Legislator Case Law & Legislation
3-4-1-10-15 AI generated

3-4-1-10-15 · Riigikohus

Case Number 3-4-1-10-15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Meelis Kaldalu esitas 5. märtsil 2015 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles leidis, et elektroonilise hääletamise korraldus ei vasta põhiseadusele ega teistele õigusaktidele.

Legislator headnote

AI generated

3-4-1-10-15 · Riigikohus: Meelis Kaldalu esitas 5. märtsil 2015 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles leidis, et elektroonilise hääletamise korraldus ei vasta põhiseadusele ega teistele õigusaktidele.

Keywords

AI generated
electronic identity electronic monitoring mobile antenna permit identity theft supervisory complaint electronic banking
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-10-15

Otsuse kuupäev

20. märts 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Saale Laos ja Jüri Põld

Kohtuasi

Meelis Kaldalu 16. märtsi 2015. a kaebus Vabariigi

Valimiskomisjoni 10. märtsi 2015. a otsuse nr 82 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Meelis Kaldalu 16. märtsi 2015. a kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Meelis Kaldalu esitas 5. märtsil 2015 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles leidis, et

elektroonilise hääletamise korraldus ei vasta põhiseadusele ega teistele õigusaktidele.

2. Elektroonilisel hääletamisel tuvastatakse ID-kaardi ja mobiil-ID kasutamisel ainult see isik, kellele

andmekandja kunagi välja anti, kuid mitte isik, kes seda andmekandjat tegelikult kasutab. Riigikogu

valimise seaduse (RKVS) § 484 lõike 2 kohaselt tõendab valija oma isikut digitaalset tuvastamist

võimaldava sertifikaadiga, mis on välja antud isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel, sama

paragrahvi lõike 4 kohaselt kinnitab valija hääletamist digitaalallkirja seaduse nõuete kohase

digitaalallkirjaga. Kaebaja leidis, et digitaalallkirja andmise menetlus ei seagi eesmärki tuvastada

allkirja tegelikult andnud isik, vaid ainult see, kelle nimel allkiri anti. Valimiste puhul on aga vajalik

ühemõtteliselt tuvastada tegeliku valija isik ning menetluslikult tagada, et iga valija hääletab ise ja

hääleõiguslik valija ei või ega saa oma hääleõigust kellelegi loovutada.

3. Kaebaja palus: 1) jätta valimiste tulemused kinnitamata ja tunnistada Riigikogu valimiste

elektroonilise hääletamise korralduse põhiseadusevastaseks; 2) tunnistada kehtetuks 2015. aasta

Riigikogu valimistel elektrooniliselt antud hääled; 3) arvestades elektrooniliselt antud häälte ülisuurt

osakaalu tunnistada kehtetuks valimistulemuste kogumis ja määrata valimiste toimumise uus aeg;

4) Vabariigi Valimiskomisjonil pöörduda Riigikohtu ja Riigikogu poole õigusselguse saavutamiseks

elektroonilise hääletamise korraldamises; 5) lükata elektroonilise hääletamise serverite kõvaketaste

hävitamine edasi kuni kaebaja taotluse menetlemise lõpptähtajani Euroopa Liidu või Euroopa

Nõukogu kohtusüsteemis, vastavalt milline tähtaeg saabub kõige hiljem ning kõvaketaste seni

Vabariigi Valimiskomisjonis säilitamist.

4. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 10. märtsi 2015. a otsusega nr 82 M. Kaldalu kaebuse RKVS § 69

lõike 3 alusel läbi vaatamata. Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et kaebus ei vasta Riigikogu valimise

seaduses kaebusele esitatud nõuetele, kuna kaebaja ei ole näidanud, millist konkreetset

valimiskomisjoni otsust või toimingut ta vaidlustab ja kuidas see tema subjektiivseid õigusi rikub.

RKVS § 72 lõikest 1 ning § 70 lõikest 1 tulenevalt saab isik esitada kaebuse ainult enda rikutud

õiguste kaitseks. Valimiskaebust ei ole võimalik esitada avalikes huvides oma üldist laadi kahtlustuste

kontrollimiseks. Pelk hüpoteetiline võimalus, et keegi on valimisprotsessi käigus kaebaja hääletamist

jälginud, tema häält muutnud või muul moel mõjutanud, nagu ka samasugune hüpoteetiline võimalus,

et kaebaja antud elektrooniline hääl ei ole jõudnud selleks määratud kohta või ei ole vastu võetud, ei

anna kaebuse rahuldamiseks alust isegi juhul, kui kaebaja ise elektrooniliselt hääletas.

5. 16. märtsil 2015 esitas M. Kaldalu Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale kaebuse Riigikohtule.

6. Vabariigi Valimiskomisjon edastas M. Kaldalu kaebuse Riigikohtule 17. märtsil 2015.

Valimiskomisjon vaidles kaebusele vastu, jäi oma otsuses väljendatud seisukohtade juurde ja palus

jätta kaebuse rahuldamata.

KAEBAJA SEISUKOHAD

7. Riigikohtule esitatud kaebuses kordab M. Kaldalu juba Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud

kaebuses toodud väiteid ja rõhutab täiendavalt enda kui valija õiguste rikkumist.

8. Kaebaja palub: 1) tunnistada valimiskomisjoni otsus või toiming õigusvastaseks; 2) kontrollida

valimiste seotud õigustloovate aktide vastavust põhiseadusele; 3) tunnistada seoses elektroonilise

hääletamise korraldamise menetluse mittevastavusega põhiseadusele ja teistele õigusaktidele

elektroonilise

hääletamise

tulemused

kehtetuks

täiest

ulatuses;

4)

kohustada

Vabariigi

Valimiskomisjoni korraldama Riigikogu valimiste kordushääletus; 5) kohustada Vabariigi

Valimiskomisjoni säilitama elektroonilise hääletamise serverid puutumatul kujul kuni kaebaja

kaebuste menetlemise lõpuni.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Riigikohtule esitatud kaebusest nähtub, et praeguses asjas on vaidlustatud Vabariigi

Valimiskomisjoni 10. märtsi 2015. a otsust nr 82, millega Vabariigi Valimiskomisjon jättis

M. Kaldalu kaebuse läbi vaatamata.

10. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoniga, et Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud

kaebuses on esitatud üldist laadi kahtlustusi Riigikogu valimise seaduses sisalduva elektroonilise

valimise regulatsiooni kohta ja et valimiskaebust ei ole võimalik esitada oma üldist laadi kahtlustuste

kontrollimiseks. Kuna kaebuses esitatud üldist laadi kahtluste alusel ei ole võimalik teha lahendit,

mida M. Kaldalu taotles Vabariigi Valimiskomisjonilt, jääb M. Kaldalu Riigikohtule esitatud kaebus

rahuldamata.

11. Eeltoodud põhjendustel ja tuginedes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 40

lõike 1 punktile 2, jätab kolleegium M. Kaldalu Vabariigi Valimiskomisjoni 10. märtsi 2015. a otsuse

nr 82 peale esitatud kaebuse rahuldamata.

Priit Pikamäe, Saale Laos, Jüri Põld