3-4-1-4-15 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-4-15

Otsuse kuupäev

12. märts 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Indrek Koolmeister ja Ivo

Pilving

Kohtuasi

Olga Wolfi kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 3. märtsi

2015. a otsuse nr 80 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Olga Wolf (kaebaja) pöördus 24. veebruaril 2015 e-kirjaga Vabariigi Valimiskomisjoni (VVK)

väites, et tal ei ole võimalik Riigikogu valimistel osaleda, kuna tema elektrooniline süsteem on

blokeeritud ja jaoskonnas ei saa ta hääletada, kuna tal ei ole elukoha registreeringut. Kaebaja palus

VVK-l olukorda uurida ja anda kaebusele vastus.

2. Vabariigi Valimiskomisjon vastas kaebajale 27. veebruaril 2015 e-kirjaga, selgitades, et kaebaja on

kantud valijate nimekirja kohaliku omavalitsuse täpsusega ja seda, millises valimisjaoskonnas ta

hääletada saab.

3. Kaebaja saatis 28. veebruaril 2015 VVK-le e-kirja, milles väljendas rahulolematust sellega, et talle

oli vastanud VVK ametnik, mitte esimees, kellele ta oli oma kirja suunanud. Lisaks väitis ta, et tema

eelmist e-kirja tuleb käsitada kaebusena.

4. VVK esimees vastas kaebajale 1. märtsil 2015 e-kirjaga, milles selgitas, et kohaliku omavalitsuse

täpsusega rahvastikuregistrisse kantud isikutele ei saadeta valijakaarti ja seda, kus, millal ja millise

ringkonna kandidaatide poolt ta hääletada saab.

5. Kaebaja esitas 1. märtsil 2015 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, paludes mitte arvestada

elektroonilisi hääli ja need tühistada. Kaebaja ei saanud e-hääletada, sest tema kasutatav Windows XP

operatsioonisüsteem oli blokeeritud. Teades, et inimene ei tule jaoskonda hääletama ja blokeerides

elektroonilise hääletamise, kasutab Narva võim nende isikute hääli. Samuti palus kaebaja uurida oma

vallandamist riigiettevõttes 2008. aastal ja korteriomandi äravõtmist 2011. aastal.

6. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 3. märtsi 2015. a otsusega nr 80 O. Wolfi kaebuse läbi vaatamata.

See, et kaebaja ei saanud hääletada valijarakenduse seadistuse tõttu, võib rikkuda kaebaja

hääletamisõigust, seega on tal õigus esitada kaebus elektroonilise hääletamise ebaõnnestumise tõttu.

Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 71 lõike 1 järgi esitatakse kaebus elektroonilise hääletamise

komisjoni toimingu peale VVK-le. Sama paragrahvi lõike 3 järgi tuleb kaebus esitada vaidlustatava

toimingu tegemisest alates kolme päeva jooksul. Elektrooniline hääletamine lõppes 25. märtsil 2015.

O. Wolf esitas kaebuse 1. märtsil 2015, seega pärast kolmepäevase kaebetähtaja möödumist. Kaebaja

pöördumised VVK poole e-kirjaga 24. ja 28. veebruaril 2015 ei sisaldanud sellist taotlust, mida

saanuks käsitleda kaebusena RKVS § 68 mõttes. RKVS § 69 lõike 3 alusel võib kaebuse jätta läbi

vaatamata, kui see on esitatud §-s 71 ette nähtud korda rikkudes. Muude kaebuses kirjeldatud

õiguslike vaidluste lahendamine ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses. VVK selgitas

täiendavalt, kuidas otsustakse valijarakenduse erinevatele operatsioonisüsteemidele loomine ja et

toetatavatest operatsioonisüsteemidest teavitati elektroonilise hääletamise veebilehel.

KAEBAJA SEISUKOHAD

7. O. Wolf esitas 5. märtsil 2015 VVK otsuse peale kaebuse, paludes mitte arvestada elektroonilisi

hääli ja tühistada need, paludes eraldi tühistada hääled Narva linnas.

8. Kaebus VVK-le häälte tühistamiseks oli esitatud enne elektrooniliselt antud häälte lugemist

(1. märtsil 2015 kell 15.01), mis algab valimispäeval kell 19. Juba 24. veebruaril 2015 saadetud e-

kirjas esitati kaebus arvuti hääletamiseks blokeerimise peale. Seadus ei täpsusta, mida tuleb mõista

päeva all kolmapäevase kaebetähtaja puhul, samas kui VVK-s kaebuse läbivaatamise tähtaja puhul

on sätestatud, et tähtaega arvestatakse tööpäevades.

9. Valijate võrdseid võimalusi rikuti, kuna elektrooniliselt said hääletada need arvutikasutajad, kellel

on uued operatsioonisüsteemid. Kaebaja ei saanud jaoskonnas hääletada, kuna tema elukoht ei ole

rahvastikuregistris registreeritud. VVK ei menetlenud 24. veebruaril 2015 saadetud e-kirja

asjakohaselt.

10. VVK edastas O. Wolfi kaebuse Riigikohtule 6. märtsil 2015 kirjaga nr 22-8/15-1/4.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Esmalt kontrollib kolleegium, kas O. Wolf esitas kaebuse VVK-le tähtaegselt.

12. RKVS § 71 lõike 1 alusel võib huvitatud isik, kui ta leiab, et elektroonilise hääletamise komisjoni

toiminguga rikutakse tema õigusi, esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile. Sama paragrahvi

lõige 3 sätestab, et kaebus elektroonilise hääletamise komisjoni toimingu peale esitatakse Vabariigi

Valimiskomisjonile selle paragrahvi lõikes 1 ettenähtud toimingu tegemisest alates kolme päeva

jooksul.

13. Kolleegium leiab, et toiminguks, mida kaebaja vaidlustab, oli see, et ta ei saanud valijarakenduse

tehnilise lahenduse tõttu elektrooniliselt hääletada. RKVS § 38 lõike 2 järgi toimub elektrooniline

hääletamine kümnendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva. Riigikogu korralised

valimised toimuvad põhiseaduse § 60 lõike 3 kohaselt märtsikuu esimesel pühapäeval, mis praegusel

aastal oli 1. märtsil. Seega lõppes elektrooniline hääletamine 25. veebruaril 2015. Järelikult lõppes ka

vaidlustatud toiming 25. veebruaril 2015. Kui seadus ei ole täpsustanud, kas tegu on kalendri- või

tööpäevaga, tuleb lähtuda päeva tavakeelelisest tähendusest ehk kalendripäevast (vrd Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. märtsi 2015. a otsus nr 3-4-1-49-14, punkt 35). Seega

tuleb kaebus esitada kolme kalendripäeva jooksul vaidlustatavast toimingust. Järelikult möödus

kaebetähtaeg vaidlusaluse toimingu vaidlustamiseks 28. veebruaril 2015.

14. Ebaõiged on kaebaja väited, et kaebus on tähtaegne, kuna see esitati 1. märtsil 2015 enne

elektroonilise häälte lugemise algust ja nende kohta otsuse tegemist ning et kaebus esitati juba

24. veebruaril 2015 e-kirjaga enne elektroonilise hääletamise lõppu. Kaebaja ei vaidlusta

elektrooniliste häälte lugemist ega elektrooniliste häälte kohta tehtavat otsust, vaid elektroonilise

hääletamise korraldust.

15. Kaebaja 24. veebruaril 2015 saadetud e-kiri ei olnud kaebus RKVS tähenduses. RKVS § 69

lõige 1 sätestab kaebuse kohustuslikud elemendid, lõige 2 näeb ette allkirja nõude. 24. veebruari

2015. a e-kiri oli selgitustaotlus märgukirjale ja selgitustaotluse vastamise ning kollektiivse

pöördumise esitamise seaduse tähenduses (§ 2 lõige 2).

16. Lähtuvalt eeltoodust ei esitanud kaebaja VVK-le kaebust tähtaegselt ja VVK jättis kaebuse

õiguspäraselt läbi vaatamata. O. Wolfi kaebus tuleb põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse

seaduse § 46 lõike 1 punkti 2 alusel jätta rahuldamata.

17. Kuna kaebust ei esitatud VVK-le tähtaegselt, ei hinda Riigikohus kaebaja väiteid sisuliselt.

Priit Pikamäe, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving