3-3-1-7-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-7-15

Määruse kuupäev

14. aprill 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

Jaan Suderi kaebus Harku Vallavalitsuse 8. augusti 2013. a

otsuse nr 181 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2014. a määrus

haldusasjas nr 3-13-2379

Menetluse alus Riigikohtus

Jaan Suderi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Jaan Suderi määruskaebus.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2014 a. määrus haldusasjas nr 3-13-2379.

Jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 29. mai 2014. a määrus samas asjas.

3. Rahuldada Jaan Suderi taotlus kaebuse muutmiseks. Saata asi menetluse jätkamiseks

Tallinna Halduskohtule.

4. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jaan Suderile kuulub kinnistu Harku vallas Suurupi külas Kasevälja tee 9. Kinnistu piirides asub

valla omandis olevale OÜ-le Strantum kuuluv kinnistu Kasevälja tee 9a.

Harku Vallavalitsus andis 31. jaanuari 2012. a korraldustega nr 91 ja 92 OÜ-le Strantum ehitusload

kaebaja kinnistut läbivate kanalisatsiooni- ja veetrassi ehitamiseks. 18. oktoobril 2013 esitas J. Suder

Tallinna Halduskohtule kaebuse trasside ehituslubade tühistamiseks (haldusasi nr 3-13-2201).

27. juuni 2013. a otsusega nr 82 seadis Harku Vallavolikogu J. Suderi kinnisasjale sundvalduse vee- ja

kanalisatsioonirajatiste talumiskohustuse kehtestamiseks. J. Suder esitas 6. augustil 2013 Tallinna

Halduskohtule kaebuse sundvalduse seadmise otsuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-13-1670).

2. 8. augusti 2013. a otsusega nr 181 andis Harku Vallavalitsus OÜ-le Strantum ehitusloa Kasevälja

tee 9a kinnistule veetöötlusjaama rajamiseks.

3. Jaan Suder esitas 19. novembril 2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse veetöötlusjaama ehitusloa

tühistamiseks. Kaebaja selgitas, et sai ehitusloa andmisest teada 18. novembril 2013. Varem pole

kaebajale jaama ehitusluba esitatud, muuhulgas ei saatnud vald ehitusluba ka vastuseks 17. septembril

2013 esitatud teabenõudele. Kaebajat ei kaasatud ehitusloa andmise menetlusse, kuigi vallale pidi

olema ilmne, et luba võib kahjustada tema õigusi. Vastustaja saatis jaama ehitusloa kaebajale küll

25. septembril 2013 haldusasjas nr 3-13-1670 esitatud menetlusdokumendi lisana, kuid seda ei saa

pidada akti kaebajale kättetoimetamiseks. Menetlusdokumendi tekstis ei olnud viidet jaama ehitusloa

väljastamise otsusele. Menetlusdokumendil oli lisasid umbes sada lehekülge. Vastustaja on kaebajat

teadlikult eksitanud eesmärgiga takistada teda tema õiguste kaitsmisel. Kaebaja palus juhul, kui kohus

leiab, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt, kaebetähtaeg ennistada. Kaebuse kohaselt on jaama

ehitusluba vastuolus kehtiva detailplaneeringuga ja selle andmisel pole arvestatud kaebaja õigustega.

4. Tallinna Halduskohus rahuldas 29. mai 2014. a määrusega asjas nr 3-13-2379 kaebetähtaja

ennistamise taotluse. Kohus leidis, et vastustaja jättis kaebaja veetöötlusjaama ehitusloa menetlusse

kaasamata ja loa talle nõuetekohaselt teatavaks tegemata. Haldusorgani selline käitumine on taunitav

ja rikub nii seadust kui ka hea halduse põhimõtet. Ka on õigusvastane teabenõudele vastamisel isikule

olulise info edastamata jätmine. See aga ei tähenda, et kaebus oleks esitatud tähtaegselt.

Kaebuse esitaja on haldusasjas nr 3-13-1670 ise kinnitanud vastustaja ja kolmanda isiku 25. septembri

2013. a seisukoha kättesaamist. Tõsi on see, et konkreetset akti numbrit ja kuupäeva lisade loetelus

ega seisukoha tekstis märgitud ei olnud, kuid see ei muuda asjaolu, et jaama ehitusluba oli sellele

dokumendile lisatud.

Esindaja teadmine tuleb lugeda võrdseks menetlusosalise teadmisega. Riigikohus on 22. novembri

2010. a määruses asjas nr 3-3-1-62-10 pidanud võimalikuks haldusaktist teadasaamist teise, seotud

kohtumenetluse raames. Sundvalduse seadmise vaidlustamise kohtuasi nr 3-13-1670 on võrdlemisi

tihedalt seotud veetöötlusjaama rajamisega. Seetõttu ei saa veetöötlusjaama ehitusluba pidada sund-

valduse seadmise kohtuasjas väheoluliseks dokumendiks, mille tähelepanuta jätmine oleks mõistetav.

Seega sai kaebaja jaama ehitusloast teada 25. septembril 2013 ja kaebus on esitatud tähtaega rikkudes.

Samas leidis halduskohus, et vastustaja eelnev pahatahtlik käitumine tingib kaebetähtaja ennistamise.

Vastustaja jättis ehitusloa kaebajale konkreetse teabenõude vastuseks esitamata ja edastas selle hoopis

teise kohtuasja raames ilma selgesõnalise viiteta ehitusloale. Kaebaja ei ole kaebuse esitamisega

ebamõistlikult viivitanud. Kaebaja oleks võinud veetöötlusjaama ehitusloa vaidlustada ka trasside

ehituslubade vaidlustamise kohtuasjas (nr 3-13-2201) kaebuse muutmise teel. Sellisel juhul oleks

kaebus loetud esitatuks trasside ehitusloa vaidlustamise ajal. Kaebus haldusasjas nr 3-13-2201 kinnitab

kaebaja väidet, et ta ei teadnud varem veetöötlusjaama ehitusloast. See on üheks asjaoluks, mida saab

kaebetähtaja ennistamisel arvestada.

5. Vastustaja ja kolmas isik esitasid määruskaebuse, milles palusid halduskohtu määruse tühistada ja

asja menetlus kaebetähtaja rikkumise tõttu lõpetada.

6. 20. juunil 2014 esitas kaebaja ringkonnakohtule taotluse kaebuse muutmiseks. Taotluse kohaselt

sai kaebaja 16. juunil 2014 kätte vallavalitsuse 23. mai 2014. a otsuse, millega väljastati

veetöötlusjaamale kasutusluba. Kuna kasutusloa andmisega on ehitusloa kehtivus lõppenud, soovib

kaebaja muuta ehitusloa tühistamise nõude õigusvastasuse tuvastamise nõudeks. Kaebaja esitas

täiendava taotluse tühistada veetöötlusjaama kasutusluba.

7. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 27. oktoobri 2014. a määrusega vastustaja ja kolmanda isiku

määruskaebuse, tühistas Tallinna Halduskohtu 29. mai 2014. a määruse ja lõpetas haldusasja

menetluse.

Ringkonnakohus leidis, et kaebetähtaja kulgemise seisukohalt ei ole oluline see, et vastustaja ei

kaasanud kaebajat ehitusloa menetlusse, jättis talle ehitusloa teatavaks tegemata ega edastanud seda ka

vastuses teabenõudele. Ehitusluba tehti kaebajale teatavaks 25. septembril 2013, kui see edastati talle

haldusasja nr 3-13-1670 menetluses. Harku valla ja OÜ Strantum 25. septembri 2013. a seisukoha lisa

11 nimeks on märgitud "Kasevälja tee 9a veetöötlusjaama ehitusluba", samuti on menetlusdokumendi

lisasid 4-12 sisaldavale e-kirjale lisatud fail nimega "Lisa 11 Ehitusluba pumpla

rekonstrueerimiseks.ddoc". Ka seisukoha p-s 4.8 sisalduv viide, mille kohaselt kolmanda isiku

tegevus on igati seaduslik, kuna "selleks on väljastatud kõik vajalikud load", on piisav, et mõistlik isik

saaks aru ehitusloa võimalikust olemasolust ja vajadusest tutvuda dokumendi lisadega. Seega on

kaebus esitatud tähtaega rikkudes.

Halduskohtu väide, et kaebaja teadmatust jaama ehitusloa olemasolust kinnitab haldusasja nr 3-13-

2201 raames üksnes trasside ehituslubade vaidlustamine, ei ole asjakohane. Kaebaja esindajal võis

ehitusluba teises kohtuasjas esitatud menetlusdokumendi lisas tõepoolest tähelepanuta jääda. See pole

aga piisav põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebetähtaja möödalaskmine ei ole õigustatav, kui selle

on tinginud kohtusse pöörduja enda hooletus.

Kuna ehitusloa tühistamise kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja menetlus tuleb seetõttu lõpetada, ei

saa kaebuse muutmist pidada otstarbekaks. Kaebajal on võimalik taotleda ehitusloa õigusvastasuse

tuvastamist ja kasutusloa tühistamist eraldiseisvas kaebuses.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Jaan Suder esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri

2014. a määruse tühistada. Kaebaja leiab, et kaebuse muutmise taotluse rahuldamata jätmine oli

põhjendamatu ja õigusvastane. Selle tagajärjel kaotab kaebaja võimaluse kasutusluba vaidlustada,

kuna tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Kuna Riigikohtu halduskolleegiumi praktika

kohaselt kaotab ehitusluba pärast kasutusloa andmist kehtivuse, oli kaebajal vaja kaebust muuta. Ka

ehitusloa õigusvastasuse tuvastamine on kaebaja jaoks oluline üksnes juhul, kui kaebaja saab taotleda

kasutusloa tühistamist, kuna kasutusloa tühistamise puhul võib ehitusloa kehtivus taastuda. Kaebuse

muutmise taotluse rahuldamata jätmisega rikkus ringkonnakohus kaebaja põhiseaduslikku õigust

pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse.

Kaebaja leiab jätkuvalt, et esialgse tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg oleks tulnud ennistada.

Kaebetähtaja möödalaskmise tingisid vastustaja korduvad menetlusõiguse rikkumised.

9. Vastustaja ja kolmas isik OÜ Strantum esitasid määruskaebusele vastuse, milles palusid määrus-

kaebuse rahuldamata jätta. Vastustaja ja kolmas isik leiavad, et halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 49 lg 1 kohaselt ei ole võimalik muuta kaebust, mis on esitatud pärast kaebetähtaja

möödumist. Kaebaja oleks võinud kaebuse muutmise taotluse asemel esitada uue, tähtaegse kaebuse.

Kui kaebaja on minetanud võimaluse taotleda kasutusloa tühistamist, on see tema enda süü. Lisaks on

tal võimalik taotleda nii ehitusloa kui ka kasutusloa õigusvastasuse tuvastamist.

Ka esialgse tühistamiskaebuse tähtaegsuse korral ei oleks kaebuse muutmine otstarbekas. On

kaheldav, kas kasutusloa tühistamise korral taastuks ehitusloa kehtivus. Vastustaja ja kolmanda isiku

hinnangul oleks see vastuolus Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt saab kasutusloa saanud ehitist

lammutada üksnes selle ohtlikkuse tõttu. Kaebaja ei ole selgitanud, milles seisneb tema põhjendatud

huvi ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise taotlemisel. Ka muudetud kujul tuleks kaebus rahuldamata

jätta.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Halduskohtule esitatud kaebuses nõudis kaebaja kolmandale isikule veetöötlusjaama rajamiseks

antud ehitusloa tühistamist. 29. mai 2014. a määrusega rahuldas halduskohus kaebaja taotluse

kaebetähtaja ennistamiseks. Mõned päevad enne halduskohtu määruse teatavakstegemist, 23. mail

2014 andis vastustaja veetöötlusjaamale kasutusloa. Kaebaja sai kasutusloa kätte 16. juunil 2014.

Kaebaja esitas 20. juunil 2014 kaebuse muutmise taotluse, milles palus muuta ehitusloa tühistamise

nõude ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõudeks ja lisada kaebusele kasutusloa tühistamise nõude.

Erinevalt halduskohtust leidis ringkonnakohus, et kaebetähtaja ennistamiseks ei ole alust.

Ringkonnakohus jättis kaebuse muutmise taotluse rahuldamata, leides, et olukorras, kus kohtu-

menetlus tuleb lõpetada kaebetähtaja rikkumise tõttu, ei saa kaebuse muutmist pidada otstarbekaks.

11. Riigikohus märgib esmalt, et kaebaja on õigesti viidanud Riigikohtu praktikale, mille kohaselt

kehtib ehitusluba kuni ehitisele kasutusloa andmiseni. Seetõttu ei ole ehitise nõuetelevastavust pärast

kasutusloa andmist võimalik vaidlustada ehitusloa peale tühistamiskaebuse esitamise teel. Selleks, et

halduskohtus vaidlustada juba valminud ehitise, millele on antud kasutusluba, õiguspärasust, tuleb

esitada kaebus ehitise kasutusloa tühistamiseks (vt 30. novembri 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-63-

10).

12. HKMS § 49 lg 1 esimese lause kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni

kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui

see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud

kujul oleks halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt lubatav. Praeguses asjas ei ole kohtumenetlus

veel kohtuvaidluseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtajani jõudnud. Seega on see säte

kaebaja taotluse lahendamisel kohaldatav.

Kaebus on muudetud kujul lubatav. Kasutusloa peale tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg ei olnud

kaebuse esitamise ajaks möödunud. Ei esine ka HKMS § 121 lg-s 1 sätestatud kaebuse tagastamise

aluseid.

13. Riigikohus ei nõustu ringkonnakohtu hinnanguga kaebuse muutmise otstarbekusele.

Ringkonnakohus ei ole hinnanud kaebuse muutmise otstarbekust kaebuse eesmärkide saavutamise

vaatepunktist. Riigikohus mõistab kaebust selliselt, et kaebaja eesmärgiks on vabaneda väidetavalt

tema õigusi rikkuvast ehitisest või vähemasti saavutada see, et ehitis oleks ehitatud ja seda kasutataks

sellistele nõuetele vastavalt, mis arvestaks tema õiguste ja huvidega. Viidatud Riigikohtu praktika

valguses (haldusasi nr 3-3-1-63-10) on selle eesmärgi saavutamiseks otstarbekas muuta kaebust

taotluses märgitud viisil.

14. Asjakohane ei ole ringkonnakohtu selgitus, et kaebajal on soovi korral võimalik esitada uus

kaebus. Kaebuse muutmise sätete eesmärgiks ongi vältida uue kaebuse esitamise vajadust. Kaebuse

muutmise võimalus tagab põhiseaduse § 15 lg 1 esimeses lauses sätestatud kaebeõiguse tõhusust.

Seejuures on võimalik muuta ka sellist kaebust, mille kohus saaks HKMS § 121 alusel tagastada või

mille menetlus tuleks HKMS § 124 alusel kaebetähtaja ületamise tõttu lõpetada. HKMS § 49 ei sea

kaebuse muutmise tingimuseks mitte esialgse kaebuse nõuetekohasust, vaid kaebuse nõuetekohasuse

muudetud kujul.

Kaebaja on Riigikohtule esitatud määruskaebuses õigesti välja toonud, et kaebuse muutmise taotluse

rahuldamata jätmise korral võib ta kaebetähtaja ületamise tõttu kaotada võimaluse kasutusluba

tühistamiskaebusega vaidlustada. Ka see asjaolu kinnitab, et kaebuse muutmine on kaebaja eesmärkide

saavutamiseks vajalik.

15. Riigikohus ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et halduskohus ennistas ehitusloa tühistamise

kaebuse esitamise tähtaja põhjendamatult. Riigikohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et haldus-

kohtu otsuses märgitud puudused ehitusloa kättetoimetamisel ja kaebaja teavitamisel ehitusloa

olemasolust annavad aluse vähemalt kaebetähtaja ennistamiseks.

Veetöötlusjaama ehitusluba ei olnud kaebaja kinnistule vee- ja kanalisatsioonirajatiste talumise

kohustuse kehtestamiseks sundvalduse seadmise kohtuasjas (haldusasi nr 3-13-1670) niivõrd keskse

tähendusega dokument, et selle edastamisest ühe menetlusdokumendi paljude lisade hulgas pidi

kaebajale ilmtingimata selguma ehitusloa olemasolu. Praeguse kohtuasja asjaolud erinevad seetõttu

Riigikohtu lahendites asjades nr 3-3-1-62-10 ja 3-3-1-3-13 kajastatud asjaoludest.

16. Riigikohus selgitab, et olukorda, kus haldusakti saab kaebajale kättetoimetatuks lugeda, kui see on

temani jõudnud mõne teise haldusakti üle peetavas kohtuvaidluses, tuleb pidada erandlikuks. Viidatud

kohtulahendeis (nr 3-3-1-62-10 ja 3-3-1-3-13) on samuti märgitud, et küsimusele, kas haldusakti

edastamine teises kohtuasjas on käsitatav haldusakti teatavakstegemisena, ei saa anda ühest vastust.

Haldusakti saab kättetoimetatuks lugeda üksnes juhul, kui kaebaja peab ilmselgelt mõistma, et temani

on jõudnud talle seni teatavaks tegemata haldusakt.

17. Riigikohus tühistab HKMS § 234 ja § 230 lg 5 p 4 alusel Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri

2014 a. määruse ja jätab jõusse Tallinna Halduskohtu 29. mai 2014. a määruse. HKMS § 49 lg 1 alusel

rahuldab Riigikohus kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks. Muudetud kaebuse nõueteks on Harku

Vallavalitsuse 8. augusti 2013. otsuse nr 181 "Ehitusloa andmine Suurupi külas Kasevälja tee 9a

veetöötlusjaama ehitamiseks" õigusvastasuse tuvastamine ja Harku Vallavalitsuse 23. mai 2014. a

otsuse nr 71 "Kasutusloa andmine Suurupi külas, Kasevälja tee 9a rajatud veetöötlusjaama hoone

karbile (ei sisalda tehnoloogiat)" tühistamine. Riigikohus saadab asja menetluse jätkamiseks Tallinna

Halduskohtule.

Kuna Riigikohus ei tee asjas lõplikku otsust, jääb kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmise

taotlus halduskohtu lahendada. Määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4

alusel tagastada.

Indrek Koolmeister, Ivo Pilving, Jüri Põld