3-3-4-2-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

ERIKOGU

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-4-2-15

Määruse kuupäev

11. märts 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Henn Jõks, Indrek

Koolmeister, Viive Ligi ja Malle Seppik

Kohtuasi

Pädeva kohtu määramine

Menetluse alus Riigikohtus

Tartu Halduskohtu 4. veebruari 2015. a määrus asjas nr 3-15-

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 2. detsembri 2014. a määrus asjas nr 2-14-61462.

2. Saata asi riigi õigusabi andmise üle otsustamiseks Tartu Maakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lehte Lokk esitas 25. novembril 2014 Tartu Maakohtule riigi õigusabi taotluse. Taotletava riigi

õigusabi liigiks oli avalduses märgitud isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine. Taotluse

kohaselt läbib taotlejale Puhja vallas kuuluvat kinnisasja tee, mis on avaliku kasutamise lepinguga

antud avalikuks kasutamiseks. Puhja Vallavalitsus korraldas nimetatud tee laiendamist, mille käigus

vajus taotlejale kuuluval kinnistul asuva keldri teepoolselt seinalt alla mullakiht. Taotleja on

pöördunud korduvalt Puhja Vallavalitsuse poole kahju kõrvaldamiseks, millest Puhja Vallavalitsus on

keeldunud. Taotleja hinnangul peab vald tekitatud kahju hüvitama ning taastama keldri endise

seisukorra.

2. Tartu Maakohus edastas taotluse 2. detsembri 2014. a määrusega asjas nr 2-14-61462 Tartu

Halduskohtule. Määruse kohaselt soovib avaldaja saada riigi õigusabi Puhja valla vastu kahju

hüvitamise nõude kohtusse esitamiseks, kahju on tekitatud avalik-õiguslikus suhtes ja hüvitamisnõue

tuleks esitada halduskohtule. Seetõttu on riigi õigusabi taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses.

3. Tartu Halduskohus jättis 13. jaanuari 2015. a määrusega riigi õigusabi taotluse käiguta. Kohus

palus taotlejal täpsustada, kas ta soovib riigi kulul õigusabi Puhja vallale korrektse hüvitamistaotluse

esitamiseks, halduskohtule hüvitamiskaebuse esitamiseks või õigusabi muuks nõustamiseks, s.o

selleks, et advokaadiga nõu pidada, kas esitada nõue vallale või kohtule.

4. L. Lokk helistas 22. jaanuaril 2015 halduskohtusse ja teatas, et ta soovib riigi õigusabi Puhja

vallale korrektse hüvitamistaotluse esitamiseks ehk kohtuvälise lahenduse saamiseks (tl 14).

5. Tartu Halduskohus keeldus 4. veebruari 2015. a määrusega asjas nr 3-15-31 L. Loki riigi õigusabi

taotluse menetlusse võtmisest ja saatis asja Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks. L. Lokk taotleb

riigi õigusabi selleks, et koostada hüvitamistaotlus Puhja vallale, s.o haldusmenetluses esindamiseks,

mistõttu on taotluse lahendamine Tartu Maakohtu pädevuses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 3

ja justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed

asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ § 2 lg 4).

6. Tartu Halduskohtusse saabus 5. veebruaril 2015 L. Loki avaldus, milles ta märgib, et ta taotleb riigi

õigusabi selleks, et esitada Puhja vallale kahju hüvitamise taotlus.

ERIKOGU SEISUKOHT

7. Kui taotleja soovib riigi õigusabi tsiviilkohtumenetluses hagiavalduse või halduskohtumenetluses

kaebuse koostamiseks, esitab ta taotluse kohtule, kelle pädevusse kuulub hagi või kaebuse läbi-

vaatamine (RÕS § 10 lg 2). Seevastu taotlus saada riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks või

muuks õigusalaseks nõustamiseks või esindamiseks tuleb esitada maakohtule (RÕS § 10 lg 3).

8. L. Lokk märkis 25. novembri 2014. a taotluses taotletava riigi õigusabi liigina isiku muu

nõustamine või muu esindamine, mitte isiku esindamist halduskohtumenetluses. Taotluse

põhjendustes märkis L. Lokk, et kuna vald kahjustas avaliku tee laiendamisega tema keldrit, peab

vald tekkinud kahju hüvitama ning taastama keldri endise seisukorra. Lisaks soovis taotleja, et vald

kõrvaldaks tema õiguste rikkumise (tl 2–4).

Esitatud taotlusest võib järeldada, et taotleja tahteks on saada õigusabi õigusnõustamiseks ja tema

esindamiseks selleks, et koostada kahju hüvitamise nõue ja esitada see vallale, mitte halduskohtule.

Viimati mainitud järeldust kinnitavad ka taotleja 22. jaanuari ja 5. veebruari 2015. a vastused (vt

käesoleva määruse punkte 4 ja 6). Haldus- või maakohtu pädevus esitatud taotluse lahendamisel ei

sõltu sellest, kas isik taotleb riigi õigusabi õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks haldus-

menetluse või eraõigussuhte tarvis, sest mõlemal juhtumil on tulenevalt RÕS § 10 lg-st 3 taotlust

pädev lahendama maakohus (vt ka Riigikohtu erikogu 27. novembri 2014. a määrus asjas nr 3-3-4-9-

14, p 13).

Eelnevast tulenevalt, kuna riigi õigusabi taotletakse õigusdokumendi koostamise ja muu õigusalase

nõustamisena RÕS § 10 lg 3 mõttes, kuulub taotluse lahendamine Tartu Maakohtu pädevusse.

9. Kolleegium märgib, et kui maakohtule ei olnud taotluses esitatud andmetest selge, millist liiki riigi

õigusabi taotleja soovis, oli tal õigus jätta taotlus käiguta ja nõuda taotlejalt lisaselgitusi (tsiviil-

kohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 16, § 477 lg 1, § 3401 lg 1).

10. Eeltoodu tõttu tühistab erikogu TsMS § 711 lg 3 alusel Tartu Maakohtu 2. detsembri 2014. a

määruse asjas nr 2-14-61462 ja saadab taotluse lahendamiseks Tartu Maakohtule.

Henn Jõks, Indrek Koolmeister, Viive Ligi, Priit Pikamäe, Malle Seppik