Legislator Case Law & Legislation
3-2-1-27-15 AI generated

3-2-1-27-15 · Riigikohus

Case Number 3-2-1-27-15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 26. septembri 2014. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-14- Arvata AS-i DNB Pank kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot

Legislator headnote

AI generated

3-2-1-27-15 · Riigikohus: septembri 2014. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-14- Arvata AS-i DNB Pank kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot

Keywords

AI generated
bank resolution lack of shareholder standing division of pension rights duty to make supplementary contributions hardship exception unity of bankruptcy
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-27-15

Otsuse kuupäev

Tartu, 15. aprill 2015. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Malle Seppik ja Peeter

Jerofejev

Kohtuasi

AS-i DNB Pank hagi KingOil OÜ (pankrotis) vastu

võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 26. septembri 2014. a otsus

tsiviilasjas nr 2-14-4764

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i DNB Pank kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja AS DNB Pank (registrikood 11315936), esindaja

vandeadvokaat Madis Saar

Kostja KingOil OÜ (pankrotis, registrikood 12286800),

pankrotitoimkonna esimees Kaspar Kamsakann

Asja läbivaatamise kuupäev

23. märts 2015. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 26. septembri 2014. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-14-

4764 muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.

2. Jätta AS-i DNB Pank kassatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud AS-i DNB Pank kanda.

4. Arvata AS-i DNB Pank kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot

riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus kuulutas 11. juuni 2013 määrusega välja KingOil OÜ pankroti (tsiviilasi nr 2-13-

865, tl 10). 28. juunil 2013 toimunud võlausaldajate esimesel üldkoosolekul osalesid võlausaldajad

Astro Baltics OÜ, Soldina Õlibaas OÜ (pankrotis), AS DNB Pank, Nunne Kinnisvara OÜ ja OK

Oiltrade OÜ. Pankrotihaldur määras nõuete suurustest lähtudes hääled kõigile neile võlausaldajatele,

sealhulgas määras haldur OK Oiltrade OÜ-le 1500 häält ja Nunne Kinnisvara OÜ-le 526 häält (tl 17).

9. detsembril 2013 toimus nõuete kaitsmise koosolek, mille päevakorras oli muuhulgas protokollija

valimine ning Maksu- ja Tolliameti nõudeavalduse tähtaja ennistamine (tl 19). Koosolekul osalesid

nii AS DNB Pank 672 häälega, Nunne Kinnisvara OÜ 526 häälega kui ka Aabron OÜ 1500 häälega

(tl 25). Keegi võlausaldajatest ei vaidlustanud ei talle endale ega mõnele teisele võlausaldajale antud

häälte arvu (tl 18–19). Koosolekul tunnustati üksnes Nunne Kinnisvara OÜ nõuet ning vaidlustati

kõik ülejäänud (tl 26). 20. detsembril 2013 toimus võlausaldajate üldkoosolek pankrotitoimkonna

liikmete valimiseks. Sellel osales neli võlausaldajat: Soldina Õlibaas OÜ (pankrotis) 1250 häälega,

AS DNB Pank 672 häälega, Nunne Kinnisvara OÜ 526 häälega ja Aabron OÜ 1500 häälega (tl 32).

Haldur katkestas koosoleku ning seda jätkati 20. jaanuaril 2014, mil valiti pankrotitoimkond (tl 29–

30, 35–38). Võlausaldajatele antud häälte arvu ei muudetud.

2. AS DNB Pank esitas 30. jaanuaril 2014 hagi KingOil OÜ (pankrotis) vastu võlausaldajate

20. jaanuari 2014 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt vaidlustas

hageja 20. detsembri 2013 koosolekul Nunne Kinnisvara OÜ-le antud hääled (526 häält) ja Aabron

OÜ-le antud hääled (1500 häält). Kuna kohtunik koosolekul ei osalenud, katkestas haldur koosoleku

ja pöördus e-kirjaga kohtuniku poole, paludes määrata hääled. Kohtunik vastas e-kirjaga (tl 95–96),

et hääli saab üldjuhul vaidlustada vaid esimesel koosolekul, kui võlausaldajad kokku tulevad.

Mõeldav oleks veel häälte vaidlustamine järgmisel üldkoosolekul, kuid vaid nende võlausaldajate

poolt, kes esimesel üldkoosolekul ei osalenud, või nende nõuete osas, mida esimesel üldkoosolekul ei

olnud esitatud. 20. jaanuaril 2014 koosolek jätkus. Kuna kohus ei olnud teinud kirjalikku määrust

häälte määramise kohta, vaid teatas haldurile e-kirjaga, et ei pea vajalikuks hääli määrata, siis lubas

haldur hääletada ka võlausaldajatel, kelle hääled olid vaidlustatud. Hageja esitas koosolekul

vastuväite, leides, et koosolekut ei saa pidada, kuna kohus ei ole 20. detsembri 2013 koosolekul

tekkinud häälte vaidlust lahendanud.

Hageja on hagis vaidlustanud üldkoosoleku otsuse põhjendusega, et koosoleku pidamisel ja otsuste

tegemisel rikuti seadusest tulenevat korda, kuna kohus ei lahendanud määrusega üldkoosolekul

tekkinud vaidlust häälte üle. Ebaõige on seisukoht, nagu minetaks võlausaldaja teisele võlausaldajale

häälte määramise vaidlustamise õiguse siis, kui ta ei ole häälte määramist vaidlustanud esimesel

üldkoosolekul. Hagejal tekkis võimalus tutvuda nõuete aluseks olevate dokumentidega alles enne

9. detsembri 2013 nõuete kaitsmise koosolekut. Võrreldes esimese üldkoosolekuga olid ilmnenud

uued asjaolud – oli toimunud muudatus võlausaldajate ringis (OK Oiltrade OÜ oli oma nõude

väidetavalt loovutanud Aabron OÜ-le). Et vaidlus häälte üle oli lahendamata, ei oleks haldur tohtinud

koosolekut läbi viia või vaidlustatud häältega otsuste tegemisel arvestada. Seega tuleb koosolekul

tehtud otsused kehtetuks tunnistada.

3. Kostja hagi ei tunnistanud.

KingOil OÜ (pankrotis) pankrotitoimkonna esimees leidis, et häälte üle tekkinud vaidluse

lahendamine ei ole hagis toodud viisil võimalik. Õige ei ole väide, et kohus ei olnud lahendanud

häälte üle peetud vaidlust. Hageja ei ole kohtuniku e-kirjas avaldatud seisukohta häälte määramise

üle määruskaebuse esitamise teel vaidlustanud. Samuti ei ole hageja subjektiivsete õiguste rikkumine

vaidlustatud otsuste vastuvõtmisega võimalik. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja huviks, et tema

töötajad Indrek Vilms ja Martin Ilves oleksid valitud kostja pankrotitoimkonda. Aabron OÜ

hääleõigus oli muutumatu, võrreldes 28. juunil 2013 toimunud esimesel üldkoosolekul ja 9. detsembri

2013 nõuete kaitsmise koosolekul kinnitatud häälte arvuga. Nunne Kinnisvara OÜ hääleõigus

põhines pankrotimenetluses tunnustatud nõudel. Pankrotitoimkonna esimees ühineb ka

pankrotihalduri seisukohaga.

4. Maakohus küsis arvamust pankrotihaldurilt, kes leidis, et hagi tuleks jätta rahuldamata.

Pankrotihaldur lähtus häälte määramisel kohtupraktikast, mille kohaselt tuleb nõude olemasolu kohta

tehtavate kohtuotsuste jõustumiseni eeldada, et tegemist on võlausaldajaga, kellel on nõudeõigus.

Seega ei ole enne kohtus nõuete tunnustamise üle peetavate vaidluste lõppemist võimalik

võlausaldajatele hääli teisiti määrata. Aabron OÜ-le määratavate häälte arv ei muuda võlausaldajate

20. jaanuari 2014 koosolekul vastu võetud otsuseid sisuliselt, sest kui jätta häälteta võlausaldajad,

kelle nõudeid ei tunnustatud, siis oleksid otsused samad.

5. Harju Maakohus jättis 13. mai 2014. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses

hageja kanda.

PankrS § 83 lg-s 1 sätestatud aluseid võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamiseks ei ole. Otsus vastab seadusele, selle tegemisel on järgitud seaduses sätestatud

korda ning asjaoludest ei nähtu, et otsusega oleks rikutud võlausaldajate ühiseid huve. Kohtule

esitati kohtuniku kiri pankrotihaldurile, kus kohus leidis, et olukorras, kus nõuded on kaitstud ja

ühe võlausaldaja nõue ka tunnustatud, ei ole enam häälte vaidlustamine võimalik ning

PankrS § 82 lg-st 6 tulenevalt on võlausaldaja häälte arv võrdeline kaitstud nõude suurusega.

Võlausaldajate üldkoosoleku protokollist nähtub, et haldur tegi kohtu seisukoha üldkoosolekule

teatavaks ning määras hääled kohtu seisukohta arvestades. Üldkoosoleku otsuste kehtetuks

tunnistamiseks ei anna alust ka asjaolu, et kohus ei lahendanud häälte vaidlust määrusega. Kohus

pidas selles menetlusetapis häälte vaidlustamist perspektiivituks ja tunnustatud nõudega

võlausaldajal olid hääled PankrS § 82 lg-st 6 tulenevalt. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi ei pea kohus

perspektiivituid avaldusi menetlema.

6. Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada.

Kostja pankrotitoimkonna esimees ja pankrotihaldur vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27. augusti 2014. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega ega korranud neid. Ringkonnakohus leidis,

et pankrotimenetluse selles staadiumis ei olnud hagejal enam võimalik PankrS § 82 lg 4 alusel teistele

võlausaldajatele antud hääli vaidlustada. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul häälte arvu

määramist ei vaidlustatud. Teistel üldkoosolekutel osaleb kohtunik siis, kui on alust arvata, et võib

tekkida vaidlus häälte arvu määramise üle. Sellist alust ei olnud. Kuigi pankrotihaldur võttis

kohtunikult kirjaliku seisukoha, ei olnud selleks vajadust, sest hageja ei saanud enam vaidlustada

teistele võlausaldajatele esimesel üldkoosolekul antud hääli. Nunne Kinnisvara OÜ nõue on kaitstud

ja temale on kooskõlas PankrS § 82 lg-ga 6 määratud võrdeliselt kaitstud nõudega 526 häält.

Ringkonnakohus nõustus pankrotihalduriga selles, et Aabron OÜ-le määratavate häälte arv ei

muudaks sisuliselt võlausaldajate 20. jaanuari 2014 üldkoosolekul vastu võetud otsust, kuna

väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb nõude olemasolu kohta tehtavate kohtuotsuste

jõustumiseni eeldada, et tegemist on võlausaldajaga, kellel on nõudeõigus. Muidu kaotaks see

võlausaldaja võimaluse vastavas menetlusetapis oma õigusi üldkoosolekul kaitsta.

Üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks ei anna alust ka asjaolu, et kohus ei lahendanud häälte

vaidlust vormikohase määrusega. See ei ole menetluslik rikkumine, mis tooks kaasa hageja soovitud

tagajärje. Ka ei saavuta apellant esitatud hagiga soovitud eesmärki, milleks on valida

pankrotitoimkonda talle meelepärased liikmed, sest puudub alus arvata, et kohus jaotaks

üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise korral hääled teisiti, kui seda tegi pankrotihaldur.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega

hagi rahuldada.

Võlausaldajale määratud hääli saab vaidlustada ka pärast esimest üldkoosolekut, mistõttu oleks kohus

pidanud tegema selle kohta määruse. Esimese üldkoosoleku toimumise ajaks ei pruugi

võlausaldajatele olla veel teada need asjaolud, mis võiksid õigustada häälte vaidlustamist.

Ringkonnakohus on valesti kohaldanud PankrS § 82 lg-d 4 ja 7 ning § 80 lg-t 3. Kui on võimalus

määrata hääli teistsuguses suuruses, siis saab ka varem määratud hääli vaidlustada. Ka kohtupraktika

on seda seisukohta kinnitanud. Praegusel juhul olid võrreldes esimese üldkoosolekuga ilmnenud uued

asjaolud – võlausaldaja OK Oiltrade OÜ (pankrotis) oli oma nõude väidetavalt loovutanud Aabron

OÜ-le, mistõttu häälte määramine sellele isikule sõltus ka nõude loovutamisega seotud asjaoludest.

Kassaator vaidlustas Nunne Kinnisvara OÜ ja Aabron OÜ hääled selleks, et takistada neil

võlausaldajatel põhjendamatute nõuete kaudu omandada kontrolli pankrotimenetluse üle. PankrS § 82

lg 4 kohaselt tuli kohtul lahendada 20. detsembri 2013 üldkoosolekul tekkinud vaidlus häälte üle

määrusega. Seega isegi kui kohus pidas häälte vaidlustamist perspektiivituks ja nõustus halduri

määratud häältega, pidi ta oma seisukoha vormistama määrusega. Et praegusel juhul ei lahendanud

kohus vaidlust Aabron OÜ-le ja Nunne Kinnisvara OÜ-le antud häälte üle määrusega, siis ei saanud

võlausaldaja häälte arvu määramist ka vaidlustada. Nii on häälte vaidluse lahendamisel igal juhul

rikutud seadusest tulenevat korda. Et Nunne Kinnisvara OÜ nõue on tunnustatud, siis talle määratud

hääli enam muuta ei saa. Seda, kas häälte üle tõstatatud vaidluse lahendamise korral oleks Aabron

OÜ-le hääli määratud, ei ole praeguses asjas võimalik sisuliselt hinnata. Kui Aabron OÜ-le ei oleks

hääli määratud, oleksid hääletamise tulemused olnud teistsugused. Ringkonnakohus ei ole vastanud

kõigile hageja väidetele.

9. Kostja pankrotitoimkonna esimees ja pankrotihaldur vaidlevad kaebusele vastu ja leiavad, et

ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

Kostja pankrotitoimkonna esimees rõhutab, et hageja tõi võlausaldajate ringis muudatuse toimumise

kui häälte teistsuguse määramise aluse välja alles kohtumenetluses ja esitas faktilised asjaolud Nunne

Kinnisvara OÜ ja Aabron OÜ nõude põhjendamatuse kohta selgituse vormis alles Riigikohtule.

20. detsembril 2013 alanud ja 20. jaanuaril 2014 jätkunud koosolekul ei põhjendanud hageja oma

vastuväidet halduri poolt häälte määramisele sõnagagi, mistõttu üldkoosolekul ei oleks olnud

võimalik kontrollida PankrS § 82 lg 7 kohaldamise eeldusi. Uusi asjaolusid, mille tõttu oleks olnud

alust arvata, et võib tekkida vaidlus häälte arvu üle, kassaator ühelgi võlausaldajate koosolekul ei

esitanud. Asjaolu, et üks võlausaldaja oli loovutanud oma nõude teisele, ei kätke endas ka iseenesest

sellist teavet, mis võiks anda aluse anda nõude eest hääli erinevalt.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid TsMS § 692

lg 2 alusel tuleb muuta otsuse õiguslikku põhjendust. Kassatsioonkaebus jääb rahuldamata.

11. Võlausaldajate 20. jaanuari 2014 üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks esitatud hagi põhjendas

hageja väitega, et otsuse tegemisel osalesid võlausaldajad, kellele häälte andmise üle tekkinud

vaidlust ei olnud seaduses sätestatud korras lahendatud. Hageja väitel oli lahendamata vaidlus Nunne

Kinnisvara OÜ-le (526 häält) ja Aabron OÜ-le (1500 häält) häälte andmise üle. Kolleegium hageja

käsitlusega ei nõustu.

12. Võlausaldajate häälte arvu määramine pankrotimenetluses on sätestatud PankrS §-s 82. Selle sätte

lg 1 kohaselt on võlausaldajate üldkoosolekul iga võlausaldaja häälte arv võrdeline tema nõude

suurusega. PankrS § 82 lg 3 esimese lause järgi määrab kuni nõuete kaitsmiseni iga võlausaldaja

häälte arvu haldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel. PankrS § 82 lg 4 kohaselt, kui

üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga või kui talle

määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja, määrab häälte arvu üldkoosolekul osalev

kohtunik, tehes selle kohta määruse. Määruse peale võib esitada määruskaebuse. PankrS § 82 lg 6

järgi, kui võlausaldaja nõue on kaitstud, on tema häälte arv võrdeline kaitstud nõude suurusega.

PankrS § 82 lg-s 7 on sätestatud, et kui võlausaldaja häälte arv on määratud sama paragrahvi lõigetes

3 ja 4 sätestatud korras, ei takista see uute asjaolude ilmnemisel teisel koosolekul teistsuguse häälte

arvu määramist. Viidatud sätete süsteemist, loogikast ja koosmõjust tuleneb, et PankrS § 82 lg-tes 3

ja 4 sätestatud korras määratud häälte arvu on hilisematel koosolekutel küll võimalik muuta, kuid

üksnes juhul, kui ilmnevad uued asjaolud, mis seda tingivad. Seejuures on PankrS § 103 lg-s 5 ja

§ 106 lg-s 2 sätestatut arvestades nõuete kaitsmisel tunnustatud nõude alusel antud häälte arvu

võimalik vaidlustada üksnes juhul, kui ilmneb, et nõude tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või

kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust.

13. Eespool toodust tulenevalt ei nõustu kolleegium alama astme kohtute seisukohaga, nagu saaks

PankrS § 82 lg 4 mõtte ja kehtiva praktika kohaselt võlausaldajale antud hääli vaidlustada üldjuhul

esimesel üldkoosolekul ning kui võlausaldaja ei kasuta oma õigust vaidlustada teisele võlausaldajale

antud hääli esimesel koosolekul, kus hääled on antud, siis ta minetab edaspidi selle õiguse.

Kolleegium on eespool selgitanud, et PankrS § 82 lg 7 võimaldab häälte arvu muuta ka hilisemas

menetluses. See alama astme kohtute ebaõige järeldus ei muuda aga otsuse lõppjäreldust ebaõigeks,

sest praeguses asjas ei ole esitatud asjaolusid, mis oleksid andnud hagejale aluse 20. detsembri 2013

ja selle jätkuna peetud 20. jaanuari 2014 koosolekul häälte uut määramist nõuda.

Aabron OÜ-le andis haldur esimest korda hääled (1500 häält) 9. detsembri 2013 üldkoosolekul. Sel

koosolekul osales ka hageja, kes häälte määramisele vastuväiteid ei esitanud. Selliseid vastuväiteid ei

esitanud ka ükski teine võlausaldaja (tl 18–19, 25). Järgneval, 20. detsembri 2013 üldkoosolekul

vaidlustas hageja Aabron OÜ-le antud hääled täies ulatuses, kuid ei põhjendanud oma nõudmist ega

esitanud mingeid asjaolusid, millest sellise nõudmise põhjendus oleks võinud tuleneda (tl. 29–30). Ka

20. jaanuaril 2014, mil katkestatud koosolekut jätkati, ei põhjendanud hageja oma jätkuvat nõudmist

Aabron OÜ häältest ilma jätta (tl 35–36). Sellest tulenevalt ei olnud 20. detsembri 2013 ega selle

jätkuna peetud 20. jaanuari 2014 üldkoosolekul PankrS § 82 lg 7 alusel Aabron OÜ-le häälte uue

määramise eeldused täidetud.

Kohtud tuvastasid, et 9. detsembri 2013 nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati Nunne Kinnisvara

OÜ nõuet 525 879 eurot 13 senti, ja seda asjaolu ei ole ka hageja kassatsioonkaebuses vaidlustanud.

Nunne Kinnisvara OÜ-le vaidlusalusel üldkoosolekul määratud häälte arv 526 on võrdeline tema

tunnustatud nõudega ja vastab PankrS § 82 lg-le 6. Asjaoludele, mis võiksid kooskõlas PankrS § 103

lg-ga 5 ja § 106 lg-ga 2 anda alust seda häälte arvu vaidlustada, kassaator ei tuginenud. Samuti ei

nõudnud ta, et nõuete kaitsmise koosolek selle võlausaldaja nõude uuesti läbi vaataks. Seega ei

saanud pärast nõude tunnustamist kerkida küsimust Nunne Kinnisvara OÜ-le määratud häälte arvu

ebaõigsusest ja õige on alama astme kohtute järeldus, et hagejal ei olnud alust sellele võlausaldajale

antud häälte arvu vaidlustada ning häälte arvu uut määramist nõuda.

14. Kohtud leidsid ka põhjendatult, et kohtunik ei pidanud koosolekul osalema ega võlausaldajatele

hääli määrama. PankrS § 80 lg 3 järgi osaleb kohtunik võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. Teistel

üldkoosolekutel osaleb kohtunik, kui on alust arvata, et võib tekkida vaidlus häälte arvu määramise

üle. Kolleegiumi hinnangul oleks niisuguse aluse olemasolu saanud eeldada üksnes siis, kui häälte

arvu vaidlustanud võlausaldaja oleks häälte vaidlustamist PankrS § 82 lg 7 kohaselt põhjendanud.

Seda hageja ei teinud.

Eespool on kolleegium põhjendanud, et hagejal ei olnud võlausaldajate 20. detsembri 2013 ja

20. jaanuari 2014 üldkoosolekul alust nõuda, et haldur määraks Nunne Kinnisvara OÜ-le ja Aabron

OÜ-le häälte arvu erinevalt seni määratust. Kuna hageja ei olnud õigustatud neile võlausaldajatele

määratud häälte arvu vaidlustama ja häälte uut määramist nõudma, siis ei olnud ka kohtul kohustust

teha neile võlausaldajatele häälte arvu määramiseks määrust, nagu hageja on ekslikult leidnud.

Kolleegium leiab, et kui jaatataks võlausaldaja õigust vaidlustada häälte määramist taktikalistel

kaalutlustel oma suva kohaselt asjakohaseid põhjendusi esitamata talle sobival ajal, nagu hageja on

möönnud (tl 182 pöördel), siis kahjustaks see võimalust viia pankrotimenetlus läbi mõistliku aja

jooksul ja järgida pankrotimenetluse sujuva korraldamise kaudu kõigi võlausaldajate ühiseid huve.

15. Kuna hagejal ei olnud alust nõuda, et haldur määraks Nunne Kinnisvara OÜ-le ja Aabron OÜ-le

häälte arvu erinevalt seni määratust, siis ei ole alust 20. jaanuari 2014 üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamiseks esitatud hagi rahuldada ja vaidluse lahendamiseks ei ole vajalik tuvastada seda, kas

häälte teistsuguse määramise korral oleks koosolek otsustanud teisiti. Vastav põhjendus tuleb

ringkonnakohtu otsusest välja jätta.

16. Vastuseks kassatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium, et OK Oiltrade OÜ-le, kellelt Aabron

OÜ nõude väidetavalt omandas, oli võlausaldajate esimesel üldkoosolekul antud 1500 häält ja sellega

oli hageja nõustunud (tl 82–83, 17). Järgmisel, 9. detsembri 2013 koosolekul OK Oiltrade OÜ ei

osalenud. Osales Aabron OÜ, kellele haldur määras väidetavalt sama nõude eest samuti 1500 häält ja

ka sellega oli hageja nõustunud (tl 18–19, 25). Hageja kinnitas, et ta sai Aabron OÜ nõudeavalduse ja

sellele lisatud dokumentidega tutvuda enne 9. detsembri 2013 nõuete kaitsmise koosolekut. Seega ei

olnud hageja sellele võlausaldajale häälte andmisega nõustudes teadmatuses sellest, milliste

asjaoludega on võlausaldaja oma nõuet põhjendanud. Sellele, nagu oleks pärast 9. detsembri 2013

koosolekut selgunud mingeid uusi asjaolusid, mille tõttu hageja oma arvamust Aabron OÜ-le häälte

andmise osas muutis, ei ole hageja tuginenud. Seega oli hagejal võimalus vaidlustada Aabron OÜ-le

häälte andmist 9. detsembri 2013 koosolekul pärast nõudeavaldusega tutvumist ja küsimust tema

õiguste rikkumisest sellest tulenevalt, nagu ei oleks tal niisugust võimalust olnud, ei saa kerkida.

17. Kuigi hilisemas kohtumenetluses esiletooduga ei oleks haldur ega kohus saanud

pankrotimenetluses häälte uue andmise vajalikkuse üle otsustamisel arvestada ning sel ei ole asja

lahendamiseks seega tähtsust, märgib kolleegium siiski, et esimest korda puudutas hageja Aabron

OÜ-le määratud häälte vaidlustamise alust hagiavalduses, kus märkis, et võrreldes esimese

üldkoosolekuga oli ilmnenud uus asjaolu – võlausaldaja OK Oiltrade OÜ oli oma nõude väidetavalt

loovutanud Aabron OÜ-le (p 2.10). Ka siis ei põhjendanud hageja, kuidas mõjutas nõude

loovutamine tema õigusliku arusaamise kohaselt Aabron OÜ-le loovutatud nõude olemasolu või

põhjendatust. Kassatsioonkaebuses märkis võlausaldaja lisaks, et häälte määramine Aabron OÜ-le

sõltus ka nõude loovutamisega seotud asjaoludest ning et kassaator vaidlustas Nunne Kinnisvara OÜ

ja Aabron OÜ hääled selleks, et takistada neil võlausaldajatel põhjendamatute nõuete kaudu

omandada kontrolli pankrotimenetluse üle. Praeguseni ei ole kassaator aga esile toonud asjaolusid,

millega õiguslikult saaks põhjendada Aabron OÜ-le loovutatud nõude eest häälte andmata jätmist.

Seega ei ole senini selge, millistel sisulistel kaalutlustel kassaator Aabron OÜ-le häälte andmist

vaidlustab. Kui tunnistataks võlausaldaja õigust jätta teisele võlausaldajale antud häälte arvu

muutmise nõude põhjendused enda teada ja esitada need alles kohtumenetluses määruskaebuse

lahendamise käigus, nagu kassaator on õigeks pidanud, siis võtaks see haldurilt võimaluse

vastuväidet sisuliselt lahendada ega teeniks pankrotimenetluse otstarbeka ja kõigi võlausaldajate huve

silmas pidava läbiviimise eesmärki.

18. Ringkonnakohus on menetlusosaliseks otsusesse märkinud pankrotihalduri, siiski täpsustamata,

kellena ta on menetluses osalenud.

Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise

hagi läbivaatamisel on kostjaks pankrotivõlgnik. PankrS § 83 lg 5 kohaselt osaleb kohtus

pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees, kui aga pankrotitoimkonda ei ole valitud, siis

üldkoosolekul selleks valitud isik. Pankrotivõlgniku vastu ongi hageja hagi esitanud, võlgnikku on

esindanud pankrotitoimkonna esimees. Maakohus on pidanud pankrotihaldurit kõrvuti võlgnikuga

kostjaks, ilma et oleks tema kostjana kaasamist kuidagi selgitanud. Ringkonnakohus ei ole sellele

tähelepanu pööranud ning ringkonnakohtu otsuses märgitust ei olegi võimalik mõista, kas

pankrotihaldurit on peetud menetlusosaliseks.

PankrS § 83 lg 4 kohaselt teavitab kohus üldkoosoleku otsuse vaidlustamisest pankrotihaldurit, kuid

sellest ei tulene, nagu osaleks pankrotihaldur kohtus pankrotivõlgniku nimel. PankrS § 69 lg 1 teise

lause kohaselt võib kohus haldurilt igal ajal nõuda teavet pankrotimenetluse käigu ja halduri tegevuse

kohta, kuid sellise teabe nõudmine hagimenetluses lahendatavas asjas ei muuda haldurit veel

menetlusosaliseks (vt Riigikohtu 8. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-15, p 9). Seega ei saa

ka praeguses asjas haldurit pidada menetlusosaliseks ja ringkonnakohtu otsust tuleb menetlusosaliste

ringi osas täpsustada. Et hageja ei ole oma nõuet halduri vastu esitanud, ei ole vajalik hagi osaliselt

läbi vaatamata jätta.

19. Kassatsioonimenetluse menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

Kuna maa- ega ringkonnakohus ei ole vaidlust lahendades menetluskulude rahalist suurust kindlaks

määranud, ei määra ka kolleegium kooskõlas TsMS § 174 lg 4 teises lauses sätestatuga kindlaks

kassatsiooniastme menetluskulusid, mis hagejal tuleb kostjale hüvitada. Menetluskulud määrab

kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist

(TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2; vt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14,

p 22).

20. Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu arvatakse tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise

lause alusel riigituludesse.

Villu Kõve, Malle Seppik, Peeter Jerofejev