3-2-1-20-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-20-15

Määruse kuupäev

Tartu, 1. aprill 2015. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet

Tampuu

Kohtuasi

Krediidikorraldus OÜ hagi Inessa Kovaljova vastu

kohtulikust kompromissist taganemise tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 17. oktoobri 2014. a määrus

tsiviilasjas nr 2-14-57469

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Krediidikorraldus OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Krediidikorraldus OÜ (registrikood 11464599),

esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper

Kostja Inessa Kovaljova

Asja läbivaatamise kuupäev

9. märts 2015. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 17. oktoobri 2014. a määrus

tsiviilasjas nr 2-14-57469 muutmata.

2. Arvata Krediidikorraldus OÜ määruskaebuselt tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot

riigituludesse.

3. Kassatsiooniastme menetluskulud jätta Krediidikorraldus OÜ kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Krediidikorraldus OÜ (hageja) esitas Inessa Kovaljova (kostja) vastu Harju Maakohtusse hagi,

milles palus kohtul tuvastada, et hageja on taganenud tsiviilasjas nr 2-13-30642 kostjaga sõlmitud

kompromissikokkuleppest, sest kostja oli kokkulepet rikkunud.

Hagiavalduse kohaselt kinnitas Harju Maakohus 10. mai 2014. a määrusega tsiviilasjas nr 2-13-

30642 poolte sõlmitud kompromissi. See määrus jõustus 19. mail 2014. a. Kuna kostja ei täitnud

kompromissilepingust tulenevat kohustust, pöördus hageja kohtumääruse osas täitemenetluse

alustamiseks avaldusega kohtutäitur Elin Vilippuse poole, kes alustas menetlust täiteasjas

nr 022/2014/3301. Kuna ka täitemenetluses ei tasunud kostja kompromissi alusel võlgnetavat

summat, esitas hageja 20. juunil 2014. a kostjale kompromissist taganemise avalduse. Kostja esitas

30. juunil 2014. a täiteasjas nr 022/2014/3301 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, milles kostja

tugines sellele, et hageja on kompromissist taganenud, ning taotles selle tõttu täitemenetluse

lõpetamist. Hageja avalduse alusel lõpetas kohtutäitur 28. juulil 2014. a täiteasjas nr 022/2014/3301

täitemenetluse.

2. Maakohus keeldus 18. septembri 2014. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmast ja jättis menetluskulud hageja kanda.

Maakohus leidis, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või

selle üles öelda võlaõigusseaduses (VÕS) nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise

menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt

õiguslikke tagajärgi, ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Tuvastushagiga ei ole hageja taotletud eesmärki võimalik saavutada, kuivõrd selle rahuldamine ei too

kompromissi kinnitava määruse kehtivuse ja õigusjõu osas kaasa mingisuguseid õiguslikke tagajärgi.

Hageja soovib taganeda kompromissist põhjusel, et kostja kompromissi ei täida. Kompromissi

kinnitav jõustunud kohtumäärus on kostjale täitmiseks kohustuslik ning täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 2 lg 1 p 1 kohaselt on tegemist täitedokumendiga, mille täitmist on hagejal õigus nõuda

kohtutäituri kaudu. Asjaolu, et hageja esitas kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avalduse, on

hageja enda valik.

Maakohus märkis lisaks, et hagejal oli võimalik vaidlustada maakohtu määrust tsiviilasjas 2-13-

30642 määruskaebusmenetluses selleks ettenähtud tähtaega ja korda järgides. Jõustunud

kohtulahendit on võimalik vaidlustada teistmisavalduse esitamisega Riigikohtule (TsMS 68. ptk), kui

esinevad TsMS § 702 lg-s 2 sätestatud teistmise alused. Hagiavalduses avaldatud põhjendus

kompromissi kinnitava määruse vaidlustamiseks ei ole käsitatav teistmise alusena TsMS § 702 lg 2

mõistes.

3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus Harju Maakohtu 18. septembri 2014. a määruse

tühistada ja saata asi menetlusse võtmiseks tagasi samale maakohtule.

4. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel

Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

5. Ringkonnakohus jättis 17. oktoobri 2014. a määrusega määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et kohtumenetluses oleva vaieldava kohustise kohta kokkuleppe sõlmimine

on käsitatav VÕS §-s 578 sätestatud kompromissilepinguna, mis oma protsessuaalse iseloomu tõttu

allub ühtlasi ka tsiviilkohtumenetluse regulatsioonile ning erineb tavapärasest kompromissilepingust

selle poolest, et on ühtlasi ka täitedokumendiks täitemenetluses. Nimetatu poolest erineb jõustunud

kohtumäärusega kohtulik kompromiss tavalisest kompromissilepingust, mis ei ole notariaalses

vormis ja millega pooled ei ole end allutanud kohesele sundtäitmisele.

Õige on määruskaebuse esitaja väide, et käesoleval juhul ei oleks hagejal kui sissenõudjal võimalik

TMS § 221 lg-st 1 tulenevalt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kohtule esitada. Kuigi

hageja on täitedokumendi täitmisest loobunud, ei saa ta kompromissist kostja kohustuse täitmata

jätmise tõttu taganeda. Hagejale jääb endiselt võimalus täitedokumendist tulenev nõue maksma

panna. Taganeda saaks täitedokumendist üksnes võlgnik ja seda sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagiga.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist seaduse lüngaga ja seadusandja mõtteks pole olnud

võimaldada sissenõudjal täitedokumendist taganeda. Seetõttu puudub hagejal tuvastushuvi tuvastada

hagimenetluses hageja kompromissist taganemine.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata asi

menetlusse võtmiseks tagasi maakohtule.

Hageja leiab määruskaebuses, et seadusandja on näinud ette võimaluse ka kohtuliku kompromissina

vormistatud kokkuleppest taganeda või see üles öelda. Puuduvad mis tahes objektiivsed põhjused,

miks peaks olema piiratud võlausaldaja õigus kasutada vastaspoole kohustuse rikkumise puhul

kasutada õiguskaitsevahendeid.

Kohtute seisukoht, et kuivõrd määruskaebuse esitajal on kompromissi kinnitava määruse näol

tegemist täitedokumendiga, siis võib ta (muude õiguskaitsevahendite kasutamise asemel) kasutada

õigust nõuda kohustuse täitmist täitemenetluses (vaatamata asjaolule, et täitemenetluses ei ole

kohustuse sundtäitmine olnud tulemuslik), on arusaamatu.

Riigikohus on 18. oktoobri 2006. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-80-06 väljendanud seisukohta, et ka

jõustunud kohtumäärusega kinnitatud kompromissi on vastavasisulise aluse olemasolu korral

võimalik tühistada. See on ka võlausaldaja ilmselge õigus, mis tuleneb võlaõigusseadusest ning mis

tahes kohtuotsus või määrus ei tekita ega lõpeta seda võlausaldaja õigust. Kohtuliku

kompromissikokkuleppe sõlmimine on selles kokkuleppes sätestatule täitedokumendi staatuse

andmine, mitte aga kokkuleppe rikkumise korral õiguskaitsevahendite kasutamise välistamine.

Kohtulikust kompromissist taganemise võimaluse näeb ette ka TsMS, mis küll ebaõnnestunud ja

lünkliku sõnastuse tõttu ei ole käesoleval juhul otseselt kohaldatav, kuid seadusandja mõte on selles

küsimuses ilmselge ning koosmõjus TsÜS §-s 4 sätestatuga ei saa olla kahtlust, et määruskaebuse

esitajal on õigus kohtulikust kompromissikokkuleppest vastavasisulise aluse olemasolul taganeda

ning kohtul on kohustus sellise taganemise õiguspärasus ka TsMS § 430 lg 8 mõtte järgi käesolevas

asjas esitatud hagi alusel tuvastada.

7. Kostja leiab oma vastuses, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning ringkonnakohtu määrus

muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Määruskaebus jääb

rahuldamata.

9. Kolleegium nõustub kohtutega selles, et tuvastushagiga ei ole võimalik saavutada hageja taotletud

eesmärki. Seetõttu oli maakohtul õigus keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi hagi menetlusse

võtmisest.

Kohtud on õigesti viidanud TsMS § 430 lg-le 8, mille teise lause järgi saab kohtulikku kompromissi

tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda

üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. TMS § 221 lg-st 1 tulenevalt on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

esitamise õigus üksnes võlgnikul. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu hinnanguga, et sellise

piirangu näol ei ole tegemist seaduse lüngaga. Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et selline piirang

puudutab üksnes TsMS § 430 järgi sõlmitud ja kohtumäärusega kinnitatud kompromissi. Selline

kompromiss on ühest küljest täitedokument mingi nõude osas, kuid teisalt poolte kokkulepe

menetluse lõpetamiseks. Sellise kokkuleppe kinnitamisel kohtu poolt on kokkuleppele antud

jõustunud kohtulahendi jõud, mida ei saa tuvastushagiga kõrvaldada.

10. Kolleegium selgitab, et vaatamata sellele, et hagejal ei ole võimalik kohtulikust kompromissist

taganeda, ei ole välistatud tema kahju hüvitamise nõuded kostja kui võlgniku ja kompromissilepingut

väidetavalt rikkunud isiku vastu VÕS § 115 alusel.

11. Kassatsiooniastme menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel Krediidikorraldus OÜ kanda.

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu