3-3-1-4-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-4-15

Otsuse kuupäev

25. märts 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Tõnu Anton ja Jüri Põld

Kohtuasi

Nadežda Sinjakova kaebus Sotsiaalkindlustusameti Rakvere

büroo 11. märtsi 2013. a otsuse nr 19739 ja 24. mai 2013. a

otsuse nr 36710 tühistamiseks ning 12. detsembri 2012. a

taotluse uueks lahendamiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 12. septembri 2014. a otsus haldusasjas

nr 3-13-1369

Menetluse alus Riigikohtus

Sotsiaalkindlustusameti kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Sotsiaalkindlustusameti kassatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tartu Ringkonna-

kohtu 12. septembri 2014. a otsuse haldusasjas nr 3-13-1369 resolutsiooni punkt 2 osas, millega

tühistati Tartu Halduskohtu otsus osas, millega halduskohus jättis rahuldamata Nadežda

Sinjakova kaebuse Sotsiaalkindlustusameti 24. mai 2013. a otsuse nr 36710 tühistamiseks. Jätta

selles osas jõusse halduskohtu otsus.

2. Jätta rahuldamata Sotsiaalkindlustusameti kassatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtu

12. septembri 2014. a otsuse haldusasjas nr 3-13-1369 resolutsiooni punkti 3 peale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nadežda Sinjakovale määrati eluaegne vanaduspension 2004. a-l. Sotsiaalkindlustusameti Virumaa

Pensioniameti Narva osakonna 27. veebruari 2007. a otsusega nr 1508/3 arvutati N. Sinjakova

13. veebruari 2007. a avalduse ja Narva Linnavolikogu 13. veebruari 2007. a tõendi nr 2-21/63 alusel

pensionile 1. aprillini 2013 kehtinud avaliku teenistuse seaduse (ATS vr) § 57 alusel juurde 10 aasta 3

kuu ja 25 päeva pikkusest ametniku staažist lähtuv 10% pensionilisa.

2. N. Sinjakova esitas 12. detsembril 2012 avalduse pensioni ümberarvestamiseks ja lisas sellele Narva

Linnavolikogu tõendi, mis kinnitab, et alates 20. oktoobrist 1996 on ta pidevalt olnud Narva

Linnavolikogu liige.

3. Sotsiaalkindlustusameti Rakvere büroo jättis 11. märtsi 2013. a otsuse nr 19739 punktiga 1 avalduse

rahuldamata ja punktiga 2 lõpetas alates 1. märtsist 2013 ATS vr § 57 alusel määratud pensionilisa

maksmise. Otsuses leiti, et ATS vr § 12 lg 2 p-st 3 tulenevalt ei ole kohaliku omavalitsuse volikogu liige

käsitatav ATS vr § 6 lg-s 1 sätestatud ametnikuna, kellele laieneb ATS vr §-s 57 sätestatud pensioni

suurendamise õigus. Kuna N. Sinjakova töötas Kreenholmi Valduse AS-is ega ole töötanud ametnikuna,

suurendati tema pensioni 1. märtsil 2007 ilma õigusliku aluseta. 24. mai 2013. a otsusega nr 36710

täiendati 11. märtsi 2013. a otsuse resolutiivosa punktiga 3, millega tunnistati osaliselt kehtetuks

27. veebruari 2007. a otsus nr 1508/3 ning arvati ametniku staaž N. Sinjakova pensionistaažist välja.

4. N. Sinjakova esitas halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Sotsiaalkindlustusameti Rakvere

büroo 11. märtsi 2013. a ja 24. mai 2013. a otsused, kõrvaldada haldusakti faktilised tagajärjed ning teha

ettekirjutus tema 12. detsembri 2012. a avalduse uueks otsustamiseks. Kaebaja leidis, et pensionilisa

suurendamata jätmine ja selle maksmise lõpetamine oli õigusvastane. Kohaliku omavalitsuse volikogu

liikmeks olek tuleb lugeda pensionilisale õigust andvaks avalikuks teenistuseks nii ATS vr § 12 lg 2

p-st 4 kui ka 1. aprillist 2013 jõustunud avaliku teenistuse seaduse (ATS) §-st 113 tulenevalt.

Pensionilisa maksmine lõpetati 4. märtsil 2013 enne kirjaliku haldusakti andmist. Seejuures jäeti ta ära

kuulamata ja asjas tähtsust omavad asjaolud tuvastamata, rikuti põhjendamiskohustust,

diskretsioonireegleid ja usalduse kaitset ilma viimast üldse käsitlemata.

5. Tartu Halduskohus rahuldas 25. oktoobri 2013. a otsusega kaebuse osaliselt. Halduskohus tühistas

otsuse resolutsiooni punktiga 1 Sotsiaalkindlustusameti Rakvere büroo 11. märtsi 2013. a otsuse punkti

2 tervikuna. Otsuse resolutsiooni punktiga 2 kohustas halduskohus Sotsiaalkindlustusametit vaatama

N. Sinjakova pensionilisa maksmise lõpetamine kohtuotsuse jõustumisel uuesti läbi. Otsuse

resolutsiooni punktiga 3 jättis halduskohus kaebuse muus osas rahuldamata. Halduskohtu põhjendused

olid kokkuvõtlikult järgmised:

1) vaidlus on selles, kas ATS vr § 57 lg-s 2 ettenähtud riiklike vanaduspensionide suurendamine

teenistusstaaži eest laieneb kohaliku omavalituse volikogu liikmetele. Kaebaja väidab, et ATS vr § 12

lg 2 p 4 järgi laieneb kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele sama seaduse § 153, mille punkt 1

sätestab, et teenistusstaaži hulka arvatakse ka kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste aeg;

2) N. Sinjakova oli pikka aega Narva Linnavolikogu liige. Seega tuleb kogu vastav ajavahemik arvata

tema teenistusstaaži hulka. ATS vr § 12 lg-s 2 sätestatud loetelu on ammendav. Seadusandja pole selles

kehtestanud, et kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele laieneb ka sama seaduse § 57. Järelikult

kuulub volikogu liikmeks oleku aeg küll isiku teenistusstaaži hulka, kuid õigust selle pikkusest lähtuvale

riikliku pensioni suurendamisele tal pole. Seetõttu oli ekslik 27. juuli 2007. a otsus, millega arvutati

kaebaja pensionile juurde vastav pensionilisa. 11. märtsi 2013. a otsusega keelduti õigesti pensioni

ümberarvutamisest, sest lisandunud teenistusstaaž ei andnud selleks alust;

3) riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 47 lg 1 p 2 võimaldab nõuda enammakstud

pensionisummad sisse, kui enammakse põhjustas teadlik valeandmete esitamine või pensioni saamist

mõjutavatest asjaoludest teatamata jätmine. Kaebaja puhul ei nähtu teadlikku valeandmete esitamist ega

oluliste asjaolude teatamata jätmist. Pensionilisa ebaõige määramise ja maksmise tingis

Sotsiaalkindlustusameti eksitus. Seega saab lähtuda üksnes 11. märtsi 2013. a otsuse kuupäevast. Selles

otsuses jõudis Sotsiaalkindlustusamet järeldusele, et teenistusstaažist lähtuv pensionilisa arvutati

pensionile juurde valesti, ja ükski kohtule esitatud dokumentaalne tõend ei kinnita, et pensioni

vähendamist tingiv asjaolu tekkis eelmisel kalendrikuul. Seetõttu puudus alus lõpetada pensionilisa

maksmine tagasiulatuvalt 1. märtsist 2013. Tulenevalt RPKS § 25 lg 1 p-st 2 olnuks õige kuupäev

1. aprill 2013. Sotsiaalkindlustusamet peab selles osas otsuse uuesti läbi vaatama;

4) kaebuse väidetest ja kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest ei nähtu, et teenistusstaažist

lähtuvalt võiks kaebaja pension mingil muul alusel suureneda. Seepärast puudub vajadus kajastada

pensioniarvestuses kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks oleku aega ja Sotsiaalkindlustusameti

24. märtsi 2013. a otsus, millega see pensionistaažist välja arvati, ei saa rikkuda kaebaja õigusi ega anna

alust kaebuse vastava osa rahuldamiseks.

6. N. Sinjakova palus apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, millega kaebus jäeti

rahuldamata, ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus tervikuna. Alternatiivselt taotles N. Sinjakova

halduskohtu otsuse osalist või täies ulatuses tühistamist ja asja saatmist halduskohtule lahendamiseks.

7. Tartu Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt. Otsuse resolutsiooni p-ga 2 tühistas

ringkonnakohus halduskohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata kaebus Sotsiaalkindlustusameti

24. mai 2013. a otsuse peale, ja halduskohtu otsuse p 7 põhjendused osas, mis puudutasid pensionilisa

maksmise lõpetamise kuupäeva. Muus osas jäi apellatsioonkaebus rahuldamata. Otsuse resolutsiooni

p-ga 3 mõisteti Sotsiaalkindlustusametilt kaebaja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulu

80 eurot. Otsuse resolutsiooni p-ga 4 tagastas ringkonnakohus kaebajale seaduseelnõu 193 SE

seletuskirjad, Narva Linnavolikogu õiendi ja halduskohtu 25. oktoobri 2013. a otsuse.

Ringkonnakohus põhjendas otsust järgmiselt:

1) õige on halduskohtu järeldus, et vanaduspensioni suurendamine kaebajale kui kohaliku omavalitsuse

volikogu liikmele ei laienenud. Halduskohus viitas õigesti ATS vr § 12 lg 2 p-le 4, mis expressis verbis

välistas kaebaja suhtes ATS vr § 57 kohaldamise. Kuna ATS vr § 12 lg 2 p 4 ei võimaldanud kaebaja

riikliku vanaduspensioni suurendamist teenistusstaaži alusel, on meelevaldne vastava hüve tuletamine

pelgalt ATS vr § 153 p-st 1, mille kohaselt arvati kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste aeg

teenistusstaaži hulka. Kui seadusandja eesmärk olnuks anda kohaliku omavalitsuse volikogu liikmele

õigus riikliku vanaduspensioni suurendamisele, tulnuks lisada selline säte ka ATS vr § 12 lg 2 punkti 4;

2) halduskohus leidis otsuse põhjendavas osas, et pensionilisa maksmise lõpetamise õige kuupäev

olnuks 1. aprill 2013 ja Sotsiaalkindlustusamet peab selles osas otsuse uuesti läbi vaatama. Kuna see

seisukoht võib omada mõju kaebaja õigustele ja kohustustele, siis tuleb lahendada ka otsuse selle

põhjenduse peale esitatud apellatsioonkaebus. Kuna kohus ei teosta haldusorgani eest kaalutlusõigust

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3), siis ei olnud halduskohtul võimalik määrata

pensionilisandi maksmise lõpetamise uut kuupäeva. Ringkonnakohus tühistas selles osas halduskohtu

otsuse põhjendused;

3) otsus lõpetada pensionilisa maksmine ei tunnista kehtetuks haldusakti, millega nähti ette pensionilisa

maksmine ja mille alusel on kaebajal õigus nõuda pensionilisa maksmise jätkamist. Selle haldusakti

kehtetuks tunnistamisel tuleb järgida haldusmenetluse seaduse (HMS) 4. jaos sätestatud haldusakti

kehtetuks tunnistamise reegleid;

4) ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks oleku aeg kuulus

ATS vr § 153 p 1 järgi isiku teenistusstaaži hulka. Seega ei olnud Sotsiaalkindlustusameti 27. veebruari

2007. a otsus kaebaja teenistusstaaži pensionistaaži hulka lugemise kohta õigusvastane ning

Sotsiaalkindlustusametil puudus õiguslik alus tunnistada eelviidatud otsus osaliselt kehtetuks ja arvata

ametniku staaž kaebaja pensionistaažist välja. Halduskohus sedastas samas, et vaidlustatud otsus ei riku

kaebaja õigusi, kuna teenistusstaaž ei tooks kaebajale kaasa mingeid soodustusi. Ringkonnakohus pidas

halduskohtu seisukohta ennatlikuks ja asus seisukohale, et olenemata sellest, et ametniku teenistusstaaži

alusel kaebajal riikliku vanaduspensioni suurendamise õigus puudub, tekkis kaebajal ATS vr § 153 p 1

alusel subjektiivne õigus kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste aja teenistusstaaži hulka

arvamiseks. Sellest tulenevalt on halduskohus ebaõigesti eitanud kaebaja kaebeõigust

Sotsiaalkindlustusameti 24. mai 2013. a otsuse tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Sotsiaalkindlustusamet esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse

resolutsiooni p 2 osas, millega tühistati halduskohtu otsus osas, millega halduskohus jättis rahuldamata

kaebuse Sotsiaalkindlustusameti 24. mai 2013. a otsuse peale. Selles osas palub Sotsiaalkindlusamet

Riigikohtul teha uue otsuse. Samuti palub kassaator tühistada ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 3,

millega Sotsiaalkindlustusametilt mõisteti kaebaja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud

menetluskulud. Kassaator väidab järgmist:

1) ringkonnakohus tühistas otsuse resolutsiooni p-ga 2 halduskohtu otsuse osas, millega halduskohus

jättis rahuldamata kaebuse Sotsiaalkindlustusameti 24. mai 2013. a otsuse peale, kuid ei saatnud asja

tühistatud osas halduskohtule uueks läbivaatamiseks ega teinud vaidlustatud otsuse peale esitatud

kaebuse kohta ka uut otsust. Kaebus Sotsiaalkindlustusameti vaidlustatud otsuse peale on lahendamata.

Kasseeritud osas ei ole ringkonnakohtu otsuse resolutsioon selge ja ühemõtteline;

2) õiged on ringkonnakohtu seisukohad, et kohaliku omavalitsuse volikogu liikmele ei laiene ATS vr

§ 57 ja et volikogu liikmeks oleku aja eest ei saa määrata pensionilisa. Ringkonnakohus on aga

ebaõigesti leidnud, et Sotsiaalkindlustusametil puudus õigus volikogu liikmeks oldud aega kaebaja

ametnikustaažist välja arvata. Kui jätta see staaž ametnikustaažist välja arvamata, siis käsitaks

Sotsiaalkindlustusameti infosüsteem seda ikkagi pensionilisandile õigust andva staažina, mistõttu

kaebaja pension suureneks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

I

9. Kassatsioonkaebuse lahendamiseks tuleb kõigepealt kirjeldada kujunenud olukorda.

10. Kaebaja vanaduspensionile arvutati Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti Narva osakonna

27. veebruari 2007. a otsusega juurde ATS vr § 57 lg-s 2 sätestatud pensionilisa. Pensionilisa maksmine

lõpetati Sotsiaalkindlustusameti 11. märtsi 2013. a otsuse p 2 alusel 1. märtsist 2013.

Sotsiaalkindlustusameti 24. mai 2013. a otsusega täiendati 11. märtsi 2013. a otsust punktiga 3, millega

tunnistati osaliselt kehtetuks Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti Narva osakonna

27. veebruari 2007. a otsus ja arvati kaebaja pensionistaažist välja ametniku staaž. Ametniku staaži all

peab Sotsiaalkindlustusamet silmas seda teenistusstaaži (avaliku teenistuse staaži), mis ATS vr § 57 lg 2

järgi annab õiguse riikliku vanaduspensioni suurendamisele.

Sotsiaalkindlustusameti 11. märtsi 2013. a otsuse ja 24. mai 2013. a otsuse tulemusel kujunes olukord,

kus pensionilisa maksmine oli 1. märtsist 2013 lõpetatud ning ametniku staaži kaebaja teenistusstaaži

hulka enam ei arvestatud.

11. Halduskohus rahuldas kaebuse osaliselt. Kohus tühistas kohtuotsuse resolutsiooni punktiga 1

Sotsiaalkindlustusameti 11. märtsi 2013. a otsuse punkti 2 tervikuna, kuna leidis, et pensionilisa

maksmise lõpetamine on küll õige, ent lõpetamise aeg, 1. märts 2013, vale. Otsuse põhjendavas osas (p

7) leidis halduskohus, et pensionilisa maksmise lõpetamise õige kuupäev pidanuks olema 1. aprill 2013.

Kohtuotsuse resolutsiooni punktiga 2 kohustati Sotsiaalkindlustusametit vaatama kaebajale pensionilisa

maksmise lõpetamine kohtuotsuse jõustumisel uuesti läbi. Sotsiaalkindlustusameti 24. mai 2013. a otsust

halduskohus ei tühistanud. Jõusse jäi ka 11. märtsi 2013. a otsuse resolutsiooni punkt 1, millega jäeti

pensioni ümberarvutamise (suurendamise) avaldus rahuldamata, samuti selle otsuse põhjendav osa.

12. Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt. Ringkonnakohus tühistas otsuse

resolutsiooni punktiga 2 halduskohtu otsuse punkti 7 osas, mis puudutasid pensionilisa maksmise

lõpetamise kuupäeva. Samuti tühistas ringkonnakohus otsuse resolutsiooni punktiga 2 halduskohtu

otsuse osas, millega jäeti rahuldamata kaebus Sotsiaalkindlustusameti 24. mai 2013. a otsuse peale.

Muus osas jäi halduskohtu otsus jõusse. Ringkonnakohus ei teinud otsuse resolutsiooni punktis 2

lahendit 24. mai 2013. a otsuse tühistamise nõude kohta. Otsuse resolutsiooni punktiga 3 mõistis

ringkonnakohus kaebaja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 80 eurot.

13. Seega on praeguseks kujunenud järgmine olukord:

1) Sotsiaalkindlustusameti 11. märtsi 2013. a otsuse punkt 2 on tervikuna tühistatud, kuid selle otsuse

punkt 1 ja põhjendused on jõus;

2) ringkonnakohtu juhistest lähtuvalt peab Sotsiaalkindlustusamet pensionilisa maksmise lõpetamise

kuupäeva määramisel järgima ringkonnakohtu juhiseid, s.o teostama kaalutlusõigust;

3) jõus on Sotsiaalkindlustusameti 24. mai 2013. a otsus, millega 11. märtsi 2013. a otsust täiendati

punktiga 3 ja kaebaja pensionistaažist arvati välja teenistusstaaž. Jõus ei ole Sotsiaalkindlustusameti

Virumaa Pensioniameti Narva osakonna 27. veebruari 2007. a otsus osas, millega kaebaja teenistusstaaž

arvati tema pensionistaaži hulka;

4) lahendamata on üks kaebuse nõuetest – Sotsiaalkindlustusameti 24. mai 2013. a otsuse tühistamise

nõue.

14. Kassatsioonkaebuse on esitanud üksnes Sotsiaalkindlustusamet. Kasseeritud on ringkonnakohtu

otsuse resolutsiooni punkti 2 osas, mis puudutab Sotsiaalkindlustusameti 24. mai 2013. a otsust.

Kasseeritud on ka ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni punkti 3, mis puudutab Sotsiaalkindlustusametilt

apellatsiooniastme menetluskulude väljamõistmist. Kasseeritud ei ole ringkonnakohtu otsuse

resolutsiooni punkti 2 osas, millega ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse punktis 7 esitatud

põhjendused.

II

15. Sotsiaalkindlustusamet soovib ringkonnakohtu otsuse punkti 2 kasseerimisel, et üheselt oleks selge,

et jõus on Sotsiaalkindlustusameti 24. mai 2013. a otsus, millega kaebaja pensionistaažist arvati välja

avaliku teenistuse staaž, ja halduskohtu otsus osas, millega jäeti rahuldamata kaebuse nõue tühistada

Sotsiaalkindlustusameti 24. mai 2013. a otsus. Sellise selguse saab kassatori arvates luua

ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni punkti 2 kasseeritud osa tühistamine ja halduskohtu otsuse

jõussejätmine Riigikohtu otsusega.

Kolleegium nõustub kassaatoriga.

16. Kolleegium on seisukohal, et ringkonnakohus on rikkunud HKMS § 162 lg-t 1, mis sätestab, et

otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded. Ringkonnakohus on

ilmselt küll soovinud tühistada Sotsiaalkindlustusameti 24. mai 2013. a otsuse, kuid jätnud selle

tegemata. Sellisena ei ole ringkonnakohtu otsuse resolutsioon Sotsiaalkindlustusameti poolt täidetav.

Sotsiaalkindlustusameti kassatsioonkaebus ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni punkti 2 peale on

esitatud selleks, et kõrvaldada tekkinud kahemõtteline ja õigusselgusetu olukord.

17. ATS vr § 12 lg 2 p-s 4 sätestati, et avaliku teenistuse seadus, välja arvatud §-d 1–4, 6, 9, 10, 40–43,

76, 153–156 ja 159, ei laiene kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele. Kuna ATS vr § 12 lg 2 p-s 4 ei

viidatud sama seaduse § 57 lg-le 2, milles sätestatakse ametniku riikliku vanaduspensioni

suurendamine, siis on üheselt selge, et kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks oleku aja eest riiklikku

vanaduspensioni ATS vr § 57 lg 2 alusel ei suurendata. Samas viitas ATS vr § 12 lg 2 p 4 sama seaduse

§ 153 lg 1 p-le 1, mille järgi arvatakse teenistusstaaži hulka kohaliku omavalitsuse volikogu liikme

volituste aeg. Seega on üheselt selge ka see, et kaebajal, kes tegi küll põhitööd Kreenholmi Valduse AS-

is töölepingu seaduse alusel töötades, on õigus arvata teenistusstaaži hulka kohaliku omavalitsuse

volikogu liikme volituste aeg.

18. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste aja arvamine teenistusstaaži (avaliku teenistuse

staaži) hulka võib omada praktilist tähendust vähemalt avaliku teenistuse suhetes ja riikliku pensioni-

kindlustuse suhetes.

Avalikus teenistuses on kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste aja arvamisel teenistusstaaži

hulka praktiline tähtsus vaid juhul, kui isik on asunud teenistusse ametnikuna, sest teenistusstaaži

pikkusest sõltus ATS vr § 131 lg 1 järgi koondamisel ametnikule makstava hüvitise suurus ja kehtiva

ATS § 101 lg 1 järgi sõltub teenistusstaaži pikkusest ametnikule koondamise tõttu teenistusest

vabastamisest etteteatamise aeg. Kehtivas õiguses on teenistusstaaži arvutamine kindlaks määratud ATS

§-s 107.

Riikliku pensionikindlustuse suhetes ei ole avaliku teenistuse seadusel, mis võimaldab arvata kohaliku

omavalitsuse volikogu liikme volituste aega teenistusstaaži hulka, iseseisvat praktilist tähtsust, sest

riiklikus pensionikindlustuses on oluline, et isikul oleks pensionistaaž. RPKS § 27 lg 2 järgi jaguneb

pensionistaaž pensioniõiguslikuks staažiks, mida arvestatakse kuni 1998. aasta 31. detsembrini, ja

pensionikindlustusstaažiks, mida arvestatakse alates 1999. aasta 1. jaanuarist. Pensioniõigusliku staaži

hulka arvatakse tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu (RPKS § 28 lg 1).

Tegevuse aja arvamine pensionikindlustusstaaži hulka sõltub RPKS § 30 järgi sellest, kas isiku eest on

vastavalt sotsiaalmaksuseadusele makstud või arvestatud isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse

osa. On võimalik, et kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ülesannete täitmise eest on isikule tehtud

väljamakseid, mis annavad alust arvata kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste aeg

pensionistaaži hulka.

Halduskohus lähtus sellest, et kaebajal ei ole õigust ATS vr § 57 lg-ga 2 sätestatud pensioni

suurendamisele, ja leidis (vt käesoleva otsuse punkt 5 alapunkt 4), et kohaliku omavalitsuse volikogu

liikme volituste aja kaebaja teenistusstaaži hulka arvamine ei muuda kaebaja pensioni suurust muudel

alustel, mistõttu ei ole kaebaja puhul vaja pensioniarvestuses kajastada kohaliku omavalitsuse volikogu

liikmeks oleku aega. Seepärast asus halduskohus seisukohale, et Sotsiaalkindlustusameti 24. mai 2013. a

otsus, millega arvati kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks oldud aeg kaebaja pensionistaažist välja,

ei saa rikkuda kaebaja õigusi, ning nimetatud otsuse tühistamiseks pole alust. Kolleegium nõustub

halduskohtuga.

19. Kujunenud olukorras vajab selgitamist, millisest ajast tuleb Sotsiaalkindlustusameti 24. mai 2013. a

otsuse alusel kaebaja pensionistaažist välja arvata kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks oleku aeg.

Kuna halduskohtu otsuse resolutsiooni punkti 2 edasi ei kaevatud, siis ei ole kolleegiumil võimalik seda

kohtuotsusega pandud kohustust muuta ega lahendada Riigikohtu otsuse resolutsioonis vaidlust

pensionilisa maksmise lõpetamise aja üle. Siiski peab kolleegium võimalikuks selgitada, kuidas pärast

kohtuvaidlust rakendada Sotsiaalkindlustusameti 24. mai 2013. a otsust.

Sotsiaalkindlustusameti 24. mai 2013. a otsusega täiendati 11. märtsi 2013. a otsust, millega

Sotsiaalkindlustusamet lõpetas 1. märtsist 2013 kaebajale ATS vr § 57 lg 2 alusel pensionilisa maksmise

(pensioni suurendamine ATS vr § 57 lg 2 alusel). Seega pidi ka kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks

oleku aeg Sotsiaalkindlustusameti 24. mai 2013. a otsuse alusel kaebaja pensionistaažist välja arvatama

1. märtsist 2013. Kuna halduskohus tühistas Sotsiaalkindlustusameti 11. märtsi 2013. a otsuse

resolutsiooni punkti 2 ja ringkonnakohus asus seisukohale, et pensionilisa maksmise lõpetamise

kuupäeva peab Sotsiaalkindlustusamet määrama kindlaks kaalutlusõiguse alusel, siis pole enam

kalendaarselt kindlaks määratud, mis päevast alates arvatakse teenistusstaaž kaebaja pensionistaažist

välja. Praegusel juhul pole aga tegu HMS § 63 lg-s 1 sätestatud puudusega, mille tõttu haldusakti ei ole

objektiivselt võimalik täita. Sotsiaalkindlustusameti 24. mai 2013. a otsuse puudus on kõrvaldatav.

Sotsiaalkindlustusamet on kohtumenetluses kinnitanud, et kaebajalt talle ATS vr § 57 lg 2 alusel

makstud summade välja mõistmiseks pole alust. Seega puudub võimalus, et Sotsiaalkindlustusameti

Virumaa Pensioniameti Narva osakonna 27. veebruari 2007. a otsus tunnistatakse kehtetuks ex tunc.

Lähtudes Sotsiaalkindlustusameti kinnitusest ja ringkonnakohtu otsuse jõustunud osast, on kolleegium

seisukohal, et Sotsiaalkindlustusameti 24. mai 2013. a otsust tuleb rakendada päevast, millest alates

Sotsiaalkindlustusamet, järgides ringkonnakohtu juhist, lõpetas või lõpetab kaebaja pensioni

suurendamise ATS vr § 57 lg 2 alusel.

20. Eeltoodu põhjal rahuldab kolleegium kassatsioonkaebuse taotluse tühistada ringkonnakohtu otsuse

resolutsiooni punkt 2 osas, millega ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse osas, millega

halduskohus jättis rahuldamata N. Sinjakova kaebuse Sotsiaalkindlustusameti 24. mai 2013. a otsuse

tühistamiseks. Selles osas jääb jõusse halduskohtu otsus. Seega jääb jõusse ka Sotsiaalkindlustusameti

24. mai 2013. a otsus. Sotsiaalkindlustusameti otsustada on selle rakendamise kuupäev.

21. Kassaator palub tühistada ka ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni punkt 3, millega mõisteti Sotsiaal-

kindlustusametilt kaebaja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulu 80 eurot.

Kolleegium jätab kassatsioonkaebuse selle taotluse rahuldamata, hoolimata sellest, et tühistab

ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni punkti 2 kasseeritud osas. Kolleegium võtab arvesse apellatsiooni-

astme menetluskulu tagasihoidlikku suurust ja seda, et jõus on ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni

punkt 2 osas, milles ringkonnakohtu otsust ei kasseeritud. Kolleegium on seisukohal, et apellatsiooni-

astme menetluskulu 80 eurot on vajalik ja mõistlik HKMS § 109 lg 6 mõttes.

III

22. Hoolimata sellest, et ringkonnakohtu otsus on jõustunud osas, milles ringkonnakohus leidis, et

kuupäeva, millest alates tuleb lõpetada kaebaja pensioni suurendamine ATS vr § 57 lg 2 alusel, kindlaks-

määramine on halduse kaalutlusotsus, ja kolleegium ei saa seetõttu praeguses asjas anda

Sotsiaalkindlustusametile siduvat juhist, märgib kolleegium järgmist.

Sotsiaalkindlustusamet lõpetas kaebajale teenistusstaaži eest pensionilisa maksmise alates 1. märtsist

2013. Halduskohus juhindus RPKS § 25 lg 1 p-st 2 ja asus otsuse põhjendava osa punktis 7 seisukohale,

et kuna Sotsiaalkindlustusamet otsustas pensionilisa maksmise peatada 11. märtsi 2013. a otsusega, siis

olnuks pensionilisa maksmise lõpetamise õige kuupäev 1. aprill 2013, mitte 1. märts 2013. Halduskohus

andis Sotsiaalkindlustusametile juhise, et amet peab sellest lähtuvalt oma otsuse pensionilisa maksmise

lõpetamise kuupäeva osas uuesti läbi vaatama. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse põhjenduste

punkti 7 ja asus seisukohale, et kuna pensionilisa maksmise lõpetamise otsus on kaalutlusotsus, siis ei

saa kohus, olles küll tuvastanud pensionilisa maksmise lõpetamise ebaõige kuupäeva, ise määrata uut

kuupäeva, millest alates peab haldusorgan pensionilisa maksmise lõpetama.

RPKS § 25 lg 1 p-s 2 sätestatakse:

"Määratud riiklik pension arvutatakse ümber:

[---]

2) pensioni vähendamist tingivate asjaolude tekkimisel, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 1

sätestatud juhul, – nende asjaolude tekkimise kuule järgneva kuu esimesest päevast;".

Kolleegium on seisukohal, et RPKS § 25 lg 1 p 2 on kohaldatav ka juhul, kui ilmnevad asjaolud, mis

tingivad ATS vr § 57 lg 2 alusel määratud pensionilisa maksmise lõpetamise, sest sellisel juhul

vähendatakse pensioni kogusuurust ning tegemist on pensioni ümberarvutamisega. RPKS § 25 lg 1

p-s 2 nimetatud asjaolu tekkimisena tuleb sellistel juhtudel mõista pensioni vähendamist tingiva asjaolu

haldusaktiga tuvastamise aega. RPKS § 25 lg 1 p 2 ei anna haldusorganile sätte kohaldamisel

kaalutlusõigust. Kuid see säte kaitseb ka pensionäri usaldust, nähes ette pensioni ümberarvutamise mitte

taandkuupäevaga, vaid pensioni vähendamist tingiva asjaolu tekkimise kuule järgneva kuu esimesest

päevast.

23. Kuna halduskohus tühistas Sotsiaalkindlustusameti 11. märtsi 2013. a otsusest ainult resolutsiooni

punkti 2 ja halduskohtu otsus on selles osas jõustunud, siis on endiselt kehtiv 11. märtsi 2013. a otsuse

resolutsiooni punkt 1, millega jäeti rahuldamata N. Sinjakova pensioni suurendamise avaldus. Samuti

pole vaidlust, et pensioni vähendamist tingiv asjaolu tuvastati märtsis 2013.

24. Olukorras, kus Sotsiaalkindlustusametil puudus pensionilisa maksmise lõpetamise kuupäeva

kindlaksmääramisel kaalutlusõigus, pidanuks halduskohus kaebuse Sotsiaalkindlustusameti 11. märtsi

2013. a otsuse peale rahuldama osaliselt, s.o tühistama 11. märtsi 2013. a otsuse punkti 2 pensionilisa

maksmise lõpetamise ajavahemiku (1. kuni 31. märts 2013) osas. Sellise osalise tühistamise tagajärjel

oleks 11. märtsi 2013. a otsuse punkt 2 jäänud kehtima alates 1. aprillist 2013. Teisisõnu oleks kaebajale

pensionilisa maksmine lõpetatud 1. aprillist 2013. Sellise resolutsiooni korral puudunuks vajadus

kohustada kohtuotsuse resolutsiooniga Sotsiaalkindlustusametit vaatama pensionilisa maksmise

lõpetamine kohtuotsuse jõustumisel uuesti läbi.

Kaebaja ei ole taotlenud halduskohtu otsuse punktis 2 märgitud resolutsiooni tegemist. Seega väljus

halduskohus kaebuse piiridest.

Tõnu Anton, Ivo Pilving, Jüri Põld