3-1-1-15-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-15-15

Otsuse kuupäev

9. märts 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg ja Saale Laos

Kohtuasi

Ardi Kolju väärteoasi jahiseaduse § 57 lg 1 ja § 573 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2014. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-13-2368

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Kaspar Lind

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Keskkonnainspektsioon

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

25. veebruar 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2014. a otsus osas, millega jäeti muutmata

Keskkonnainspektsiooni 4. aprilli 2013. a otsus Ardi Kolju süüditunnistamises ja karistamises

jahiseaduse § 57 lg 1 järgi 8. detsembril 2012. a toimepandud väärteo eest.

2. Lõpetada A. Kolju suhtes väärteomenetlus jahiseaduse § 57 lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 5

alusel seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnainspektsiooni 4. aprilli 2013. a otsusega karistati Ardi Koljut jahiseaduse (edaspidi

JahiS) § 57 lg 1 ja § 57³ järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot.

1.1. Esiteks karistati A. Koljut selle eest, et ta pidas 8. detsembril 2012 ajajana Valgamaal Hummuli

vallas Alamõisa külas Rulli jahipiirkonnas ühisjahti, mille käigus surmas enda jahirelvast abitusse

seisundisse sattunud 8 metssiga. Ajajate ja jahikoerte poolt Väikese Emajõe jääle suunatud metssead

olid abitus seisundis sellepärast, et läbi jää vajunult puudus neil põgenemisvõimalus. Küttides abitus

seisundis olevaid metssigu, rikkus A. Kolju JahiS § 40 lg 2 p 9, mille järgi on jahipidamine keelatud

abitus seisundis olevale ulukile, kui seadus või jahieeskiri ei sätesta teisiti.

1.2. Teiseks heideti A. Koljule ette, et tema, viibides laetud jahirelvaga ühisjahis ajajana, rikkus

keskkonnaministri 7. märtsi 2003 määrusega nr 20 kehtestatud jahieeskirja (edaspidi JahiE) § 6 p 15,

mille järgi on ajajatel jahiohutuse tagamiseks keelatud viibida ajus laetud jahirelvaga, välja arvatud

juhul, kui koeraga ajus olles tulistatakse ajus seisvat ulukit.

2. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale maakohtule kaebuse, taotledes

Keskkonnainspektsiooni otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist.

3. Tartu Maakohtu 24. septembri 2013. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus,

väärteomenetlus lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldati.

Kohtuotsuse põhistused olid lühidalt järgmised. Tegemist ei olnud keelatud viisil jahipidamisega,

kuna ühegi õigusaktiga ei ole keelatud koerte poolt tagaaetavate loomade peatamine nende

veekogusse või selle õhukesele jääle ajamisega. Ulukite abitu seisundi mõistet sisustades tuleks

lähtuda põhimõttest, et jaht ongi iseenesest looma abitu seisundi ärakasutamine, sest loom on küti

tegevuse ees alati abitu. Kohus ei saa otsuse tegemisel tugineda ainult oletusele, et ajujahis ajajana

osalenud A. Kolju jahipüss oli ajus olles laetud.

4. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni kohtuvälise menetleja Keskkonnainspektsiooni esindaja,

kes taotles maakohtu otsuse tühistamist ja väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist.

Kohtuotsus polnud kassaatori hinnangul jälgitavalt põhistatud ja polnud selge, millised faktilised

asjaolud on otsusega tuvastatuks loetud. Samuti oli maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust,

kuna ei sedastanud ulukite abitut seisundit.

5. Kassatsioonile esitatud vastuses leidis A. Kolju kaitsja vandeadvokaat K. Lind, et maakohtu otsus

on põhjendatud ja selle tühistamiseks ning kassatsiooni rahuldamiseks puuduvad õiguslikud alused.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. märtsi 2014. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu

24. septembri 2013. a otsus A. Kolju suhtes väärteomenetluse lõpetamises VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel

seoses väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega ja saadeti väärteoasi uueks arutamiseks samale

maakohtule (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. märtsi 2014. a kohtuotsus väärteoasjas nr 3-1-1-

16-14).

7. Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2014. a kohtuotsusega tühistati Keskkonnainspektsiooni 4. aprilli

2013. a otsus osaliselt, s.o A. Kolju karistamises JahiS § 573 järgi ja JahiS § 57 lg 1 järgi mõistetud

karistuse osas. Maakohus lõpetas JahiS § 573 alusel alustatud väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1

alusel. JahiS § 57 lg 1 järgi mõistis maakohus uueks karistuseks rahatrahvi 67 trahviühikut, s.o

268 eurot. Maakohtu otsuse põhistused olid kokkuvõtvalt järgmised. Metssead, keda ajasid taga

jahikoerad, kukkusid põgenemisel ootamatult jõkke, ning metssead pidid võitlema mitme välise

teguriga - uppumisega ning kaldal oleva jahimehe ja/või jahikoertega. Seega oli nende hätta sattunud

metssigade pääsemislootus olematu ning tuldud teed mööda tagasi kaldale liikuvad sead olid kerge

saak kaldal viibivale jahimehele, millest annab tunnistust ka asjaolu, et ühisjahis ajaja rollis olnud

menetlusalune isik surmas kaheksa siga. Olematu pääsemisvõimalusega metsloomad olid abitus

seisundis. A. Kolju oma tegevusega ei võimaldanud nimetatud ulukitele õnneliku pääsemise

võimalust ning sellistele loomadele suunatud jahipidamine on keelatud. JahiS § 573 alusel A. Koljule

tehtud etteheited ei ole tõendatud.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

8. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni A. Kolju kaitsja vandeadvokaat K. Lind. Kassaator

taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kaitsja

leiab, et maakohus on rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust. Lisaks kassatsioonile esitas kaitsja 9.

detsembril 2014 taotluse väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel aegumise tõttu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassaatori taotluses esitatud seisukohaga, et tulenevalt

väärteoprotokollis sisalduvast teokirjeldusest on 8. detsembril 2012 toimepandud väärteo

aegumistähtaeg Riigikohtu otsuse tegemise ajaks möödunud. Vastavalt KarS § 81 lg-le 3 on väärtegu

aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks

aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega. Ka enne 1. jaanuari 2015

kehtinud KarS § 81 lg 3 esimene lause nägi üldreeglina ette kahe aasta pikkuse aegumistähtaja alates

väärteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni.

10. Menetlusalusele isikule süüksarvatava väärteo toimepanemisest möödus kaks aastat 8. detsembril

2014. Kuigi maakohus oli selleks ajaks otsuse teinud, ei olnud see kassatsiooni esitamise tõttu

jõustunud. Väärteoasja materjalist ei nähtu asjaolusid, mis oleksid tinginud väärteo aegumise

peatumise KarS § 81 lg 7 järgi. VTMS § 29 lg 1 p 5 kohaselt tuleb väärteomenetlus aegumistähtaja

möödumisel lõpetada. VTMS § 29 lg-st 3 järeldub, et aegumine on väärteomenetluses absoluutne

menetlustakistus, mis ei võimalda asja edasist menetlemist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23.

detsembri 2010. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-101-10, p 5). Nendel põhjustel tuleb väärteomenetlus 8.

detsembril 2012 toimepandud teo osas VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel lõpetada. Seetõttu jätab kolleegium

kassatsiooni ülejäänud väited tähelepanuta.

11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium

Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2014. a otsuse osaliselt, s.o A. Kolju süüditunnistamises ja karistamises

JahiS § 57 lg 1 alusel ning lõpetab selles osas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel seoses

väärteo aegumistähtaja möödumisega. Kolleegium rahuldab kaitsja taotluse aegumise tõttu

väärteomenetluse lõpetamiseks ja jätab kassatsiooni muus osas rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/