3-3-1-89-14 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedT. R. ja K. R. esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae Vallavalitsuse 1. aprilli 2014. a kirjas Tallinna Halduskohus rahuldas 18. juuli 2014. a otsusega haldusasjas nr 3-14-50682 kaebuse
Legislator headnote
AI generated3-3-1-89-14 · Riigikohus: T. R. ja K. R. esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae Vallavalitsuse 1. aprilli 2014. a kirjas Tallinna Halduskohus rahuldas 18. juuli 2014. a otsusega haldusasjas nr 3-14-50682 kaebuse
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
HALDUSKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-3-1-89-14
Määruse kuupäev
23. märts 2015
Kohtukoosseis
Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld
Kohtuasi
T. R. ja K. R. kaebus Rae Vallavalitsuse 1. aprilli 2014. a
otsuse tühistamise, lasteaiakoha võimaldamiseks kohustamise
ning õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise
nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 13. oktoobri 2014. a määrus haldus-
asjas nr 3-14-50682
Menetluse alus Riigikohtus
T. R. ja K. R. määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada T. R. ja K. R. määruskaebus.
2. Mõista Rae vallalt T. R. ja K. R. kasuks solidaarselt välja apellatsiooniastme menetluskulud
630 eurot.
3. Mõista Rae vallalt T. R. ja K. R. kasuks solidaarselt välja kassatsiooniastme menetluskulud
252 eurot.
4. Tagastada kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. T. R. ja K. R. esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae Vallavalitsuse 1. aprilli 2014. a kirjas
nr 15-2/1276 väljendatud otsuse tühistamiseks, munitsipaallasteaias lasteaiakoha võimaldamiseks
ning Rae valla õigusvastase tegevusega tekitatud 4326 euro suuruse kahju hüvitamiseks ja viivise
väljamõistmiseks.
2. Tallinna Halduskohus rahuldas 18. juuli 2014. a otsusega haldusasjas nr 3-14-50682 kaebuse
osaliselt ning kohustas Rae valda tagama kaebajate lapsele võimaluse käia oma teeninduspiirkonna
lasteaias. Halduskohus mõistis Rae vallalt kaebajate kasuks solidaarselt välja 3958 eurot ja 43 senti
ning viivise 8,25% aastas summalt 2869 eurot ja 43 senti ajavahemiku 2. mai kuni 30. juuni 2014 eest,
8,15% aastas summalt 2869 eurot ja 43 senti ajavahemiku 1. juuli kuni 6. juuli 2014 eest ja 8,15%
aastas summalt 3958 eurot ja 43 senti alates 7. juulist 2014 kuni nõude kohase täitmiseni. Muus osas
jäeti kaebus rahuldamata. Rae vallalt mõisteti kaebajate kasuks välja menetluskulud 1000 eurot.
3. Rae vald esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsuse ja teha uue otsuse,
millega jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
4. Tallinna Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse 21. augusti 2014. a määrusega menetlusse
ning kohustas kaebajaid apellatsioonkaebusele vastama. Kaebajad esitasid apellatsioonkaebusele
vastuse, milles märkisid, et apellatsioonkaebus on esitatud pärast selle esitamise tähtaja möödumist.
Kaebajad palusid jätta apellatsioonkaebuse tähtaja ületamise tõttu läbi vaatamata või alternatiivselt
rahuldamata ning palusid Rae vallalt kaebajate kasuks välja mõista kõik menetluskulud.
5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 13. oktoobri 2014. a määrusega haldusasjas nr 3-14-50682 Rae
valla taotluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning Rae valla
apellatsioonkaebuse läbi vaatamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. T. R. ja K. R. esitasid Riigikohtule määruskaebuse, milles palusid tühistada ringkonnakohtu
13. oktoobri 2014. a määruse osaliselt ning teha uue määruse, millega mõista kaebajate kasuks välja
apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 630 eurot ja Riigikohtule määruskaebuse esitamisega
seotud menetluskulud 252 eurot, või alternatiivselt tühistada ringkonnakohtu määruse osas, millega
jäeti kaebajate menetluskulude hüvitamise taotlus lahendamata, ning saata selles osas asi uueks
lahendamiseks tagasi ringkonnakohtule. Kaebajad juhivad tähelepanu asjaolule, et ringkonnakohus
võttis apellatsioonkaebuse ekslikult menetlusse ja kohustas kaebajaid apellatsioonkaebusele vastama,
mistõttu nad olid sunnitud tegema õigusteenuse saamiseks kulutusi. Kaebajate hinnangul tuleneb
halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg-test 1 ja 4, et ringkonnakohus oli kohustatud
mõistma apellatsioonkaebuse esitajalt kaebajate kasuks välja menetluskulud. HKMS § 108 lg 12 alusel
kohaldatakse menetluskulude jaotusele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-des 173 ja 175
sätestatut ning TsMS § 173 lg-st 1 nähtub samuti, et menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel
tuleb märkida ka menetlust lõpetavas määruses, sh määruses, millega jäetakse asi läbi vaatamata.
Apellatsiooniastme menetluskulude suurust (630 eurot) ja vastuse koostamisele kulunud aega (5 h)
põhjendavad kaebajad sellega, et vastus apellatsioonkaebusele sisaldas nii sisulisi vastuväiteid
apellatsioonkaebusele kui ka vastuväiteid ringkonnakohtu tegevusele. Kuna Rae vald esitas
apellatsioonkaebuses uusi seisukohti, olid kaebajad sunnitud esitama oma õiguste kaitseks uusi tõen-
deid ja vastuargumente.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 178
lg 3 järgi kohaldatakse määrusele otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei
tulene teisiti. HKMS § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Ringkonnakohtu poolt apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmisega lõppes asja menetlus, seega
tulnuks selles määruses esitada ka menetluskulude jaotus. Kuna läbi vaatamata jäi vastustaja
apellatsioonkaebus, oli tegemist kohtulahendiga vastustaja kahjuks HKMS § 108 lg 1 mõttes.
Apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmine eeldab puudusi apellatsioonkaebuses või apellandi poolt
kohtu nõude täitmata jätmist (HKMS §-d 190 ja 195). Seega põhjustab apellatsioonkaebuse läbi
vaatamata jätmise apellandi tegevus. Põhjendatud on mõista apellandilt teise poole kasuks välja
menetluskulud, mille apellant on põhjustanud oma menetlusnormidele mittevastava tegevusega.
8. Praegusel juhul jäeti apellatsioonkaebus läbi vaatamata seetõttu, et see oli esitatud pärast
apellatsioonitähtaja lõppu ja tähtaja ennistamiseks puudus alus. Enne apellatsioonkaebuse mitte-
tähtaegsuse kindlakstegemist küsis ringkonnakohus seisukohta kaebajatelt, kes olid esimese astme
kohtus kasutanud ja kasutasid ka apellatsioonkaebusele vastamisel õigusabi. Kaebajatele ei saa ette
heita apellatsioonkaebusele vastamist – seda eriti olukorras, kus kohus kaebajaid selleks kohustas.
Samuti ei saa ette heita õigusteenuse kasutamise jätkamist. Seega on tegemist põhjendatud kuludega.
9. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtu-
vaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetlus-
kulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja
menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.
Praeguses asjas ei esitanud kaebajad koos vastusega apellatsioonkaebusele menetluskulude nimekirja
ja kuludokumente. Vastuses märkisid kaebajad aga sõnaselgelt, et soovivad menetluskulude
hüvitamist. Selles olukorras pidanuks ringkonnakohus HKMS § 109 lg 1 järgi andma kaebajatele
tähtaja nimetatud dokumentide esitamiseks.
10. Kolleegium selgitab, et olukorras, kus mõni taotlus on jäänud otsuse resolutsioonis lahendamata,
on menetlusosalistel HKMS § 170 lg 1 järgi õigus taotleda täiendava otsuse tegemist. Sama kehtib
HKMS § 185 lg 1 ja HKMS § 178 lg 3 alusel määruse kohta. Seega oli kaebajatel praeguses asjas
võimalus pöörduda vastava taotlusega ringkonnakohtu poole. Kolleegiumi hinnangul on üldjuhul ka
mõistlik võimaldada taotlus lahendada ringkonnakohtul endal täiendava lahendiga.
Eeltoodu ei tähenda siiski, nagu oleks samadel asjaoludel keelatud kassatsioon- või määruskaebuse
esitamine – taotluse lahendamata jätmine on kohtumenetluse normide oluline rikkumine. Praegusel
juhul, kus kaebajad ongi esitanud määruskaebuse ning lisanud sellele menetluskulude nimekirja ja
kuludokumendid, on kolleegiumi hinnangul menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes põhjendatud
lahendada taotlus Riigikohtus. Vastustajale on antud võimalus menetluskulude väljamõistmisele vastu
vaielda.
11. Kaebajate esitatud kuludokumentidest nähtuvalt on nad apellatsioonkaebusele vastamiseks
kandnud kulusid 630 eurot. Kolleegiumi hinnangul on kulude suurus põhjendatud – kaebajad ei
toonud välja üksnes apellatsioonitähtaja ületamist vastustaja poolt, vaid vastasid ka apellatsioon-
kaebuse sisulistele väidetele. Seetõttu mõistab Riigikohus kaebajate apellatsioonimenetluse õigusabi-
kulud vastustajalt kaebajate kasuks solidaarselt täies ulatuses välja.
12. Riigikohtule määruskaebuse esitamisel on kaebajatel tekkinud õigusabikulud 252 eurot. HKMS
§ 108 lg 1 alusel tuleb ka need kulud vastustajalt välja mõista. Määruskaebuse esitamisel tasutud
kautsjon tagastatakse HKMS § 107 lg 4 esimese lause alusel.
Indrek Koolmeister, Ivo Pilving, Jüri Põld