3-4-1-5-15 · Riigikohus

R I I G I K O H U S PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-4-1-5-15 Otsuse kuupäev 20. märts 2015 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Saale Laos ja Jüri Põld Kohtuasi Virgo Kruve kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 10. märtsi 2015. a otsuse nr 81 peale Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Virgo Kruve kaebus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Virgo Kruve esitas Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles taotles elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise ja tulemuste valimiste infosüsteemi sisestamise seadusevastaseks tunnistamist. Samuti taotles kaebaja 2. märtsil 2015 toimunud elektrooniliste hääletamise tulemuse allkirjastamise seadusevastaseks tunnistamist. 2. Kaebaja viibis 1. märtsil 2015 vaatlejana elektrooniliselt antud häälte lugemisel. Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 601 lõike 9 järgi pidanuks elektroonilise hääletamise komisjoni esimees pärast häälte lugemise lõppu tulemused allkirjastama. Erinevalt 2013. ja 2014. aasta valimistest, kus kaebaja samuti vaatlejana viibis, seekord seda valimispäeval ei toimunud. Pärast häälte lugemist sisestati tulemused valimiste infosüsteemi. Erinevalt varasematest aastatest ei toimunud valimispäeval ka elektroonilise hääletamise kohta peetud logifailide kontrolli. Järelikult ei ole tõendatud, et valimispäeval toimunud häälte lugemisel loeti kõik elektrooniliselt antud hääled korrektselt kokku ning ühtegi häält ei jäetud lugemata. Logifaile kontrolliti valimispäevale järgneval päeval, 2. märtsil 2015. Samal päeval kell 10.44 allkirjastas elektroonilise hääletamise komisjoni esimees hääletamise tulemused. 3. Kaebaja leidis, et valimistoiminguid tuleb teha seaduses ette nähtud järjekorras, mitte ametnikele sobival ajal, kohas ja järjestuses. Isegi kui Vabariigi Valimiskomisjoni 21. mai 2013. a määruse nr 12 „Elektroonilise hääletamise korraldamise ja elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise kord" § 241 näeb ette logifailide järelkontrolli päev pärast valimispäeva, ei oleks see takistanud logifailide kontrollimist ja tulemuse allkirjastamist valimispäeval. 2. märtsil 2015 ei olnud kohal

ühtegi Vabariigi Valimiskomisjoni liiget, kuigi RKVS § 601 lõike 2 järgi peab elektrooniliselt antud häälte lugemise juures viibima vähemalt pool komisjonide koosseisust, sealhulgas esimehed või aseesimehed. Logifailide kontrollimata jätmise tõttu valimispäeval ei saanud kaebaja olla veendunud elektroonilise hääletamise seaduslikkuses. Riigikogu valimise seadus ei näe ette elektrooniliselt antud häälte korduslugemist või tulemuste kindlakstegemist mõnel muul päeval kui valimispäeval ega ka tulemuse allkirjastamist päev hiljem, seda veel olukorras kui hääletamise serverid ja andmekandjad viidi esialgsest ruumist minema ja neid hoiti seadusega sätestamata tingimustes. 4. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 10. märtsi 2015. a otsusega nr 81 kaebuse RKVS § 69 lõike 3 alusel läbi vaatamata. Komisjoni hinnangul vastas kaebus RKVS § 68 nõuetele, kuna kaebaja vaidlustas elektroonilise hääletamise komisjoni toiminguid elektrooniliste häälte lugemisel. RKVS § 71 lõige 1 sätestab, et kui huvitatud isik leiab, et elektroonilise hääletamise komisjoni toiminguga rikutakse tema õigusi, võib ta esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile. Kaebaja osales 1. märtsil 2015 elektrooniliselt antud häälte lugemisel vaatlejana. Kaebaja leidis, et toimingute läbiviimisel ei järgitud seaduses sätestatud korda, kuid kaebusest ei nähtu kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist, nt seda, et tema häält ei arvestatud või et see loeti valesti. Riigikogu valimise seadus ei näe ette kaebuse esitamise võimalust avalikes huvides (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 1. detsembri 2005. a otsus asjas nr 3-4-1-35-05, punkt 10; 27. aprilli 2006. a otsus asjas nr 3-4-1-6-06, punkt 7; 12. märtsi 2013. a otsus asjas nr 3-4-1-6-13, punkt 20). Samuti on Riigikohus märkinud, et pelk hüpoteetiline võimalus, et keegi on valimisprotsessi käigus kaebaja hääletamist jälginud, tema häält muutnud või muul moel mõjutanud, nagu ka samasugune hüpoteetiline võimalus, et kaebaja antud elektrooniline hääl ei ole jõudnud selleks määratud kohta või ei ole vastu võetud, ei anna kaebuse rahuldamiseks alust isegi juhul, kui kaebaja ise elektrooniliselt hääletas (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 23. märtsi 2011. a otsus asjas nr 3-4-1-7-11, punkt 9). 5. 13. märtsil 2015 esitas V. Kruve Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale kaebuse Riigikohtule. 6. Vabariigi Valimiskomisjon edastas V. Kruve kaebuse Riigikohtule 16. märtsil 2015. Valimiskomisjon vaidles kaebusele vastu, jäi oma otsuses väljendatud seisukohtade juurde ja palus jätta kaebuse rahuldamata. KAEBAJA SEISUKOHT 7. Riigikohtule esitatud kaebuses palub V. Kruve tunnistada elektroonilise hääletamise tulemused täies ulatuses kehtetuks. Lisaks Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses väljendatud seisukohtadele leidis kaebaja, et ta on ühtlasi valimisõigusega kodanik ja seetõttu rikkus elektroonilise hääletamise komisjoni ka tema kui valija õigusi. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses määratles V. Kruve end kui vaatlejat ja sellena

käsitles teda ka Vabariigi Valimiskomisjon. Alles Riigikohtule esitatud kaebuses väidab V. Kruve ka enda kui valija õiguste rikkumist. Kolleegium saab kaebuse lahendamisel lähtuda üksnes sellest, kuidas kaebuse esitaja määratles ennast Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse esitamisel. Nimelt on Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse edasikaebamisel Riigikohtusse kaebemenetluse piirid määratletud Vabariigi Valimiskomisjoni põhjenduste ja resolutsiooniga. 9. Riigikogu valimise seadus seostab kaebuse esitamise õiguse kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisega ega näe ette avalikes huvides kaebuse esitamist. Nimelt võib RKVS § 71 järgi elektroonilise hääletamise komisjoni otsuse peale Vabariigi Valimiskomisjonile kaevata huvitatud isik, kui ta leiab, et elektroonilise hääletamise komisjoni toiminguga on rikutud tema õigusi. 10. V. Kruve ei ole Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses vaidlustanud enda õiguste rikkumist. Ta on vaatlejana vaidlustanud elektroonilise hääletamise komisjoni väidetavaid õiguserikkumisi. Seega on V. Kruve kaebus esitatud avalikes huvides ehk nn populaarkaebusena. Kuna Riigikogu valimise seadus ei võimalda avalikes huvides kaebuse esitamist, siis jättis Vabariigi Valimiskomisjon V. Kruve kaebuse RKVS § 69 lõike 3 alusel õigesti läbi vaatamata. 11. Eeltoodud põhjendustel ja tuginedes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 46 lõike 1 punktile 2, jääb kaebus, mille V. Kruve esitas Riigikohtule, rahuldamata. Priit Pikamäe, Saale Laos, Jüri Põld