3-2-1-8-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-8-15

Otsuse kuupäev

Tartu, 8. aprill 2015. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Malle Seppik ja Jaak Luik

Kohtuasi

Olga Silina hagi Dmitri Silini (pankrotis), tema

pankrotihalduri Peeter Sepperi ja usaldusühingu

Jurmente vastu Dmitri Silini (pankrotis) võlausaldajate

üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas

nr 2-13-30441

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Olga Silina kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Olga Silina, esindaja vandeadvokaat Enno Heringson

Kostja Dmitri Silin (pankrotis), esindaja Natalia Lausmaa

(võlausaldajate üldkoosolekul valitud isik)

Kostja pankrotihaldur Peeter Sepper

Kostja usaldusühing Jurmente (registrikood 10705983)

Asja läbivaatamise kuupäev

9. märts 2015. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-30441 osas,

milles kohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, millega Olga Silina hagi Dmitri Silini

(pankrotis) vastu jäi rahuldamata. Saata asi selles osas samale ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-30441 ja

Harju Maakohtu 7. veebruari 2014. a otsus samas asjas osas, milles kohtud jätsid rahuldamata

Olga Silina hagi pankrotihalduri Peeter Sepperi ja usaldusühingu Jurmente vastu. Teha selles

osas uus otsus, millega jätta Olga Silina hagi pankrotihalduri Peeter Sepperi ja usaldusühingu

Jurmente vastu läbi vaatamata.

3. Kassatsioonkaebus osaliselt rahuldada.

4. Tagastada Olga Silinale kassatsioonkaebuselt 7. augustil 2014 tasutud kautsjon 100 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Olga Silina (hageja) esitas 17. juunil 2013 Harju Maakohtule Dmitri Silini (pankrotis) (võlgnik),

pankrotihalduri Peeter Sepperi (pankrotihaldur) ja usaldusühingu Jurmente (võlausaldaja) vastu hagi,

milles palus tunnistada kehtetuks võlgniku pankrotimenetluses tehtud võlausaldajate 5. juuni 2013. a

koosoleku otsuse, millega loeti, et hageja ei ole võlgniku pankrotimenetluses nõuet esitanud.

Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 12. novembril 2012 välja võlgniku pankroti. Hageja

esitas 21. aprillil 2013 pankrotihaldurile nõudeavalduse, mille kohaselt hagejal on võlgniku vastu

43 000 euro nõue kaasomandis oleva korteriomandiga seotud kulude hüvitamiseks. Hagejale teatati

7. juunil 2013, et 5. juuni 2013. a nõuete kaitsmise koosolek otsustas jätta tema nõude läbi vaatamata

ning lugeda, et hageja ei ole nõuet esitanud. Üldkoosoleku otsus on ebaõige. Pankrotihaldur väitis, et

saatis hagejale kirja, milles palus esitada määratud tähtajal nõuet tõendavad dokumendid, kuid hageja

ei ole seda kirja saanud ning seetõttu ei olnud tal võimalik nõutud dokumente õigeks ajaks esitada.

Pealegi on hageja esitanud pangaväljavõtted jm kulude kandmist tõendavad dokumendid.

Dokumentide väidetav esitamata jätmine ei saanud takistada nõudeavalduse võlausaldajatele

arutamiseks ja hääletamiseks esitamist, tõendite puudumise korral oleks võlausaldajatel olnud

võimalik vaielda hageja nõudele vastu. Sel juhul oleks hagejal olnud kohtumenetluses võimalus

esitada lisatõendeid. Üldkoosolekul ei olnud õigust lugeda, nagu ei oleks hageja nõuet esitanud.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu.

Pankrotihalduri vastuväidete kohaselt oli nõuete esitamise tähtaeg 12. jaanuar 2013, kuid hageja

esitas nõudeavalduse alles 21. aprillil 2013. 22. aprillil 2013 saatis pankrotihaldur hagejale e-kirja

(aadressile, millelt saabus hageja nõudeavaldus) ettepanekuga esitada kümne päeva jooksul nõuet

põhistavad dokumendid. Hageja esitas uue nõudeavalduse koos nõuet põhistavate dokumentidega

alles 29. mail 2013, s.o pärast pankrotihalduri antud tähtaega. Üldkoosolek võttis oma otsuse vastu

kooskõlas pankrotiseadusega (PankrS). Pankrotihaldur leidis, et võlausaldaja ei saa olla asjas

kostjaks.

Võlausaldajate üldkoosolekul valitud esindaja Natalia Lausmaa vastuväidete kohaselt ei esitanud

hageja nõutud lisadokumente tähtaegselt, seega on põhjendatud üldkoosoleku otsus lugeda, et hageja

ei ole nõudeavaldust esitanud. Üldkoosolek ei saanud aktsepteerida võlgniku lähikondseks (abikaasa)

oleva hageja täielikku tähtaegade eiramist.

Võlausaldaja leidis, et kuivõrd pankrotihaldur selgitas võlausaldajate koosolekul, et ta esitas

22. aprillil 2013 hagejale elektronposti teel ettepaneku esitada nõuet põhistavad dokumendid ja andis

selleks kümme päeva, uus avaldus koos dokumentidega esitati aga alles 29. mail 2013, siis

nõudeavalduse puudusi tähtaegselt ei kõrvaldatud ja üldkoosolek võis lugeda, et nõudeavaldust ei ole

esitatud.

3. Harju Maakohus jättis 7. veebruari 2014. a otsusega hagi rahuldamata.

Maakohtu põhjenduste järgi on vaidluses menetlusosaliste ring määratud PankrS § 83 lg-ga 5.

Viidatud sätte järgi ei saa kostjaks olla võlausaldaja ja tema vastu esitatud hagi tuleb jätta seetõttu

rahuldamata. Võlgniku nimel osaleb kohtumenetluses võlausaldajate üldkoosoleku otsusega valitud

esindaja. Samuti on menetlusosaline pankrotihaldur.

Tuvastatud asjaoludel ei vaielda selle üle, et hageja esitas 21. aprillil 2013 nõudeavalduse nõuet

põhistavate dokumentideta aadressilt silina656@gmail.com. Tuvastatud on ka see, et samale e-posti

aadressile saatis pankrotihaldur 22. aprillil 2013 kirja, milles palus lisada kümne päeva jooksul nõuet

põhistavate dokumentide ärakirjad. Seega tegutses haldur PankrS § 94 lg 3 kohaselt. Pankrotihalduri

kirja saab lugeda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 alusel hagejale kätteantuks, sest

haldur on edastanud e-kirja hageja e-posti aadressile (s.o asukohta, kus hagejal on võimalik selle

kirjaga tutvuda) ning ei ole argumente, mis tingiksid võimatuse selle e-kirjaga tutvuda. Asjas ei

vaielda selle üle, et hageja nõutud dokumente tähtaegselt ei esitanud ning uue avalduse koos

dokumentidega esitas ta alles 29. mail 2013. Seega oli võlausaldajate üldkoosolekul õigus lugeda, et

hageja nõudeavaldust ei ole esitatud. Vaidlustatud üldkoosoleku otsus vastab PankrS § 94 lg-le 3.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada

ja uue otsusega hagi rahuldada.

Pankrotihaldur vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Pankrotihaldur

leidis, et ta ei ole asjas õige kostja.

Võlgnik (üldkoosolekul valitud isiku kaudu) ja võlausaldaja apellatsioonkaebusele ei vastanud.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27. juuni 2014. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

Ringkonnakohus märkis menetlusosaliste ringi kohta, et PankrS § 83 lg 5 järgi on menetlusosalisteks

hageja ning pankrotivõlgnik, keda esindab pankrotitoimkonna esimees või üldkoosolekul

konkreetseks kohtumenetluseks või sellisteks kohtumenetlusteks valitud isik. Samas on hagejal õigus

otsustada, kelle vastu hagi esitada. Olukorras, kus kohus otsustas hagi kõikide kostjate suhtes

menetleda (kohus ei keeldunud hagi menetlusse võtmisest ega jätnud hagi läbi vaatamata), ei ole

põhjust maakohtu otsust sel alusel tühistada. Hageja esitas apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse

peale, seega on apellatsioonimenetluse osalised kõik need isikud, kelle suhtes maakohtu otsus tehti.

Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust apellatsioonkaebuse väide, et hageja esialgu esitatud

nõudeavaldus oli piisavalt selge ning vastas seaduse nõuetele. Selle väitega ei saa nõustuda.

PankrS § 94 kohaselt peab nõudeavaldus olema selline, mille alusel oleks võimalik aru saada, mis

nõudega on tegemist. Kuigi õige on hageja väide, et nõudeavaldusele ei tule lisada dokumente, peab

nõudeavaldus olema siiski selline, mille alusel oleks võimalik hinnata, mis nõudega on tegemist.

Nõudeavaldusest nähtuvalt tugines hageja sellele, et tema ja pankrotivõlgniku kaasomandisse kuulub

korteriomand ning et kaasomanikud on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt on pankrotivõlgnik

kohustatud kandma 50% vaidlusaluse korteriomandiga seotud kuludest. Avaldusest ei ole võimalik

aru saada, millest 43 000 euro nõue koosneb. Avaldus oleks pidanud olema selline, et pankrotihaldur

ja kõik üldkoosolekul osalenud võlausaldajad oleksid saanud selguse, milliste konkreetsete soorituste

eest tasu ja kulutuste hüvitamist taotletakse. Hageja esialgu esitatud nõudeavaldus ei vastanud

seaduses sätestatud nõuetele ning pankrotihaldur nõudis õiguspäraselt PankrS § 94 lg 3 alusel

puuduste kõrvaldamist.

Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka hageja väide, et kostjad ei ole tõendanud hagejale

täiendava tähtaja määramist. E-kirja saatmist e-posti aadressile, millelt hageja nõudeavalduse saatis ja

mille kaudu hageja ka hiljem suhtles, on kinnitanud kõik kostjad. Hageja märkis maakohtu

menetluses, et saatis täpsustava nõudekirja koos lisaselgitustega. Kui pankrotihaldur ei oleks hagejale

teada andnud, et hageja esitatud nõudeavaldus nõuetele ei vasta, ei oleks hagejal olnud põhjust

täpsustavat avaldust esitada. Hageja ei ole muutnud usutavaks seda, mis põhjusel ta

lisapõhjendustega nõudekirja pankrotihaldurile saatis. Samuti väitis hageja ühelt poolt, et ei ole

pankrotihaldurilt ühtegi e-kirja saanud, kuid leidis samas vastuoluliselt, et e-kiri, mida ta ei saanud,

oli digitaalselt allkirjastamata. Ei ole eluliselt usutav, nagu saaks saatmata kiri olla digitaalselt

allkirjastamata. Veelgi enam, apellatsioonkaebuses tõi hageja ära halduri saadetud e-kirja täpse teksti,

mida ta ei oleks saanud teha, kui ta ei oleks kirja saanud. Menetluses avaldatu alusel tuleb tuvastada,

et pankrotihaldur saatis hagejale e-kirja täiendava tähtaja määramise kohta ning et see jõudis ka

hageja mõjusfääri. Tuleb lugeda, et hageja on tehtud tahteavalduse kätte saanud.

Kirja ei tulnud saata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätete kohaselt, vaid kohaldada tuleb

TsÜS-i tahteavalduste kättesaamise kohta käivaid sätteid. Piisab sellest, kui kiri saadetakse

adressaadile, kellel on võimalik kirja sisuga tutvuda. Hageja ei ole väitnud, et ta ei kasuta e-posti

aadressi, millelt ta pankrotihaldurile e-kirja saatis või mille ta hagiavalduses oma e-posti aadressina

kohtule avaldas. See, et server, milles kirju säilitatakse, ei asu hageja kodus, ei ole määrav. Hagejal

on e-postile juurdepääs, mida ta saab iga päev kasutada. Järelikult on e-posti aadressile saadetud e-

kirjad hageja mõjusfääris ning hagejal on mõistlik võimalus nendega tutvuda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus rikkus poolte ärakuulamise kohustust ning dispositiivsuse põhimõtet, kui asus

hindama hageja nõude sisu ja aluseid olukorras, kus haldur ja võlausaldajate üldkoosolek ei ole

sellele tuginenud. Haldur ja võlausaldajate üldkoosolek pidasid hageja nõudeavalduse puuduseks vaid

seda, et avaldusele ei olnud lisatud nõuet tõendavaid dokumente. Ringkonnakohtu seisukohad

nõudeavalduse selguse kohta on pooltele üllatuslikud. Ringkonnakohtu otsus on ka vastuoluline, sest

nõustunud hageja väitega, et nõudeavaldusele ei tule lisada dokumente, oleks kohus pidanud hagi

rahuldama, kuid ringkonnakohus asus põhjendamatult hindama nõudeavalduse sisu ja alust.

Ringkonnakohus luges valesti tõendatuks, et halduri e-kiri on hagejale kätte toimetatud, ja pidas

ekslikult hageja avaldusi vastuolulisteks. Et haldur esitas vaidlusaluse e-kirja kohtule oma vastuse

lisana ja kohus edastas selle koos dokumentidega hagejale, siis oli hagejal võimalus seda analüüsida

(sh oma apellatsioonkaebuses refereerida). Need ringkonnakohtu eksimused ei ole aga asja

lahendamise seisukohalt olulise tähtsusega, sest pooled ei vaidle selle üle, et pankrotihaldur ei

nõudnud e-kirjas hagejalt selliste puuduste kõrvaldamist, millele tugines ringkonnakohus hagi

rahuldamata jätmisel.

7. Pankrotihaldur vaidles hageja kassatsioonkaebusele vastu, leides, et ringkonnakohtu otsus on

seaduslik ja põhjendatud. Pankrotivõlgniku üldkoosolekul valitud esindaja leidis, et hageja

kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Võlausaldaja palus

jätta hageja kassatsioonkaebuse rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas,

milles ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata osas, milles maakohus jättis hageja nõude

võlgniku vastu rahuldamata. Asi tuleb saata selles osas TsMS § 691 p 2 järgi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu ja maakohtu otsused tuleb TsMS § 423

lg 2 p 2 ja § 691 p 3 alusel tühistada osas, milles kohtud jätsid hageja nõude pankrotihalduri ja

võlausaldaja vastu rahuldamata. Hageja nõue nende isikute vastu jääb läbi vaatamata.

9. Riigikohus märgib esmalt menetlusosaliste ringi kohta, et PankrS § 83 lg-st 5 tulenevalt on

võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamise asjas menetlusosalisteks hageja ning

pankrotivõlgnik, kelle nimel osales menetluses Natalia Lausmaa kui võlausaldajate üldkoosolekul

selleks valitud isik. Samale seisukohale asus ka ringkonnakohus, leides siiski, et pankrotihalduri ja

võlausaldaja vastu esitatud hagi on jäetud õigesti rahuldamata. Kolleegium leiab, et pankrotihalduri ja

võlausaldaja vastu esitatud hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest need isikud

ei ole praeguses asjas materiaalõiguslikult kohasteks kostjateks ja nende suhtes hagi rahuldamine ei

saaks seega kõne alla tulla. Samas võib kohase kostja – pankrotivõlgniku – vastu esitatud hagi

rahuldamisel olla siduv tähendus ka neile isikutele. Sarnaselt TsÜS § 38 lg-s 8 juriidilise isiku organi

otsuse kohtuotsusega kehtetuks tunnistamise kohta sätestatuga kehtib ka pankrotimenetluses

võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise kohtuotsus kõigi võlausaldajate suhtes

nende kohtumenetluses osalemisest sõltumata. Samuti on see siduv võlgniku pankrotihaldurile.

Seega, kui hageja esitatud hagi pankrotivõlgniku vastu peaks rahuldatama, oleks võlausaldajate

üldkoosoleku vaidlustatud otsus kehtetu kõigi sama õigussuhte osaliste suhtes olenemata sellest, et

neist osa vastu oli esitatud alusetu nõue ning nad osalesid kohtumenetluses ebakohaste kostjatena. Sel

juhul oleks võlausaldaja ja pankrotihalduri suhtes hagi rahuldamata jätmine eksitav, sest selline otsus

võiks olla mõistetav kui lahend, mis välistab kohase kostja suhtes tehtud otsuse siduvuse nendele

sama õigussuhte teistele osalistele.

TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eespool on

põhjendatud, et hageja pankrotihalduri ja võlausaldaja vastu esitatud nõude rahuldamine on

välistatud, seega ei ole nende isikute vastu esitatud hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada. Samas ei välista see otsuse siduvust nendele kostjatele. Et kolleegium saadab

pankrotivõlgniku vastu esitatud hagi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule, on

menetlusökonoomia, sh tsiviilasja õigesti ja võimalikult väikeste kuludega lahendamise eesmärgiga

(TsMS § 2) kooskõlas jätta ebakohaste kostjate vastu esitatud hagi läbi vaatamata.

10. Hagiavalduse kohaselt palus hageja tunnistada kehtetuks võlausaldajate 5. juuni 2013 nõuete

kaitsmise koosoleku otsuse, millega loeti, et hageja ei ole võlgniku pankrotimenetluses nõuet

esitanud. Maakohus tuvastas, et hageja esitas 21. aprillil 2013 nõudeavalduse nõuet põhistavate

dokumentideta aadressilt silina656@gmail.com ning et samale e-posti aadressile saatis

pankrotihaldur 22. aprillil 2013 kirja, milles palus lisada kümne päeva jooksul nõuet põhistavate

dokumentide ärakirjad. Kümne päeva jooksul hageja nõutud dokumente ei esitanud ning uue

avalduse koos dokumentidega esitas ta 29. mail 2013. Ringkonnakohus neid maakohtu järeldusi ei

muutnud. Maakohus jättis hagi rahuldamata, leides, et pankrotihalduri kiri tuleb lugeda hagejale

kättetoimetatuks ning kuna hageja pankrotihalduri antud tähtaja jooksul dokumente ei esitanud, on

võlausaldajate üldkoosoleku otsus PankrS § 94 lg-ga 3 kooskõlas. Ringkonnakohus leidis, et

nõudeavaldusele ei tule küll lisada dokumente, kuid hageja nõudeavaldus ei olnud piisavalt selge

ning haldur nõudis õiguspäraselt PankrS § 94 lg 3 alusel puuduse kõrvaldamist.

11. Kolleegium nõustub hageja kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus asus pooltele

üllatuslikult hindama hageja nõude sisu ja aluseid. Maakohus tuvastas, et pankrotihaldur pidas hageja

nõudeavalduse puuduseks seda, et avaldusele ei olnud lisatud nõuet põhistavaid dokumente. Et

puuduseks peeti just nõuet tõendavate dokumentide puudumist, on kogu kohtumenetluse kestel

kinnitanud nii võlausaldajate üldkoosolekul võlgnikku esindama valitud isik (I kd, tl 127–128) kui ka

pankrotihaldur (I kd, tl 90, 144, 176) ning see nähtub ka pankrotihalduri e-kirjast hagejale, millele

maakohus on oma lahendis viidanud (I kd, tl 93). Ringkonnakohus ei ole tuvastanud, nagu oleks

pankrotihaldur teinud hagejale etteheiteid nõudeavalduse enda vormi või sisu kohta. Hagejale

etteheidetud puuduse sisu ei ole vaidluse all ka kassatsioonimenetluses, erineb vaid poolte õiguslik

hinnang sellele.

Olukorras, kus haldurile ja võlausaldajate üldkoosolekule oli hageja nõudeavalduse sisu arusaadav

ning avalduse puuduseks peeti vaid nõuet põhistavate dokumentide esitamata jätmist, ei saanud

ringkonnakohus asuda hindama asjaolu (nõudeavalduse sisu), millele haldur ja võlausaldajate

üldkoosolek ei tuginenud. Selliselt väljus ringkonnakohus poolte esitatu piiridest, rikkudes TsMS § 4

lg-s 2 ning § 5 lg-tes 1 ja 2 sätestatut.

Põhjendatud on ka hageja kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohtu otsus on mõnevõrra

vastuoluline. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei esitanud tähtaegselt halduri

nõutud dokumente, mistõttu võlausaldajate üldkoosolekul oli õigus PankrS § 94 lg 3 järgi lugeda, et

hageja nõudeavaldust ei ole esitatud. Ringkonnakohus seevastu pidas erinevalt maakohtust

põhjendatuks hageja väidet, et nõudeavaldusele ei tule lisada dokumente, st nõudeavaldus ei pea

olema selline, et selle alusel oleks võimalik lõplikult ja põhjapanevalt hinnata nõude tõendatust.

Jõudnud sellisele seisukohale, nõustus ringkonnakohus siiski vastuoluliselt maakohtu põhjendustega

hagi rahuldamata jätmise kohta ning asus põhjendamatult hindama hageja nõudeavalduse sisu.

12. PankrS § 94 kohaldamise kohta selgitab kolleegium järgmist. PankrS § 94 lg 1 järgi tuleb nõudest

teatamiseks esitada haldurile kirjalik avaldus (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu,

alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses

nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Sama sätte lg 3 kohaselt, kui nõudeavaldus ei ole

nõuetekohaselt vormistatud, annab haldur esitajale vähemalt kümme päeva puuduste kõrvaldamiseks.

Puuduste tähtaegsel kõrvaldamisel loetakse nõudeavaldus esitatuks avalduse esialgse esitamise

päeval. Kui puudusi ei kõrvaldata, võib võlausaldajate üldkoosolek lugeda, et nõudeavaldust ei ole

esitatud.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtu tõlgendusega, mille kohaselt PankrS § 94 lg-s 3 märgitud

puuduste all tuleb mõista sama paragrahvi lg 1 esimeses ja teises lauses loetletud puudusi ning aluse

lugeda nõudeavaldus esitamata jäetuks annab võlausaldajate üldkoosolekule nõudeavalduse vormi- ja

sisunõuete rikkumine. Nii peab nõudeavaldus olema kirjalik ning halduril tuleb kontrollida, kas selles

on märgitud nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Olenevalt

asjaoludest võib küll olla otstarbekas lisada nõudeavaldusele ka tõendid, millega avalduse esitaja oma

nõuet põhistab, sest see võib aidata kaasa selguse loomisele ja vältida hilisemaid vaidlusi. Siiski ei

ole nõudeavaldusele selles nimetatud asjaolusid tõendavate dokumentide lisamata jätmine puudus,

mille tõttu võiks võlausaldajate üldkoosolek otsustada, et nõuet ei ole esitatud. Oma nõude

tõendamiseks võib nõudeavalduse esitanud isik esitada tõendeid ka hiljem, sealhulgas

kohtumenetluses, kus lahendatakse vaidlus tema nõude tunnustamise üle.

Eespool toodust nähtub, et vaidlusaluses asjas ei heitnud pankrotihaldur hagejale ette nõudeavalduse

vormi- või sisunõuete rikkumist, vaid tegi ettepaneku esitada nõuet tõendavad dokumendid.

Dokumentide esitamata jätmine ei andnud võlausaldajate 5. juuni 2013. a üldkoosolekule alust

otsustada, nagu ei oleks hageja nõuet esitanud. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel

eeltoodut arvestades otsustada hageja nõude rahuldamise üle.

13. Ülaltoodut arvestades ei ole asjas olulist tähtsust sellel, kas hageja sai kätte halduri 22. aprilli

2013. a e-kirja ettepanekuga esitada nõuet tõendavad dokumendid. Vastuseks hageja

kassatsioonkaebuse väitele märgib kolleegium siiski, et ringkonnakohtu seisukoht vaidlusaluse e-kirja

hagejale kättetoimetamise kohta ei ole kooskõlas TsÜS § 69 lg-ga 2. Käsitledes küsimust sellest,

millal võib lugeda e-postiga saadetud teate kättesaaduks, on Riigikohus selgitanud, et kui saatja e-

kirja kättesaamise kinnitust ei nõudnud, peab saatja tõendama, et teade jõudis tähtaegselt saajani. E-

kirja saajani jõudmist ei saa saatja tõendada saadetud e-kirja väljavõttega, sest see ei tõenda e-kirja

jõudmist saajani. Usaldusväärseks tõendiks võib olla aga nt kolmandast isikust teenusepakkuja

serveri väljavõte selle kohta, et e-kiri saabus teatud ajal tema serverisse (vt selle kohta Riigikohtu

21. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07, p 14). Kolleegium jääb selle seisukoha

juurde. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud vaidlusaluse e-kirja adressaadini

jõudmise aja, kuigi puuduste tähtaegse kõrvaldamise üle otsustamisel oleks sellel oluline tähtsus.

Ringkonnakohus on ka hinnanud hageja väidete elulist usutavust, ilma et oleks andnud hagejale

võimalust ebaselgeks jäänud asjaolusid selgitada. Kassatsioonkaebuses on hageja muuhulgas

märkinud, et apellatsioonkaebuses sai ta sõna-sõnalt refereerida pankrotihalduri e-kirja sisu seetõttu,

et kiri sai talle kättesaadavaks maakohtu menetluses.

14. Menetluskulud jaotatakse ja määratakse kindlaks TsMS § 173 lg 3 ja TsMS § 174 lg 6 alusel asja

uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus.

15. Hageja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause

alusel tagastada kassatsioonikautsjon.

Villu Kõve, Malle Seppik, Jaak Luik