3-4-1-10-15 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedMeelis Kaldalu esitas 5. märtsil 2015 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles leidis, et elektroonilise hääletamise korraldus ei vasta põhiseadusele ega teistele õigusaktidele.
Legislator headnote
AI generated3-4-1-10-15 · Riigikohus: Meelis Kaldalu esitas 5. märtsil 2015 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles leidis, et elektroonilise hääletamise korraldus ei vasta põhiseadusele ega teistele õigusaktidele.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
R I I G I K O H U S
PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-4-1-10-15
Otsuse kuupäev
20. märts 2015
Kohtukoosseis
Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Saale Laos ja Jüri Põld
Kohtuasi
Meelis Kaldalu 16. märtsi 2015. a kaebus Vabariigi
Valimiskomisjoni 10. märtsi 2015. a otsuse nr 82 peale
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Meelis Kaldalu 16. märtsi 2015. a kaebus rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Meelis Kaldalu esitas 5. märtsil 2015 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles leidis, et
elektroonilise hääletamise korraldus ei vasta põhiseadusele ega teistele õigusaktidele.
2. Elektroonilisel hääletamisel tuvastatakse ID-kaardi ja mobiil-ID kasutamisel ainult see isik, kellele
andmekandja kunagi välja anti, kuid mitte isik, kes seda andmekandjat tegelikult kasutab. Riigikogu
valimise seaduse (RKVS) § 484 lõike 2 kohaselt tõendab valija oma isikut digitaalset tuvastamist
võimaldava sertifikaadiga, mis on välja antud isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel, sama
paragrahvi lõike 4 kohaselt kinnitab valija hääletamist digitaalallkirja seaduse nõuete kohase
digitaalallkirjaga. Kaebaja leidis, et digitaalallkirja andmise menetlus ei seagi eesmärki tuvastada
allkirja tegelikult andnud isik, vaid ainult see, kelle nimel allkiri anti. Valimiste puhul on aga vajalik
ühemõtteliselt tuvastada tegeliku valija isik ning menetluslikult tagada, et iga valija hääletab ise ja
hääleõiguslik valija ei või ega saa oma hääleõigust kellelegi loovutada.
3. Kaebaja palus: 1) jätta valimiste tulemused kinnitamata ja tunnistada Riigikogu valimiste
elektroonilise hääletamise korralduse põhiseadusevastaseks; 2) tunnistada kehtetuks 2015. aasta
Riigikogu valimistel elektrooniliselt antud hääled; 3) arvestades elektrooniliselt antud häälte ülisuurt
osakaalu tunnistada kehtetuks valimistulemuste kogumis ja määrata valimiste toimumise uus aeg;
4) Vabariigi Valimiskomisjonil pöörduda Riigikohtu ja Riigikogu poole õigusselguse saavutamiseks
elektroonilise hääletamise korraldamises; 5) lükata elektroonilise hääletamise serverite kõvaketaste
hävitamine edasi kuni kaebaja taotluse menetlemise lõpptähtajani Euroopa Liidu või Euroopa
Nõukogu kohtusüsteemis, vastavalt milline tähtaeg saabub kõige hiljem ning kõvaketaste seni
Vabariigi Valimiskomisjonis säilitamist.
4. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 10. märtsi 2015. a otsusega nr 82 M. Kaldalu kaebuse RKVS § 69
lõike 3 alusel läbi vaatamata. Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et kaebus ei vasta Riigikogu valimise
seaduses kaebusele esitatud nõuetele, kuna kaebaja ei ole näidanud, millist konkreetset
valimiskomisjoni otsust või toimingut ta vaidlustab ja kuidas see tema subjektiivseid õigusi rikub.
RKVS § 72 lõikest 1 ning § 70 lõikest 1 tulenevalt saab isik esitada kaebuse ainult enda rikutud
õiguste kaitseks. Valimiskaebust ei ole võimalik esitada avalikes huvides oma üldist laadi kahtlustuste
kontrollimiseks. Pelk hüpoteetiline võimalus, et keegi on valimisprotsessi käigus kaebaja hääletamist
jälginud, tema häält muutnud või muul moel mõjutanud, nagu ka samasugune hüpoteetiline võimalus,
et kaebaja antud elektrooniline hääl ei ole jõudnud selleks määratud kohta või ei ole vastu võetud, ei
anna kaebuse rahuldamiseks alust isegi juhul, kui kaebaja ise elektrooniliselt hääletas.
5. 16. märtsil 2015 esitas M. Kaldalu Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale kaebuse Riigikohtule.
6. Vabariigi Valimiskomisjon edastas M. Kaldalu kaebuse Riigikohtule 17. märtsil 2015.
Valimiskomisjon vaidles kaebusele vastu, jäi oma otsuses väljendatud seisukohtade juurde ja palus
jätta kaebuse rahuldamata.
KAEBAJA SEISUKOHAD
7. Riigikohtule esitatud kaebuses kordab M. Kaldalu juba Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud
kaebuses toodud väiteid ja rõhutab täiendavalt enda kui valija õiguste rikkumist.
8. Kaebaja palub: 1) tunnistada valimiskomisjoni otsus või toiming õigusvastaseks; 2) kontrollida
valimiste seotud õigustloovate aktide vastavust põhiseadusele; 3) tunnistada seoses elektroonilise
hääletamise korraldamise menetluse mittevastavusega põhiseadusele ja teistele õigusaktidele
elektroonilise
hääletamise
tulemused
kehtetuks
täiest
ulatuses;
4)
kohustada
Vabariigi
Valimiskomisjoni korraldama Riigikogu valimiste kordushääletus; 5) kohustada Vabariigi
Valimiskomisjoni säilitama elektroonilise hääletamise serverid puutumatul kujul kuni kaebaja
kaebuste menetlemise lõpuni.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9. Riigikohtule esitatud kaebusest nähtub, et praeguses asjas on vaidlustatud Vabariigi
Valimiskomisjoni 10. märtsi 2015. a otsust nr 82, millega Vabariigi Valimiskomisjon jättis
M. Kaldalu kaebuse läbi vaatamata.
10. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoniga, et Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud
kaebuses on esitatud üldist laadi kahtlustusi Riigikogu valimise seaduses sisalduva elektroonilise
valimise regulatsiooni kohta ja et valimiskaebust ei ole võimalik esitada oma üldist laadi kahtlustuste
kontrollimiseks. Kuna kaebuses esitatud üldist laadi kahtluste alusel ei ole võimalik teha lahendit,
mida M. Kaldalu taotles Vabariigi Valimiskomisjonilt, jääb M. Kaldalu Riigikohtule esitatud kaebus
rahuldamata.
11. Eeltoodud põhjendustel ja tuginedes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 40
lõike 1 punktile 2, jätab kolleegium M. Kaldalu Vabariigi Valimiskomisjoni 10. märtsi 2015. a otsuse
nr 82 peale esitatud kaebuse rahuldamata.
Priit Pikamäe, Saale Laos, Jüri Põld