari 2014. a

määrusega menetlusse. 20. veebruari 2014. a määrusega jättis kohtunik võlgniku täitemenetluse

peatamise taotluse rahuldamata, kuna võlgnik ei olnud tähtajaks kõrvaldanud täitemenetluse

peatamise taotluse puudusi. Sama määrusega jättis kohtunik võlgniku määruskaebuse rahuldamata ja

saatis selle TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kohus ei esitanud

määruskaebuse rahuldamata jätmise kohta põhjendusi ja märkis, et TsMS § 663 lõike 5 teise lause

kohaselt ei ole määruskaebuse rahuldamata jätmise kohta vaja eraldi määrust teha ega seda

menetlusosalistele edastada.

10. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28. veebruari 2014. a määrusega maakohtu maksekäsu määruse

muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus lahendas määruskaebuse TsMS § 667

lõike 1 järgi kirjeldava ja põhjendava osata. Ringkonnakohus märkis, et määruse peale ei saa edasi

kaevata.

11. Võlgnik esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse ja maakohtu

maksekäsu määruse tühistada. Võlgnik leidis, et kohtud asusid valele seisukohale, et rahvusvahelise

kohtualluvuse järgi võib asja lahendada Eesti kohus. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete rikkumise

tõttu ei olnud maksekäsu kiirmenetluse eeldused täidetud. Võlgnik palub kontrollida TsMS § 4891

lõike 5 kooskõla põhiseaduse (PS) § 24 lõikega 5 osas, milles see ei võimalda esitada ringkonnakohtu

määruse peale määruskaebust Riigikohtule, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus on menetlusse

võetud rahvusvahelise kohtualluvuse sätteid rikkudes. Maksekäsu määruse on teinud kohtunikuabi,

kelle pädevuses ei ole mõista õigust PS § 146 tähenduses. Samas tuleneb maksekäsu

eriregulatsioonist, et ringkonnakohtu põhjendava osata koostatud määruse peale ei saa edasi kaevata.

Põhiseaduse vastane on olukord, kus õigusemõistmine kolmeastmelises kohtus on asendunud

kohtuametniku maksekäsuga, mille peale ei ole tagatud kaebeõigust. Võlgnik palus kontrollida

TsMS § 174 lõike 8 kooskõla PS §-ga 146.

12. Riigikohus lükkas 3. septembri 2014. a määrusega asja läbivaatamise edasi ja andis asja

lahendada tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule, sest tsiviilkolleegiumi kolmeliikmelises koosseisus

tekkisid põhimõttelised eriarvamused, kuidas kohaldada ja tõlgendada TsMS § 4891 lõiget 5 ja § 667

lõiget 1 olukorras, kus ringkonnakohus vaatas läbi määruskaebust kohtunikuabi tehtud maksekäsu

määruse peale.

13. Riigikohtu tsiviilkolleegium andis 17. detsembri 2014. a määrusega TsMS § 19 lõike 4 punkti 3

ja § 690 lõike 1 esimese lause ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse

(PSJKS) § 3 lõike 3 teise lause alusel kohtuasja lahendada Riigikohtu üldkogule, kuna pidas

vajalikuks, et üldkogu otsustaks, kas TsMS § 4891 lõige 5, TsMS § 663 lõige 5 ja § 667 lõige 1 ning

TsMS § 4892 lõige 1 on põhiseadusega kooskõlas.

TSIVIILKOLLEEGIUMI MÄÄRUS

14. Tsiviilkolleegiumi enamusel tekkis asja lahendades kahtlus, et TsMS § 4891 lõige 5 võib olla

vastuolus PS § 24 lõikega 5, mille kohaselt on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale

seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Maksekäsu kiirmenetluse sätted

võimaldavad teha esimeses kohtuastmes määruse (maksekäsu) lihtsustatud vormis, samuti ei ole

sätestatud maakohtule kohustust põhjendada ringkonnakohtule edastatud määruskaebuse rahuldamata

jätmist ning ringkonnakohtule kohustust põhjendada läbivaadatava määruskaebuse rahuldamata

jätmist. Seejuures ei võimalda TsMS § 4891 lõige 5 ringkonnakohtu määruse peale edasi kaevata

Riigikohtule. Kolleegium kahtleb, kas kaebeõiguse piirang on põhiseadusega kooskõlas olukorras,

kus asjas ei ole tehtud ühtegi põhistatud kohtulahendit. Kolleegiumi arvates on küsitav ka see, kas

sätted, mis võimaldavad jätta kohtulahendi ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 663 lõige 5

ja § 667 lõige 1), on kooskõlas ausa õigusemõistmise põhimõttega ja PS § 24 lõikega 5, samuti

PS § 15 esimese lausega, mille kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste

rikkumise korral kohtusse.

15. Lisaks tekkis kolleegiumil kahtlus, kas maksekäsu kiirmenetlus on õigusemõistmine ja kas

TsMS § 4892 lõige 1, mis annab maksekäsu tegemise õiguse ka kohtunikuabile, on kooskõlas

PS § 146 esimese lausega, mille kohaselt mõistab õigust üksnes kohus. Riigikohtu üldkogu on

leidnud, et tsiviilkohtumenetluses menetluskulude kindlaksmääramine maakohtus on

õigusemõistmine PS § 146 esimese lause tähenduses, mida saab teha üksnes kohtunik PS §-de 147,

150 ja § 153 mõttes (Riigikohtu üldkogu 4. veebruari 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-29-13,

punktid 43 ja 44.6). Samuti on Riigikohtu üldkogu leidnud, et kohtunikuabil puuduvad kohtunikuga

võrreldes garantiid, mis võimaldaks kohtunikuabi käsitada kohtunikuna PS §-de 147, 150 ja 153

tähenduses, ning tagatud ei ole kohtunikuabi institutsionaalne sõltumatus täidesaatvast võimust

(Riigikohtu üldkogu 26. juuni 2014. a määrus kohtuasjas nr 3-2-1-153-13, punkt 59).

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

Riigikogu põhiseaduskomisjon

16. TsMS § 4891 lõikest 5 tulenev edasikaebeõiguse piirang riivab PS § 24 lõikes 5 tagatud

põhiõigust. Põhiõiguse riive on kohtusüsteemi tõhusa toimimise tagamiseks sobiv, vajalik ja

mõõdukas vahend ning säte seetõttu põhiseaduspärane.

17. PS § 24 lõikest 5 tuleneb eelkõige isikute õigus kaevata neid puudutava esimese kohtulahendi

peale. Kohtumääruste puhul peaks korduv edasikaebamine olema lubatud erandina vaid äärmiselt

oluliste põhiõiguslike väärtuste kaitseks, sest muidu võib selline õigus ohustada riigi kõrgema kohtu

tõhusat toimimist. Ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ei sätesta üldist

edasikaebeõigust.

18. TsMS § 663 lõige 5 ja TsMS § 667 lõige 1, mis võimaldavad jätta kohtulahendi tegemata või

vormistamata, riivavad PS § 15 lõike 1 esimeses lauses sätestatud põhiõigust ega pruugi olla

põhiseaduspärased. Riive eesmärgiks on kohtusüsteemi efektiivne toimimine ehk

menetlusökonoomia. Õiguse kohtulahendi põhjendusele ulatus sõltub lahendi iseloomust ja kaasuse

asjaoludest, kuid kohtulahendi põhjendus on edasikaebeõiguse tagamise kõrval muu hulgas oluline ka

õigusrahu säilimiseks, juriidiliste teadmisteta poolte veenmiseks ning õigusemõistmise ühtsuse ja

järjepidevuse tagamiseks.

19. TsMS § 4892 lõige 1 ei pruugi olla põhiseadusega vastuolus. Maksekäsu kiirmenetluses võib

kohtunikuabi täita õigusemõistmisega sarnaseid funktsioone ja tema õiguslik staatus ei ole võrreldav

kohtuniku staatusega, kuid samas ei ole kohtunikuabi tehtavad lahendid võrdsustatavad lõpliku

kohtulahendiga PS § 146 esimese lause mõttes.

20. Sätte eesmärgiks on kohtusüsteemi tõhusa toimimise tagamine, vältides maakohtute kohtunike

liigeset koormamist lihtsamate kohtulahendite tegemisega kohtuasjades, milles isikute põhiõiguste

riive ei ole eeldatavalt väga intensiivne ning diskretsiooniõigus otsustamisel on üsna piiratud.

21. Õigusemõistmise funktsioon ei ole ainult kohtu ja kohtunike privileeg, vaid õigusemõistmisega

sarnaseid funktsioone täidavad ka kohtusüsteemivälised organid, nt kohtuvälised menetlejad

väärteoasjades, töövaidluskomisjonid, tööstusomandi apellatsioonikomisjon ja Riigihangete Ameti

juures tegutsev vaidlustuskomisjon.

22. TsMS § 4892 lõike 1 kohaselt ei ole kohtunikuabi poolt tehtav maksekäsk lõplik lahend, vaid selle

peale võib võlgnik esitada määruskaebuse, mille vaatab läbi maakohtu kohtunik ja ringkonnakohus.

Õigusemõistmise ettevalmistavas faasis juriidilise professionaalse abi kasutamine on

õigusemõistmise ökonoomia ja efektiivsuse huvides mõistlik ja põhjendatud. Taoline töökorraldus on

tunnustatud ja kasutusel ka teistes jurisdiktsioonides ja rahvusvahelistes kohtutes.

Riigikogu õiguskomisjon

23. TsMS § 4891 lõige 5 ei ole põhiseadusega vastuolus, kuigi riivab PS § 24 lõikes 5 tagatud

edasikaebeõigust. Maksekäsu kiirmenetluses on kaebeõigus piisaval määral tagatud sellega, et

TsMS §-de 663 ja 667 kohaselt kontrollib maksekäsu määrust esmalt maakohus ja seejärel

ringkonnakohus.

24. Asjaolu, et kohtulahendi kaheastmeline kontroll on maksekäsu kiirmenetluses võimalik ilma

põhistatud lahendita, ei piira kaebeõigust. Kuna lõpliku lahendi määruskaebuse kohta teeb

ringkonnakohus, ei ole maakohtul vaja lahendit teha. Seadusandja on leidnud mõistliku tasakaalu

kohtumenetlusega seotud põhiõiguste ja menetlusökonoomia vahel.

25. TsMS § 4892 lõige 1 ei ole põhiseadusega vastuolus, kuna maksekäsu kiirmenetluses ei toimu

õigusemõistmine. Maksekäsu kiirmenetlus on võimalus panna maksma sissenõutavaks muutunud

rahalised nõuded, mis tulenevad õiguslikult lihtsatest ja selgetest eraõigussuhetest, mille suurus on

kindlaks määratud ega ületa 6400 eurot ja mille üle ei ole õiguslikku vaidlust. Menetlusökonoomiat

silmas pidades ei oleks põhjendatud kohtunike koormamine automatiseeritud menetlustega, kus

tegeldakse tehniliste protseduuridega.

Õiguskantsler

26. TsMS § 4891 lõige 5 on vastuolus PS § 24 lõikega 5 ja § 149 lõikega 3. Määruskaebuse kohta

tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasikaebuse esitamise võimaldamata jätmine

riivab PS § 24 lõikest 5 tulenevat edasikaebeõigust. PS § 149 lõikest 3 tulenevalt on Riigikohus

ringkonnakohtust kõrgemalseisev kohus. Riigikohus ei saa ringkonnakohtu määruse peale esitatud

määruskaebust menetlusse võtta ka juhul, kui ringkonnakohus on oma lahendis ilmselt ebaõigesti

kohaldanud materiaalõiguse normi või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi ja see võis tuua kaasa

ebaõige otsuse või asja lahendamisel on niisama põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks ja

ühtse kohtupraktika kujundamiseks või õiguse edasiarendamiseks (TsMS § 679 ja § 695). PS § 149

lõikest 3 koostoimes PS § 24 lõikega 5 tuleneb, et potentsiaal jõuda Riigikohtusse peaks olema

vähemalt kohtuasjadel, milles otsustatakse lõplikult ja isiku suhtes koormavalt isiku põhiõiguste või

kohustuste üle. Madalama astme kohtute praktika ühtlustamine obiter dictum'i kaudu ei taga

üksikjuhul õiglast lahendust. Samuti ei pruugi isikud sellisel juhul perspektiivitu kaebusega üldse

Riigikohtu poole pöörduda. Maksekäsu määrusi teevad peamiselt kohtunikuabid ja nende peale

esitatud määruskaebuste kohta tehtavad kohtulahendid jäävad üldjuhul põhjendamata.

27. Riive eesmärgiks on kohtute töökoormuse vähendamine ja kohtusüsteemi efektiivsuse

(menetlusökonoomia) tagamine, mis on põhiseaduslikku järku väärtus ja legitiimne eesmärk PS § 24

lõikest 5 tagatud lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõiguse riiveks.

28. TsMS § 4891 lõikest 5 tulenev PS § 24 lõike 5 riive ei ole mõõdukas. Edasikaebeõiguse piirang

on lõplik ja intensiivne. Ringkonnakohtu määrus, mille peale Riigikohtusse kaebamise TsMS § 4891

lõige 5 välistab, on menetlust lõpetav määrus ehk konkreetse kohtuasja lõpplahend. Riive

intensiivsust suurendab asjaolu, et maksekäsu määruse võib teha kohtunikuabi. Lisaks sellele on isiku

menetluslikud õigused olnud piiratud, kuna TsMS § 663 lõike 5 kohaselt ei pea maakohus

määruskaebuse kohta eraldi määrust tegema. Kaebuse esitaja ei saa kohtuasjas maakohtu kohtunikult

põhjendatud seisukohta ega saa seetõttu ka võimalust esitada selle põhjendustele vastuväiteid. Kuna

ka ringkonnakohus võib teha määrusekaebuse rahuldamata jätmise määruse kirjeldava ja põhjendava

osata, ei ole isikul edasikaebeõigust Riigikohtusse menetluses, kus ta ei saa terve kohtumenetluse

jooksul üheltki kohtunikult oma vastuväidete kohta põhjendatud seisukohta. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku sätted koostoimes ei võimalda isegi ühekordset (edasi)kaebeõigust esimese astme

kohtuniku tehtud lahendi peale.

29. TsMS § 663 lõige 5 ja § 667 lõike 1 teine lause on osas, milles nendest tulenevalt ei põhjendata

maksekäsu peale esitatud määruskaebuse läbivaatamise menetluses määruskaebuse rahuldamata

jätmist kordagi terve kohtumenetluse jooksul, vastuolus PS § 14 ja § 15 lõike 1 või § 24 lõike 5

omavahelisest koostoimest tuleneva põhiõigusega tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele.

Kohtuvõimu legitimeerib peamiselt kohtulahendi põhjendus ja võimalus sellele kõrgema astme

kohtus vastuväiteid esitada ja selle üle ühiskondlikku diskussiooni pidada. Kohtulahendi

põhjendamise eesmärgiks on ka otsustaja enesekontroll. Samas pole kohtulahendi põhjendamine

absoluutne nõue.

30. Praeguses asjas sisaldub kohtunikuabi tehtud maksekäsu määruses osaline põhjendus võlgniku

taotluse rahuldamata jätmise kohta seoses väidetavalt vale kohtualluvusega. Sellest aga ei piisa

kohtulahendi põhjendamise nõude täitmiseks. Kohtunikuabi staatus ei vasta Euroopa Inimõiguste

Kohtu (EIK) praktika kohaselt sõltumatu ja erapooletu, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise

volitustega institutsiooni kriteeriumitele. Ringkonnakohtu määrus määruskaebuse lahendamise kohta

on esimeseks kohtulahendiks, mille puhul on täidetud sõltumatu institutsiooni nõue. Seetõttu langeb

sellele ka sisulise põhjenduse koormus.

31. Juhul kui TsMS § 663 lg 5 näeks ette eraldi määruse tegemise ja põhjendamise kohustuse, ei

peaks ringkonnakohtu määrus tingimata põhjendust sisaldama. Juhul kui TsMS § 667 lg 1 näeks ette,

et ringkonnakohus peab määrust põhjendama, siis ei oleks maakohtu põhjendatud määruse tegemata

jätmine problemaatiline.

32. PS § 146 esimese lausega on vastuolus TsMS § 4892 lõige 1 osas, milles see annab

kohtunikuabile pädevuse teha maksekäsu määrus. Kohtunikuabi ei ole õigusemõistmiseks pädev isik

PS § 146 tähenduses. Kohtute seadus ei loe kohtunikuabi kohtunikuks ja eristab neid nii nõuete kui

ka personaalse sõltumatuse tagamiseks vajalike sotsiaalsete tagatiste järgi.

33. Kuigi maksekäsu kiirmenetlus on suuresti formaliseeritud, on maksekäsu määruse tegemine

õigusemõistmine. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamise ja rahuldamata jätmise üle

otsustamine eeldab avalduse ja nõude vähemalt minimaalset sisulist kontrolli. Kohus peab

kontrollima paljusid asjaolusid, sealhulgas poolte tsiviilkohtumenetlusteovõimet, kohtualluvust ja

nõude sissenõutavust. Kohtu kohustus sisuliselt kontrollida maksekäsu kiirmenetluse avaldust tuleneb

ka Euroopa Liidu õigusest.

Justiitsminister

34. Vaidluse all olevad normid on asjassepuutuvad, kuid põhiseadusega ei pruugi kooskõlas olla see,

et TsMS § 4891 lõike 5 kohaselt ei saa määruskaebuse rahuldamata jätmise määruse peale

Riigikohtule edasi kaevata olukorras, kus TsMS § 663 lg 5 teise lause ja § 667 lõike 1 teise lause

kohaselt ei tehta maksekäsu kiirmenetluse asjas kirjeldava ja põhjendava osaga kohtulahendit ning

esimese astme kohtumenetlusena toimunud maksekäsu kiirmenetluses lahendatakse asi formaalselt.

Maksekäsu peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud määrus ei ole korralduslik lahend, vaid

iseseisvas hagita asjas tehtud lõpplahendi peale esitatud kaebuse kohta tehtud lahend. Maksekäsu

kiirmenetluses lahendatakse eraõigussuhtest tulenev kindla rahasumma maksmise nõue formaalses

menetluses, mille kohta on sätestatud erikord ja milles ei kohaldata hagita menetluse üldiseid

põhimõtteid, nt kohtu uurimisprintsiipi. Samas ei ole TsMS § 663 lõike 5 teine lause või TsMS § 4891

lõige 5 põhiseaduse vastane olukorras, kus ringkonnakohtul oleks kohustus teha määruskaebuse

lahendamata jätmise määrus kirjeldava ja põhjendava osaga.

35. TsMS § 4891 lõige 5, § 663 lõike 5 teine lause ja § 667 lõike 1 teine lause riivavad PS § 15 lõike

1 esimeses lauses ja § 24 lõikes 5 tagatud põhiõigusi. Põhiõiguste riive legitiimseks eesmärgiks on

menetlusökonoomia ning need on menetluse tõhustamiseks vajalikud ja sobivad vahendid, kuid ei

pruugi olla mõõdukad. 2013. aastal jõudis ringkonnakohtuni 65 määruskaebust maksekäsu

kiirmenetluse asjas. Seega ei kasvaks ringkonnakohtu töökoormus oluliselt (5,4 määrust kuus), kui

talle pandaks kohustus teha neis asjades kirjeldava ja põhjendava osaga määrus.

Menetlusökonoomiline võit ei ole sedavõrd märkimisväärne, et kaaluks üles põhiõiguste intensiivse

riive.

36. TsMS § 4892 lõige 1 on põhiseadusega kooskõlas, kuna asja lahendamine maksekäsu

kiirmenetluses ei ole õigusemõistmine PS § 146 tähenduses. Maksekäsu kiirmenetlust iseloomustab

menetluse formaliseeritus, samuti see, et selles menetluses ei tuvastata asjaolusid ja menetlejal ei ole

asja lahendamisel kaalutlusruumi. Niipea kui ilmnevad asjaolud, mis ei sobi kokku menetluse

formaalse iseloomuga ja nõuaksid menetlejalt asjaolude tuvastamist, hindamist või kaalutlusruumi,

maksekäsu menetlus lõpetatakse või selle menetlemine jätkub väljaspool maksekäsu kiirmenetlust.

Eesti maksekäsu kiirmenetlusega sarnane lihtsustatud menetlus vaidlustamata nõude kohta

täitedokumendi saamiseks loodi ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 1896/2006, mis on

otsekohalduv. Euroopa maksekäsu määruse kohaselt ei pea maksekäsuasju lahendama kohus, kui

maksekäsuasja lahendamise pädevus on riigisiseselt antud muule asutusele.

VAIDLUSALUSED SÄTTED

37. TsMS § 4891 lõige 5:

„(5) Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata."

38. TsMS § 4892 lõige 1:

„(1) Makseettepaneku, maksekäsu ja maksekäsu kiirmenetlusega seotud muu määruse, muu hulgas

käesoleva seadustiku §-s 179 nimetatud määruse, võib teha kohtunikuabi."

39. TsMS § 663 lõige 5:

„(5) Kui maakohus ei rahulda määruskaebust, esitab ta selle viivitamata koos lisade ja seotud

menetlusdokumentidega kohtualluvuse järgi õigele ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja

lahendamiseks. Määruskaebuse rahuldamata jätmise kohta ei ole vaja teha eraldi määrust ega

edastada seda menetlusosalistele."

40. TsMS § 667 lõige 1:

„(1) Määruskaebus lahendatakse põhjendatud määrusega. Kui ringkonnakohus jätab määruskaebuse

rahuldamata ja selle määruse peale ei saa edasi kaevata Riigikohtule, võib ringkonnakohus määruse

teha kirjeldava ja põhjendava osata."

ÜLDKOGU SEISUKOHT

41. Üldkogul tuleb lahendada võlgniku määruskaebus, milles isik taotleb, et Riigikohus tühistaks

Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2014. a määruse. Nimetatud määrusega jättis ringkonnakohus

rahuldamata võlgniku määruskaebuse Pärnu Maakohtu 14. novembri 2013. a maksekäsu määruse

tühistamiseks. Võlgnik on Riigikohtule esitatud määruskaebuses seisukohal, et TsMS § 4891 lõige 5,

mis välistab ringkonnakohtu määruse peale kaebuse esitamise Riigikohtule, on põhiseadusega

vastuolus.

42. Riigikohtu tsiviilkolleegium andis võlgniku määruskaebuse lahendamiseks Riigikohtu üldkogule,

kuna leidis, et kohtuasja lahendamiseks tuleb hinnata, kas TsMS § 4891 lõige 5, TsMS § 663 lõige 5

ja § 667 lõige 1 ning TsMS § 4892 lõige 1 on põhiseadusega kooskõlas.

43. Kõigepealt hindab üldkogu põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse lubatavust (I). Seejärel

tuvastab üldkogu asjakohase põhiõiguse ja selle riive (II) ning annab hinnangu riive

põhiseaduspärasusele (III).

I

44. Võlgnik on esitanud Riigikohtule määruskaebuse, milles väidab oma õiguste rikkumist ja taotleb

tema kaebuse menetlemist takistava sätte, TsMS § 4891 lõike 5 põhiseadusvastaseks tunnistamist.

PS § 15 lõike 1 teise lause kohaselt võib igaüks oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes

asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusvastaseks tunnistamist. Riigikohus on

leidnud, et PS § 15 lõike 1 teisest lausest tulenevalt saab isik taotleda konkreetse normikontrolli

algatamist kohtumenetlust reguleeriva sätte, sh kohtusse pöördumise piirangu, põhiseaduspärasuse

hindamiseks selles samas kohtumenetluses, mille käigus vaidlusalust sätet tuleks kohaldada. PS § 15

lõike 2 kohaselt järgib kohus põhiseadust ja tunnistab põhiseadusvastaseks mis tahes seaduse, muu

õigusakti või toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil

põhiseadusega vastuolus (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 7. detsembri

2009. a määrus kohtuasjas nr 3-4-1-22-09, punkt 10).

45. Juhul, kui Riigikohtu haldus-, tsiviil- või kriminaalkolleegiumil või erikogul tekib põhjendatud

kahtlus kohtuasja lahendamisel asjassepuutuva õigustloova akti põhiseadusele vastavuses, lahendab

kohtuasja Riigikohtu üldkogu (PSJKS § 3 lõike 3 teine lause). Säte, mille põhiseaduspärasust

Riigikohus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses hindab, peab olema vaidluse lahendamisel

asjassepuutuv. Menetlusnormide asjassepuutuvuse hindamisel tuleb lähtuda sellest, kas konkreetses

menetluses pidi rakendatama neid menetlusnorme kohtuotsuseni jõudmiseks (Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18. juuni 2010. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-5-10, punkt

19).

46. Määruskaebuse esitaja on võlgnik maksekäsu kiirmenetluses, milles Pärnu Maakohus tegi

14. novembril 2013 maksekäsu määruse. Määruskaebuse, mille võlgnik esitas maksekäsu määruse

peale, jättis ringkonnakohus rahuldamata.

47. Maksekäsu kiirmenetlus on hagita menetluse liik, milles on võimalik sisse nõuda kuni 6400 euro

suuruseid rahalisi nõudeid (TsMS § 481). Maksekäsu kiirmenetluse algatamiseks esitab sissenõudja

maakohtule avalduse, mille kohus lahendab TsMS § 483 järgi. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse

rahuldamise korral teeb maakohus määruse, milles teeb võlgnikule makseettepaneku (TsMS § 484).

48. Võlgnik võib esitada makseettepanekule vastuväite (TsMS § 485), misjärel võib menetlus

muutuda hagimenetluseks (TsMS § 486). Kui võlgnik makseettepanekus nimetatud summat ei tasu

või makseettepanekule vastuväidet ei esita, teeb kohus määruse maksekäsu summa sissenõudmise

kohta (TsMS § 489 lõige 1 esimene lause).

49. TsMS § 4891 lõike 1 kohaselt võib võlgnik esitada maksekäsu määruse peale määruskaebuse, mis

võib tugineda ühele järgmistest TsMS § 4891 lõikes 2 nimetatud asjaoludest: makseettepanek

toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja

võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada

õigeks ajaks vastuväidet (TsMS § 4891 lõige 2 punkt 1); võlgnik ei saanud vastuväidet

makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu (TsMS § 4891 lõige 2 punkt 2) või

maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu

kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt

põhjendamatu (TsMS § 4891 lõige 2 punkt 3).

50. Kui kohus määruskaebuse rahuldab, tühistab ta määrusega maksekäsu. Maksekäsu tühistamise

korral lõpetab kohus maksekäsu kiirmenetluse või alustab hagimenetlust. Maksekäsu tühistamine ei

piira avaldaja õigust esitada nõuet hagimenetluses (TsMS § 4891 lõige 4).

51. Määruskaebuse lahendamist TsMS § 4891 täpsemalt ei reguleeri, mistõttu lähtutakse

määruskaebuse lahendamise kohta käivatest üldsätetest. TsMS § 663 lõike 5 järgi, kui maakohus ei

rahulda määruskaebust, esitab ta selle viivitamata koos lisade ja seotud menetlusdokumentidega

kohtualluvuse järgi õigele ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Määruskaebuse

rahuldamata jätmise kohta ei ole vaja teha eraldi määrust ega edastada seda menetlusosalistele.

Tulenevalt TsMS § 667 lõikest 1 lahendab ringkonnakohus määruskaebuse põhjendatud määrusega.

Kui ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja selle määruse peale ei saa edasi kaevata

Riigikohtule, võib ringkonnakohus määruse teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 4891 lõike 5

järgi ei saa määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.

52. Üldkogu saaks võlgniku määruskaebuse läbi vaadata üksnes juhul, kui tunnistaks TsMS § 4891

lõike 5 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks. Kuna maksekäsu kiirmenetlus on hagita menetluse liik,

tuleks sellisel juhul kohaldada hagita menetluse üldsätteid. Hagita menetluses tehtud maakohtu

menetlust lõpetava määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega

kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsMS § 660 lõige 3). Kui maakohtu määruse

peale saab esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale

esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 696 lõike 1 teine

lause). Eeltoodust lähtudes on üldkogu seisukohal, et TsMS § 4891 lõige 5 on kohtuasja lahendamisel

asjassepuutuv.

53. Võlgnik palub määruskaebuses tühistada maksekäsu määrus ja ringkonnakohtu määrus, millega

jäeti rahuldamata võlgniku määruskaebus maksekäsu tühistamiseks. Maksekäsu määruse peale

ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses leidis võlgnik, et maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei

olnud täidetud, kuna kohtualluvuse sätete järgi ei olnud vaidluse lahendamine Eesti kohtute

pädevuses. Lisaks sellele leidis võlgnik, et kohtualluvuse sätete rikkumise tõttu oli tal raske

makseettepanekule vastuväite esitamisel tähtajast kinni pidada ja vastuväite saatmisel välisriigist

peaks tähtaja arvestamisel lähtuma dokumendi postiasutusele üleandmise kuupäevast, mitte selle

kohtusse saabumise kuupäevast. Sama väitis võlgnik ka Riigikohtule esitatud määruskaebuses.

54. Üldkogu hinnangul tugines võlgnik määruskaebuses seega kahele TsMS § 4891 lõikes 2

nimetatud määruskaebuse esitamise aluseks olevale asjaolule: maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei

olnud täidetud (TsMS § 4891 lõige 2 punkt 3 esimene alternatiiv) ja võlgnik ei saanud vastuväidet

makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu (TsMS § 4891 lõike 2 punkt 2).

55. Üldkogu leiab, et praeguses kohtuasjas ei ole põhjendatud hinnata, kas põhiseadusega on

kooskõlas Riigikohtule määruskaebuse esitamise piirang olukorras, kus ringkonnakohtule esitati

määruskaebus TsMS § 4891 lõike 2 punktis 2 nimetatud alusel ning kohtud lahendasid

määruskaebuse põhjendusi esitamata. Seda põhjusel, et võlgnik hilines maksekäsule vastuväite

esitamisega ning jättis seejärel kasutamata võimaluse taotleda vastuväite esitamise tähtaja

ennistamist.

56. TsMS § 62 lõike 1 järgi kohaldatakse menetlustähtaja arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa

seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 135 lõike 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle

kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või

lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lõike 2 järgi lõppeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. Kui

tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev TsÜS § 136

lõike 6 kohaselt ajavahemiku viimasel päeval. TsÜS § 137 lõike 1 kohaselt möödub tähtaeg tähtpäeva

saabumisel kell 24.00. Ka TsMS § 62 lõike 2 esimese lause kohaselt võib üldjuhul menetlustoimingut

teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Nendest sätetest tulenevalt peab menetlusdokument

jõudma kohtusse kohtu määratud tähtpäeva jooksul, st kuni kella 24.00-ni (vt Riigikohtu 16. mai

2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-11, punkt 12). Seega ei saa lugeda menetlusdokumenti tähtajal

esitatuks, kui see on sideasutusele edastatud kohtu määratud tähtaja jooksul. Sellest tulenevalt ei pea

üldkogu asjakohaseks võlgniku määruskaebuses esitatud väiteid selle kohta, et tema vastuväide

makseettepanekule tuleks lugeda tähtaegseks, kuna ta pani selle Soomes posti kohtu antud tähtaja

jooksul. Järelikult ei ole võlgnik enda avaldatud asjaoludest nähtuvalt esitanud vastuväidet

makseettepanekule tähtaegselt. Maakohus andis praeguses kohtuasjas võlgnikule korduvalt võimaluse

esitada makseettepanekule vastuväite esitamise tähtaja ennistamise taotlus, kuid võlgnik ei teinud

seda.

57. Eeltoodust lähtudes hindab üldkogu, kas TsMS § 4891 lõikest 5 tulenev määruskaebuse esitamise

piirang on põhiseadusega kooskõlas üksnes osas, milles välistab määruskaebuse esitamise

ringkonnakohtu määruse peale, millega jäeti rahuldamata TsMS § 4891 lõike 2 punkti 3 esimese

alternatiivi alusel esitatud määruskaebus.

II

58. PS § 15 lõike 1 esimene lause annab igaühele õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste

rikkumise korral kohtusse. See on põhiõigus, mis peab tagama õiguste lünkadeta kohtuliku kaitse

(vt Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a määrus kohtuasjas nr 3-3-1-38-00, punkt 15).

Koostoimes PS §-ga 14, mis kohustab seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu ning kohalikke

omavalitsusi tagama õigusi ja vabadusi, tuleneb PS § 15 lõike 1 esimesest lausest üldine põhiõigus

kohtulikule kaitsele. Üldine põhiõigus kohtulikule kaitsele tagab nii õiguse pöörduda oma õiguste

kaitseks kohtusse kui ka õiguse tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele (vt nt Riigikohtu

üldkogu 16. mai 2008. a otsus kohtuasjas nr 3-1-1-88-07, punkt 41).

59. PS § 24 lõike 5 kohaselt on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega

sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvasse kohtusse. PS § 24 lõikes 5 tagatud edasikaebeõigus

on osa üldisest põhiõigusest kohtulikule kaitsele. Edasikaebeõiguse eesmärgiks on tagada

kohtulahendi kontroll, et vältida eksimusi kohtulahendites (Riigikohtu üldkogu 14. aprilli 2011. a

otsus kohtuasjas nr 3-2-1-60-10, punkt 45). PS §-s 14, § 15 lõike 1 esimeses lauses ja § 24 lõikes 5 on

tagatud menetluslikud põhiõigused, mille eesmärk on avada tee isiku materiaalsete põhiõiguste

teostamiseks (vt Riigikohtu üldkogu 22. märtsi 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-85-09, punkt

75). Seetõttu tuleb edasikaebeõiguse riive põhiseaduspärasuse hindamisel arvestada ka seda, milliste

põhiõiguste kaitseks soovib isik kaebeõigust kasutada.

60. PS § 15 lõike 1 esimeses lauses tagatud üldise kaebepõhiõiguse kaitsealas on olukord, kus kohus

ei ole isiku õiguste üle otsustanud. PS § 24 lõikes 5 tagatud edasikaebeõiguse kaitsealasse kuulub aga

olukord, kus on olemas isiku õigusi ja vabadusi puudutav kohtu otsustus (vt nt Riigikohtu üldkogu

30. märtsi 2011. a määrus kohtuasjas nr 3-3-1-50-10, punkt 48).

61. PS § 24 lõike 5 esemelisse kaitsealasse kuuluvad kohtulahendid, sõltumata nende nimetusest,

st nii kohtuotsused kui ka kohtumäärused (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

9. aprilli 2008. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-20-07, punkt 18).

62. Üldkogu hinnangul hõlmab PS § 24 lõike 5 kaitseala nii õigust kaevata esimese astme kohtu

lahendi peale edasi ringkonnakohtusse kui ka õigust kaevata ringkonnakohtu lahendi peale edasi

Riigikohtusse. PS § 24 lõike 5 selline tõlgendus ei tähenda samas seda, et kõiki kohtulahendeid peab

olema võimalik vaidlustada kahes kohtuastmes.

63. PS § 24 lõikes 5 on tagatud lihtsa seadusereservatsiooniga edasikaebeõigus. Põhiseadus, andes

igaühele õiguse seadusega sätestatud korras tema kohta tehtud kohtulahendi peale kõrgemalseisvale

kohtule edasi kaevata, näeb seega ette, et seadusega saab edasikaebeõigust piirata. Seadusandja võib

edasikaebeõigusele seadusega sätestada nii menetluslikke piiranguid, nagu riigilõivu tasumise

kohustus, menetlustähtajad ja kaebuse esitamise kord, kui ka materiaalseid piiranguid, välistades

mingit liiki kaebuste edasikaevatavuse põhiseadusega kooskõlas oleval põhjusel. Seadusandja on

seega pädev kohtulahendi olemusest lähtuvalt ja mõistlikele põhjendustele tuginevalt

edasikaebeõigust diferentseerima (Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-

62-10, punkt 38). Edasikaebeõiguse riive on intensiivsem juhul, kui seadus ei võimalda esitada

kohtulahendi peale esmakordset kaebust kõrgemalseisvale kohtule. Riive on vähem intensiivne, kui

seadus piirab võimalust pöörduda Riigikohtusse, st kaevata kohtulahendi peale teist korda edasi.

64. Üldkogu leiab, et TsMS § 4891 lõige 5, mis välistab maksekäsu määruse peale TsMS § 4891 lõike

2 punkti 3 esimese alternatiivi alusel esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse

peale edasikaebamise Riigikohtusse, riivab PS § 24 lõikes 5 tagatud edasikaebeõigust.

65. Kohtulahendiks, mis praegusel juhul väidetavalt võlgniku õigusi rikub ja mille vaidlustamiseks

võlgnik soovib edasikaebeõigust kasutada, on maksekäsu määrus. Maksekäsu määruse saab

maakohus teha üksnes juhul, kui kohus on eelnevalt rahuldanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja

teinud võlgnikule makseettepaneku. Maksekäsu avalduse saab maakohus rahuldada üksnes juhul, kui

on täidetud maksekäsu menetluse kohaldamise eeldused (nt TsMS §-s 481 sätestatud eeldused,

avaldus vastab TsMS §-s 482 sätestatud nõuetele, ei ilmne menetluse peatumise aluseid (TsMS § 483

lõige 2 punkt 4)). Üldkogu hinnangul peab maakohus maksekäsu avalduse lahendamisel muu hulgas

hindama, kas TsMS § 70 järgi on vaidluse lahendamine Eesti kohtute pädevuses. TsMS § 75 lõike 1

kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib

avalduse esitada Eesti kohtule.

66. Juhul, kui võlgnik leiab, et maksekäsu määruse tegemisel ei olnud täidetud maksekäsu

kiirmenetluse kohaldamise eeldused, võib ta esitada määruskaebuse (TsMS § 4891 lõige 2 punkt 3

esimene alternatiiv). Määruskaebuse vaatab esimesena läbi maakohus, kes võib maksekäsu määruse

tühistada (TsMS § 663 lõige 4). Juhul, kui maakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, esitab ta selle

ringkonnakohtule (TsMS § 663 lõige 5), kes lahendab selle TsMS §-s 667 sätestatud korras

määrusega. Seega on tegemist olukorraga, kus võlgnikul on ühekordne edasikaebeõigus ehk talle on

tagatud õigus esitada esimese astme kohtu lahendi peale kaebus kõrgemalseisvale kohtule, kuid

TsMS § 4891 lõige 5 ei võimalda tal esitada kaebust Riigikohtule ehk teist korda lahendi peale edasi

kaevata.

III

67. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult põhiseadusega kooskõlas. Need piirangud

peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja

vabaduste olemust.

68. Edasikaebeõiguse riive eesmärgiks tuleb praegusel juhul pidada kohtumenetluse ökonoomsust ja

kohtuasja lahendamist mõistliku ajaga, mis on põhiseaduslikku järku väärtused ning PS § 24 lõikes 5

tagatud põhiõiguse riivamiseks seetõttu põhiseaduspärased (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi 25. märtsi 2004. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-1-04, punkt 21). TsMS § 4891

lõikest 5 tulenev edasikaebeõiguse piirang ei ole üldkogu hinnangul sedavõrd intensiivne, et kaaluks

üles riive eesmärgiks olevad väärtused.

69. Riive intensiivsuse hindamisel on oluline arvestada, et maksekäsu kiirmenetluses on võimalik

sisse nõuda eraõigussuhtest tuleneva kindla rahasumma nõudeid (TsMS § 481 lõige 1) ja maksekäsu

määrus on viivitamatult täitmisele kuuluv täitedokument (TsMS § 489 lõige 7). Seega otsustab kohus

maksekäsu määrusega lõplikult isiku varaliste õiguste üle ja maksekäsu määrus riivab võlgniku PS §-

ga 32 tagatud omandipõhiõigust. Lisaks sellele on maksekäsu kiirmenetluse korraldamine üldjuhul

üle antud kohtunikuabide pädevusse. Nii makseettepaneku kui ka maksekäsu määruse võib

maakohtus teha kohtunikuabi (TsMS § 4892 lõige 1).

70. Teisalt on Riigikohtusse kaebamise korral tegemist olukorraga, kus võlgnikule on juba olnud

tagatud edasikaebeõigus maksekäsu määruse peale. Määruskaebuse põhjendatust hindab kõigepealt

maakohtu kohtunik ja seejärel ringkonnakohus. Maksekäsu määruse peale esitatud määruskaebuse

rahuldamata jätmisel ei pea maakohus tegema küll kirjalikku määrust, kuid peab kaebuse sel juhul

edastama viivitamatult ringkonnakohtule (TsMS § 663 lõige 5). Seejuures ei saa kohtunikuabi tehtud

maksekäsu määruse peale määruskaebuse esitamisel kohtunikuabi jätta määruskaebust ise

rahuldamata, vaid peab andma kaebuse läbivaatamiseks kohtunikule (TsMS § 663 lõige 5). Kuigi

ringkonnakohus ei pea oma määrust põhjendama (TsMS § 667 lõige 1 teine lause), ei ole

ringkonnakohtul määruse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmise kohustust. TsMS § 667 lõige 1

teine lause sätestab ringkonnakohtule kaalutlusõiguse, võimaldades asjaoludest tulenevalt valida

määruse tegemiseks kõige mõistlikum ja tõhusam võimalus. Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud,

et sellise võimaluse kasutamine on õigustatud eelkõige olukorras, kus maakohtu määrus on

nõuetekohaselt motiveeritud ja ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. Juhul,

kui maakohtu põhjendused ei ole piisavad või arusaadavad, tuleks ringkonnakohtul eelistada määruse

tegemist tavapärasel viisil koos kirjeldava ja põhjendava osaga (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26. mai

2014. a määrus kohtuasjas nr 3-2-1-48-14, punkt 14).

71. Edasikaebeõiguse riive intensiivsust vähendab üldkogu hinnangul ka asjaolu, et võlgnikul on

võimalik maksekäsu määruse tegemist vältida, esitades makseettepaneku peale vastuväite, mille

esitamist ei pea võlgnik põhjendama (TsMS § 485). Vastuväite esitamise tulemusena muutub

maksekäsu kiirmenetlus hagimenetluseks (TsMS § 486). Sellisel juhul on võlgnikule tagatud kõik

hagimenetluses sätestatud menetluslikud tagatised, muu hulgas võimalus kaevata esimese astme

kohtu lahendi peale apellatsiooni korras edasi ringkonnakohtusse, ringkonnakohtu lahendi peale aga

kassatsiooni korras Riigikohtusse.

72. Ka praeguses kohtuasjas oli võlgnikul võimalik esitada makseettepanekule vastuväide

TsMS § 485 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul. Võlgnik ei kasutanud seda võimalust. Maakohus

andis võlgnikule korduvalt võimaluse taotleda vastuväite esitamise tähtaja ennistamist, kuid võlgnik

jättis selle võimaluse kasutamata. Vastuväite esitamise tähtaja ennistamise korral oleks asja

menetlemisel hagimenetluses muu hulgas otsustatud, kas Eesti kohtud on pädevad seda asja arutama.

Üldkogu märgib, et praeguses kohtuasjas võttis maakohus maksekäsu määruses seisukoha ka

võlgniku väidete kohta, et vaidlus ei allu Eesti kohtutele. Seetõttu võib eeldada, et maakohus hindas

maksekäsu peale esitatud määruskaebuses läbivaatamisel ka kohtualluvuse küsimust, ja kuna

maakohus edastas määruskaebuse ringkonnakohtule, siis järelikult jäi kohus maksekäsu määruses

võetud seisukoha juurde. Samuti võib eeldada, et ringkonnakohus hindas kohtualluvuse küsimust

maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel.

73. Arvestades seda, et võlgnikul on võimalik maksekäsu kiirmenetluse eelduste täidetust

(TsMS § 4891 lõike 2 punkti 3 esimene alternatiiv) vaidlustada makseettepanekule vastuväite

esitamisega, samuti on tagatud maksekäsu määruse peale ühekordne edasikaebeõigus

määruskaebusega ja võib eeldada, et kohtud hindasid võlgniku väiteid, leiab üldkogu, et TsMS § 4891

lõige 5 ei riiva PS § 24 lõikes 5 tagatud edasikaebeõigust ebaproportsionaalselt ja on põhiseadusega

kooskõlas.

74. Eeltoodust lähtudes jätab üldkogu võlgniku kaebuse TsMS § 682 lõikele 1 ja §-le 695 tuginedes

läbi vaatamata. Kuna määrusekaebus jääb läbi vaatamata, ei saa üldkogu hinnata määruskaebuse

väiteid sisuliselt ega selgitada välja, kas tsiviilkolleegiumi 17. detsembri 2014. a määruses vaidluse

alla seatud TsMS § 4892 lõige 1, § 663 lõige 5 ja § 667 lõige 1 on põhiseadusega kooskõlas.

Priit Pikamäe, Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik

Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Saale Laos, Viive

Ligi, Jaak Luik, Ivo Pilving, Jüri Põld, Malle Seppik, Tambet Tampuu