3-1-2-1-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-2-1-15

Otsuse kuupäev

25. märts 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

Väärteoasi Klezin Grupp OÜ karistamises KarS § 372 lg 3

järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 5. septembri 2014. a määrus ja Tallinna

Ringkonnakohtu 30. septembri 2014. a määrus väärteoasjas

nr 4-14-5396

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Klezin Grupp OÜ kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa,

teistmisavaldus

Teised teistmismenetluse pooled

Põhja

prefektuuri

Kesklinna

politseijaoskonna

menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Liisi Närep

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

25. veebruar 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 5. septembri 2014. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu

30. septembri 2014. a määrus väärteoasjas Klezin Grupp OÜ karistamises KarS § 372 lg 3 järgi

ning teista menetlus selles väärteoasjas.

2. Saata väärteoasi lahendamiseks Harju Maakohtule.

3. Teistmisavaldus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 29. mai 2014. a otsusega karistati majandustegevuse

registris tööturuteenuse osutajana registreerimata Klezin Grupp OÜ-d KarS § 372 lg 3 järgi

rahatrahviga 16 000 eurot töövahendusteenuse osutamise eest. Kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud

asjaolude kohaselt otsis Klezin Grupp OÜ juhatuse liige J. Z. osaühingu huvides ajavahemikul

8. kuni 30. juunini 2013 J. A.-le ja T. G.-le tasu eest tööd Soome ja Tšehhi Vabariigis, kuigi

tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (edaspidi TTTS) § 38 lg 1 kohaselt võib peale Eesti Töötukassa

osutada tööturuteenust juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes on registreeritud

tööturuteenuse osutajana majandustegevuse registris.

2. J. Z. esitas kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ja

väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt taotles J. Z. Klezin Grupp

OÜ-le määratud karistuse kergendamist.

3. Harju Maakohus määras kaebuse arutamisele avalikul kohtuistungil 28. augustil 2014. Sel

istungipäeval alustati kohtulikku uurimist ja kuulati üle tunnistajad J. A. ja T. G. Samuti kuulati üle

Klezin Grupp OÜ esindaja J. Z. ning uuriti kirjalikke tõendeid. Pärast kirjalike tõendite uurimist

avaldas J. Z.-i soovi valida Klezin Grupp OÜ-le kaitsja ja taotles väärteoasja arutamise

edasilükkamist. Maakohus otsustas jätkata kohtuistungit 5. septembril 2014 kell 12:00.

4. J. Z. ei ilmunud 5. septembril 2014 kell 12:00 kohtuistungile ega teatanud kohtule ka

mitteilmumise põhjust. Kohtuvälise menetleja esindaja esitas taotluse jätta karistusotsuse peale

esitatud kaebus J. Z.-i ilmumata jätmise tõttu läbi vaatamata. Koha peal nõu pidanud, jättis Harju

Maakohus 5. septembri 2014. a määrusega Klezin Grupp OÜ huvides esitatud kaebuse

VTMS § 126 lg 2 alusel läbi vaatamata.

5. J. Z. esitas Harju Maakohtu 5. septembri 2014. a määruse peale kaebuse, taotles selle tühistamist ja

Klezin Grupp OÜ huvides esitatud kaebuse läbivaatamise jätkamist. J. Z. kinnitas, et ta oli maakohtu

istungi toimumisajast teadlik ja saabus kohtumajja 5. septembril 2014 kell 12:00, kuid hilines

kohtusaali jõudmisega 3 minutit. Kui J. Z. kell 12:03 kohtusaali ukse taha jõudis, tuli kohus juba

saalist välja ja oli jätnud Klezin Grupp OÜ huvides esitatud kaebuse läbi vaatamata. J. Z. hilines

seetõttu, et ta oli sattunud eelmisel päeval liiklusõnnetusse ega suutnud saadud vigastuste tõttu

piisavalt kiiresti liikuda. Samuti oli J. Z. liiklusõnnetusest šokis. Hilinemisest ei teavitanud J. Z.

kohut põhjusel, et ta oli kell 12:00 juba kohtumajas, kuid saali jõudmine võttis mõned minutid aega.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2014. a määrusega jäeti Harju Maakohtu 5. septembri

2014. a määrus muutmata ja selle peale esitatud kaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu

põhiseisukohad olid järgmised.

6.1. Klezin Grupp OÜ huvides esitatud kaebuse läbivaatamata jätmine on põhjendatud. Maakohus

määras kohtuistungi ajaks 5. septembri 2014 kell 12:00 ja teavitas sellest kohtumenetluse pooli.

Samuti tegi maakohus kohtuistungile ilmumise J. Z.-le kohustuslikuks. Kui isik kohtu poolt määratud

ajaks istungile ei ilmu, pole kohtul kohustust teda oodata.

6.2. J. Z.-l polnud maakohtu istungile hilinemiseks mõjuvat põhjust. Kaebusele lisatud

patsiendikaardi kohaselt ei raskendanud liiklusõnnetuses saadud vigastused J. Z.-i liikumist. Isegi

juhul kui eeldada, et J. Z.-i liikumine oli vigastuste tõttu aeglasem, oleks ta pidanud sellega

kohtuistungile tulekul arvestama.

6.3. Kohtuistungi algusajaks kohtumajja jõudmine ei vabastanud J. Z.-i kohustusest oma hilinemisest

teada anda. Õigeaegne kohtuistungile ilmumine tähendab õigeks ajaks kohtusaali jõudmist.

7. Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2014. a määrus jõustus selle tegemisest.

TEISTMISMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

8. 25. novembril 2014 esitas Klezin Grupp OÜ kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa

teistmisavalduse, milles taotleb Harju Maakohtu 5. septembri 2014. a määruse ja Tallinna

Ringkonnakohtu 30. septembri 2014. a määruse tühistamist ning väärteoasja maakohtule või

ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmist. Alternatiivselt taotleb kaitsja kohtuvälise menetleja

karistusotsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kokkuvõtlikult

märgib kaitsja järgmist.

8.1. Medicum Perearstikeskus AS väljastas 16. oktoobril 2014 tervisekaardi väljavõtte, mille kohaselt

jäi J. Z. 4. septembril 2014 auto alla ja sai selle tagajärjel pea pindmise vigastuse, peapõrutuse,

põlvepõrutuse ning randme ja käe muude osade lahtised haavad. Pea- ja põlvevigastuse saamine

kohtuistungile eelneval päeval õigustaks nii istungile mitteilmumist kui ka sellest kohtule mitte

teatamist. Ringkonnakohtu määruse tegemise ajaks polnud J. Z.-i vigastusi lõplikult diagnoositud.

8.2. Kuigi J. Z.-l oli mõjuv põhjus maakohtu istungile mitte ilmuda, tegi ta seda siiski. Nii nähtub

Harju Maakohtu 5. septembri 2014. a istungiprotokollist, et J. Z. jõudis kohtusaali ajal, mil kohus

polnud istungit veel lõpetanud. Sellises olukorras polnud maakohtul alust asuda seisukohale, et isik

pole kohtuistungile ilmunud. Samuti on VTMS § 125 lg 3 eesmärgiks vältida asjatut ajakulu juhtudel,

mil menetlusalune isik ei soovi kohtuistungile ilmuda. Kuna praeguses asjas ilmus J. Z. 28. augusti

2014. a istungile ja esitas kohtule oma seisukohad, poleks maakohus tohtinud jätta kohtuvälise

menetleja karistusotsuse peale esitatud kaebust 5. septembril 2014 läbi vaatamata.

8.3. Klezin Grupp OÜ-le etteheidetav tegu pole alates 1. juulist 2014 enam karistatav. Kehtiv

KarS § 372 redaktsioon sätestab väärteokaristuse vaid keelatud valdkonnas või tegevusloata

majandustegevuse eest. Praegusel juhul pole tegemist kummagi juhuga. Samuti ei pea tööturuteenuse

osutaja end majandustegevuse registris enam registreerima − TTTS § 38 p 1 kohaselt peab ettevõtja

töövahendusega tegelemiseks esitama majandustegevusteate. Eelnevast nähtuvalt ei ole Klezin Grupp

OÜ karistamine KarS § 372 lg 3 järgi seaduslik.

8.4. Vaatamata asjaolule, et maakohtu määruse peale esitatud kaebuses pole karistusseadustiku ega

tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatustele tähelepanu juhitud, oleksid kohtud pidanud Klezin

Grupp OÜ-le etteheidetava teo jätkuvat karistatavust omaalgatuslikult kontrollima. Kuna isiku teo

karistatavust välistaval seadusel on tagasiulatuv jõud, tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1

alusel lõpetada.

9. Teistmisavaldusele

esitas

vastuse

Põhja

prefektuuri

Kesklinna

politseijaoskonna

menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Liisi Närep, kelle hinnangul jätsid kohtud Klezin

Grupp OÜ huvides esitatud kaebuse õigustatult läbi vaatamata. Kokkuvõtlikult märgib kohtuvälise

menetleja esindaja järgmist.

9.1. Kuna J. Z. teadis maakohtu istungile eelneval päeval, et tal on mõjuv põhjus kohtuistungile mitte

ilmuda, oleks ta pidanud sellest kohut teavitama. Kui ta otsustas istungile siiski ilmuda, oleks ta

pidanud kohut teavitama oma hilinemisest. J. Z. rikkus mõlemat kohustust.

9.2. J. Z. hilines kohtuistungile ka 28. augustil 2014. a, kuid siis andis ta oma hilinemisest eelnevalt

teada. Seetõttu hoiatas kohus J. Z.-i kohtuistungile hilinemise tagajärgede eest. Isik, kes on korra

kohtuistungile hilinenud ja kellele on kohus selgitanud kohtusse õigeaegselt mitteilmumise tagajärgi,

peaks olema edaspidi eriti tähelepanelik. Vastupidine käitumine näitab lugupidamatust kohtu vastu.

Samuti oli J. Z.-l 5. septembril 2014 võimalik hakata mõistliku ajavaruga kohtusse tulema ja

õigeaegselt istungile ilmuda.

9.3. Kui J. Z. 5. septembril 2014 kohtuistungile ilmus, oli kohtunik juba saalist väljunud ja sisenemas

oma ametiruumidesse. Seega oli kohtuistung lõppenud ja kaebuse läbivaatamata jätmine

põhjendatud.

9.4. Kohtuvälise menetleja karistusotsuse tegemise ja selle peale esitatud kaebuse menetlusse võtmise

ajal oli Klezin Grupp OÜ-le etteheidetav tegu KarS § 372 lg 3 järgi karistatav. Teistmisavalduses

kirjeldatud seadusemuudatused jõustusid 1. juulil 2014, kuid kuna J. Z. jättis 5. septembri 2014. a

kohtuistungile õigeaegselt ilmumata, jättis maakohus Klezin Grupp OÜ huvides esitatud kaebuse läbi

vaatamata. Ilma J. Z.-i osavõtuta polnud võimalik väärteoasja lõpuni arutada.

9.5. VTMS § 194 lg 1 kohaselt vaadatakse määruskaebus läbi kaebuse piires ja isiku suhtes, kelle

kohta see on esitatud. Kuna J. Z. leidis maakohtu määruse peale esitatud kaebuses, et tal oli

kohtuistungile hilinemiseks mõjuv põhjus, sai ringkonnakohus võtta määruskaebust läbi vaadates

seisukoha üksnes selles küsimuses.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. VTMS § 180 p 5 sätestab teistmise alusena väärteoasja õigeks lahendamiseks muu olulise asjaolu,

mida kohus teistetavas väärteoasjas otsust või määrust tehes ei teadnud ja mis iseseisvalt või kogumis

varem tuvastatud asjaoludega võib tuua kaasa väärteomenetluse lõpetamise teos väärteo tunnuste

puudumise tõttu või süüdistatava olukorra kergendamise. Kolleegiumi hinnangul käsitab kaitsja

sellise uue asjaoluna põhjendatult J. Z.-i vigastuste lõplikku diagnoosimist. Nimelt jätsid kohtud

praeguses asjas Klezin Grupp OÜ huvides esitatud kaebuse läbi vaatamata põhjusel, et osaühingu

esindaja J. Z. ei ilmunud õigeaegselt Harju Maakohtu 5. septembri 2014. a istungile. Vaidlustatud

kohtumääruste tegemise ajal aga polnud kohtute käsutuses Medicum Perearstikeskus AS-i

tervisekaardi väljavõtet, mille kohaselt sai J. Z. 4. septembri 2014. a liiklusõnnetuse tagajärjel lisaks

pea pindmisele vigastusele, põlvepõrutusele ning käehaavadele ka peapõrutuse. Teisisõnu ei omanud

kohtud täielikku ülevaadet J. Z.-i terviseseisundist ega võimalikest hilinemist õigustavatest

asjaoludest. Arvestades, et teistmismenetluse käigus esitatud tõendi kohaselt olid J. Z.-i vigastused

ulatuslikumad, võis 3-minutiline istungile hilinemine olla põhjendatud. Seetõttu tuleb Klezin Grupp

OÜ huvides esitatud kaebuse läbi vaatamata jätmine tühistada.

11. Kuigi Klezin Grupp OÜ-le etteheidetav tegu pole alates 1. juulist 2014 enam karistatav ja seega

tuleks väärteomenetlus vältimatult ning täiendavaid toiminguid tegemata VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel

lõpetada, ei anna VTMS § 187 Riigikohtule selleks pädevust. Seetõttu tuleb väärteoasi saata

kohtulahendi teinud kohtule uueks arutamiseks. Maakohtul tuleb seejuures silmas pidada

VTMS § 188 lg 2 p-s 2 sätestatut.

12. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 180 p-st 5 ja §-st 187, tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 5. septembri 2014. a määruse, millega jäeti Klezin Grupp OÜ

huvides esitatud kaebus läbi vaatamata, ja Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2014. a määruse,

millega jäeti maakohtu määrus muutmata ning teistab menetluse väärteoasjas Klezin Grupp OÜ

karistamises KarS § 372 lg 3 järgi, saates selle Harju Maakohtule lahendamiseks. Ühtlasi rahuldab

Riigikohus kaitsja teistmisavalduse.

/allkirjastatud digitaalselt/