3-2-1-179-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-179-14

Määruse kuupäev

Tartu, 31. märts 2015. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik

Kohtuasi

OMEGA INVEST OÜ hagi Heily Pihlaku vastu 378 euro

7 sendi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 29. oktoobri 2014. a määrus

tsiviilasjas nr 2-14-1002

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OMEGA INVEST OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja OMEGA INVEST OÜ (registrikood 10866568),

esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme

Kostja Heily Pihlak

Asja läbivaatamise kuupäev

2. märts 2015. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 29. oktoobri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-1002

muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud OMEGA INVEST OÜ kanda.

3. Arvata OMEGA INVEST OÜ määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OMEGA INVEST OÜ (hageja) esitas 10. jaanuaril 2014 Harju Maakohtule Heily Pihlaku (kostja)

vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja põhinõudena 289 eurot 98 senti, samuti viivise 18 eurot

66 senti ning kahjuhüvitise 69 eurot 43 senti.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal (laenuandja) ja kostja

7. veebruaril 2012 laenulepingu 560 euro suuruse tarbimislaenu saamiseks. Kostja rikkus kohustusi,

jättes tagastamata igakuised maksed, mistõttu oli laenuandjal õigus leping erakorraliselt üles öelda.

Laenuandja loovutas laenulepingust tulenevad nõuded hagejale. Hagi esitamise aja seisuga on

tasumata põhivõlg 289 eurot 98 senti, viivis 18 eurot 66 senti ja inkassoteenuse kasutamisega

tekkinud kulu (teenustasu hagejale inkassoteenust osutanud äriühingule) 69 eurot 43 senti.

2. Harju Maakohus võttis hagi 14. jaanuari 2014. a määrusega menetlusse. Maakohus püüdis kostjale

hagiavaldust mitmel aadressil kätte toimetada, kuid katsed luhtusid. Kättetoimetamine ei õnnestunud

ka kohtutäituri kaudu. Maakohus tegi päringuid erinevatesse registritesse ja asutustesse, kuid kostja

aadressi ei õnnestunud välja selgitada.

3. Harju Maakohus jättis 10. septembri 2014. a määrusega hagi läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 alusel.

Määruse põhjenduste kohaselt selgub kohtutäituri aruandest, et kostja võib elada Mallorcal.

Tsiviilasjas nr 2-13-49416 on kostja õde teatanud, et kostja elab Maltal, ning ka otsingumootor

Google annab kostja elukohaks Malta.

Nõukogu 22. detsembri 2000. a määruse (EÜ) nr 44/2001 „Kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise

kohta tsiviil- ja kaubandusasjades", (edaspidi Brüsseli I määrus) art 16 lg 2 järgi võib teine

lepinguosaline algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija

alaline elukoht. Kuna kohtumenetluses on selgunud, et kostja elab Maltal, siis tulenevalt Brüsseli I

määruse art 16 lg-st 2 ei allu asi Harju Maakohtule.

4. Hageja palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja avaldada kostjale

menetlusdokumentide väljavõtted väljaandes Ametlikud Teadaanded. Maakohus on ennatlikult

asunud seisukohale, et asi ei allu maakohtule. Pole tõendatud, et kostja ei ela Eestis. Teave kostja

elukoha kohta on arvamuspõhine ning ükski asjaolu ei viita sellele, et kostja elab Maltal.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. oktoobri 2014. a määrusega maakohtu määruse muutmata.

Menetluskulud maa ja ringkonnakohtus jäid hageja kanda.

Määruse järgi leidis maakohus põhjendatult, et asi ei allu Eesti kohtule. Tsiviilasja materjalidest

selgub, et hoolimata pingutustest ei ole maakohtul õnnestunud Eestis kostjale menetlusdokumente

kätte toimetada. Kohtutäituri aruande kohaselt on Tallinnas Jõe 7−93 asuva korteri omanik öelnud, et

kostja elab juba aastaid Mallorcal. Albu vallast Kaalepi 41−3 on menetlusdokumendid kohtule

tagastatud põhjendusega, et kostja elab Maltal. Tsiviilasjas nr 2-13-49416 on kostja õde avaldanud,

et kostja elab juba üle aasta Maltal (tl 76). Google`i otsingumootori kaudu leitaval internetileheküljel

Just Landed Community on kostja enda elukohaks nimetanud Malta.

Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt on kostja saanud Eestis maksustatavat tulu viimati

2012. a oktoobris. Eeltoodud andmetele tuginedes on võimalik järeldada, et kostja ei ela Eestis ning

et suure tõenäosusega on tema elukohaks Malta.

TsMS § 77 sätestab, et kui kohus võttis asja õigesti menetlusse, lahendab kohus asja sisuliselt, isegi

kui kohtualluvuse määramise aluseks olevad asjaolud pärast avalduse menetlusse võtmist muutusid.

Arvestades, et kostja õe avaldatu kohaselt elab kostja juba üle aasta Maltal ning Maksu- ja Tolliameti

andmetel on kostja saanud Eestis maksustatavat tulu viimati 2012. a oktoobris, siis võib väita, et

kosja elukoht ei olnud Eestis juba hagiavalduse esitamise ajal. Seega ei saa TsMS § 77 kohaldada.

Eeltoodule tuginedes ei allu vaidlus Brüsseli I määruse art 16 lg 2 järgi Eesti kohtule ning maakohus

jättis hagi põhjendatult läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja palub määruskaebuses Riigikohtule ringkonnakohtu ja maakohtu määruse tühistada ja saata

asi maakohtule hagimenetluse jätkamiseks.

Hageja leiab, et hagi ei tohtinuks jätta läbi vaatamata, kuna puuduvad usaldusväärsed andmed kostja

tegeliku elukoha kohta. Kohtud on vaid tuvastanud, et kostja võib elada Maltal. Oluline on vastata

küsimusele, milliste andmete alusel saab kohus asuda seisukohale, et isiku alaline elukoht on mingis

konkreetses riigis. Kaudsete tõendite alusel seda teha ei saa.

Kohtud pidanuksid kostjale menetlusdokumendid kätte toimetama avalikult, hageja taotles seda

TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. Sama kostja vastu on käimas veel mitu kohtumenetlust (teised hagejad),

milles on kostjale dokumendid kätte toimetatud avalikult.

7. Kostja ei ole määruskaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel jätta rahuldamata ja

ringkonnakohtu määrus muutmata.

9. Kohtu tuvastatud asjaolude järgi on hageja ettevõtja, kellele on loovutatud nõudeõigus lepingust,

mille nõude loovutaja sõlmis oma majandustegevuses tarbijast kostjaga. Kui kostja elukoht oli hagi

esitamise ajal Maltal, sai Brüsseli I määruse art 3 lg 1, art 15 lg 1 lit b või c ja art 16 lg 2 järgi esitada

tema vastu hagi vaid alalise elukoha riigis, s.o Maltal (vt ka Riigikohtu 11. juuni 2014. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-40-14, p 11; Riigikohtu 21. novembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-12,

p 9). Maakohus on tuvastanud, et pooled ei ole sõlminud kohtualluvuse kokkulepet.

10. Maakohus peab TsMS § 75 lg 1 esimese lause alusel avalduse saamise järel kontrollima, kas

rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. See säte ei välista siiski

rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgimise kontrollimist ka hiljem, kui hagiavalduses ei ole ühtegi

viidet sellele, et kostja ei pruugi elada Eestis (nagu praegusel juhul), kuid kostjale ei õnnestu tema

Eestis teadaolevate kontaktaadresside kaudu kätte toimetada menetlust algatavat dokumenti.

Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kontrollimist menetluse kestel ei välista ka see, et kui hagi

menetlusse võtmata jätmise alusena eristab TsMS § 371 lg 1 p-des 1 ja 2 kohtupädevuse või

kohtualluvuse puudumist, siis TsMS § 423 sätestab hagi läbi vaatamata jätmise alusena sõnaselgelt

lg 1 p-s 13 vaid pädevuse puudumise. Pädevuse puudumine TsMS § 423 lg 1 p 13 tähenduses tuleb

vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega.

11. Maakohus on praeguses asjas selgitanud välja, et Eestis teadaolevatel kontaktaadressidel ei ole

võimalik kostjale hagiavaldust kätte toimetada.

Tavaolukorras on kohtul võimalik pärast muude kättetoimetamisviiside tagajärjetut kasutamist

avaldada hagiavalduse väljavõte TsMS § 317 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded, lugeda

sellega hagiavaldus TsMS § 317 kohaldamise eeltingimustel kättetoimetatuks ning lõppastmes teha

hageja (eelduslikul) nõusolekul TsMS § 407 lg-te 1 ja 2 alusel tagaseljaotsus. Lisaks on maakohtul

võimalik jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel, mh kui hageja ei ole kohtu nõudmisele

vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada, ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud

neid andmeid ka ise leida. Seejuures ei täpsusta seadustik TsMS § 423 lg 1 p 8 kohta seda, millised

on need juhtumid, mil kostjale ei ole võimalik menetlusdokumente (üldse) kätte toimetada.

TsMS § 317 eelduste olemasolul (mh nii hageja kui ka kohtu mõistlikud pingutused) on vähemalt

üldjuhul võimalik menetlusdokument kätte toimetada väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise

kaudu. Kolleegium selgitab õiguse ühetaolise kohaldamise huvides, et TsMS § 423 lg 1 p 8

kohaldamise põhiline juhtum saab olla see, kui kohus keeldub TsMS § 317 lg 6 alusel

menetlusdokumenti väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamast. TsMS § 317 lg 6 kohta

vt lähemalt käesoleva määruse p-d 14 ja 16.

12. Maakohtule on tsiviilasjas saanud lisaks teatavaks, et kostja elukoht võib olla väljaspool Eestit.

Sellisel juhul tuleb lahendada õiguslik küsimus, kas kohus võis kostja elukoha kohta teadaolevate,

väidetavalt kaudsete tõendite alusel kohaldada TsMS § 423 lg 1 p 13 ja jätta hagi läbi vaatamata või

tulnuks hagi siiski Eesti kohtus läbi vaadata.

Kolleegiumi hinnangul on maakohus teinud praeguses asjas mõistlikke jõupingutusi kostja elukoha

teadasaamiseks. See nähtub üheselt kohtutoimikust, mis sisaldab ülekaalukas osas dokumente

erinevate järelepärimistoimingute ja kättetoimetamise katsete kohta. Maakohus on mh esitanud

järelepärimise Välisministeeriumile.

Kolleegiumi arvates on kohtud piisavalt põhjendatult tuvastanud, et kostja elab Maltal. Seda

tõendavad kohtulahendite kohaselt kostja lähedase isiku (õe) ütlused ning kostja enda internetis

avaldatud teave. Seega on kohtud kohaldanud õigesti Brüsseli I määruse art 16 lg-t 2 ning jätnud hagi

läbi vaatamata. Hagejal on õigus esitada hagi Malta pädevale kohtule.

13. Õiguse ühetaolise kohaldamise huvides märgib kolleegium veel järgmist (määruse p-d 13−17).

Euroopa Kohus on 17. novembri 2011. aasta otsuse C-327/10 (Okresní soud v Chebu (Tšehhi

Vabariik) eelotsusetaotlus) - Hypoteční banka a.s. versus Udo Mike Lindner p-des 39−45

kokkuvõtlikult leidnud, et kui kohus ei suuda kindlaks teha tarbijast kostja alalist elukohta hagi

esitamise koha riigis ega muus liikmesriigis selle liikmesriigi õigust kohaldades, võib kohtualluvuse

kontrollimisel lähtuda ka tarbija viimasest teadaolevast alalisest elukohast. See kehtib juhtudel, mil

tarbija, kelle vastu tuleks art 16 lg 2 järgi algatada menetlus muidu üksnes selle liikmesriigi kohtus,

kus on tema alaline elukoht, loobus seal oma elukohast enne, kui tema vastu hagi esitati. Kuigi

Euroopa Kohus rõhutas seda järeldust otsuse p-des 46−47 konkreetse asja asjaolude põhjal

(kinnisvara tagatisel võetud tarbimislaen ning lepingus märgitud laenusaaja kohustus teatada oma

aadressi muutumisest) ei piiranud Euroopa Kohus oma eespool viidatud järeldust ainult selles asjas

tuvastatud asjaoludega. Euroopa Kohus viitas mh sellele, et Brüsseli I määruse kohaldamisel ei tohiks

tekkida olukord, mis takistaks hagejal kohtusse pöörduda põhjusel, et võimetus teha kindlaks kostja

elukoht ei võimalda kindlaks määrata kohtualluvust (viidatud 17. novembri 2011. a otsuse p 45).

14. Kui praeguses asjas oleks olnud võimalik leida, et rahvusvahelise kohtualluvuse reeglite kohaselt

allub asi Eesti kohtule (kui kostja elukohta üheski liikmesriigis poleks suudetud tuvastada), tulnuks

asja menetlemisel arvestada ning selgitada hagejale TsMS § 317 lg-s 6, § 407 lg-s 51 ja § 413 lg-s 31

sätestatu sisu.

TsMS § 317 lg 6 esimese lause kohaselt võib kohus keelduda menetlusdokumendi avalikust

kättetoimetamisest, kui menetluses tehtavat lahendit soovitakse eeldatavasti tunnustada või täita

välisriigis ja avaliku kättetoimetamise tõttu on tõenäoline, et lahendit ei tunnustataks või ei täidetaks.

TsMS § 407 lg 51 järgi võib kohus keelduda tagaseljaotsuse tegemisest ka juhul, kui hagi toimetati

kostjale kätte avaliku kättetoimetamisega ning menetluses tehtavat lahendit soovitakse eeldatavasti

tunnustada või täita välisriigis ja hagi avaliku kättetoimetamise tõttu on tõenäoline, et lahendit ei

tunnustataks või ei täidetaks. TsMS § 413 lg 31 sätestab § 407 lg-ga 51 samasuguse regulatsiooni, kui

avaliku kättetoimetamisega toimetati kostjale kätte kohtukutse.

Euroopa Liidu liikmesriikides reguleerivad kohtulahendite täitmist (ja tunnustamist) teistes

liikmesriikides eelkõige Brüsseli I määrus (ja Brüsseli I uuesti sõnastatud määrus, vt käesoleva

määruse p 17). Samuti Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 21. aprilli 2004. a määrus (EÜ) nr 805/2004,

millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta (edaspidi Euroopa täitekorralduse

määrus), Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12. detsembri 2006. a määrus (EÜ) nr 1896/2006, millega

luuakse Euroopa maksekäsumenetlus, ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11. juuli 2007. a määrus

(EÜ) nr 861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus (edaspidi koos

määrused).

15. Brüsseli I määruse art 34 p 2 kohaselt ei tunnustata teises liikmesriigis tehtud otsust, kui otsus on

tehtud tagaselja ning kostjale ei olnud menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset

dokumenti kätte toimetatud piisavalt aegsasti, et ta oleks saanud end kaitsta, välja arvatud juhul, kui

kostja ei algatanud otsuse vaidlustamise menetlust siis, kui tal oli selleks võimalus. Fiktsioonil

põhinev kättetoimetamine (nt hagiavalduse ja otsuse väljavõtte avaldamine väljaandes Ametlikud

Teadaanded) ei pruugi tagada kostjale võimalust end piisavalt aegsasti kaitsta art 34 p 2 tähenduses.

Teisalt peab olema tagatud hageja õigus tõhusale õiguskaitsevahendile, nt õigus nõuda TsMS § 317

alusel menetlusdokumendi avalikku kättetoimetamist. Seega tuleb hagejal ja kohtul hinnata Eestis

tehtava tagaseljaotsuse tunnustamise ja täidetavuse tõenäosust teises liikmesriigis. Kui TsMS-s

sätestatud eeldused dokumendi väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega kättetoimetamise

kohta ei ole Brüsseli I määruse mõttes piisavad, tuleks eelistada hagi läbi vaatamata jätmist.

Euroopa täitekorralduse määrus ega muud käesoleva määruse p 14 teises lauses nimetatud määrused

ei näe ette võimalust toimetada menetlusdokumendid kätte fiktsiooni teel, eelkõige avalikult. Selle

põhjuseks on asjaolu, et määrustes sätestatud miinimumtingimustele vastavates kohtumenetlustes

tehtavad kohtulahendid on sellekohase otsuse teinud kohtu väljastatud formulari alusel otse

täidetavad teises liikmesriigis; tunnustamismenetlust ei toimu. Nt Euroopa täitekorralduse määruse

art-tes 13 ja 14 sätestatud tingimused ei näe ette fiktsioonil põhinevat menetlusdokumendi

kättetoimetamist. Määruse art 6 järgi täidab kohtulahendi teinud kohus määruse asjakohases lisas

sätestatud vormis Euroopa Täitekorralduse tõendi, millega sissenõudja võib pöörduda teise

liikmesriigi täitevorgani poole lahendi täitmiseks. Sama kehtib teiste määruste korral.

16. Kokkuvõttes, kui Eesti kohus leiab, et asi allub rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi talle,

tuleb hagejal siiski arvestada riskiga, et tema kasuks tehtavat tagaseljaotsust ei pruugi olla võimalik

teises Euroopa Liidu liikmesriigis tunnustada ega täita. Seda riski peab kohus hagejale vajadusel

selgitama ja temaga arutama. TsMS § 317 lg-t 6, § 407 lg-t 51 ja § 413 lg-t 31 tuleb kolleegiumi

arvates tõlgendada nii, et kui hageja on pärast talle õiguslike tagajärgede selgitamist avaldanud soovi

avaldada menetlusdokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded ja teha tagaseljaotsus,

peab kohus sellest soovist lähtuma (eeldusel et sellega ei rikuta mh rahvusvahelise kohtualluvuse

reegleid). Kui hageja jätab hoolimata talle antud selgitustest otsustuse kohtu teha, on kohtul õigus

otsustada, kuidas TsMS § 317 lg-t 6, § 407 lg-t 51 ja § 413 lg-t 31 kohaldada. Nagu kolleegium

märkis käesoleva määruse p-s 15, tuleks eelistada hagi läbi vaatamata jätmist, kui lahendi

tunnustamine või täitmine välisriigis ei oleks tõenäoline.

17. Kolleegium märgib, et alates 10. jaanuarist 2015 hakati kohaldama Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu 12. detsembri 2012. a määrust (EÜ) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste

tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, nn Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrus.

Nimetatud määrus asendab Brüsseli I määruse (täpsem asendamise kord Brüsseli I (uuesti sõnastatud)

määruse üleminekusätetes, artiklites 66 ja 80). Alates 10. jaanuarist 2015 alustatud kohtumenetluste

korral tuleb lähtuda nimetatud uuest määrusest. Kolleegium märgib lõpetuseks, et Brüsseli I määruse

art 16 lg 2 on sisuliselt identses sõnastuses esitatud Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 18 lg-

s 2 ning art 34 on esitatud art 45 lg 1 p-des a−d.

18. Kassatsiooniastme menetluskulud tuleb hageja määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta

TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda.

Asja menetluskulud määrab kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise

kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist, TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2

alusel (vt selle kohta Riigikohtu 11. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22).

19. Hageja määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise

lause alusel arvata riigituludesse.

Villu Kõve, Ants Kull, Jaak Luik