3-2-1-6-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-6-15

Määruse kuupäev

Tartu, 8. aprill 2015. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik

Kohtuasi

Eiko Keemani (Keeman) avaldus Tulundusühistu Tartu

Tarbijate Kooperatiiv kohustamiseks võimaldada

dokumentidega tutvuda

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 16. septembri 2014. a määrus

tsiviilasjas nr 2-14-7591

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eiko Keemani määruskaebus

Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv

vastumääruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Eiko Keeman, esindaja vandeadvokaat Kristina

Schotter

Puudutatud isik Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv

(registrikood 10151355), esindaja vandeadvokaat Peeter

Viirsalu

Asja läbivaatamise kuupäev

16. märts 2015. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 16. septembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-7591 ja

Tartu Maakohtu 18. juuni 2014. a määrus samas tsiviilasjas osas, millega kohtud jätsid läbi

vaatamata Eiko Keemani avalduse kohustada Tulundusühistut Tartu Tarbijate Kooperatiiv

võimaldama Eiko Keemanil tutvuda Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv liikmete

nimekirjaga, samuti menetluskulude jaotust puudutavas osas. Saata asi selles osas uueks

läbivaatamiseks Tartu Maakohtule.

2. Jätta Tartu Ringkonnakohtu 16. septembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-7591

muutmata osas, milles Tartu Ringkonnakohus tühistas Tartu Maakohtu 18. juuni 2014. a

määruse samas tsiviilasjas osas, millega Tartu Maakohus jättis läbi vaatamata Eiko Keemani

avalduse kohustada Tulundusühistut Tartu Tarbijate Kooperatiiv võimaldama Eiko Keemanil

tutvuda Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv liikmete 19. septembri 2013. a

üldkoosoleku protokolli lisadega, ja tegi uue määruse, millega rahuldas Eiko Keemani avalduse

ja kohustas Tulundusühistut Tartu Tarbijate Kooperatiiv võimaldama Eiko Keemanil tutvuda

19. septembri 2013. a üldkoosoleku protokolli lisadega (nõukogu liikmete nõusolekute,

koosolekust osavõtnute registreerimislehtede, koosolekul osalenud liikmete esindajate

volikirjade, ajalehes Tartu Postimees avaldatud teadete koopiate ja ühistu liikmetele posti teel

saadetud teadete ning koosolekule registreerunud osalejate nimekirjaga).

3. Tartu Ringkonnakohtu 16. septembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-7591 on jõustunud

osas, milles ringkonnakohus jättis läbi vaatamata Eiko Keemani avalduse kohustada

Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv juhatust esitama Eiko Keemanile 19. septembri

2013. a üldkoosoleku protokoll.

4. Eiko Keemani määruskaebus rahuldada, Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv

määruskaebus jätta rahuldamata.

5. Tagastada Eiko Keemani määruskaebuselt tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot

Advokaadibüroo Borenius OÜ-le.

6. Arvata Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv määruskaebuselt tasutud kautsjon 50

(viiskümmend) eurot riigituludesse.

7. Mitte võtta toimikusse Eiko Keemani kassatsiooniastmes esitatud dokumentaalset tõendit

(Eiko Keemani 20. juuni 2013. a nõue Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv juhatusele).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eiko Keeman (avaldaja) esitas 19. veebruaril 2014 Tartu Maakohtule avalduse Tulundusühistu

Tartu Tarbijate Kooperatiiv (puudutatud isik) vastu, milles palus kohustada puudutatud isikut esitama

avaldajale tutvumiseks puudutatud isiku liikmete nimekirja ja 19. septembri 2013. a liikmete

üldkoosoleku (üldkoosolek) protokolli koos kõigi lisadega, sh koosolekust osavõtnute

registreerimislehed, üldkoosolekul osalenud liikmete esindajate volikirjad ja liikmetele posti teel

saadetud teadete koopiad. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

Avalduse kohaselt on avaldaja puudutatud isiku liige ja tal on tulundusühistuseaduse (TÜS) § 3 lg 1,

äriseadustiku (ÄS) § 182 lg 2 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1015 järgi õigus tutvuda tulundusühistu

liikmete nimekirjaga. See võimaldaks tal teostada TÜS-ist ja põhikirjast tulenevaid õigusi. Avaldaja

ei saa kõiki oma õigusi teostada, kuna tal ei ole teavet teiste liikmete kohta. Samuti on avaldajal

seaduse alusel õigus saada üldkoosoleku protokoll ja selle lisad.

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata. Nõutud dokumentidega

on avaldajal TÜS § 28 lg 2 alusel õigus tutvuda vaid üldkoosoleku otsusel. Kuna avaldaja ei ole

nõudnud, et tema nõuete õiguspärasuse üle otsustaks üldkoosolek, siis ei ole avaldajal võimalik

avaldusega taotletavat eesmärki saavutada. Lisaks sätestab TÜS § 28 lg 4 kahenädalase tähtaja

arvates üldkoosoleku toimumisest, mille jooksul oleks avaldajal olnud õigus esitada kohtule avaldus,

kohustamaks juhatust dokumente esitama. Vaidlusaluse üldkoosoleku protokoll on avaldajal olemas

ja seadus ei sätesta liikme õigust saada ärakirja protokolli lisadest. Avaldaja soov puudutatud isiku

juhtimine üle võtta ei ole ühistu liikme õigus ja seega ei ole avaldajal õiguslikku huvi tutvuda

dokumentidega. Täidetud ei ole ka VÕS § 1015 kohaldamise eeldused.

3. Tartu Maakohus jättis 18. juuni 2014. a määrusega avaldaja avalduse läbi vaatamata ja

menetluskulud avaldaja kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib kohus jätta hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 423 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda

liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja

selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud. TÜS § 28 lg 2 järgi on liikmel õigus tutvuda

ühistu dokumentidega üldkoosoleku otsusel, kui see ei kahjusta ühistu majanduslikke huve. TÜS § 28

lg 4 kohaselt võib liige juhatuse keeldumise korral teabe andmisest või dokumentide tutvumiseks

esitamisest nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks üldkoosolek, või esitada

üldkoosoleku toimumisest kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse

kohustamiseks teavet andma või dokumente esitama. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et avaldaja

oleks nõudnud juhatuselt, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks üldkoosolek. Üldkoosolek

toimus 19. septembril 2013, avaldaja esitas kohtule avalduse 19. veebruaril 2014, seega ei ole

avaldaja järginud TÜS § 28 lg-s 4 sätestatud õigustlõpetavat tähtaega. Kuna avaldaja ei ole kaotanud

õigust esitada tulevikus uus samasisuline teabenõue, siis tuleb avaldus jätta TsMS § 423 lg 1 p 1

alusel läbi vaatamata.

4. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada

ja jätkata asja menetlust.

5. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tartu Ringkonnakohus tühistas 16. septembri 2014. a määrusega maakohtu määruse osas, milles

maakohus jättis läbi vaatamata avaldaja nõude kohustada puudutatud isikut esitama avaldajale

üldkoosoleku protokolli ja selle lisasid, ning osas, millega maakohus jättis menetluskulud avaldaja

kanda. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue määruse, millega kohustas puudutatud isikut esitama

avaldajale koopiad üldkoosoleku protokolli lisadest ja jättis TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata

avaldaja nõude kohustada puudutatud isikut esitama avaldajale üldkoosoleku protokoll. Osas, milles

maakohus jättis läbi vaatamata puudutatud isiku liikmete nimekirjaga tutvumise nõude, jättis

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus poolte endi

kanda.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on ühistu liikme õigus saada juhatuselt teavet, samuti

õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja ning liikmete nimekirja pidamise kord

reguleeritud TÜS-is ja seega ei kohaldu praegusel juhul äriseadustikus osaühingu kohta sätestatu.

TÜS § 51 lg 4 järgi peab üldkoosoleku protokoll olema liikmetele kättesaadav pärast seitsme päeva

möödumist üldkoosoleku lõppemisest. Liikmel on õigus saada ühistu kulul üldkoosoleku protokolli

või selle osa ärakirja. Üldkoosoleku protokolli ja selle lisasid tuleb käsitada ühe dokumendina ja

seega on ühistu liikmel TÜS § 51 lg 4 alusel õigus saada ühistu kulul nii üldkoosoleku protokolli kui

ka selle lisasid.

Kuna avaldaja on saanud puudutatud isiku juhatuselt üldkoosoleku notariaalselt tõestatud protokolli,

siis on õige jätta avaldus selles osas TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Pooled ei vaidle selle üle, et avaldaja on nõudnud puudutatud isiku juhatuselt liikmete nimekirja

esitamist või nimekirjaga tutvuda võimaldamist, ega selle üle, et puudutatud isik ei ole avaldajale

seda võimaldanud. Kuna TÜS §-s 15 ei ole sätestatud liikme õigust tutvuda ühistu liikmete

nimekirjaga, siis kohaldub TÜS § 28 lg 4, mille kohaselt võib liige juhul, kui juhatus keeldub teabe

andmisest või dokumentide tutvumiseks esitamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle

otsustaks üldkoosolek, või esitada üldkoosoleku toimumisest kahe nädala jooksul hagita menetluses

kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumente esitama. Õige on maakohtu

seisukoht, et avaldaja ei ole juhatuselt nõudnud, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks

üldkoosolek. Kuna TÜS § 28 lg 4 sätestab sellise vaidluse jaoks kohustusliku kohtuvälise

lahendamise korra ja avaldaja ei ole seda järginud, on maakohus jätnud avalduse selles osas õigesti

TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata.

Avaldaja ei saa tugineda ÄS § 182 lg-le 2 ega VÕS §-le 1015, kuna TÜS § 28 on erinorm.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Määruskaebuses palub avaldaja tühistada ringkonnakohtu määruse p 3, millega ringkonnakohus

jättis muutmata maakohtu määruse osas, millega jäeti TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata

avaldaja nõue kohustada puudutatud isikut võimaldama avaldajal tutvuda ühistu liikmete

nimekirjaga. Avaldaja palub selles osas teha uue määruse, millega tühistada maakohtu määrus

vastavas ulatuses ja jätkata avaldaja avalduse menetlemist. Menetluskulud palub avaldaja jätta

puudutatud isiku kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohtud tulundusühistu liikmete nimekirjaga tutvumise

õigusele valesti kohaldanud TÜS § 28 ja jätnud ekslikult kohaldamata ÄS § 182 lg 2 koosmõjus

TÜS § 3 lg-ga 1. Avaldaja on nõudnud sellise dokumendiga tutvumist, millega tutvumise õigus

tuleneb avaldajale otseselt seadusest ja mille üle ei pea esmalt otsustama üldkoosolek.

Lisaks on ringkonnakohus jätnud ekslikult kohaldamata VÕS § 1015. Ekslik on ringkonnakohtu

seisukoht, et TÜS § 28 on erinorm, mis välistab igal juhul VÕS § 1015 kohaldamise. Kohus ei ole

avalduse läbi vaatamata jätmisel isegi hinnanud, kas avaldajal võiks olla õigus tutvuda liikmete

nimekirjaga VÕS § 1015 alusel.

Ringkonnakohus asus ekslikult seisukohale, et juhul kui ühistu liikme teabenõude õiguspärasuse üle

ei ole otsustanud üldkoosolek, on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. TÜS § 28 lg 4

võimaldab liikmel valida, kas nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks üldkoosolek, või

esitada kohtule avaldus hagita menetluses. Puudutatud isikul on 40 000 liiget ja avaldajal ei ole

võimalik saavutada seda, et üldkoosolek otsustaks tema dokumentidega tutvumise nõude

õiguspärasuse üle, sest juhatus ei pane vaatamata avaldaja nõudele seda küsimust üldkoosoleku

päevakorda ja avaldaja ei saa ka taotleda päevakorra täiendamist. Avaldaja on juhatusele nõude

esitanud ja juhatus on keeldunud, seega on avaldajal õigus pöörduda kohtusse. Eelnevast tulenevalt ei

ole alust jätta avaldaja nõuet läbi vaatamata.

8. Puudutatud isik vaidleb avaldaja määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

9. Puudutatud isik palub vastumääruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse p 2.1, millega

ringkonnakohus kohustas puudutatud isiku juhatust esitama avaldajale üldkoosoleku protokolli lisad,

ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta avaldaja avaldus rahuldamata. Menetluskulud palub

puudutatud isik jätta avaldaja kanda.

Vastumääruskaebuse põhjenduste kohaselt on üldkoosoleku protokolli lisa ühistu dokument, millega

tutvumise õigus on liikmel TÜS § 28 lg 2 järgi ainult üldkoosoleku otsuse alusel. Kuna avaldaja ei

ole nõudnud, et protokolli lisadega tutvumise õiguse üle otsustaks üldkoosolek (TÜS § 28 lg 4), siis

ei ole avaldusega võimalik taotletavat eesmärki saavutada ja avaldus tuleb TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel

jätta selles osas läbi vaatamata. Lisaks ei ole avaldajal õiguslikku huvi saada selliseid andmeid, mis

puudutavad teisi ühistu liikmeid.

Muus osas on ringkonnakohus jätnud avaldaja avalduse õigesti läbi vaatamata. Avaldaja soov võtta

puudutatud isiku juhtimine üle ei ole ühistu liikmele seadusega tagatud õigus. Samuti ei ole ühistu

liikmel õigust saada teiste liikmete isikuandmeid. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et praegusel

juhul ei kohaldu VÕS § 1015.

10. Avaldaja vaidleb puudutatud isiku vastumääruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu määrus kui ka maakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1

p-de 1 ja 2 ning TsMS § 695 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, milles kohtud jätsid läbi vaatamata avaldaja nõude

kohustada puudutatud isikut esitama avaldajale tutvumiseks puudutatud isiku liikmete nimekirja,

samuti menetluskulude jaotust puudutavas osas. Asi tuleb tühistatud osas TsMS § 701 lg 3 kolmanda

lause alusel saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu

määruse ja tegi tühistatud osas uue määruse, millega kohustas puudutatud isikut esitama avaldajale

üldkoosoleku protokolli lisade koopiad, tuleb ringkonnakohtu määrus jätta muutmata.

Ringkonnakohtu määrus on jõustunud osas, milles ringkonnakohus jättis läbi vaatamata avaldaja

avalduse kohustada puudutatud isiku juhatust esitama avaldajale üldkoosoleku protokoll. Avaldaja

määruskaebus rahuldatakse, puudutatud isiku määruskaebus jääb rahuldamata.

12. Asjas tuvastatu kohaselt on avaldaja puudutatud isiku liige, kes soovib tutvuda puudutatud isiku

liikmete nimekirjaga ja 19. septembri 2013. a üldkoosoleku protokolli ning selle lisadega. Pooled ei

ole vaidlustanud ringkonnakohtu määruse seda osa, millega ringkonnakohus jättis TsMS § 423 lg 2

p 2 alusel läbi vaatamata avaldaja nõude kohustada puudutatud isikut võimaldama avaldajal tutvuda

üldkoosoleku protokolliga. Seega on ringkonnakohtu määrus selles osas TsMS § 456 lg 4 teise lause

ja TsMS § 463 lg 2 alusel jõustunud. Kassatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, kas avaldajal on

õigus tutvuda puudutatud isiku liikmete nimekirjaga ja üldkoosoleku protokolli lisadega.

13. Esmalt lahendab kolleegium avaldaja määruskaebuse.

Praeguse vaidluse keskne küsimus on see, kas ühistu liikmete nimekiri on selline dokument, millega

tutvumise õigus on igal ühistu liikmel sõltumata üldkoosoleku otsusest, või on see dokument, millega

tutvumise õiguse üle otsustamine on antud ühistu juhtorganite (üldkoosolek, juhatus) pädevusse.

Iga äriühingu osanikul, aktsionäril või liikmel on õigus saada ühingult teavet ühingu tegevuse kohta

ja osal juhtudel võimaldab seadus nimetatud isikutel lisaks tutvuda ka ühingu dokumentidega. Osa

neist andmetest või dokumentidest on sellised, millega on igal osanikul, aktsionäril või liikmel alati ja

ilma lisatingimusteta õigus tutvuda. Sellisteks dokumentideks on näiteks osanike koosoleku protokoll

(ÄS § 171 lg 5 ja § 304 lg 4), hääletusprotokoll (ÄS § 173 lg 3), aktsionäride üldkoosoleku protokoll

(ÄS § 304 lg 4) ning tulundusühistu liikmete üldkoosoleku protokoll (TÜS § 51 lg 4), samuti

majandusaasta aruanded (ÄS § 179 lg 2, § 332 lg 4 ja TÜS § 27).

Lisaks eelnevale näeb seadus eri äriühingute liikide jaoks ette mõnevõrra erineva mahuga võimaluse

taotleda juhtorganitelt muud teavet või dokumentidega tutvumise võimalust. Selleks võib seadus

kehtestada eri ühinguliikide jaoks eeltingimusi, samuti on juhtorganitel võimalik osal juhtudel

niisuguse teabe andmisest keelduda.

14. Igal tulundusühistu liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokolli ja selle osa ärakirja (TÜS § 51

lg 4), samuti on igal liikmel õigus tutvuda ühistu majandusaasta aruandega (TÜS § 27). Ühistu liikme

teabeõigust on reguleeritud ka TÜS §-s 28, mille esimese lõike kohaselt on ühistu liikmel õigus saada

juhatuselt üldkoosolekul teavet ühistu tegevuse kohta. Sama paragrahvi teise lõike järgi on liikmel

õigus üldkoosoleku otsusel tutvuda ka ühistu dokumentidega, kui see ei kahjusta ühistu

majanduslikke huve. TÜS § 28 lg 4 kohaselt võib ühistu liige juhatuse keeldumise korral teabe

andmisest või dokumentide tutvumiseks esitamisest nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle

otsustaks üldkoosolek, või esitada üldkoosoleku toimumisest kahe nädala jooksul hagita menetluses

kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumente esitama. Seega neid

dokumente, millega tutvumise õigust seadus selgelt ette ei näe, on ühistu liikmel õigus saada

üldkoosoleku eelneva otsuse alusel.

Ringkonnakohus leidis, et ka ühistu liikmete nimekiri on selline dokument, millega tutvumist võib

ühistu liige nõuda vaid siis, kui üldkoosolek on seda otsustanud, ja et maakohus jättis TsMS § 423

lg 1 p 1 alusel õigesti läbi vaatamata liikmete nimekirjaga tutvumise nõude, kuna praegusel juhul ei

olnud avaldaja nõudnud, et nimekirjaga tutvumise nõude õiguspärasuse üle otsustaks üldkoosolek.

15. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu.

Ühistu liikmete nimekirja pidamist reguleerib TÜS § 15, mille esimese lõike kohaselt kantakse

liikmete nimekirja liikme elu- või asukoht, isiku- või registrikood, Eesti isikukoodi puudumisel

sünnipäev, -kuu ja -aasta, liikme osamaksu suurus, tasutud osamaksu suurus ja tasumise aeg, andmed

osamaksu tagastamise ja liikmesuse üleandmise kohta, liikmeks vastuvõtmise, ühistust väljaastumise

või väljaarvamise kuupäev. TÜS § 15 lg 3 järgi on äriregistri pidajal õigus nõuda ühistu juhatuselt

ühistu liikmete nimekirja kehtivate andmete esitamist. Muud tutvumisõigust TÜS § 15 ei sätesta.

Seega ei näe TÜS sõnaselgelt ette ühistu liikme õigust tutvuda ühistu liikmete nimekirjaga.

16. Kolleegiumi arvates ei saa sellest, et TÜS ei sisalda normi, mis annaks ühistu liikmele õiguse

tutvuda liikmete nimekirjaga, siiski järeldada, et ühistu liikmel sellist õigust ei ole ja et ühistu liige

saaks liikmete nimekirjaga tutvuda TÜS § 28 lg 2 järgi üksnes üldkoosoleku eelneva otsuse alusel.

TÜS § 1 lg 1 järgi on tulundusühistu äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma

liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad kas tarbijate või

muude hüvede kasutajatena, hankijatena, tööpanuse kaudu, teenuste kasutamise kaudu või mõnel

muul sarnasel viisil. TÜS § 3 lg 1 kohaselt kohaldatakse tulundusühistule äriseadustikus osaühingu

kohta sätestatut, kui TÜS-ist ei tulene teisiti.

Osaühingu osanike nimekirja pidamist reguleerib ÄS § 182, mille lg 1 esimese lause järgi peab

juhatus osanike nimekirja, milles tuleb näidata osanike nimed, aadressid ja isiku- või registrikoodid,

samuti nende osade nimiväärtused. Sama paragrahvi teise lõike järgi võivad osanike nimekirjaga

tutvuda osanikud, juhatuse ja nõukogu liikmed ning pädevad riigiasutused, samuti teised isikud,

kellel on õigustatud huvi. Eelnevast tulenevalt näeb seadus osaühingu puhul selgelt ette osanike

õiguse tutvuda osanike nimekirjaga.

17. Kolleegiumi arvates kohaldub ÄS § 182 lg 2 ka tulundusühistu liikmete teabeõigusele, mis

tähendab, et tulundusühistu liikme õigus tutvuda liikmete nimekirjaga on reguleeritud sama moodi

nagu osaühingu osaniku õigus tutvuda osanike nimekirjaga. Osaühing ja tulundusühistu ei ole

sedavõrd erinevad õiguslikud vormid, et oleks võimalik põhjendada, miks peaks liikmete

nimekirjaga tutvumise õigus olema tulundusühistus muudetud märkimisväärselt keerulisemaks kui

osaühingus. Ka kõigis teistes äriühingutes on osanikel või aktsionäridel õigus teada, kes on peale

tema veel selle äriühingu osanikud või aktsionärid.

Liikmete nimekirjaga tutvumise õigus on põhjendatud liikme vajadusega omada ülevaadet kas või

juba sellest, millised on tema võimalused teostada koos teiste liikmetega vähemusõigusi – kutsuda

kokku üldkoosolek (TÜS § 40 lg 3 p 2), nõuda kohtu kaudu mõjuval põhjusel juhatuse liikme

tagasikutsumist (TÜS § 61 lg 2) või taotleda erikontrolli (TÜS § 71 lg 1) või likvideerija määramist

(TÜS § 79 lg 3). Kui tulundusühistu liikme jaoks oleks liikmete nimekirjaga tutvumine muudetud

ebamõistlikult keeruliseks, kaotaksid eelnimetatud vähemusõigused mõtte.

Eelnevast tulenevalt on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et praegusel juhul ei kohaldu

äriseadustikus osaühingu kohta sätestatu, ja seega jätsid kohtud ebaõigesti läbi vaatamata avaldaja

nõude kohustada puudutatud isikut võimaldama avaldajal tutvuda puudutatud isiku liikmete

nimekirjaga. Nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb selles osas tühistada ja saata avaldaja

nõue kohustada puudutatud isikut võimaldama avaldajal tutvuda puudutatud isiku liikmete

nimekirjaga maakohtusse uueks läbivaatamiseks.

18. Järgmiseks lahendab kolleegium puudutatud isiku määruskaebuse.

TÜS § 51 lg 2 kohaselt koostatakse üldkoosolekul protokolli lisana koosolekul osalevate liikmete

nimekiri, millesse kantakse üldkoosolekul osalevate liikmete nimed, esindaja puhul ka tema nimi.

Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, samuti iga üldkoosolekul osalenud

liige või tema esindaja. Sama paragrahvi kolmanda lõike esimese lause järgi lisatakse üldkoosoleku

protokollile koosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused, koosolekul osalenud liikmete

nimekiri ja esindajate volikirjad või nende ärakirjad. TÜS § 51 lg 4 järgi peab protokoll olema

liikmetele kättesaadav pärast seitsme päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest ja liikmel on õigus

saada ühistu kulul üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja.

Kolleegium leiab, et üldkoosoleku protokolliga tutvumise õigus ja protokolli kättesaadavaks

tegemise kohustus hõlmab mitte ainult üldkoosoleku protokolli, vaid ka selle lisasid. Üldkoosoleku

protokoll ja selle lisad on õiguslikus mõttes üks dokument, milles sisalduvate andmete vastu on igal

ühistu liikmel alati õiguslik huvi ja millega iga liige võib tutvuda olenemata üldkoosoleku otsusest.

Eelnevast tulenevalt on ekslik puudutatud isiku vastumääruskaebuse seisukoht, et üldkoosoleku

protokolli lisa on selline dokument, millega tutvumise õigus on liikmel TÜS § 28 lg 2 järgi

üldkoosoleku otsuse alusel, ja õige on ringkonnakohtu järeldus, et ühistu liikmel on TÜS § 51 lg 4

alusel õigus saada ühistu kulul nii üldkoosoleku protokolli kui ka selle lisasid.

Seega leidis ringkonnakohus õigesti, et avaldajal on õigus tutvuda puudutatud isiku üldkoosoleku

protokolli lisadega, ja kohustas puudutatud isikut õigesti esitama protokolli lisade koopiad avaldajale.

19. Avaldaja esitas koos määruskaebusega lisatõendi (avaldaja 20. juuni 2013. a nõue puudutatud

isiku juhatusele).

TsMS § 688 lg 5 järgi ei kogu ega uuri Riigikohus tõendeid, välja arvatud juhul, kui tõend esitatakse

ringkonnakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks. Kuna avaldaja ei esitanud

tõendit selleks, et tõendada ringkonnakohtu menetlusõiguse normi olulist rikkumist, siis ei võta

kolleegium avaldaja esitatud tõendit toimikusse. Kuna tõend on esitatud elektrooniliselt, siis ei ole

vaja seda tagastada.

20. Menetluskulud jaotatakse ja määratakse kindlaks TsMS § 173 lg 3 ja TsMS § 174 lg 6 alusel asja

uuel läbivaatamisel.

21. Avaldaja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb avaldaja määruskaebuselt tasutud kautsjon

TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Kuna puudutatud isiku määruskaebus jääb

rahuldamata, tuleb puudutatud isiku määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause

alusel arvata riigituludesse.

Villu Kõve, Ants Kull, Jaak Luik