3-2-1-152-14 · Riigikohus

Riigikohtunik Jaak Luige eriarvamus Riigikohtu 19. märtsi 2015. a otsusele kohtuasjas nr 3-2-

1-152-14

Leian, et ringkonnakohus ei ole otsuse tegemisel materiaalõigust vääralt kohaldanud ja

menetlusõiguse normi oluliselt rikkunud.

1. Hagiavalduse kohaselt purunes purjejahi teki vorm vedamise käigus haagisega üle kivide sõitmise

tagajärjel. Kindlustuse üldtingimuste (ÜU 20021) järgi on kindlustuskaitse kindlustusandja

kindlustuslepingu tingimustega piiritletud kohustus maksta kindlustusjuhtumi korral

kindlustushüvitist (ÜU 20021 p 5). Veosekindlustuse üldtingimuste (TC 20031) ja nende tingimuste

täiskaitse kindlustusriskide (TCT 20031) järgi on kindlustusjuhtumiks mh ka kindlustusobjekti

kahjustumine või hävimine kindlustusobjekti vedava vee- või maismaasõiduki kokkupõrke tagajärjel

mistahes välise objektiga, v.a vesi (TC p-d 7 ja 7.4 ning TCT 20031 p 1.4). Seega peab hageja

kindlustushüvitise saamiseks tõendama, et kindlustusobjekti (purjejahi vormi) vedamisel sõideti üle

kivide ning et selle kokkupõrke tagajärjel purjejahi vorm purunes.

2. Kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud, kui kohus on otsuse tegemisel hinnanud seadusest

juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt (TsMS § 436 lg 1 ja § 232 lg 1).

Maakohus märgib otsuse põhjendustes, et kostja asjatundjate arvamuse järgi võis purjejahi vorm

puruneda peamiselt paindekoormuse tõttu, kuid purustavat paindekoormust vedamisel tekkida ei saa

ning paindekoormusega purustuste tekkimise viis pidi olema muu, nt tungrauaga lõhkumine.

Nimetatud arvamus põhineb sündmuskoha ja kahjustatud vormi uuringute ning tehniliste katsete

tulemustel. Tuginevalt hageja asjatundjate kahtlustustele ei pidanud aga maakohus seda arvamust

purjejahi vormi purunemise põhjuste hindamisel adekvaatseks tõendiks! Siinkohal nõustun

kolleegiumi otsuses rõhutatuga, et menetlusõiguse normi olulise rikkumise korral peab

ringkonnakohus maakohtu lahendi tühistama omal algatusel sõltumata sellest, kas pooled on sellele

tuginenud.

3. VÕS § 423 lg 2 järgi on kindlustusrisk oht, mille vastu kindlustatakse. Kui käsitada kindlustusriski

realiseerumist põhjuse ja tagajärje protsessina (sündmusena), siis ilmneb, et kindlustusobjekt on

kindlustatud kahjustumise või hävimise ohu vastu (TC 20031 p-d 7 ja 7.4). Selle ohu realiseerumise

üheks põhjuseks võib olla kindlustusobjekti vedava sõiduki kokkupõrge mistahes välise objektiga,

v.a vesi (TCT 20031 p 1.4). Seega võib küll haagisega üle kivide sõitmist nimetata kokkupõrkeks,

kuid seaduse järgi on kindlustusrisk realiseerunud üksnes juhul, kui see kokkupõrge põhjustas

purjejahi vormi kahjustumise. Purjejahi vorm võis ju olla purunenud või lõhutud enne vedamist.

4. Minu arvates on lahendatavas asjas õiguslike ja faktiliste asjaolude käsitlused süsteemitud, mõisted

ebamäärased ning põhjendused vastuolulised. Nii leidis ringkonnakohus, et üle kivide sõitnud

sõidukil kahjustuste puudumise tõttu ei ole tegemist kokkupõrkega kindlustuslepingu mõttes. Ilmselt

tahtis kohus öelda, et sõidukil kahjustuste puudumine tõendab, et üle kivide ei ole sõidetud, mistõttu

ei saanud purjejahi vorm ka sel põhjusel puruneda. Tautoloogiline on ringkonnakohtu lause, et kui

pidada kirjeldatud juhtumit kindlustusjuhtumiks, ei ole selle toimumine tõendatud. Asjaolude

tuvastatuse konteksti arvestades tahtis ringkonnakohus väita, et kui asuda seisukohale, et üle kivide

sõideti, ei ole sel põhjusel purjejahi vormi purunemine tõendatud.

Alusetu on kolleegiumi juhis, et asja uuel arutamisel saab ringkonnakohtus võtta seisukoha, kas

purjejahi vormi kahjustumine hageja väidetud viisil oli välistatud või vähetõenäoline, st siiski

võimalik. Ringkonnakohus on järeldust, et purjejahi vormi kahjustumine hageja kirjeldatud

asjaoludel ei olnud tehniliselt võimalik, ammendavalt ja igati korrektselt põhjendanud. Tuvastatu

kontekstis on alusetu ka kolleegiumi etteheide, et ringkonnakohus ei ole tunnistaja V. Kalme ütlusi

otsuses üldse käsitlenud. Ringkonnakohus on ju otsuses märkinud, et kuna purjejahi vormi

purunemine hageja kirjeldatud ajal ja asjaoludel ei olnud tehniliselt võimalik, ei ole muudel asja

kohta esitatud kaudsetel tõenditel vaidluse lahendamisel tähtsust.

5. Kolleegium arvates on asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtul võimalik tuvastada, et

kindlustusjuhtumi põhjustas kindlustusvõtja poolne kohustuse rikkumine (nt veose puudulik

vedamiseks ettevalmistamine või laadimine). Kui purjejahi vormi kahjustumine hageja kirjeldatud

viisil on tehniliselt välistatud, on purjejahi vormi kahjustumise tuvastamine kindlustusvõtja poolse

kohustuste rikkumise tõttu mõeldav üksnes juhul, kui kohus teeb hagejale ja tunnistajale ettepaneku

tunnistada, et nad on purjejahi vormi purunemise asjaolude kohta kohtule valetanud, mistõttu võib

hageja esitada nende asjaolude kohta usutavama legendi. Lõpetuseks leian, et tõendeid seadusest

juhindudes hinnates ja materiaalõigust õigesti kohaldades puudub hagi rahuldamiseks alus.

Jaak Luik