3-1-1-8-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-8-15

Määruse kuupäev

11. märts 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Eerik Kergandberg ja Saale Laos

Kohtuasi

V.H karistuse täitmisele pööramine KarS § 76 lg 5 (§ 76 lg 7) alusel

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 17. novembri 2014. a määrus kriminaalasjas

nr 1-09-13192

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V.H kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut, määruskaebus

Teised

määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi

Sigrid Nurm

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

11. veebruar 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Ringkonnakohtu 17. novembri 2014. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ida-Viru Maakohtu 12. juuni 2002. a otsusega kriminaalasjas nr 1-68/02 tunnistati V.H süüdi kriminaalkoodeksi (KrK)

§ 100, § 139 lg 2 p-de 1 ja 3 ning § 203 järgi ja talle mõisteti KrK §-st 40, §-st 41 ja § 43 lg-st 31 juhindudes

karistuseks 15 aastat vangistust, millest arvati maha eelvangistusaeg 5 kuud 14 päeva. Karistusaja alguseks luges kohus

4. veebruari 2002.

2. Viru Maakohtu 14. aprilli 2014. a määrusega vabastati V.H karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 2 p 2 alusel tingimisi

ennetähtaegselt 12. juuni 2002. a kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest. Katseajaks määras kohus perioodi

karistusaja lõpuni, s.o 20. augustini 2016. Kohus pani V.H-le käitumiskontrolli ajaks erinevaid kohustusi, mh kohustuse

mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume.

3. 15. oktoobril 2014 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande, taotledes KarS § 76 lg 5

alusel V.H-le mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele pööramist. Ettekandes põhjendati taotlust sellega, et V.H

rikkus talle pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi.

4. Viru Maakohtu 29. oktoobri 2014. a määrusega pöörati V.H-le Ida-Viru Maakohtu 12. juuni 2002. a otsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osa - 2 aastat 3 kuud 25 päeva vangistust - täitmisele. Vangistuse kandmise alguseks luges kohus

V.H vanglasse ilmumise aja. Maakohus põhjendas oma otsustust sellega, et V.H rikkus kohustust mitte tarvitada

alkoholi. V.H tuvastati joove 0,95 mg/l. Samuti nähtub V.H kainenemisele toimetamise protokollist, et ta paigutati

kainenemisele teist isikut ähvardava olulise ohu tõrjumiseks. Nimelt solvas ta ebatsensuursete sõnadega oma elukaaslast

ja tõukas teda. Samuti võttis kohus karistust täitmisele pöörates arvesse seda, et lühikese aja jooksul pärast vangistusest

vabastamist pani V.H toime mitu väärtegu. Süüdimõistetu tööleasumine ja tööandja positiivne iseloomustus ei ole

piisavad, välistamaks karistuse täitmisele pööramist.

5. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V.H kaitsja, kes taotles maakohtu määruse tühistamist ja vangistuse

täitmisele pööramata jätmist.

6. Tartu Ringkonnakohtu 17. novembri 2014. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata. Ringkonnakohus märkis, et kui süüdimõistetu ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud

kohustusi, peab kohus kandmata jäänud karistuse täitmisele pöörama. Seadus ei võimalda kohtul valida erinevate

õiguslike tagajärgede vahel. Maakohus on õigesti tuvastanud KarS § 76 lg 5 kohaldamise eeldused ja karistuse

põhjendatult täitmisele pööranud. Lisaks märkis ringkonnakohus, et V.H arutatavat rikkumist tuleb pidada raskeks, sest

süüdimõistetul oli enne vangistust alkoholiga probleeme ja tema ennetähtaegse vabastamise üks tingimus oli see, et ta

alkoholi ei tarvita. Tema joobeaste oli raske ja ta oli oma elukaaslase suhtes agressiivselt meelestatud. V.H varasemate

kuritegude soodusteguriteks oli alkoholi tarvitamine. Seetõttu võib V.H joobeseisundis ohustada teiste inimeste

turvalisust.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

7. Tartu Ringkonnakohtu määruse peale esitas 25. novembril 2014 määruskaebuse V.H kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut,

kes taotleb ringkonnakohtu ja maakohtu määruse tühistamist ja kriminaalhooldusametniku taotluse rahuldamata jätmist.

Kaitsja põhjendab oma taotlust sellega, et V.H eksimus oli ühekordne. On lihtne saata isik tagasi vanglasse, kust

vabanedes ei ole tal enam distsiplineerivaid kohustusi. 1. jaanuaril 2015 jõustuv KarS § 76 leevendab isiku olukorda.

V.H on pärast rikkumist võtnud tarvitusele abinõud, et see enam ei korduks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Sel ajal, kui V.H rikkus talle vangistusest ennetähtaegsel vabastamisel KarS § 76 lg 4 ja § 75 lg 2 p 2 alusel pandud

kohustust mitte tarvitada alkoholi, kehtis KarS § 76 lg 5 redaktsioonis, mis nägi ette, et kui isik katseajal ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud

karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Ringkonnakohus leidis õigesti, et 31. detsembrini

2014 kehtinud KarS § 76 lg 5 ei andnud kohtule õigusliku tagajärje valikul kaalutlusõigust. Täitmiskohtunik pidi

hindama, kas on täidetud KarS § 76 lg 5 kohaldamise eeldused, kuid ei saanud valida erinevate õiguslike tagajärgede

vahel (vt Riigikohtu üldkogu 13. novembri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-45-12, p 41). Kuna käesolevas asjas on

tuvastatud - ja selles ei ole ka vaidlust -, et V.H rikkus kohustust alkoholi mitte tarbida, on maakohtu ja ringkonnakohtu

otsustus vangistuse täitmisele pööramise kohta kooskõlas V.H rikkumise ajal kehtinud KarS § 75 lg-ga 5.

9. Erinevalt maakohtust ja ringkonnakohtust, kes lahendasid käesolevat asja 2014. aastal, vaatab Riigikohus kaitsja

määruskaebust läbi pärast 1. jaanuari 2015, mil hakkas kehtima KarS § 76 lg 7 järgmises sõnastuses: "Kui süüdlane

katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib

kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva

seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud

karistuse osa täitmisele."

10. Võrreldes enne 1. jaanuari 2015 kehtinud KarS § 76 lg 5 vana redaktsiooniga (§ 76 lg 5 v.r) annab KarS § 76 lg 7

olukorras, kus süüdimõistetu on selles sättes nimetatud kohustusi või nõudeid rikkunud, võimaluse kohaldada karistuse

täitmisele pööramise asemel mõnd kergemat õiguslikku tagajärge, s.o teha isikule kirjalik hoiatus, määrata talle KarS

§ 75 lg 2 alusel täiendavaid kohustusi või pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni. Seega

on 1. jaanuaril 2015 jõustunud KarS § 76 lg 7 süüdimõistetu jaoks leebem kui enne seda kehtinud KarS § 76 lg 5 v.r.

11. Järgnevalt tuleb selgitada, kas 1. jaanuaril 2015 jõustunud KarS § 76 lg 7 on kohaldatav ka selliste isikute puhul (nagu

V.H), kes rikkusid kontrollnõudeid, kohtu pandud kohustusi või elektroonilise valve tingimusi enne 1. jaanuari 2015.

12. Karistusseaduse ajalist kehtivust reguleerib KarS § 5. Selle paragrahvi teine lõige sätestab, et seadusel, mis välistab teo

karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei

ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud (lause 1). Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise

vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega

mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele (lause 2). Sellisel juhul

vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam

kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest (lause 3).

13. KarS § 5 lg 2 esimese lause kohaselt on isiku olukorda leevendaval seadusel tagasiulatuv jõud üksnes isiku suhtes, keda

ei ole jõustunud kohtuotsusega karistatud. KarS § 76 lg-t 7 kohaldatakse aga vaid selliste isikute suhtes, kelle

karistamise kohta tehtud otsus on jõustunud. Järelikult KarS § 5 lg 2 esimese lause alusel leebema karistusseaduse

tagasiulatuv jõud KarS § 76 lg-s 7 nimetatud isikutele ei laiene.

14. KarS § 5 lg 2 teine lause näeb ette karistusseaduse tagasiulatuva kohaldamise muu hulgas ka isikute suhtes, kellele

jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellise isikuna on käsitatav ka KarS § 76 lg 5 v.r-s või

§ 76 lg-s 7 nimetatud süüdlane, kelle kandmata vangistus kontrollnõuete, kohtu määratud kohustuse või elektroonilise

valve tingimuste rikkumise tõttu täitmisele pööratakse. KarS § 5 lg 2 teise lause kohaselt ei ole tagasiulatuvat jõudu aga

mitte igasugusel isiku olukorda leevendaval seadusel, vaid üksnes seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise

vangistusega või lühendab vangistust. Teo karistatavuse välistab seadus, mis tunnistab süüteokoosseisu kehtetuks või

muudab seda nii, et tegu sellele enam ei vasta, ja seda olukorras, kus ühtlasi puudub ka mõni muu süüteokoosseis,

millele tegu pärast algse koosseisu kehtetustamist või muutmist vastaks. Samuti võib olla tegemist karistusseadustiku

üldosas või süüteokoosseisu blanketset tunnust sisustavas normis tehtud muudatusega, mille tulemusena muutub varem

süüteona karistatav tegu mittekaristatavaks. Seadusena, mis välistab karistamise vangistusega, peetakse KarS § 5 lg 2

teises lauses silmas seadusemuudatust, mille tagajärjel ei saa süüteo eest, mis varem oli karistatav vangistusega, enam

vangistust mõista. Sellise olukorraga on tegemist eeskätt juhul, kui kuriteona karistatav tegu muudetakse väärteoks või

kui varem vangistusega karistatav tegu jääb karistatavaks kuriteona, mille eest on põhikaristusena ette nähtud üksnes

rahaline karistus. Seadusena, mis lühendab vangistust, tuleb KarS § 5 lg 2 kontekstis mõista seadust, mis alandab teo

eest ette nähtud vangistuse ülemmäära. Sellist järeldust kinnitab KarS § 5 lg 2 kolmas lause, mis näeb ette karistuse

vähendamise uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani. Osutatud õigusjärelmit on võimalik

kohaldada vaid teole vastava karistuse ülemmäära langetamisel, mitte muudel juhtudel.

15. Seega kui tegu, mille eest isikule vangistus mõisteti, ei ole enam (vangistusega) karistatav, ei saa süüdlase vangistuse

kandmata osa KarS § 5 lg 2 teisest lausest tulenevalt ka KarS § 76 lg 5 v.r või § 76 lg 7 alusel täitmisele pöörata, ehkki

osutatud sätetes nimetatud karistuse täitmisele pööramise eeldused on täidetud. Samuti ei tohi KarS § 76 lg 5 v.r ega

§ 76 lg 7 alusel täitmisele pööratava vangistuse kestus koos süüdlase poolt juba ära kantud vangistuse osaga ületada

vangistust, mis vastab pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist kehtima hakanud seadusega samasuguse teo eest ette

nähtud vangistuse ülemmäärale.

16. 1. jaanuaril 2015 kehtima hakanud KarS § 76 lg 7 ei välista ühegi teo karistatavust, karistamist vangistusega ega

lühenda KarS § 5 lg 2 teise lause mõttes vangistust. Sellest tulenevalt ei ole 1. jaanuaril 2015 jõustunud KarS § 76 lg-l 7

tagasiulatuvat jõudu ka KarS § 5 lg 2 teise lause kohaselt. KarS § 5 lg 2 reguleerib teo karistatavust või süüteo

toimepanemise karistusliku iseloomuga õiguslikke järelmeid ette nägeva seaduse tagasiulatuvat jõudu. KarS § 76 lg 7 ei

sätesta teo karistatavuse eeldusi ega süüteo vahetuid õiguslikke tagajärgi. Selle normi - nagu ka KarS § 76 lg 5 v.r -

teokoosseisu moodustab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud süüdimõistetu poolt katseajal kontrollnõuete

järgimata jätmine, talle pandud kohustuste mittetäitmine või elektroonilisele valvele mitteallumine. Seega KarS § 76 lg 7

kehtestamisega tehtud muudatusele KarS § 5 lg 2 tagasiulatuvat jõudu ei omista. KarS § 5 lg-s 2 nimetamata juhtudel

karistusseadusel tagasiulatuvat jõudu ei ole.

17. 1. jaanuaril 2015 jõustunud KarS § 76 lg 7 on kohaldatav üksnes siis, kui enne tähtaega vangistusest vabastatud

süüdlane on rikkunud kontrollnõudeid, talle pandud kohustusi või elektroonilise valve tingimusi 1. jaanuaril 2015 või

hiljem. Kui samasugune rikkumine leidis aset aga enne 2015. aastat, tuleb rikkumise õiguslike tagajärgede

kindlaksmääramisel juhinduda KarS § 76 lg 5 v.r-st. Seda ka juhul, kui kriminaalhooldaja koostab erakorralise

ettekande või kohus vaatab seda läbi aastal 2015 või hiljem.

18. Eelnevast järeldub, et V.H puhul KarS § 76 lg 7 kohaldatav ei ole, sest ta rikkus kohtu määratud kohustust aastal 2014.

Tema rikkumise tagajärjed määrab ära KarS § 76 lg 5 v.r, mida kohtud on selles asjas ka kohaldanud. Seega puudub

praeguses asjas ka alus kaaluda, kas V.H suhtes võiks vangistuse täitmisele pööramise asemel kohaldada mõnd muud

õiguslikku tagajärge.

19. Neil põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 361 lg 1 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu

Ringkonnakohtu 17. novembri 2014. a määruse muutmata ja kaitsja määruskaebuse rahuldamata.

Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Saale Laos

/allkirjastatud digitaalselt/