3-2-1-165-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-165-14

Määruse kuupäev

Tartu, 11. märts 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet

Tampuu

Kohtuasi

Riigi õigusabi tasu kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 22. septembri 2014. a määrus

tsiviilasjas nr 2-12-18538

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tiia Tafenau määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Määruskaebuse esitaja vandeadvokaadi vanemabi Tiia

Tafenau, lepinguline esindaja vandeadvokaat Sirje Must

Asja läbivaatamise kuupäev

9. veebruar 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 22. septembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-18538,

millega rahuldati advokaat Tiia Tafenau tasutaotlus osaliselt ja määrati tasuks 720 eurot. Jätta

jõusse Tartu Maakohtu 10. aprilli 2014. a määrus samas tsiviilasjas, millega rahuldati advokaat

Tiia Tafenau tasutaotlus osaliselt ning määrati advokaat Tiia Tafenau tasuks A. Z õigusabi

osutamise eest 986 (üheksasada kaheksakümmend kuus) eurot 40 senti (sh käibemaks) riigi

kulul.

2. Rahuldada Tiia Tafenau määruskaebus.

3. Tagastada Advokaadibüroo Sirje Must OÜ-le 10. oktoobril 2014 Tiia Tafenau

määruskaebuselt tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot.

4. Jätta apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulud Tiia Tafenau kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 21. mail 2013 esitas A. Z (avaldaja) riigi õigusabi taotluse. 30. mai 2013. a määrusega (I kd, tl 134)

rahuldas Tartu Maakohus avaldaja riigi õigusabi taotluse ning andis talle riigi õigusabi kohustusega

hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud täielikult võrdsete osamaksetena kuue kuu jooksul asjas tehtava

lõpplahendi jõustumisest arvates. 18. juuni 2013. a määrusega jättis Tartu Ringkonnakohus maakohtu

määruse muutmata (I kd, tl 146). Määruse täitmise võttis vastu vandeadvokaadi vanemabi Tiia

Tafenau.

2. 4. aprillil 2014 esitas vandeadvokaadi vanemabi Tiia Tafenau kohtule riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 20 lg 3 alusel taotluse vabastada ennast riigi õigusabi osutamise kohustusest ja määrata

avaldajale uus riigi õigusabi osutaja. Riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise

ulatuse kindlaksmääramise taotluse kohaselt on esindaja taotletav tasu 840 eurot, millele lisandub

käibemaks, kokku 1008 eurot. Esindaja märkis, et tal ei õnnestunud saada tasutaotlusele avaldaja

kinnitust sellega tutvumise kohta.

3. 10. aprillil 2014 tegi kohus tsiviilasjas lõpplahendi, millega jättis avaldaja avalduse rahuldamata ja

määras, et menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda ja muud menetluskulud riigi

kanda.

4. 10. aprilli 2014. a määrusega (VI kd, tl 35–36) (määrus I) määras maakohus avaldajale riigi

õigusabi osutajaks Tiia Tafenau asemel uue advokaadi. Maakohus rahuldas tasutaotluse osaliselt ja

määras vandeadvokaadi vanemabi Tiia Tafenau kasuks avaldajale riigi õigusabi osutamise eest

986 eurot 40 senti koos käibemaksuga riigi kulul. Tasutaotluse kohaselt oli advokaadi ajakulu kokku

20 tundi. Maakohus pidas põhjendatuks 19,5 tundi.

5. 10. aprilli 2014. a määrusega (VI kd, tl 41) (määrus II) kohustas maakohus avaldajat hüvitama

riigile riigi õigusabi tasu 986 eurot 40 senti osamaksetena kuue kuu jooksul.

6. Avaldaja esitas maakohtu määruse I peale määruskaebuse, milles palus tühistada vandeadvokaadi

vanemabi tasutaotluse ja määrata advokaadi tasuks 500 eurot, ning määruskaebuses määruse II peale,

milles soovis vähendada temalt väljamõistetud riigi õigusabi tasu 500 euroni.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tartu Ringkonnakohus tühistas 22. septembri 2014. a määrusega maakohtu määruse I ja määruse II

määruskaebuse põhjendustest olenemata ning tegi asjas uue määruse, millega rahuldas

vandeadvokaadi vanemabi Tiia Tafenau tasutaotluse osaliselt. Ringkonnakohus määras

vandeadvokaadi vanemabi Tiia Tafenau tasuks riigi õigusabi osutamise eest 720 eurot koos

käibemaksuga riigi kulul. Ringkonnakohus kohustas avaldajat hüvitama riigi õigusabi tasu 500 eurot

osamaksetena kuue kuu jooksul.

Ringkonnakohus nõustus avaldaja väitega, et riigi õigusabi osutamisel on seadusega kehtestatud tasu

suuruse piirangud. Sellise piirangu on kehtestanud Eesti Advokatuuri juhatus dokumendiga „Riigi

õigusabi eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi

osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" ning see puudutab isiku esindaja tasu

tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest hagimenetluses ja hagita asjades vanema

õiguste määramisel lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmisel, ja lapsega

suhtlemise korraldamisel. Praegune vaidlus puudutab just vanemate õigusi laste suhtes ja suhtlemise

korda.

Vastuses määruskaebusele märgib vandeadvokaadi vanemabi Tiia Tafenau, et advokaadil on võimalik

taotleda tasu eelnimetatud asjades kokku maksimaalselt 20 pooltunni eest. 4. aprillil 2014 esitatud

riigi õigusabi tasu kindlaksmääramise taotluse kohaselt on esindaja osutanud teenust ning taotleb tasu

väljamõistmist 20 täistunni, s.o 40 pooltunni eest. Advokatuuri kehtestatud piirang sätestab ühe

pooltunni hinna ning maksimaalse tasu, mida esindaja saab vanema õiguste asjades nõuda, mitte

maksimaalse pooltundide arvu.

RÕS § 22 lg 6 kohaselt määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise

ulatus kindlaks RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava tasu

maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal, kui advokatuuri juhatus ei ole

kehtestanud teisiti. Praeguses menetluses riigi õigusabi osutamisel muutus advokatuuri kord kolmel

korral. Ringkonnakohus leidis, et korraga kehtestatud piirangud kehtivad kogu menetluse jaoks, mitte

iga muudatuse kehtivuse perioodi jaoks.

Ringkonnakohus leidis, et riigi õigusabi teenust osutav esindaja teadis või pidi teadma tellimuse

vastuvõtmisel advokatuuri kehtestatud piirangutest ning pidi nendega arvestama. Seega pidi esindaja

arvestama, et väljamõistetava tasu määr ei saa olla suurem kui menetlustoimingu tegemise ajal

kehtinud piirmäär. Sellest tulenevalt on õigustatud määrata esindaja vandeadvokaadi vanemabi Tiia

Tafenau tasu avaldajale riigi õigusabi osutamise eest teenuse osutamise ajal kehtinud piirmäära

ulatuses, s.o 600 eurot, millele lisandub käibemaks 120 eurot.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Vandeadvokaadi vanemabi Tiia Tafenau esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palus tühistada

ringkonnakohtu määrus osas, millega määrati kindlaks riigi õigusabi tasu, ning teha asjas uus määrus,

millega jätta maakohtu määrus muutmata.

Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et ringkonnakohus on maakohtu määruse osalisel tühistamisel

ning vandeadvokaadi vanemabi Tiia Tafenaule määratud tasu vähendamisel kohaldanud valesti

materiaalõiguse norme, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi.

Ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud RÕS § 22 lg-t 6 ning Eesti Advokatuuri juhatuse

kehtestatud korda. Vähendades osutatud riigi õigusabi eest määratud tasu, on ringkonnakohus

sisuliselt jätnud advokaadile välja mõistmata tasu kohtuistungitel viibitud aja eest. Kohtulikus

menetluses osalemise eest määratud tasule piirmäära ei kehtestatud ning seega tasu kohtulikus

menetluses osalemise eest tuli arvestada vastavalt kohtuistungiteks ning ärakuulamiseks kulunud

ajale. Esindaja tasu arvestamisele kohtulikus menetluses osalemise eest tasude ja kulude kord ajalist

ega summalist piirangut ei sätesta. Seega võib esindaja tasu kogu menetluse eest, st tsiviilasja

kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest ja kohtulikus menetluses osalemise eest kokku ületada

korras tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest kehtestatud tasu piirmäära.

Samuti sätestab RÕS § 22 lg 6 üheselt, et riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatus määratakse kindlaks RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis

kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal, kui

advokatuuri juhatus ei ole kehtestanud teisti. Seega ei saa ringkonnakohus oma äranägemisel

laiendada tasude ja kulude korras ühele tasu liigile sätestatud piiranguid teistele tasu liikidele ning

laiendada ka piirangute ajalist kehtivust.

Vandeadvokaadi vanemabi taotles tasu määramist kokku 20 tunni eest, sh tsiviilasjas kohtulikuks

menetlemiseks ettevalmistamisel tehtud toimingute eest 20 pooltunni, s.o 10 tunni ulatuses (tasu selle

eest 416 eurot käibemaksuta) ja tsiviilasja kohtulikus menetluses, s.o kohtuistungitel ja

ärakuulamistel osalemise eest vastavalt toimunud kohtuistungite ja ärakuulamise kestusele kokku

20 pooltunni, s.o 10 tunni ulatuses (tasu selle eest 424 eurot käibemaksuta), kokku kogu menetluse

eest 840 eurot käibemaksuta. Iga toimingu eest oli tasu arvestatud toimingu tegemise ajal kehtinud

tasumäära järgi.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja ringkonnakohtu määrus tühistada

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 695, § 701 lg 3 ja § 692 lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse

normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 695 ja § 691 p 5 alusel tuleb jõusse jätta Tartu

Maakohtu 10. aprilli 2014. a määrus samas tsiviilasjas. Määruskaebus rahuldatakse.

10. Praeguses asjas tuleb esmalt lahendada õiguslik küsimus, kas riigi õigusabi osutanud advokaadil

on õigus esitada määruskaebus apellatsiooniastme määruse peale, millega vähendati temale

maakohtus määratud riigi õigusabi tasu (maakohtu määrus I). Teisena käsitleb kolleegium seda, kas

menetlusosalisel oli õigus esitada eelnimetatud määruse peale määruskaebus ringkonnakohtule.

Riigikohtule määruskaebuse esitamist reguleerib TsMS § 696. Nimetatud paragrahvi lg-d 3 ja 4

reguleerivad määruskaebuse esitamist Riigikohtule hagita menetluses tehtavate lahendite korral.

Hagita menetluses võib TsMS § 696 lg 3 esimese lause järgi maakohtu menetlust lõpetava määruse

peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitada

isik, kelle õigusi on määrusega kitsendatud. Menetlust lõpetavaks määruseks loetakse neid hagita

menetluses tehtud määrusi, millega asi lahendatakse (menetlus n-ö suletakse või lõpetatakse), ning

menetlust lõpetavat määrust ei tule mõista kitsalt menetluse lõpetamise määrusena TsMS § 428

tähenduses (vt Riigikohtu 3. oktoobril 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06, p 10; 28. mai

2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14, p 11). Kolleegium leiab, et riigi õigusabi osutanud

advokaadile tema avalduse alusel määratud esindajatasu määrus on TsMS § 696 lg 3 mõttes menetlust

lõpetav määrus, kuna selle määrusega lõppes tema esindusõigus vaidlusaluses tsiviilasjas, määrati uus

esindaja riigi õigusabi korras ning määrati esindaja tasu menetluses osalemise eest. TsMS § 219 lg 4

järgi lõpeb kohtu määratud esindaja esindusõigus siis, kui kohus on selle kas lõpetanud või on

menetlus ise lõppenud. Seega on T. Tafenaul õigus esitada määruskaebus ringkonnakohtu määruse

peale.

11. Küll aga ei jaga kolleegium ringkonnakohtu arusaama, et menetlusosalisel oli õigus vaidlustada

maakohtu määrust I, millega maakohus määras kindlaks riigi õigusabi korras määratud esindajale

tasu. Tsiviilkohtumenetluse seadustik kooskõlas riigi õigusabi seadusega ei näe ette, et

menetlusosaline, kellele on määratud esindaja riigi õigusabi korras, saab vaidlustada eelnimetatud

määruse. TsMS § 219 lg 6 järgi saab kohtu määratud advokaat tasu riigi kulul riigi õigusabi seaduses

ettenähtud ulatuses ja korras. RÕS § 22 lg 6 alusel määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi

õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel.

RÕS § 22 lg 7 kohaselt kontrollib kohus esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab

kindlaks riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja

hüvitamisele kuuluvad kulud. Kolleegiumi arvates ei võimalda riigi õigusabi osutamisel esindaja tasu

määramist reguleerivad normid vaidlustada menetlusosalisel tema esindamise eest esindajale

määratud tasu. Esindaja saab tasu riigi õigusabi seaduses ettenähtud Eesti Advokatuuri juhatuse

otsusega kinnitatud tasude ja kulude korras ettenähtud tingimustel. Seega on esindajale tasu

määramise kord ja ulatus reguleeritud selgelt ning kohus kontrollib esitatud taotluse alusel taotluse

põhjendatust ja õigsust.

Menetlusosaline saab määruse peale, millega menetlusosaliselt mõisteti riigi kasuks välja

hüvitamisele kuuluv õigusabikulu, määruskaebuse esitada TsMS §-s 179 sätestatud juhul. Praeguses

vaidluses on avaldaja vaidlustanud maakohtu määruse, millega mõisteti temalt riigi kasuks välja

986 eurot 40 senti õigusabi tasu kuuekuuliste osamaksetena. Ringkonnakohus rahuldas avaldaja

määruskaebuse ja leidis, et avaldajal tuleb hüvitada riigile 500 euro suurune õigusabi tasu

kuuekuuliste osamaksetena. Ringkonnakohtu määrust selles osas vaidlustatud ei ole.

12. Kuna kolleegium asus seisukohale, et menetlusosalisel endal ei olnud õigust esitada

määruskaebust maakohtu määruse I peale, siis on ringkonnakohus rikkunud menetlusõiguse norme,

kui menetles määruskaebust, mille esitamiseks menetlusosalisel õigust ei olnud. Kolleegium saab

kõnealuse menetlusõiguse normi rikkumise kõrvaldada, tühistades ringkonnakohtu määruse ja jättes

jõusse maakohtu määruse I.

13. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel

menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Asjas

tasus kautsjoni Advokaadibüroo Sirje Must OÜ.

14. Kolleegium leiab, et tulenevalt TsMS § 172 lg-st 1 tuleb Tiia Tafenau määruskaebuse

kassatsiooniastme menetluskulud jätta Tiia Tafenau kanda.

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu