3-3-1-71-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-71-14

Otsuse kuupäev

12. märts 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Tõnu Anton ja Indrek

Koolmeister

Kohtuasi

MTÜ Pirita Selts kaebus Tallinna Linnavolikogu 21. märtsi

2013. a otsuse nr 33 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 28. mai 2014. a otsus haldusasjas

nr 3-13-868

Menetluse alus Riigikohtus

MTÜ Pirita Selts kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta MTÜ Pirita Selts kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 28. mai

2014. a otsus haldusasjas nr 3-13-868 muutmata.

2. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Kautsjon arvata riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavolikogu kehtestas 21. märtsi 2013. a otsusega nr 33 Regati pst 1/3/5 kinnistu ja

lähiala detailplaneeringu, millega kavandati Pirita linnaosas 42,48 ha suurusele planeeritud maa-alale

kolmkümmend kaks krunti ja määrati nende sihtotstarbed; kahekümne kaheksale krundile määrati

ehitusõigus. Detailplaneering sisaldas Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2009. a otsusega nr 179

kehtestatud Pirita linnaosa üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Harju maavanem andis 2. augusti

2012. a kirjaga detailplaneeringule planeerimisseaduse (PlanS) § 23 lg 6 kohase heakskiidu ja

nõustus Pirita linnaosa üldplaneeringu muutmisega.

2. 22. aprillil 2013 esitas MTÜ Pirita Selts nimetatud planeeringu kehtestamise otsuse peale Tallinna

Halduskohtule kaebuse. Kaebaja taotles Tallinna Linnavolikogu 21. märtsi 2013. a otsuse nr 33

tühistamist. Kaebaja väitel on kaebus esitatud nii kaebaja õiguste kaitseks kui ka avalikes huvides.

Kaebuse põhjendused olid järgmised.

2.1. Pirita üldplaneeringu muutmine ei ole piisavalt põhjendatud PlanS § 9 lg 7 tähenduses.

Detailplaneeringus ja selle kehtestamise otsuses ei ole planeeringulahendusi põhjendatud ega esitatud

kaalutlusi, miks just selline lahendus on proportsionaalne selle piirkonna ja kogu linna

tasakaalustatud ruumilise arengu tagamiseks.

2.2. Planeerimismenetluses on oluliselt rikutud menetlusnorme, sh puuduvad analüüsile tuginevad

ruumilise arengu eesmärgid ning nendele tuginevad planeeringulahenduste põhjendused, vastustes

detailplaneeringule esitatud vastuväidetele ei ole täidetud põhjendamiskohustust; avaliku väljapaneku

ja avalike arutelude korraldamisel rikuti planeerimisseaduse nõudeid.

2.3. Tasakaalustamata on jäetud avalikud huvid ja väärtused ning erahuvid. Erahuvisid kahjustab

detailplaneeringuala elanike privaatsuse tagamise võimatus, Pirita tee transpordikoormuse ja paik-

konna mürakoormuse kasv. Riivatud on kohalike elanike huvi senise elukeskkonna säilimise vastu.

3. Tallinna Halduskohus rahuldas 14. novembri 2013. a otsusega haldusasjas nr 3-13-868 kaebuse.

Kohus tühistas Tallinna Linnavolikogu 21. märtsi 2013. a otsuse nr 33 ja mõistis vastustajalt kaebaja

kasuks välja menetluskulu 3690 eurot. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised.

3.1. Kohus ei nõustu enamiku kaebuses esitatud argumentidega, mida on käsitletud juba esialgse

õiguskaitse menetluses. Sellele vaatamata leiab kohus, et kaebus tuleb rahuldada. Kohtu hinnangul

puuduvad kaevatavas haldusaktis arusaadavad põhjendused planeeringuala lõunapoolses osas

(positsioonid 15–18) 100% ulatuses ärifunktsiooniga hoonete püstitamiseks. Põhjendatuks saab

pidada otsust osas, mis näeb ette samale alale segafunktsiooniga (90% elamumaa ja minimaalselt

10% ärimaa) hoonestuse. Kuna tegemist on kaalutlusotsusega, siis toob ühe lubatava planeeringu-

lahenduse põhjendamata jätmine kaasa olukorra, kus kohtul ei ole võimalik kontrollida kogu

kaalutlusotsuse sisulist õiguspärasust. Seega tuleb otsus tühistada tervikuna.

3.2. Õige ei ole kaebaja väide, et planeeringulahendust ja üldplaneeringu muutmise vajadust ei ole

põhjendatud või on seda tehtud ebapiisavalt. Põhjendustega mittenõustumine ei anna veel alust

järelduseks, et põhjendused puuduvad. Vastuolu ei ole ka Riigikohtu praktikaga (haldusasi nr 3-3-1-

79-09). Erinevate huvide kaalumine on haldusorgani pädevuses ning kohtul ei ole alust pidada

erinevate avalike huvide kaalumist meelevaldseks. Põhjendustest ei nähtu vastuolu või ilmset eba-

ratsionaalsust, mis võiks viidata õigusvastasele diskretsiooni teostamisele. Keskkonnaamet on

piisavalt põhjendanud oma otsust anda nõusolek ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

3.3. Kohus nõustub mõne kaebaja väitega menetlusnormide rikkumise kohta, kuid ei nõustu sellega,

et tegemist oli rikkumistega, mis toovad kaasa haldusakti tühistamise. Nimetatud rikkumised ei

mõjutanud asja otsustamist. Kaebajal ega ka teistel huvitatud isikutel polnud takistusi oma

seisukohtade esitamiseks avalikel aruteludel, sh planeeringu muudatuste kohta. Kaebaja osales nii

14. septembril 2011 kui ka 4 oktoobril 2011 toimunud aruteludel. Arutelude käigus kaebaja poolt

esitatud seisukohtadele vastas linnavalitsus nii suuliselt kui ka 22. septembril 2011 kirjalikult.

3.4. Põhjendatud ega arusaadav pole kaebaja väide maavanema järelevalve õigustühisuse kohta.

3.5. Planeeringu kehtestamisega ei ole õigusvastaselt viivitatud. Avalik väljapanek toimus 2010. a

detsembrist kuni 2012. a veebruarini ning planeering kehtestati 2013. a märtsis. Maavanem andis

oma heakskiidu 2. augustil 2012. Vastustaja on selgitanud, et pärast maavanema järelevalvet sõlmiti

planeeringu elluviimiseks vajalikke lepinguid, mis tagavad avalikke huve. Kaebaja ei ole välja

toonud asjaolude olulisi muudatusi, mis oleksid planeeringu kehtestamiseni kulunud ajavahemikul

aset leidnud.

3.6. Kohtu hinnangul ei ole planeeringu muutmise näol tegemist planeeringu põhilahenduse

muutmisega, mis peaks kaasa tooma avaliku väljapaneku kordamise. Kohus nõustub vastustajaga, et

ainuüksi paranduste ja täienduste loetelu pikkuse põhjal ei saa teha järeldust selle kohta, kas tegemist

on põhilahenduse muutmisega. "Planeeringu põhilahendus" on määratlemata õigusmõiste. PlanS § 23

lg 7 teise lause kohaselt ei ole põhilahenduse muutmiseks näiteks planeeringu osalise kehtestamisega

seotud planeeritava maa-ala suuruse muutmine. Tegemist peab olema olulise, ulatusliku muutmisega,

mis muudab planeeringu põhisisu. Kohalik omavalitsus saab planeerimismenetluses öelda, mis on

planeeringu põhisisu ja kas tehtud muudatus muudab seda. PlanS § 21 lg 5 on sõnastatud

kaalutlusõigust välistavana. Kui haldusorgan leiab, et tehtav muudatus on käsitatav põhilahenduse

muutmisena, siis tuleb sõnasõnalise tõlgendamise korral avalikku väljapanekut korrata. Õigusmõiste

"põhilahendus" tuleb sisustada haldusorganil ning kohus saab selle sisustamise õigsust kontrollida.

Kohtu arvates on PlanS § 21 lg 5 eesmärk see, et avalikul väljapanekul olnud planeeringut ei

muudetaks oluliselt pärast avalikku väljapanekut, ilma et üldsusele antaks võimalust tutvuda

muudetud põhilahendusega ja selle kohta arvamust avaldada. Menetlusökonoomia põhimõttest

lähtudes võiks lubada põhilahenduse muutmisel jätta avalik väljapanek kordamata juhtudel, kui

tehtavad muudatused ei saa objektiivselt olla kellegi jaoks negatiivse mõjuga. Praegusel juhul oli

muudatustega planeering kättesaadav linna veebilehe kaudu, millest teavitati avalike arutelude

teadetes ning kohalikus omavalitsuses paberkandjal.

3.7. Ligi 30 krundi omaniku huvi Masti tänava senise liiklustiheduse säilitamise vastu ei ole avalik

huvi. Avalikku huvi ei mõõdeta üksnes isikute arvuga. Kohus ei näe, et liikluslahenduse muutmine

Masti tn pikenduse rajamisega kahjustaks avalikke huve. Seda, kas mõni muu lahendus oleks

mõistlikum, saab hinnata haldusorgan.

3.8. Kohus nõustub vastustajaga, et tehtud muudatused pole olulised ega ulatuslikud, nõnda et neid ei

saa käsitada põhilahenduse muutmisena. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et krundi kasutamise

sihtotstarbe määramisel on lähtutud PlanS § 9 lg-test 4 ja 41 ning krundi kasutamise sihtotstarvet ei

ole varasema lahendusega võrreldes oluliselt muudetud. Mõlema planeeringulahenduse puhul on

võimalik arhitektuurivõistlusel pakkuda pea samasuguseid lahendusi. Vaidlus puudub selles, et krundi

kasutamise sihtotstarvet saab planeeringus määrata erineva täpsusega. Kuna on otsustatud korraldada

arhitektuurikonkurss, on parema lahenduse saamise eesmärgil põhjendatud jätta konkursil osalejatele

suurem vabadus. Kohus ei nõustu kaebajaga, nagu peaks planeeringulahendus selle tingimuse osas

olema piiravam. Avalikkus sai oma ettepanekuid ja vastuväiteid esitada eelnevast sõltumata. Ka

veekeskuse brutopinna vähendamine ei ole käsitatav olulise muudatusena. Kaebaja ei ole arvestanud,

et muutus vaid hoone brutopind, kõrgus, korruselisus, ehitusalune pind ja sihtotstarve jäid samaks.

3.9. Väidetav liikluskoormuse kasv tuleneb juba Pirita üldplaneeringust. Kaebaja ei ole esitanud

väidet, et liikluslahenduse muutmisest tingitud mõjud ületaksid õigusnormidega lubatud taseme.

Liikluskorraldus ei ole õiguslik kriteerium, vaid planeeringulahenduse sobivuse ja otstarbekuse

küsimus.

3.10. Põhjendatud pole kaebaja väited, et detailplaneeringul on avalikke huve oluliselt kahjustav

mõju ning haldusorgan pole sellega arvestanud. Kohtul puudub alus lugeda haldusorgani põhjendusi

ilmselgelt sobimatuteks. Planeering teenib vastustaja välja toodud avalikke huve ja linna arengu

vajadusi ning lähtub üldplaneeringus fikseeritust. Planeeringu on kooskõlastanud ka Muinsuskaitse-

amet (17. juunil 2010) ja Tallinna Kultuuriväärtuste Amet (17. juunil 2010).

3.11. Kohus nõustub osaliselt kaebaja seisukohaga, et planeeringulahendus on põhjendamata ning

vaidlustatud haldusaktist ei nähtu, et erinevaid huve oleks kaalutud ja tasakaalustatult arvestatud.

Kohus rahuldab kaebuse, sest erinevate avalike huvide kaalumisel oleks haldusorgan pidanud detail-

planeeringu kehtestamise otsuses põhjendama positsioonide 15–18 mõlemat planeeringulahendust

(elamud koos äripindadega kasutusotstarbe proportsiooniga 90/10 või alternatiivina 100% ärimaa).

Mõlemat lahendust ei saa põhjendada täielikult samade argumentidega. Kohtul ei ole võimalik

hinnata, kas teatud põhjenduste välistamisel on sellise planeeringulahenduse puhul erinevaid avalikke

huve tasakaalustatult arvestatud ega ole tehtud meelevaldset kaalutlusotsust. Täies ulatuses

ärihoonestust ettenägeva planeeringulahenduse kaalumist ei nähtu kaevatavast otsusest ega

planeeringu materjalidest. Erinevate huvide kaalumine on haldusorgani pädevuses ja seda viga kohtu-

menetluses kõrvaldada ei saa. Eeltoodu on piisav kaevatava haldusakti tühistamiseks.

3.12. Kohus ei muuda esialgse õiguskaitse menetluses väljendatud arvamust planeeringulahenduse

kohta, mis nägi ette elamud koos väiksemas mahus ärihoonestusega. See planeeringulahendus on

põhistatud ning kohtul ei ole alust teha etteheiteid ka kaalutlusõiguse kasutamise kohta. Ühtegi

meelevaldset ja põhistamata seisukohta selles osas ei ilmne. Kohus ei pea õigusvastaseks haldus-

organi otsust rajada kruntidele positsiooniga 15–18 mitmefunktsiooniline hoonestus. Otstarbekuse

kaalutlused ei ole õigusvaidluse objektiks ning kohus ei saa haldusorgani asemel hinnata, milline

avalik huvi peaks olema kaalukam.

4. Tallinna linn esitas Tallinna Halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellant taotles

vaidlustatud kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta MTÜ Pirita Selts kaebus

rahuldamata.

5. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse, tühistas Tallinna Halduskohtu

14. novembri 2013. a otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis MTÜ Pirita Selts kaebuse rahuldamata.

Kohus mõistis MTÜ-lt Pirita Selts AS-i Tallinna Olümpiaspordikeskus kasuks välja 2640 eurot ja

Tallinna linna kasuks 15 eurot menetluskulude katteks. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised.

5.1. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et detailplaneeringus hoonestusele 100% äri-

funktsiooni määramine on piisavalt põhjendamata. Vastustaja apellatsioonkaebuses esitatud viited

detailplaneeringu kehtestamise otsuse preambulale ja seletuskirja p-dele 8 ja 10 näitavad seda, et

haldusorgan on kaalutletult näinud ühe võimalusena ette 100% äriotstarbega hoonestuse. Kuna

planeerimismenetluses esitatud vastuväited puudutasid alale hoonete paigutamist ning uute elanike

lisandumist, on vastustaja detailplaneeringu kehtestamist otsustades põhjendatult keskendunud just

nende argumentide kaalumisele. Kaebaja väide, et ärifunktsiooniga hoonestuse planeerimist

põhjendavad argumendid on paigutatud dokumentides erinevatesse kohtadesse ega ole hästi

jälgitavad, ei saa kaasa tuua detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamist. Hoonestuse

detailplaneeringu ala vaidlustatud positsioonidel nägi ette juba üldplaneering. Üldplaneeringuga ette-

nähtud osas on ka vastustaja põhjendamiskohustus väiksem.

5.2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste

alusel planeeringusse tehtud muudatused ei kvalifitseeru põhilahenduse muutmisena. Igal üksikul

juhul tuleb hinnata, milline on planeeringu põhilahendus ja kas seda muudetakse, kuid need kritee-

riumid ei saa olla väga karmid, sest vastasel korral võiks oht, et kulukat menetlust tuleb korrata,

hakata pärssima erinevate huvigruppide avalikel aruteludel esitatud seisukohtade arvestamist.

Praegusel juhul oli planeeringu põhilahenduseks sellel planeeringualal 3-korruseliste kortermajade

ehitamine, mille esimesed korrused tuli reserveerida äripinnaks. Kortermajade ehitusalust pindala,

samuti kõrgust ei ole muudetud. Liigutatud on hoonestusala, et haljastust enam säilitada. Kuivõrd

äriotstarve oli nagunii kavandatud, et tähenda alternatiivi esitamine põhilahenduse muutmist.

5.3. Kaebajal on õigus, et PlanS § 21 lg 1 kohaselt korraldab kohalik omavalitsus planeeringu avaliku

väljapaneku tulemuste avaliku arutelu kuue nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.

Selle tähtaja rikkumine tooks detailplaneeringu tühistamise kaasa ainult siis, kui on alust arvata, et

see menetlusviga võis mõjutada asja otsustamist. Praegu sellise olukorraga tegemist ei ole.

6. MTÜ Pirita Selts esitas Tallinna Ringkonnakohtu 28. mai 2014. a otsuse peale kassatsioonkaebuse.

Kassaator taotleb Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning Tallinna Halduskohtu

14. novembri 2013. a otsuse jõussejätmist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. MTÜ Pirita Selts põhjendab kassatsioonkaebust järgmiselt.

7.1. Ringkonnakohus rikkus kaevatava otsuse tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme (HKMS

§ 201 lg-d 2 ja 3, § 165 lg 1 p-d 1 ja 4), jättes halduskohtu otsust tühistava otsuse põhistamata.

7.2. Ringkonnakohus ja halduskohus kohaldasid kaevatava otsuse tegemisel ebaõigesti materiaal-

õiguse normi (PlanS § 21 lg 5), leides, et detailplaneeringu põhilahenduste muutmine ei tinginud

korduva avaliku väljapaneku korraldamist.

7.3. Ringkonnakohus ja halduskohus kohaldasid kaevatava otsuse tegemisel ebaõigesti materiaal-

õiguse normi (PlanS § 21 lg 1), leides, et korduvate avalike arutelude korraldamine on planeerimis-

seadusega lubatud.

7.4. Kohtud on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi (haldusmenetluse seaduse § 54), leides,

et haldusakt on kaalutlusvigadeta.

8. Tallinna linn (Tallinna Linnavolikogu kaudu), samuti Harju Maavalitsus ning AS Tallinna

Olümpiapurjespordikeskus leiavad vastustes kassatsioonkaebusele, et kaebus tuleb jätta rahuldamata

ning Tallinna Ringkonnakohtu 28. mai 2014. a otsus muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks.

10. Ringkonnakohus on põhjendatult käsitlenud otsuses neid halduskohtu lahendi aspekte, mida

apellant vaidlustas. Vaidlustamata osas on ringkonnakohus nõustunud halduskohtu põhjendustega ega

ole neid korranud. HKMS § 201 lg 3 järgi peab ringkonnakohus põhjendama oma otsuse neid

aspekte, mis erinevad halduskohtu seisukohtadest. Kui ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse

ja teeb ise uue otsuse, siis peab ta võtma seisukoha kõikide väidete ja vastuväidete ning menetlus-

küsimuste kohta, mille kohta peaks seisukoha võtma halduskohus. HKMS § 201 lg 2 nõude on

ringkonnakohus täitnud ka juhul, kui ta kinnitab oma nõustumist halduskohtu nende seisukohtadega,

mida ta ei pea vajalikuks ümber hinnata. HKMS § 201 sätete sisuliseks eesmärgiks ei ole niivõrd

ringkonnakohtu otsuse põhjendamise nõuete kehtestamine, kuivõrd apellatsioonimenetluses haldus-

kohtu otsuse kontrolli ulatuse kindlaksmääramine.

11. Õige ei ole kassaatori väide, et väljapanekule esitatud planeeringut on kehtestamisel muudetud

sedavõrd, et tegemist on põhilahenduse muutmisega. Planeeringu põhilahendusena tuleb vaadelda

planeeringu olulist osa, mis tagab planeeringuga kavandatu elluviimisel lahenduse tervikliku

toimimise. Planeeringu positsioonides 15–18 tehtud muudatused ei ole käsitatavad planeeringu

põhilahenduse muutmisena ei oma mahult, sisult ega ka mõjult. Kehtestatud planeeringus lubatakse

nendes positsioonides ehitada kuni 100% ärifunktsiooniga hooneid või loetakse krundi sihtotstarbeks

90% elamumaa ja minimaalselt 10% ärimaa. Kumbki lahendus ei ole vastuolus Pirita linnaosa

üldplaneeringuga. Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2009. a otsusega kinnitatud üldplaneeringu

p 9.2.2 kohaselt on TOP-i ümbruse segafunktsooniline ala Pirita linnaosa uue tõmbekeskuse

arenguala, millest peaks kujunema linnaosa multifunktsionaalne keskus, kus asuvad ühiskondlikud

hooned, kaubandus- ja teenindusettevõtted, elamud, pargid ja parklad.

12. PlanS § 9 lg 4 ega maakatastriseaduse § 18 lg 1 ei välista krundile mitme sihtotstarbe määramist.

Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008. a määruse nr 155 "Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende

määramise kord" § 3 lubab ühele katastriüksusele määrata kuni kolm sihtotstarvet, lähtudes seal-

juures planeeringus näidatud kasutusotstarvete proportsioonist. Selliste proportsioonide muutmine

planeerimismenetluse käigus ei ole konkreetse planeeringu puhul eeltoodut arvestades planeeringu

põhilahenduse muutmine. Samas tuleb siiski nentida, et detailplaneering peab olema maakasutuse ja

lähiaastate ehitustegevuse aluseks ja seetõttu peaksid planeeringulahendused olema võimalikult

konkreetsed. Alternatiivsete maakasutuse sihtotstarvete määramine planeeringus ei ole kooskõlas hea

planeerimistavaga ja seda võib kasutada vaid erandina põhjendatud vajaduse korral. Samas ei too see

praegusel juhul kaasa planeeringu õigusvastasust.

13. Planeeringu õigusvastasust ei tingi ka selles planeerimismenetluses planeeringu (avaliku

väljapaneku tulemuste) avalike arutelude korduv korraldamine. PlanS § 21 lg-s 1 sätestatud avalike

arutelude eesmärgiks on üldsuse ja puudutatud isikute võimalikult ulatuslik kaasamine

planeerimisprotsessi ning planeeringu kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete arutelu. Nimetatud

säte sisaldab korralduslikke miinimumnõudeid, mis tuleb täita eelnimetatud eesmärkide

saavutamiseks. Kui kohalik omavalitsus peab vajalikuks korraldada täiendava avaliku arutelu ning

tagab sealjuures nõutava menetluskorra, ei ole see vastuolus PlanS § 21 sätte ja eesmärgiga.

14. Kolleegium ei nõustu kassaatori väitega, et planeerimisotsus on kaalutlusvigadega. Kolleegium

peab siinjuures vajalikuks rõhutada, et selles kohtuasjas on esitatud populaarkaebus. Selline kaebus ei

saa tugineda hüpoteetilistele väidetele konkreetsete isikute õiguste riive või rikkumise kohta, mida

kaalutlemisel ei ole arvesse võetud. Planeeringuala arendamise põhisuunad on määratud juba

üldplaneeringuga. Kehtestatud detailplaneering ei ole sellega vastuolus. Eeltoodust tulenevalt ei ole

õige ka väide planeeringu ja selle kehtestamise otsuse ebapiisava põhjendamise kohta. Kassaator ei

tugine üldiste ruumikujunduslike ja linnaehituslike vastuväidete esitamisel sellele, et tal puuduks

piisav teave planeeringu eesmärkide ja planeeringulahenduste valiku kohta.

15. Riigikohus jätab MTÜ Pirita Selts kassatsioonkaebuse rahuldamata ning Tallinna Ringkonna-

kohtu 28. mai 2014. a otsuse muutmata. Kautsjon tuleb arvata riigituludesse. Kassatsiooniastme

menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving