3-1-1-17-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-17-15

Otsuse kuupäev

31. märts 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Lea Kivi ja Saale Laos

Kohtuasi

Kriminaalasi Keijo Silde süüdistuses KarS § 281 lg 1 ja § 209

lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2014. a otsus

kriminaalasjas nr 1-14-3933

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Keijo Silde kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Peep Rajavere,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Indrek

Kalda

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

4. märts 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2014. a otsus osas, millega arvati Keijo

Sildele mõistetud karistusest kantuks 40 päeva vangistust ning loeti kandmata karistuseks

4 kuud ja 20 päeva vangistust.

2. Tühistatud osas teha uus otsus, millega arvata Keijo Sildele mõistetud karistusest kantuks 80

(kaheksakümmend) päeva vangistust ning lugeda kandmata karistuseks 3 (kolm) kuud ja 10

(kümme) päeva vangistust.

3. Muus osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2014. a otsus muutmata.

4. Kassatsioon jätta rahuldamata.

5. Määrata Andres Rüütli Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Keijo

Sildele kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 192 (ükssada üheksakümmend kaks)

eurot, sealhulgas käibemaks 32 (kolmkümmend kaks) eurot. Jätta see menetluskulu Eesti

Vabariigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keijo Silde tunnistati Pärnu Maakohtu 18. septembri 2014. a otsusega süüdi karistusseadustiku

(KarS) § 209 lg 1 ja § 281 lg 1 järgi ning juhindudes KarS § 63 lg-st 1, karistati teda KarS § 209 lg 1

alusel vangistusega 1 aastaks. KrMS § 202 lg 6 ja KarS § 69 lg 1 alusel arvati mõistetud karistusest

kantuks 40 päeva vangistust ning märgiti, et K. Sildel on kandmata 10 kuud ja 20 päeva vangistust.

Kandmata karistus jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel 3-aastase katseajaga tingimisi täitmisele

pööramata.

Maakohtu poolt tuvastatud asjaolude kohaselt allkirjastas K. Silde 12. jaanuaril 2009 Haapsalu linnas

aadressil Posti 26 asuvas notaribüroos teadlikult valeandmeid sisaldava korteriomandi müügi lepingu

ja asjaõiguslepingu ning esitas sel viisil notar Eha Naudile ebaõigeid andmeid. Lepingu kohaselt ostis

K. Silde L. R.-ilt Haapsalu linnas XXXXX XX-XX asuva korteriomandi hinnaga 150 000 krooni,

millest ta oli L. R.-i arvelduskontole tasunud varem 50 000 krooni. Ülejäänud 100 000 krooni pidi

K. Silde tasuma hiljemalt 12. veebruariks 2009. Tegelikult polnud K. Silde müügilepingu sõlmimise

ajaks aga L. R.-ile korteriomandi eest midagi tasunud ega kavatsenud teha seda ka hiljem. Samuti

puudus K. Sildel lepingu sõlmimise ajal raha korteri eest tasumiseks. Müüja poolelt allkirjastas

müügilepingu L. R.-i esindaja M. L., kes oli andmete ebaõigsusest lepingus samuti teadlik. Olles

müügilepingus märgitud valeandmetest eksitusse viidud, tõestas notar E. Naudi 12. jaanuaril 2009

Haapsalu linnas aadressil XXXXX XX-XX asuva korteriomandi müügi lepingu ja asjaõiguslepingu,

mille alusel kanti K. Silde 19. jaanuaril 2009 korteriomandi ainuomanikuna kinnistusregistrisse.

Notari tegevuse tagajärjel sai K. Silde seega korteri omanikuks ja L. R. jäi oma varast ilma. K. Silde

ei tasunud L. R.-ile korteri ostuhinda.

2. Pärnu Maakohtu 18. septembri 2014. a otsuse peale esitas apellatsiooni K. Silde kaitsja

vandeadvokaadi vanemabi Peep Rajavere, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava

õigeksmõistmist. Kokkuvõtlikult märkis kaitsja järgmist.

2.1. Valeandmeid ei esitanud notarile mitte K. Silde, vaid L. R.-i esindaja M. L. K. Silde ütluste

kohaselt valmistas M. L. koos notariga ette lepinguprojekti ja K. Silde sai teada sellest, et ta oleks

pidanud 50 000 krooni eelnevalt tasuma, alles vahetult enne müügilepingu sõlmimist. Seetõttu

leppisid M. L. ja K. Silde notaribüroo eesruumis suuliselt kokku, et K. Silde tasub 50 000 krooni

hiljem. Kuna lepingus kajastatud andmete ebaõigsusest olid teadlikud nii M. L. kui ka K. Silde, ei

petetud kedagi. Notar ei ole müügilepingu osapool ja tal ei teki lepingust õigusi ega kohustusi.

Samuti kinnitas korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu punkt 3.2 kohaselt 50 000 krooni

eelnevat tasumist müüja. Kuna M. L. oli müüja esindaja, oli temal kohustus need ebaõiged andmed

parandada.

2.2. KarS § 281 järgi on karistatav vaid selliste ebaõigete andmete notarile esitamine, millest sõltub

tehingu lubatavus. Notariaadiseaduse (edaspidi NotS) § 29 lg 1 kohaselt teeb notar ametitoiminguid

isikute taotlusel ja seadusega ettenähtud korras. Eelnevast nähtuvalt ei tegutse notar omal algatusel

ega määra tõestatava tehingu tingimusi. NotS § 29 lg 3 p-st 1 lähtudes on notari ametitoiminguks

tõestamine tõestamisseaduse (edaspidi TõS) alusel ja NotS § 41 lg 1 kohaselt keeldub notar

ametitoimingu tegemisest seaduses sätestatud alustel. TõS § 4 kohaselt keeldub notar

tõestamistoimingu tegemisest, kui taotletava toimingu eesmärgid on vastuolus seaduse, muu õigusakti

või heade kommetega või on ilmselt lubamatud ja ebaausad või kui ilmneb, et tehingupoolel või muul

asjaosalisel puudub vajalik õigus-, teo- või otsusevõime või esindusõigus. Kuna lepingu täitmise kord

ja tingimused tehingu lubatavust ei mõjuta, on K. Silde süüditunnistamine KarS § 281 järgi alusetu.

2.3. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ka K. Silde süüditunnistamisel KarS § 209 lg 1

järgi. Kelmuse objektiivne koosseis eeldab pettust, s.o tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse

loomist, mille tulemusena kannatanu satub eksimusse ja teeb varakäsutuse ning teo toimepanija saab

varalist kasu. Seega on oluline, et ebaõige ettekujutus luuakse kannatanu varakäsutust mõjutavate

asjaolude suhtes. Arvestades, et müügilepingu järgi käsutab vara müüja või tema esindaja, tulnuks ka

K. Silde süüditunnistamiseks tuvastada L. R.-i või M. L.-i petmine. Seda pole praeguses asjas tehtud.

Kuna notarile valeandmete esitamine ei mõjutanud müüjat ega tema esindajat varakäsutust tegema,

on K. Silde süüditunnistamine KarS § 209 lg 1 järgi alusetu.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2014. a otsusega tühistati Pärnu Maakohtu 18. septembri

2014. a otsus osaliselt K. Silde süüditunnistamises KarS § 209 lg 1 järgi ja talle KarS § 63 lg 1 alusel

karistuse mõistmises. Uue otsusega mõisteti K. Silde KarS § 209 lg 1 järgi õigeks ja teda karistati

KarS § 281 lg 1 järgi vangistusega 6 kuuks. KrMS § 202 lg 6 ja KarS § 69 lg 1 alusel arvati

mõistetud karistusest kantuks 40 päeva vangistust ning märgiti, et kandmata karistus on 4 kuud ja 20

päeva vangistust. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Kaitsja apellatsioon rahuldati osaliselt.

Ringkonnakohtu põhiseisukohad olid järgmised.

3.1. Valeandmeid on võimalik esitada nende asjaolude kohta, millest on kelmuse toimepanemisel

võimalik luua ebaõige ettekujutus. Praeguses asjas märgiti Haapsalu linnas aadressil XXXXX XX-

XX asuva korteriomandi müügi lepingusse ja asjaõiguslepingusse tegelikkusele mittevastavad

asjaolud selle kohta, et K. Silde oli varem tasunud L. R.-ile korteriomandi ostuhinnast 50 000 krooni

ja et ta kavatseb tasuda ülejäänud 10 000 krooni hiljemalt 12. veebruariks 2009. Kuna kohtupraktikas

tunnustatakse pettuse objektidena nii välismaailma kui ka toimepanija sisemaailma puudutavaid

asjaolusid, on K. Silde süüditunnistamine KarS § 281 lg 1 järgi põhjendatud.

3.2. See, et M. L. valmistas lepingu ette ja esitas notarile lepingu allkirjastamisega ka ise ebaõigeid

andmeid, ei välista K. Silde vastutust. K. Silde teadis, et ta pole L. R.-ile korteriomandi eest 50 000

krooni tasunud, kuid kinnitas müügilepingu sõlmimisel notarile siiski selle summa tasumist. Samuti

lubas K. Silde tasuda ülejäänud 100 000 krooni L. R.-ile hiljemalt 12. veebruariks 2009, kuigi teadis,

et tal puudub selleks raha.

3.3. Asjaolud, mille kohta K. Silde notarile valeandmeid esitas, olid korteriomandi müügi lepingu ja

asjaõiguslepingu sõlmimise ja tõestamise seisukohalt olulised. Notaril on tehingu tõestamisel

kohustus tehingu pooli nõustada ja selleks tuleb tal välja selgitada tehingu seisukohalt olulised

asjaolud. Kinnisasja ostu-müügi lepingu puhul on olulisteks asjaoludeks nii kinnisasja hind kui ka

ostja ostuvalmidus ja maksevõime. Samuti on olulise tähtsusega ettemaksu tasumine, sest selle võrra

väheneb müüja nõudeõigus. Juhul, kui notar oleks tegelikke asjaolusid teadnud, poleks ta

müügilepingut sellisel kujul tõestanud. Eluliselt ei ole usutav, et notar tõestaks korteriomandi müügi

lepingu olukorras, kus müüja on vana ja haige inimene, teda esindab volitatud isik ja vara müüakse

ostjale, kes pole selle eest veel midagi tasunud ega oska ka öelda, millal ta on võimeline seda tegema.

3.4. Maakohus kohaldas K. Silde süüditunnistamisel KarS § 209 lg 1 järgi ebaõigesti materiaalõigust.

Nn kolmnurkkelmusena käsitatakse olukorda, kus petetu (s.o varakäsutuse tegija) ja isik, kelle arvel

toimub varalise kasu saamine, ei lange kokku. See tähendab, et petetu teeb varakäsutuse kolmanda

isiku arvel. Praegusel juhul peteti notarit, kes tõestas korteriomandi müügi lepingu ja

asjaõiguslepingu. Sellega ei teinud notar aga L. R.-i arvel varakäsutust, vaid üksnes kinnitas selle.

L. R.-i vara käsutas volituse alusel M. L., kes oli lepingusse märgitud andmete ebaõigsusest teadlik

ega tegutsenud eksimuse mõjul. Eeltoodud põhjustel tuleb K. Silde süüditunnistamine

KarS § 209 lg 1 järgi tühistada.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Tallinna Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2014. a otsuse peale esitas kassatsiooni K. Silde kaitsja

P. Rajavere, kes taotleb maakohtu ja ringkonnakohtu otsuse tühistamist K. Silde süüditunnistamises ja

karistamises KarS § 281 lg 1 järgi ning süüdistatava õigeksmõistmist. Kokkuvõtlikult märgib kaitsja

järgmist.

4.1. K. Silde süüditunnistamisel kohaldati ebaõigesti materiaalõigust. Kohtute seisukoht, et

KarS § 281 objektiivse koosseisu täidab igasuguse ebaõige avalduse või kinnituse tegemine, on

ekslik. Lähtudes normi kaitse-eesmärgist, tuleb KarS § 281 järgi kvalifitseerida ebaõigete andmete

esitamine notarile vaid juhul, kui selle tõttu jääb notaril täitmata mõni talle tõestamisseadusega

pandud funktsioon.

4.2. NotS § 29 lg 1 kohaselt teeb notar ametitoiminguid isikute taotlusel ja seadusega ettenähtud

korras. Seega ei tegutse notar omal algatusel ega määra tõestatava tehingu tingimusi. Nähtuvalt

NotS § 29 lg 3 p-st 1 on notari ametitoiminguks tõestamine tõestamisseaduse alusel ja NotS § 41 lg 1

kohaselt keeldub notar ametitoimingu tegemisest seaduses sätestatud alustel. TõS § 4 kohaselt

keeldub notar tõestamistoimingu tegemisest, kui taotletava toimingu eesmärgid on vastuolus seaduse,

muu õigusakti või heade kommetega või on ilmselt lubamatud ja ebaausad või kui ilmneb, et

tehingupoolel või muul asjaosalisel puudub vajalik õigus-, teo- või otsusevõime või esindusõigus.

Nende asjaolude kontrollimiseks on tõestamisseaduses sätestatud ka eraldi toimingud. Nii näeb

TõS § 10 ette tehingus osaleja tuvastamise, et kinnisasja ei käsutaks isik, kel tegelikult käsutusõigust

ei ole. TõS § 11 sätestab teo- ja otsusevõime tuvastamise selleks, et isik, kes ei saa aru oma tegude

tähendusest ega suuda neid juhtida, ei kahjustaks tehingutega oma huve. Esindusõiguse tuvastamise

(TõS § 12) eesmärk on tagada, et omandit ei käsutataks volituseta. Registriseisu tuleb kontrollida

(TõS § 21), et välja selgitada, kas müüjana esinev isik on asja omanik ja kas registris on tehingut

välistavaid märkeid. Perekonnaseisu tuvastatakse (TõS § 22) kontrollimaks, kas tegu on ühisvaraga,

mille võõrandamiseks on vaja abikaasa notariaalset nõusolekut. Kõikidest loetletud asjaoludest sõltub

võõrandaja õigus teha tehingut ja anda ostjale üle lepingu ese.

4.3. Praeguses asjas heidetakse K. Sildele ette ebaõigete andmete esitamist ettemaksu tasumise ja

maksevõime ning -valmiduse kohta. Need asjaolud ei mõjutanud aga poolte õigust müügilepingut

sõlmida. Ebaõigete andmete esitamine nende asjaolude kohta, mida notar kontrollima ei pea, ei ole

karistatav. Samuti on K. Silde esitatud väited müügilepingu poolte kokkulepped (s.o lepingu

tingimused). Lepingupoolte kohustused, mida pooled saavad muuta, ei ole käsitatavad andmetena

KarS § 281 mõttes. KarS §-s 281 nimetatud andmetena tuleb mõista poolte tahtest sõltumatuid

faktilisi asjaolusid.

4.4. Ringkonnakohtu seisukoht, et tegelikke asjaolusid teades oleks notar korteriomandi müügi

lepingu ja asjaõiguslepingu tõestamisest keeldunud, on vastuolus nii TõS §-ga 4 kui ka notar

E. Naudi poolt maakohtu istungil antud ütlustega. Notari ütluste kohaselt ei ole tal tehingu täitmise

tagamise funktsiooni. Samuti ei ole notaril otsest tehinguosaliste kaitsmise funktsiooni. Selgitamis-

funktsioonist lähtudes selgitas notar ka praegusel juhul müüjale muu hulgas seda, kui ohtlik on

loovutada omand ostjale enne ostuhinna täielikku tasumist. Juhul, kui müüja esindaja on lepingu

ebaõigsusest ja sellega seotud riskidest teadlik, kuid soovib tehingut siiski sõlmida ja müüja õiguste

kahjustamisega riskida, pole notaril õigust tehingu tõestamisest keelduda. Müüja õigusi peab kaitsma

eelkõige müüja ise või tema esindaja.

4.5. Andmete esitamisena saab käsitada aktiivset tegevust - avalduse tegemist või kinnituse andmist.

Praegusel juhul esitas kõik müügilepingu tingimused notarile L. R.-i esindaja M. L. Samuti nähtub

müügilepingu p-st 3.2, et kinnitus 50 000 laekumise kohta enne tehingut oli müüja, mitte ostja

kinnitus. Eelnevast nähtuvalt ei esitanud notarile valeandmeid K. Silde, vaid M. L. Kohtud

tõlgendasid KarS § 281 laiendavalt ja heitsid K. Sildele ette andmete ebaõigsusest notari teavitamata

jätmist, võrdsustades teavitamata jätmise alusetult ebaõigete andmete esitamisega.

5. Kassatsioonile esitas vastuse Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Indrek Kalda, kelle

hinnangul on K. Silde süüditunnistamine KarS § 281 järgi seaduslik. Kokkuvõtlikult märgib prokurör

järgmist.

5.1. K. Silde esitas notarile valeandmeid lepingu allkirjastamisega. K. Silde teadis, et lepingus

kajastatud asjaolud ei vasta tegelikkusele, kuid kinnitas siiski oma allkirjaga nende õigsust.

5.2. Valeandmed selle kohta, et K. Silde oli tasunud varem L. R.-i arvelduskontole 50 000 krooni ja et

ta tasub ülejäänud 100 000 krooni hiljemalt 12. veebruariks 2009, olid korteriomandi müügi lepingu

seisukohalt olulised. Notar E. Naudi ütluste kohaselt poleks ta tegelikke asjaolusid teades lepingut

sellisel kujul tõestanud.

5.3. TõS § 4 kohaselt keeldub notar tõestamistoimingu tegemisest ka juhul, kui taotletava toimingu

eesmärgid on vastuolus seaduse, muu õigusakti või heade kommetega või on ilmselt lubamatud ja

ebaausad. Kuna K. Silde pettis ebaõigete andmete esitamisega notarit, oli tema tegevus vastuolus

heade kommetega, lubamatu ja ebaaus.

6. Kaitsja esitas ka täiendavad seisukohad, juhtides tähelepanu sellele, et M. L. oli lepingus kajastatud

andmete ebaõigsusest teadlik. Seetõttu pole asjakohane tugineda K. Silde ebaaususele. K. Silde ei

petnud korteriomandi müüjat ega tema esindajat ning K. Silde vastutuselevõtmine ei saa sõltuda

müüja esindaja käitumisest.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegiumi hinnangul kohaldasid kohtud K. Silde süüditunnistamisel KarS § 281 järgi õigesti

materiaalõigust. TõS § 4 kohaselt keeldub notar tehingu tõestamisest ka juhul, kui taotletava toimingu

eesmärgid on vastuolus seaduse, muu õigusakti või heade kommetega või on ilmselt lubamatud ja

ebaausad. Kohtute poolt tuvastatust nähtub, et Haapsalu linnas aadressil XXXXX XX-XX asuva

korteriomandi müügi lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmijad (s.o M. L. ja K. Silde) allkirjastasid

teadvalt lepingu, mis sisaldas ebaõigeid andmeid selle kohta, et K. Silde on tasunud L. R.-ile

korteriomandi ostuhinnast 50 000 krooni ja kavatseb tasuda ülejäänud 100 000 krooni hiljemalt

12. veebruariks 2009. Tegelikult polnud K. Silde müügilepingu sõlmimise ajaks L. R.-ile

korteriomandi eest midagi tasunud ja ta ei kavatsenud teha seda ka hiljem. Sisuliselt taotlesid lepingu

sõlmijad notarilt tegelikkusele mittevastava tehingu tõestamist selleks, et formaalselt oleks täidetud

L. R.-i poolt volikirjas seatud tingimus, mille kohaselt saab korteriomand üle minna 150 000 krooni

eest. Sellises olukorras on isikute eesmärgid selgelt ebaausad ja vastuolus heade kommetega.

Järelikult oleks notaril olnud tegelikke asjaolusid teades alus tehingu tõestamisest keelduda.

Vähetähtis pole seegi, et sisuliselt sama on kinnitanud ka notar E. Naudi: maakohtu istungil antud

ütluste kohaselt poleks ta tegelikke asjaolusid teades tehingut sellisel kujul tõestanud (vt I kd tl 165

pöördel,166 pöördel).

8. Puutuvalt notari funktsioonidesse lisab kolleegium, et tehingu tõestamise käigus tuleb notaril

teavitada osalisi muu hulgas taotletava tehingu tagajärgedest ja hoiatada kehtivast õigusest tulenevate

riskide eest. Samuti selgitab notar erapooletult võimalusi, kuidas saavutada osalejate tahtele kõige

paremini vastav tulemus. Riigi pädeva ametiisikuna tagab ta selle, et hiljem oleks võimalik tehtud

tehingu sisu selgelt ja üheselt mõistetavalt kindlaks teha ja tõendada. Tehingu notariaalse tõestamise

nõude eesmärk võib olla nii tehingupoolte kaitse läbimõtlematu tegevuse eest ehk hoiatusfunktsioon

kui ka nende nõustamine. Samuti kannab notariaalse tõestamise nõue tõendamisfunktsiooni. (Vt

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus asjas nr 3-2-1-141-14, p-d 32-33.) TõS § 18 lg 1 kohaselt on

notaril kohustus selgitada välja osalejate tahe ja õiguslikult korrektseks tehinguks olulised asjaolud.

Notar peab kajastama osalejate tahteavaldused notariaalaktis selgelt ja ühemõtteliselt ning hoolitsema

selle eest, et välistataks eksimused ja kahtlused ega kahjustataks kogenematu ja asjatundmatu osaleja

huve. Eelnevast nähtuvalt on kaitsja seisukoht, et notaril pole tehinguosaliste kaitsmise funktsiooni,

ekslik. Teadmata tehinguosaliste tegelikke eesmärke ja kavatsusi, pole notaril võimalik nõustada

osalisi nende tahte realiseerimisel, hoiatada kehtivast õigusest tulenevate riskide eest, selgitada

taotletava tehingu tagajärgi ega tõendada tahteavalduse sisu. Seega takistas korteriomandi ostuhinna

osalise tasumise ja ülejäänud ostuhinna tasumise kavatsuse kohta valetamine praegusel juhul notari

ülesannete täitmist.

9. Kassatsioonis leitakse sedagi, et lepinguga võetud kohustus tasuda L. R.-ile ülejäänud ostuhind

hiljemalt 12. veebruariks 2009 pole faktiväide ega saa olla käsitatav valeandmetena KarS § 281

mõttes. Seoses eelnevaga märgib kolleegium, et valeandmeid on võimalik esitada mistahes faktiliste

asjaolude kohta. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et faktilised asjaolud on objektiivselt

tuvastatavad ehk kontrollitavad sündmused, olukorrad või seisundid. Pettuse esemeks olevate

asjaolude puhul võib tegemist olla isiku jaoks nii väliste (nt maksevõimelisus) kui ka sisemiste (nt

maksmisvalmidus) asjaoludega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. novembri 2009. a otsus

kriminaalasjas nr 3-1-1-98-09, p 13). Lepingu allkirjastamisega väljendab isik tahet teha

kokkulepitud tingimustel tehing ja lubab täita kokkulepitud viisil oma kohustused. Juhul, kui

tegelikkuses pole isikul lepingu sõlmimise ajal valmidust või võimalust kokkulepet täita, on ta oma

tahte või võimaluste kohta valeandmeid esitanud (ehk neid asjaolusid moonutanud). Eelnevast

nähtuvalt käsitasid kohtud korteriomandi müügi lepingu sõlmimisel K. Silde poolt tema

maksmisvalmiduse kohta esitatud eksitavat teavet põhjendatult valeandmetena.

10. Mis puudutab valeandmete esitamist K. Silde poolt, siis kohtuotsustes on selleks loetud lepingu

allkirjastamine. Eelnevast nähtuvalt on kaitsja väide selle kohta, nagu oleks K. Sildele heidetud ette

notari teavitamata jätmist (s.o tegevusetust), eksitav. Kohtud on ammendavalt selgitanud ka seda,

miks on kinnitus 50 000 krooni tasumise kohta omistatav K. Sildele. Kokkuvõttes on K. Silde

süüditunnistamine KarS § 281 järgi põhjendatud.

11. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada aga 1. jaanuaril 2015 jõustunud KarS § 69 lg 1 uue -

süüdistatava olukorda kergendava - redaktsiooni tagasiulatuva jõu tõttu. Praeguses asjas arvas

ringkonnakohus K. Sildele karistuseks mõistetud 6-kuulisest vangistusest 40 päeva kantuks

KrMS § 202 lg 6 ja KarS § 69 lg 1 alusel. Nimelt nähtub kriminaalasja materjalist, et kõigepealt

lõpetati Pärnu Maakohtu 26. augusti 2013. a määrusega K. Silde suhtes kriminaalmenetlus

KrMS § 202 alusel. Sama määrusega kohustati K. Sildet KrMS § 202 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel tasuma

kriminaalmenetluse kulud, hüvitama L. R.-ile tekitatud kahju ning tegema 80 tundi üldkasulikku

tööd. Kohustuste täitmise tähtajaks määrati 25. veebruar 2014. Selleks ajaks tegi K. Silde ära kogu

üldkasuliku töö, kuid jättis tasumata kriminaalmenetluse kulud ega hüvitanud ka kahju. Seetõttu

uuendati Pärnu Maakohtu 5. mai 2014. a määrusega kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 6 esimese

lause alusel. KrMS § 202 lg 6 teine lause kohustab uuendatud kriminaalmenetluses karistuse

mõistmisel arvestama kohustuste osa, mille isik on täitnud.

12. Ringkonnakohus tegi otsuse 2014. aastal, s.o ajal, mil kehtis veel KarS § 69 eelmine redaktsioon.

Selle paragrahvi esimene lõige nägi ette, et vangistuse või aresti asendamisel üldkasuliku tööga

vastab ühele päevale arestile või vangistusele kaks tundi üldkasulikku tööd. Selle suhte alusel

märkiski ringkonnakohus, et K. Silde tehtud 80 tunnile üldkasulikule tööle vastab 40 päeva

vangistust, ja luges selle aja K. Sildele karistuseks mõistetud 6-kuulisest vangistusest kantuks.

1. jaanuaril 2015 hakkas kehtima KarS § 69 uus redaktsioon, mille esimese lõike teine lause sätestab,

et ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd. Seega on KarS § 69 lg 1

teise lause uus sõnastus võrreldes sama sätte eelneva redaktsiooniga K. Sildele soodsam, sest talle

mõistetud karistusest tuleb lugeda kantuks kaks korda pikem aeg, s.o 80 päeva vangistust. Järelikult

tuleb KarS § 69 lg 1 teise lause uut sõnastust käsitada isiku olukorda muul viisil leevendava

seadusena 1. jaanuarist 2015 kehtiva KarS § 5 lg 2 esimese lause mõttes. Kassatsiooni esitamise tõttu

ei ole K. Silde süüdimõistev kohtuotsus veel jõustunud, mistõttu kohaldab kolleegium ise

KarS § 5 lg-t 2.

13. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 1, tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2014. a otsuse osas, millega arvati

K. Sildele mõistetud karistusest kantuks 40 päeva vangistust ning loeti kandmata karistuseks 4 kuud

ja 20 päeva vangistust. Tühistatud osas teeb Riigikohus uue otsuse, millega arvab K. Sildele

mõistetud karistusest kantuks 80 päeva vangistust ja loeb kandmata karistuseks 3 kuud ja 10 päeva

vangistust. Muus osas jääb Tallinna Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2014. a otsus muutmata. Kaitsja

kassatsiooni jätab Riigikohus rahuldamata.

14. K. Silde kaitsja P. Rajavere on kassatsioonile lisanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse

kindlaksmääramiseks Andres Rüütli Advokaadibüroole summas 192 eurot (sh käibemaks 32 eurot).

Taotluse kohaselt kulutas kaitsja kassatsiooni koostamiseks 8 pooltundi. Kolleegium leiab, et taotlus

on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti

Advokatuuri juhatuse 30. septembri 2014. a otsuse p-dest 2 ja 16 rahuldada. KrMS § 361 lg 1 p-s 7

nimetatud lahendi tegemise tõttu tuleb see menetluskulu KrMS § 186 lg 1 alusel jätta riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/