3-1-1-18-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-18-15

Määruse kuupäev

16. märts 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg ja Saale Laos

Kohtuasi

Jevgeni Zahharovi karistuse täitmisele pööramine KarS § 69

lg 6 alusel

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 27. novembri 2014. a määrus asjas

nr 1-13-5216

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jevgeni Zahharovi kaitsja vandeadvokaat Jaan Tedder,

määruskaebus

Teised

määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri

abi Veera Kremez

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

4. märts 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 27. novembri 2014. a määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Tedder määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi

eest makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 24 (kakskümmend neli) eurot, sh käibemaks 4

eurot.

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Jevgeni Zahharovilt Eesti

Vabariigi kasuks välja 24 (kakskümmend neli) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 16. oktoobri 2013. a otsusega tunnistati Jevgeni Zahharov süüdi ja teda karistati

karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 4 järgi ning talle mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel

liitkaristuseks vangistus 7 kuuks. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendas maakohus mõistetud

vangistuse 420 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määras kohus 1 aasta ja 6

kuud.

2. 31. juulil 2014 esitas kriminaalhooldusametnik Harju Maakohtule erakorralise ettekande, milles

taotles J. Zahharovi vangistuse täitmisele pööramist. Ettekandes põhjendati taotlust sellega, et

süüdimõistetu hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ega ilmu korrapäraselt registreerimisele.

3. Harju Maakohtu 3. novembri 2014. määrusega pöörati J. Zahharovile sama kohtu 16. oktoobri

2013. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa - 4 kuud ja 21 päeva vangistust - KarS

§ 69 lg 6 alusel täitmisele. Kohus luges J. Zahharovi karistuse kandmise alguseks 24. oktoobri

2014. Maakohus leidis, et J. Zahharovi vangistuse ärakandmata osa tuleb pöörata täitmisele, sest

süüdimõistetu rikkus kriminaalhoolduse tingimusi tahtlikult. Kohtuotsusega mõistetud 420

töötunnist on J. Zahharov ära teinud 137 tundi, kusjuures viimati tegi ta üldkasulikku tööd

6. juunil 2014. Alates 2014. a aprillikuust ei ole kriminaalhooldusalune järginud

registreerimiskohustust. Kriminaalhooldusametnikul ei õnnestunud J. Zahharoviga ühendust

saada ka telefoni teel ja J. Zahharov ise ilmumata jäämise põhjusi ei teatanud. J. Zahharov ei

ilmunud ka kohtuistungile, mistõttu oli kohus sunnitud ta tagaotsitavaks kuulutama.

4. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse J. Zahharov, kes taotles maakohtu määruse

tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 27. novembri 2014. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja

määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et kuna kohtuistungile mitteilmumine ei

kujuta endast KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõuete või kohustuste rikkumist, ei saa see olla ka

karistuse täitmisele pööramise alus. Seetõttu on asjakohatu nii maakohtu poolt J. Zahharovi

mitteilmumise kohta märgitu kui ka sellega seonduvad määruskaebuse esitaja väited. Samas on

J. Zahharov tahtlikult eiranud üldkasuliku töö tegemise kohustust ja nõuet ilmuda

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.

Sellest tulenevalt pööras maakohus karistuse õigustatult täitmisele. Registreerimisnõude ja

üldkasuliku töö tegemise kohustuse rikkumist ei eita ka J. Zahharov, esitades aga rikkumiste

põhjendusena väite, et rahaliste probleemide tõttu ning tütre heaolu kindlustamiseks tööd otsides

kaotas ta ajataju. Ringkonnakohus märkis, et selline paljasõnaline väide ei anna alust

registreerimisnõude ja üldkasuliku töö tegemise kohustuse tahtlikku rikkumist eitada. Ühtlasi

puuduvad tõendid selle kohta, et J. Zahharovil ei olnud võimalik üldkasulikku tööd teha ja

registreerimisnõuet täita seetõttu, et ta käis tööl. Kontrollnõuete täitmist ja üldkasuliku töö

tegemist takistavate probleemide ja küsimuste tekkimisel oleks J. Zahharov võinud pöörduda abi

ja selgituste saamiseks kriminaalhooldaja poole. Seda J. Zahharov aga ei teinud, vaid oli

kriminaalhooldaja jaoks kättesaamatu. Katseaja tingimuste rikkumine oli nii ulatuslik, et sellele ei

saa reageerida katseaja pikendamise ega lisakohustuste panemisega, vaid mõistetud karistus tuleb

täitmisele pöörata.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse J. Zahharovi kaitsja vandeadvokaat

Jaan Tedder, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kohtuasja saatmist uueks

arutamiseks samale ringkonnakohtule. Kaitsja põhjendab oma taotlust sellega, et kohtud

lahendasid asja formaalselt ega arvestanud, et J. Zahharov jäi maakohtu istungile ilmumata, kuna

viibis samal ajal ravil. Karistuse täitmisele pööramine jätab sisuliselt elatusallikata J. Zahharovi

tütre. J. Zahharov kinnitab, et ta ei ole tööpõlgur, narkomaan ega alkoholi kuritarvitaja. Ta

kinnitab, et on olnud kriminaalhooldajale alati kättesaadav ja tema eesmärk ei olnud karistuse

kandmisest kõrvale hoida. Ühiskondlikult kasulik töö on võimalik ära teha kohtuotsuses määratud

tähtajaks. J. Zahharov leiab, et tema poolt tahtmatult toime pandud rikkumine ei ole nii suur, et

välistaks katseaja pikendamise ja lisakohustuste panemise.

7. Vastuses määruskaebusele taotleb prokuratuur selle rahuldamata jätmist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Riigikohus annab esmalt hinnangu, kas kohtud kohaldasid enne 1. jaanuari 2015 kehtinud KarS

§ 69 lg 6 vana redaktsiooni (§ 69 lg 6 v.r) õigesti (I). Järgnevalt selgitab kolleegium, millistel

juhtudel on kohaldatav 1. jaanuaril 2015 jõustunud KarS § 69 lg 6 uus redaktsioon (§ 69 lg 6 u.r)

ja miks ei saa sellest sättest juhinduda praeguses asjas. Seejuures käsitleb kolleegium eraldi KarS

§ 69 lg 6 u.r esimese lause (II) ja teise lause (III) ajalist ja isikulist kehtivust. Lõpuks võtab

kolleegium kokku määruskaebemenetluse tulemuse ja lahendab kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse

(IV).

I

9. Sel ajal, kui J. Zahharov pani toime erakorralises ettekandes märgitud rikkumised, kehtis KarS

§ 69 lg 6 v.r esimene lause järgmises sõnastuses: "Kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab

üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud

kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel

pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele." Riigikohus on

varem leidnud, et viidatud sätte kohaldamisel on täitmiskohtunikul ulatuslik kaalutlusõigus.

Täitmiskohtunik peab kõigepealt tuvastama, kas esinevad KarS § 69 lg 6 kohaldamise eeldused.

Lisaks faktiliste asjaolude tuvastamisele peab täitmiskohtunik valima sobiva õigusliku tagajärje:

kas pöörata vangistus täitmisele või mitte. (Vt Riigikohtu üldkogu 30. aprilli 2013. a otsus asjas

nr 3-1-1-5-13, p 33.)

10. Kohtud tuvastasid, et J. Zahharov hoidis üldkasulikust tööst kõrvale ja rikkus KarS § 75 lg 1 p-s 2

sätestatud

kontrollnõuet

ilmuda

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Kohtute põhjendused selle kohta, miks need

rikkumised tingivad J. Zahharovi vangistuse täitmisele pööramise, on asjakohased ja piisavad

ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohtud tegid KarS § 69 lg 6 v.r esimese lause

kohaldamisel kaalutlusvea.

II

11. 1. jaanuaril 2015, s.o pärast käesolevas asjas ringkonnakohtu määruse tegemist, jõustus KarS § 69

lg 6 u.r, mille esimene lause sätestab järgmist: "Kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei

järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda

kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva

seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva

paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud

aresti või vangistuse täitmisele."

12. Kolleegiumi hinnangul võib ette tulla rikkumisi, mille puhul KarS § 69 lg 6 v.r esimese lause järgi

olnuks kohane ja proportsionaalne meede süüdimõistetu karistus täitmisele pöörata, sama sätte

uue redaktsiooni järgi tuleks aga eelistada mõnd leebemat õiguslikku tagajärge, nt määrata

süüdlasele lisakohustusi. Järelikult on KarS § 69 lg 6 u.r esimene lause teatud juhtudel

süüdimõistetu jaoks leebem kui KarS § 69 lg 6 v.r esimene lause. Seetõttu tuleb järgnevalt

selgitada, kas KarS § 69 lg 6 u.r esimene lause on kohaldatav ka selliste isikute puhul (nagu

J. Zahharov), kes hoidsid üldkasulikust tööst kõrvale, ei järginud kontrollnõudeid või ei täitnud

neile pandud kohustusi enne 1. jaanuari 2015.

13. Karistusseaduse ajalist kehtivust reguleerib KarS § 5. Selle paragrahvi teine lõige sätestab, et

seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku

olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega

karistatud (lause 1). Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või

lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega

mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele

(lause 2). Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud

karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik

vangistusest (lause 3).

14. KarS § 5 lg 2 esimese lause kohaselt on isiku olukorda leevendaval seadusel tagasiulatuv jõud

üksnes isiku suhtes, keda ei ole jõustunud kohtuotsusega karistatud. KarS § 69 lg-t 6 kohaldatakse

aga vaid selliste isikute suhtes, kelle karistamise kohta tehtud otsus on jõustunud. Järelikult KarS

§ 5 lg 2 esimese lause alusel leebema karistusseaduse tagasiulatuv jõud KarS § 69 lg 6 esimeses

lauses nimetatud isikutele ei laiene.

15. KarS § 5 lg 2 teine lause näeb ette karistusseaduse tagasiulatuva kohaldamise muu hulgas ka

isikute suhtes, kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellise

isikuna on käsitatav ka KarS § 69 lg 6 esimeses lauses nimetatud süüdlane, kelle vangistus

üldkasulikust tööst kõrvalehoidumise, kontrollnõuete täitmata jätmise või kohtu pandud

kohustuste rikkumise tõttu täitmisele pööratakse. KarS § 5 lg 2 teise lause kohaselt ei ole

tagasiulatuvat jõudu aga mitte igasugusel isiku olukorda leevendaval seadusel, vaid üksnes

seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust. Teo

karistatavuse välistab seadus, mis tunnistab süüteokoosseisu kehtetuks või muudab seda nii, et

tegu sellele enam ei vasta, ja seda olukorras, kus ühtlasi puudub ka mõni muu süüteokoosseis,

millele tegu pärast algse koosseisu kehtetustamist või muutmist vastaks. Samuti võib olla

tegemist karistusseadustiku üldosas või süüteokoosseisu blanketset tunnust sisustavas normis

tehtud muudatusega, mille tulemusena muutub varem süüteona karistatav tegu mittekaristatavaks.

Seadusena, mis välistab karistamise vangistusega, peetakse KarS § 5 lg 2 teises lauses silmas

seadusemuudatust, mille tagajärjel ei saa süüteo eest, mis varem oli karistatav vangistusega, enam

vangistust mõista. Sellise olukorraga on tegemist eeskätt juhul, kui kuriteona karistatav tegu

muudetakse väärteoks või kui varem vangistusega karistatav tegu jääb karistatavaks kuriteona,

mille eest on põhikaristusena ette nähtud üksnes rahaline karistus. Seadusena, mis lühendab

vangistust, tuleb KarS § 5 lg 2 kontekstis mõista seadust, mis alandab teo eest ette nähtud

vangistuse ülemmäära. Sellist järeldust kinnitab KarS § 5 lg 2 kolmas lause, mis näeb ette

karistuse vähendamise uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani.

Osutatud õigusjärelmit on võimalik kohaldada vaid teole vastava karistuse ülemmäära

langetamisel, mitte muudel juhtudel.

16. Seega kui tegu, mille eest isikule vangistus mõisteti, ei ole enam (vangistusega) karistatav, ei saa

süüdlase vangistust KarS § 5 lg 2 teisest lausest tulenevalt ka KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele

pöörata, ehkki osutatud sättes nimetatud karistuse täitmisele pööramise eeldused on täidetud.

Samuti ei tohi KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele pööratava vangistuse kestus koos vangistuse osaga,

mis kanti üldkasuliku töö vormis, ületada vangistust, mis vastab pärast süüdimõistva kohtuotsuse

jõustumist kehtima hakanud seadusega samasuguse teo eest ette nähtud vangistuse ülemmäärale.

17. 1. jaanuaril 2015 kehtima hakanud KarS § 69 lg 6 ei välista ühegi teo karistatavust, karistamist

vangistusega ega lühenda KarS § 5 lg 2 teise lause mõttes vangistust. Sellest tulenevalt ei ole

KarS § 69 lg 6 u.r esimesel lausel tagasiulatuvat jõudu ka KarS § 5 lg 2 teise lause kohaselt. KarS

§ 5 lg 2 reguleerib teo karistatavust või süüteo toimepanemise karistusliku iseloomuga õiguslikke

järelmeid ette nägeva seaduse tagasiulatuvat jõudu. KarS § 69 lg 6 esimene lause ei sätesta teo

karistatavuse eeldusi ega süüteo vahetuid õiguslikke tagajärgi. Selle normi teokoosseisu

moodustab üldkasulikust tööst kõrvalehoidmine või kontrollnõuete või kohtu pandud kohustuste

täitmata jätmine. Seega KarS § 69 lg 6 u.r esimese lause kehtestamisega tehtud muudatusele KarS

§ 5 lg 2 tagasiulatuvat jõudu ei omista. KarS § 5 lg-s 2 nimetamata juhtudel karistusseadusel

tagasiulatuvat jõudu ei ole.

18. KarS § 69 lg 6 u.r esimene lause on kohaldatav üksnes siis, kui süüdlane on hoidnud

üldkasulikust tööst kõrvale, eiranud kontrollnõudeid või jätnud täitmata talle pandud

kohustused 1. jaanuaril 2015 või hiljem. Kui samasugune rikkumine leidis aset aga

enne 2015. aastat, tuleb rikkumise õiguslike tagajärgede kindlaksmääramisel juhinduda KarS § 69

lg 6 v.r esimesest lausest. Seda ka juhul, kui kriminaalhooldaja koostab erakorralise ettekande või

kohus vaatab seda läbi aastal 2015 või hiljem.

19. Eelnevast järeldub, et J. Zahharovi puhul ei ole KarS § 69 lg 6 u.r esimene lause kohaldatav, sest

ta hoidis üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ja rikkus registreerimiskohustust aastal 2014. Seega

puudub praeguses asjas ka alus kaaluda, kas J. Zahharovi suhtes võiks vangistuse täitmisele

pööramise asemel piirduda hoiatuse, lisakohustuste paneku või töö tegemise tähtaja

pikendamisega.

III

20. KarS § 69 lg 6 v.r teine lause sätestas, et aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse

karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe

päeva aresti või vangistusega. Sellest normist juhindusid J. Zahharovi tehtud üldkasulikku tööd

kantud vangistuseks ümber arvestades ka maakohus ja ringkonnakohus. KarS § 69 lg 6 u.r teine

lause näeb aga ette, et aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks

süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Seega

vajab lahendamist küsimus, kas osutatud säte on tagasiulatuvalt kohaldatav ka praeguses asjas, ja

üldisemalt see, millistel juhtudel peab kohus varem üldkasuliku tööga asendatud vangistust või

aresti täitmisele pöörates kantud karistuse arvestamisel juhinduma KarS § 69 lg 6 v.r teisest

lausest, millistel juhtudel aga KarS § 69 lg 6 u.r teisest lausest.

21. KarS § 69 lg 6 u.r teine lause puudutab üksnes isikuid, kelle karistamise kohta on jõustunud otsus.

Ühtlasi ei välista KarS § 69 lg 6 u.r teine lause ühegi teo karistatavust, karistamist vangistusega

ega lühenda KarS § 5 lg 2 teise lause mõttes vangistust. Seega samadel põhjustel nagu KarS § 69

lg 6 u.r esimene lause, ei ole ka lõike teise lause uus redaktsioon kohaldatav nende süüdlaste

suhtes, kes hoidsid üldkasulikust tööst kõrvale või rikkusid kontrollnõudeid või kohtu määratud

kohustusi enne 1. jaanuari 2015 (vt käesoleva määruse punktid 13-18). Seega ei mõjuta KarS § 69

lg 6 u.r jõustumine ka kohtute järeldust selle kohta, milline osa J. Zahharovi vangistusest tuleb

tema tehtud üldkasuliku töö arvel kantuks lugeda.

22. Seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks märgib kolleegium täiendavalt järgmist. Üldkasuliku

tööga asendatud vangistuse täitmisele pööramisel saab KarS § 69 lg 6 u.r teises lauses toodud

vangistuse ja üldkasuliku töö asendussuhtest (1 : 1) lähtuda vaid juhul, kui tegemist on

süüdlasega, kelle vangistus või arest asendati üldkasuliku tööga 1. jaanuaril 2015 jõustunud KarS

§ 69 lg 1 redaktsiooni alusel. Seega kui süüdlasele mõistetud vangistus on asendatud üldkasuliku

tööga enne 1. jaanuari 2015 jõustunud kohtulahendiga, ei saa vangistuse täitmisele pööramisel

lähtuda KarS § 69 lg 6 u.r teises lauses toodud asendussuhtest isegi siis, kui süüdlane hoidus

üldkasulikust tööst kõrvale, rikkus kontrollnõudeid või kohtu määratud kohustusi aastal 2015 või

hiljem. Sellist järeldust põhistab kolleegium järgmiselt.

23. 1. jaanuaril 2015 KarS § 69 lg 6 teises lauses tehtud muudatus on seotud samal ajal paragrahvi

esimeses lõikes tehtud muudatusega. Nimelt nägi KarS § 69 lg 1 enne 1. jaanuari 2015 ette, et

aresti või vangistust üldkasuliku tööga asendades vastab ühele päevale arestile või vangistusele

kaks tundi üldkasulikku tööd. Alates 1. jaanuarist 2015 kehtiva KarS § 69 lg 1 redaktsiooni

kohaselt vastab aga ühele päevale arestile või vangistusele üks tund üldkasulikku tööd. Seega

lähtub KarS § 69 lg 6 teises lauses tehtud muudatus paragrahvi esimeses lõikes tehtud

muudatusest. Selle eesmärk on tagada, et vangistuse täitmisele pööramisel arvestataks süüdlase

tehtud üldkasulik töö kantud vangistuseks sama asendussuhte alusel, millest lähtudes on isikule

mõistetud vangistus üldkasuliku tööga asendatud.

24. Isik, keda karistati vangistusega ja kelle vangistus asendati üldkasuliku tööga enne 1. jaanuari

2015 jõustunud kohtulahendiga, peab üldkasuliku töö täies mahus ära tegema. Tal ei ole õigust

nõuda 2015. a alguseks tegemata töötundide arvu vähendamist põhjusel, et 1. jaanuaril 2015

jõustunud KarS § 69 lg 1 redaktsiooni kohaselt vastab ühele vangistuspäevale varasema kahe

tunni asemel üks tund üldkasulikku tööd. Selline järeldus tuleneb KarS § 5 lg-st 2, mille kohaselt

on pärast süüteo toimepanemist jõustunud karistusseadusel juba süüdimõistetud isiku suhtes

tagasiulatuv jõud üksnes juhul, kui see seadus välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega

või lühendab vangistust. KarS § 69 lg 1 uues redaktsioonis ette nähtud asendusmäära muudatus ei

ole käsitatav ühegi KarS § 5 lg 2 teises lauses nimetatud juhtumina.

25. See, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, ei saa tuua kaasa tema soodsamat kohtlemist võrreldes nende üldkasulikku

tööd tegevate isikutega, kes täidavad oma kohustusi nõuetekohaselt. Järelikult tuleb ka KarS § 69

lg 6 alusel vangistuse täitmisele pööramisel võtta kantud karistuse kestuse arvestamisel aluseks

sama vangistuspäevade ja töötundide suhe, millest lähtudes on jõustunud kohtulahendis vangistus

üldkasuliku tööga asendatud. Vastasel korral tekiks näiteks situatsioon, kus isik, kes on vähemalt

poole talle enne 2015. aastat mõistetud üldkasuliku töö tundidest ära teinud, vabaneks ülejäänud

töökohustusest tänu sellele, et ta hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, rikub kontrollnõudeid või ei

täida talle pandud kohustusi. See ei ole KarS § 69 lg 6 teises lauses tehtud muudatuse mõte.

26. Seda, et KarS § 69 lg 6 u.r teine lause ei ole kohaldatav isikute suhtes, kellele on üldkasulik töö

mõistetud enne 1. jaanuari 2015 jõustunud kohtulahendiga, kinnitab ka KarS § 69 lg 7. Osutatud

sätte esimene lause näeb ette, et kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue

kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö

tegemata osa sama paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Juhul kui asuda seisukohale, et

alates 1. jaanuarist 2015 tuleb üldkasuliku töö vangistusega asendamisel võtta aluseks KarS § 69

lg 6 u.r teine lause ka siis, kui üldkasulik töö on mõistetud enne 1. jaanuari 2015 jõustunud

kohtulahendiga, tekiks KarS § 69 lg 7 kohaldamisel vastuolu KarS § 5 lg-ga 3. Nimelt võiks KarS

§ 69 lg 7 esimese lause alusel kindlaksmääratav vangistus osutuda pikemaks kui isikule algul

mõistetud vangistus, mis üldkasuliku tööga asendati. Isegi juhul, kui süüdlane on teinud piisavalt

töötunde, et tema vangistus võrreldes esialgu mõistetuga ei pikeneks, oleks KarS § 69 lg 6 u.r

teises lauses ette nähtud asendusmäära kohaldamine süüdimõistetule ebasoodus. Seda seetõttu, et

osutatud sätte kohaldamisel vastaks tema poolt tegemata üldkasuliku töö osale kaks korda pikem

vangistus kui selle asendussuhte puhul, millest lähtuvalt on tema vangistus üldkasuliku tööga

asendatud. Käesolevas punktis märgitu räägib samuti selle kasuks, et KarS § 69 lg 6 kohaldamisel

tuleb üldkasuliku töö vangistuseks arvestamisel lähtuda samast asendussuhtest, millest lähtudes

on isikule mõistetud vangistus üldkasuliku tööga asendatud.

27. Kolleegium leiab, et vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga muutub vangistuspäevade ja

töötundide asendussuhe, millest kohus üldkasuliku töö mahtu määrates lähtub, asenduskaristuse

mõistmise kohta tehtud otsustuse osaks. Seetõttu peab kohus samast asendussuhtest lähtuma ka

hiljem, mh vangistuse täitmisele pööramisel. Pärast üldkasuliku töö mõistmise kohta tehtud

kohtulahendi jõustumist kehtestatud uut ja isikule soodsamat asendussuhet saaks kohus isiku

suhtes kohaldada vaid siis, kui seadus näeks ette, et sellisel muudatusel on tagasiulatuv jõud ka

nende isikute suhtes, keda on jõustunud otsusega karistatud. Kehtivas õiguses see aga nii ei ole.

28. Samas on KarS § 69 lg 1 ja lg 6 teise lause praegu kehtiv redaktsioon kohaldatav nende isikute

puhul, kelle süüdimõistmine on küll jõustunud enne 1. jaanuari 2015, kuid kelle vangistus

asendatakse

KarS

§

lg

neljanda

lause

kohaselt

üldkasuliku

tööga

alles

pärast 1. jaanuari 2015.

IV

29. Käesoleva määruse punktides 9-21 toodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 361

lg 1 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 27. novembri 2014. a

määruse muutmata ja J. Zahharovi kaitsja määruskaebuse rahuldamata.

30. Kaitsja esitas 15. detsembril 2014 Riigikohtule taotluse määrata tema poolt J. Zahharovile

määruskaebemenetluses osutatud õigusabi eest OÜ-le Advokaadibüroo Tedder riigi õigusabi

tasu 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal õigusabi osutamiseks

kokku 4 pooltundi. Kolleegium leiab, et taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 22 lg 7 esimene lause näeb ette, et riigi õigusabi andmise otsustanud kohus,

uurimisasutus või prokuratuur kontrollib advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning

määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja,

riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest

advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud

hüvitamisele kuuluvad kulud. J. Zahharovi kaitsja taotluses esitatud ajakulu arvestusega ei saa

nõustuda ja kaitsjale kindlaksmääratavat tasu tuleb taotletavaga võrreldes vähendada.

J. Zahharovi kaitsja määruskaebuse esemeks on õiguslikult lihtne küsimus ja määruskaebuses

puudub sisuline õiguslik analüüs. Määruskaebuses on valdavalt üksnes vahendatud J. Zahharovi

väiteid, mitte esitatud kaitsja enda käsitlust. Seda arvestades ei saa määruskaebuse koostamise ja

esitamise põhjendatud ajakuluks lugeda rohkem kui pool tundi. Advokatuuri juhatuse otsuse

"Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad

ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" (1. novembril 2014

jõustunud redaktsioonis) punkt 23 sätestab, et määratud kaitsja tasu määruskaebuse esitamise eest

on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 120 eurot. Sama korra punkt 2

näeb ette, et kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille

pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega

seonduvatele kuludele käibemaks. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes RÕS § 23 lg-st 1, § 22 lg-

st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse otsuse punktidest 2 ja 23, määrab kolleegium

J. Zahharovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstavaks tasuks 24 eurot

(sh käibemaks 4 eurot). KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb see menetluskulu J. Zahharovilt riigi kasuks

välja mõista.

Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg, Saale Laos

/allkirjastatud digitaalselt/