3-3-1-91-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-91-14

Määruse kuupäev

31. märts 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi ja Jüri Põld

Kohtuasi

OÜ Puhkepesa kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 4. septembri 2013. a otsuse nr 13-6/1575

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 20. juuni 2014. a määrus haldusasjas

nr 3-14-105

Menetluse alus Riigikohtus

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti

määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 18. märtsi 2014. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu 20. juuni

2014. a määrus haldusasjas nr 3-14-105. Saata asi uueks lahendamiseks Tartu Halduskohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) esitas 4. septembri 2013. a otsusega OÜ-

le Puhkepesa nõude maksta tagasi saadud toetus 95 731 eurot 97 senti. Samuti otsustas PRIA jätta

välja maksmata toetuse 187 891 eurot 82 senti. OÜ Puhkepesa esitas PRIA otsuse peale vaide. PRIA

jättis 8. novembri 2013. a vaideotsusega vaide rahuldamata.

PRIA väitel saatis ta vaideotsuse 8. novembril 2013 väljastusteatega tähtkirjaga aadressile Teguri

tn 30, Tartu ja 29. novembril 2013 aadressile Teguri tn 30–228, Tartu. Mõlemal korral tagastati kiri

PRIA-le hoiutähtaja möödumise tõttu. 20. detsembril 2013 teatas PRIA vastuseks OÜ Puhkepesa

esindaja päringule, et vaideotsus on koostatud. 2. jaanuaril 2014 palus kaebaja vastuse väljastada.

Samal päeval saatis PRIA kaebaja esindajale elektrooniliselt vaideotsuse.

2. OÜ Puhkepesa esitas 3. veebruaril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada PRIA

4. septembri 2013. a otsus. Kaebaja väitel sai ta vaideotsuse esindaja kaudu kätte 2. jaanuaril 2014.

3. Tartu Halduskohus rahuldas 18. märtsi 2014. a määrusega haldusasjas nr 3-14-105 OÜ Puhkepesa

taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Määruse kohaselt ei ole kaebaja ega vastustaja

edastanud halduskohtule andmeid, mis kuupäeval jäeti väljastusteade kaebaja postkasti. Seetõttu ei saa

kohus kaebetähtaja arvutamisel lähtuda väljastusteate jätmisest kaebaja registrijärgsele aadressile.

Vaide esitaja ei saa lõputult oodata vaideotsuse saabumist, vaid ta peab tundma huvi vaide

lahendamise vastu. Arvesse tuleb võtta vaide läbivaatamise tähtaega, milleks on 30 päeva vaide

vastuvõtmisest arvates (Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS)

§ 98 lg 3). Kaebaja tundis mõistliku aja jooksul huvi vaide lahendamise vastu. PRIA eksis esimesel

korral vaideotsuse edastamisel saaja aadressiga ning teisel korral ei ole tõendatud, millal on

väljastusteade kaebaja postkasti jäetud. Kaebaja sai PRIA 20. detsembri 2013. a vastusest enda

esindaja päringule teada, et vaideotsus on koostatud. Taotluse vaideotsuse väljastamiseks tegi kaebaja

PRIA-le 2. jaanuaril 2014. Vaideotsus on välja nõutud mõistliku aja jooksul sellest teadasaamisest ning

kohtusse on pöördutud 30 päeva jooksul alates päevast, mil vaideotsus kaebajale edastati.

4. PRIA palus määruskaebuses halduskohtu määruse tühistada.

5. Tartu Ringkonnakohus jättis 20. juuni 2014. a määrusega määruskaebuse rahuldamata. Ringkonna-

kohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega. Asjas ei ole veenvalt tõendatud, kuidas toimetati

OÜ-le Puhkepesa vaideotsus väljastusteatega kätte. Umbes kuuenädalane ajavahemik vaideotsuse

tegemise tähtaja möödumise ja menetluse seisu vastu huvi tundmise vahel on mõistlik.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. PRIA palub määruskaebuses ringkonnakohtu määrus tühistada ja jätta kaebetähtaeg ennistamata.

Määruskaebuse põhjendused on järgmised:

a) Kohtud on kaebetähtaja ennistamisel lähtunud vaid sellest, millal hakkas kaebaja vaideotsuse vastu

huvi tundma, jättes tähelepanuta postiasutuse väljastatud tõendid postisaadetise väljastamise kohta.

b) Mõjuvaks põhjuseks ei saa pidada mõistliku aja jooksul huvi tundmist vaideotsuse vastu. Mõjuvaks

põhjuseks saavad olla eelkõige objektiivseid asjaolusid, mis takistasid menetlusdokumendi õigeaegset

esitamist (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg 1). Juriidilisele isikule tuleb tähitult

saadetud dokument lugeda kätte toimetatuks selle üleandmise hetkest või kui dokumenti pole

postiasutusel võimalik üle anda, siis tähtkirja saabumise kohta teate jätmise hetkest. Juriidiline isik

peab registrijärgsel aadressil hoolitsema posti vastuvõtmise eest ja kui ta seda ei tee, siis võtab ta

endale riski, et haldusaktid temani ei jõua. Sellisel juhul puudub alus tähtaja ennistamiseks (Riigikohtu

seisukohad asjades nr 3-3-1-10-04 ja 3-3-1-37-03).

c) Kaebaja ei ole postisaadetise vastuvõtmisel ilmutanud piisavat hoolsust. Vastustaja saatis

vaideotsuse esmalt aadressile Teguri 30, Tartu, mille kaebaja oli PRIA kliendiregistrile esitanud. Maa-

ameti info põhjal ei ole hoonel korterijärgnevust. Seejärel saatis vastustaja vaideotsuse äriregistrisse

kantud aadressile Teguri 30-228, Tartu. Kaebaja ei läinud kirjale järele. Väljastusteatega tähtkirja

puhul piisab dokumendi teatavakstegemiseks väljastusteate jätmisest või üleandmisest.

d) Postiasutus ei edasta PRIA-le andmeid, millal jäetakse väljastusteade postkasti. AS-i Eesti Post

20. märtsi 2014. a vastusest selgub, et väljastuskatse on tehtud 11. novembril 2013, mil toetuse saaja ei

olnud kättesaadav, ning et saajale on jäetud teade. Ringkonnakohus ei ole tõendeid üldse arvestanud.

Teist korda jäeti kaebajale teade 2. detsembril 2013, sest ka sel päeval ei olnud ta kättesaadav. Pole

põhjust seada kahtluse alla AS-i Eesti Post tegevust väljastusteate jätmisel kaebaja postkasti ja

saadetise tähtaegsel hoidmisel enne tagastamist PRIA-le.

7. OÜ Puhkepesa palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Isiku mõjusfääri toimetatud kirja

saab lugeda kättetoimetatuks vaid siis, kui isik sai dokumendi reaalselt kätte. Haldusakti kehtivuse

eelduseks on selle kättetoimetamine ja erandid sellest saavad tuleneda ainult seadusest. Praegusel juhul

on erisätteks Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 11 lg 2. See säte ei pea

silmas vaideotsust, sest vaideotsus ei piira isiku õigusi ega pane talle kohustusi. Kohaldada tuleb

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 26 lg-t 1. Seadus ei näinud ette, et vastustaja oleks võinud vaide-

otsuse edastada väljastusteatega tähtkirjaga. Veenvalt ei ole tõendatud see, kuidas toimetati vaideotsus

kätte. Ringkonnakohtule koos määruskaebusega esitatud e-kiri ei tõenda mingil moel väljastusteate

jätmist kaebaja postkasti. E-kiri tõendina on kaheldava väärtusega, sest sellest on väga raske aru saada,

mida on küsitud ja mida on vastatud. Samuti ei nähtu e-kirjast, kuidas on fikseeritud väljastusteate

jätmine kaebaja postkasti.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Vaidlus käib kaebetähtaja kulgema hakkamise ja ennistamise üle.

9. Halduskohus on kaebetähtaja ennistanud. Seega peaks halduskohtu hinnangul olema kaebetähtaeg

mööda lastud. Samas leidis halduskohus, et ta ei saa lähtuda kaebetähtaja arvestamisel väljastusteate

jätmisest kaebaja registrijärgsele aadressile ning et kaebaja on mõistliku aja jooksul nõudnud

vaideotsuse vastustajalt välja. Halduskohus rõhutas veel, et kaebaja on kaebuse esitanud 30 päeva

jooksul väljanõutud vaideotsuse saamisest. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga.

10. Kolleegiumi hinnangul on halduskohtu määruse resolutsioon vastuolus põhjendustega. Määrus ei

vasta seega HKMS § 157 lg-le 1. Halduskohtu määrusest ei nähtu, millal ja miks hakkas ennistatud

tähtaeg kulgema ning millal see möödus. Olukorras, kus haldusakti ei ole isikule varem kätte

toimetatud, ent isik on haldusaktist teada saanud muul viisil ja ta nõuab haldusakti vastustajalt välja

mõistliku aja jooksul ning pöördub pärast seda 30 päeva jooksul kohtusse, on kaebus HKMS § 46 lg 7

kohaselt tähtaegne. Sellisel juhul puudub alus ja vajadus kaebetähtaja ennistamiseks.

11. Lisaks on kohtud ennatlikult teinud järelduse, et kaebetähtaeg ei ole hakanud kulgema

väljastusteate jätmisega kaebaja aadressile.

12. Kuna vaideotsusega jäeti rahuldamata vaie toetuse tagasinõudmise otsuse peale, on vaideotsus

koormav, seega kaebaja õigusi piirav otsus ELÜPS v.r § 11 lg 2 esimese lause tähenduses. Selle sätte

järgi tuli vaideotsus kaebajale saata tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.

13. Kolleegium on olnud järjekindlal seisukohal, et juriidilisele isikule dokumendi tähitult saatmisel

tuleb dokument lugeda HMS § 26 lg 3 mõttes kättetoimetatuks selle üleandmise hetkest või kui

dokumenti ei ole postiasutusel võimalik üle anda, siis tähtkirja saabumise kohta asukoha aadressil

teate jätmise hetkest (määrused asjades nr 3-3-1-10-04, p 14; 3-3-1-37-03, p 11). Adressaadile teate

jätmine ei tähenda pelgalt võimalust saada aimu haldusakti andmisest HKMS § 46 lg 7 tähenduses,

vaid sellega hakkavad kulgema HKMS § 46 lg-s 1 ja § 47 lg-s 2 sätestatud kaebetähtajad (HKMS

§ 46 lg 1). Kui haldusakt tuleb lugeda isikule kättetoimetatuks, ei kohaldata kaebetähtaja arvestamisel

HKMS § 46 lg-t 7.

See, kas juriidilisest isikust adressaat tegelikult sai kätte haldusakti, mille saabumise kohta teade jäeti,

ei ole kättetoimetamisel oluline. See asjaolu võib olla oluline vaid kaebetähtaja ennistamisel (määrus

asjas nr 3-3-1-37-03, p 11).

14. Õige on halduskohtu märkus, et pooled ei olnud esitanud kohtule andmeid, millal täpselt jäeti

vaideotsuse saabumise kohta kaebaja aadressile teade. Sellest on aga ennatlik järeldada, et kaebe-

tähtaeg pole HKMS § 47 lg 2 alusel kulgema hakanud.

Esiteks oli halduskohtul võimalik nõuda vastustajalt täiendavate andmete ja tõendite esitamist. Teiseks

pole kohus põhjendanud, miks ei tõenda teate jätmist nt halduskohtule esitatud ümbriku koopia (tl 24),

millele on mh tehtud märge "korduv teade" koos kuupäevaga 18. november 2013. Isegi kui sellest ei

nähtu esmase teate jätmise täpne aeg, jäävad arusaamatuks põhjused, miks ei lugenud kohus teadet

jäetuks hiljemalt 18. novembril 2013.

Täiendava tõendina esitas vastustaja halduskohtu määruse vaidlustamisel AS-i Eesti Post 20. märtsi

2014. a e-kirja (tl 51). Elektronkiri võib olla dokumentaalseks tõendiks (HKMS § 56 lg 2 ja tsiviil-

kohtumenetluse seadustiku § 272 lg 2; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus asjas nr 3-2-1-144-14, p 21).

HKMS § 62 lg 5 sätestab, et tõendi vastuvõtmisest keeldumise kohta teeb kohus põhjendatud määruse.

Kohtud ei ole keeldunud e-kirja vastuvõtmisest. Seega pidid kohtud määruskaebuse lahendamisel e-

kirjaga arvestama ning hindama seda kogumis varasemate tõenditega. Kohtud pidid hindama e-kirja

usaldusväärsust ning otsustama, kas e-kiri tõendab vaideotsuse kohta teate jätmist kaebaja aadressile

(HKMS § 61 lg 1).

15. Ümbriku koopialt nähtub, et 8. novembril 2013 tähtkirja saatmisel märkis vastustaja kaebaja

aadressiks "Teguri tn 30, 51013 Tartu". Teisel korral märkis vastustaja tähtkirja saatmisel aadressiks

"Teguri tn 30–228, 51013 Tartu". Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja registrijärgne aadress oli "Teguri

tn 30–228, Tartu".

Eeltoodu ei tähenda, et esimesel korral oleks PRIA vaideotsuse saatmisel aadressiga eksinud.

Ehitisregistri andmetel on Teguri tn 30 asuv hoone büroohoone, mida ei ole korteriteks jaotatud.

Postiseaduse (PostiS) § 8 lg 3 esimese lause järgi tuleb postkastile märkida korteri number. Korteriteks

jagamata hoone ruumide numeratsioonil ei ole aga postisaadetiste adresseerimisel tähtsust. Enamgi

veel, juriidiline isik peab nii korteriteks jaotatud kui ka korteriteks jaotamata hoonete puhul oma

postkastile märkima enda nime (PostiS § 8 lg 3 teine lause). Seega pidi kaebaja aadressil Teguri tn 30

tagama postitöötaja juurdepääsu kaebaja nimega tähistatud postkastile. Niisuguses olukorras pole

mingit tähtsust sellel, kas vastustaja lisas kaebaja aadressile ruumi tähise "228" või mitte.

Seega, kui vaideotsuse saabumise kohta jäeti kaebajale kättesaadav teade aadressile Teguri tn 30,

loetakse vaideotsus kaebajale sellest hetkest kättetoimetatuks ning kaebetähtaeg hakkas kulgema.

Halduskohtul tuleb kaebetähtaja kulgemahakkamise asjaolusid veel kord kontrollida.

16. Määruskaebus tuleb rahuldada, kohtute määrused tuleb tühistada ning kolleegium saadab asja

uueks lahendamiseks halduskohtule (HKMS § 230 lg 5 p 3, § 234). Kautsjoni tasumisest oli vastustaja

vabastatud (HKMS § 107 lg 9).

Viive Ligi, Ivo Pilving, Jüri Põld