3-4-1-49-14 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-49-14

Otsuse kuupäev

5. märts 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Lea Kivi, Tõnu Anton, Eerik

Kergandberg, Ivo Pilving

Kohtuasi

Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse § 18 lõike 3

põhiseaduspärasuse kontroll

Menetluse alus

Õiguskantsleri 5. novembri 2014. a taotlus nr 15

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks kollektiivse töötüli lahendamise seaduse § 18

lõige 3 osas, millega on määratud toetusstreigist etteteatamise tähtajaks kolm päeva.

2. Lükata käesoleva otsuse jõustumine edasi nelja kuu võrra.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse (KTTLS) § 18 lõigete 2 ja 3 järgi võib streigis osalevate

töötajate toetuseks korraldada toetusstreike, millest tuleb tööandjale, tööandjate liidule või ühingule

ja kohalikule omavalitsusele teatada kirjalikult kolm päeva ette.

2. Eesti Tööandjate Keskliit pöördus 28. septembril 2004 õiguskantsleri poole palvega kontrollida

toetusstreikide regulatsiooni vastavust põhiseadusele. Menetluse tulemusena leidis õiguskantsler, et

KTTLS § 18 lõikes 3 sätestatud toetusstreikidest etteteatamise kolmepäevane tähtaeg riivab

ebaproportsionaalselt põhiseaduse (PS) §-s 31 ette nähtud ettevõtlusvabadust, ja palus

sotsiaalministril algatada toetusstreikide põhiseadusega kooskõlla viimise menetlus.

3. Sotsiaalministeerium töötas seepeale välja KTTLS-i muutmise seaduse eelnõu, mille

ettevalmistamisel jõudsid riigi ning sotsiaalpartnerite esindajad kokkuleppele toetusstreikide

etteteatamistähtaja pikendamises ühe nädalani. Sotsiaalminister esitas eelnõu Vabariigi Valitsuse

30. märtsi 2006. a istungile, kus võeti vastu ühehäälne otsus seda mitte arutada.

4. Seoses 2012. aasta märtsikuus toimunud streigilainega analüüsis õiguskantsler kollektiivse töötüli

lahendamise seaduses sätestatud toetusstreikide regulatsiooni kooskõla põhiseadusega ning leidis, et

kolmepäevane toetusstreikidest etteteatamise tähtaeg ei ole kooskõlas põhiseadusega. Õiguskantsler

tegi 4. juulil 2012 Riigikogule ettepaneku viia KTTLS § 18 lõige 3 kooskõlla PS §-dega 13, 14, 19

ja 31 koostoimes §-ga 11.

5. Riigikogu toetas 19. septembril 2012 õiguskantsleri ettepanekut ning tegi Riigikogu

sotsiaalkomisjonile ülesandeks algatada eelnõu, mis viiks vaidlusaluse seaduse põhiseadusega

kooskõlla. Vabariigi Valitsus algatas 17. märtsil 2014 kollektiivlepingu ja kollektiivse töötüli

lahendamise seaduse eelnõu (Riigikogu XII koosseisu eelnõu 623 SE) (eelnõu).

6. Õiguskantsler pöördus 5. novembril 2014 Riigikohtu poole taotlusega nr 15 tunnistada

KTTLS § 18 lõige 3 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks.

ÕIGUSKANTSLERI TAOTLUS

7. Õiguskantsler leiab, et kollektiivse töötüli lahendamise seaduse § 18 lõige 3 ei ole kooskõlas

põhiseaduse §-dega 13, 14 ja 31 koostoimes põhiseaduse §-ga 11.

8. KTTLS § 18 lõike 3 järgi peab toetusstreigi korraldaja toetusstreigist teatama tööandjale,

tööandjate ühingule või liidule ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult ette kolm päeva. Seejuures

pole tööandjal toetusstreigi ärahoidmiseks õigust pöörduda riikliku lepitaja poole, välja arvatud juhul,

kui streik võib ohustada tõsiselt riigi ja ühiskonna normaalset toimimist. Kehtiva õiguse järgi on

peastreigi tööandja võrreldes toetusstreikijate tööandjaga seatud oluliselt soodsamasse positsiooni:

peastreigist tuleb ette teatada vähemalt kaks nädalat.

9. Toetusstreikide puhul ei ole töötüli töötajate ja tööandja vahel ning streikijad ei seisa otseselt enda

huvide eest. Samas võib toetusstreik sarnaselt peastreigiga tekitada tööandjale ettenägematut

majanduslikku kahju. Erinevalt peastreigist ei pruugi toetusstreigis osalejate tööandjal olla võimalik

olukorra lahendamisesse sekkuda, samuti ei oska toetusstreikijate tööandja ette arvestada streigi

tekkimise võimalusega. Tööandja ainsaks reaalseks võimaluseks vähendada toetusstreigiga kaasnevat

majanduslikku kahju on ettevõtte töö ümberkorraldamine, tarnijate, tarbijate ning teiste

lepingupartnerite teavitamine, läbirääkimised jms. Arvestades, et tegemist on aja- ja ressursimahuka

tegevusega, seab kolmepäevane etteteatamisaeg ettevõtja raskesse olukorda. Elutähtsate teenuste

osutamise korral pole mõeldav, et nii lühikese aja jooksul suudaksid pooled, sh riikliku lepitaja

vahendusel, hädavajalikus tootmismahus kokkuleppe saavutada. Seda enam, et arusaadavalt tuleb

elutähtsa teenuse osutajal sama ajal tegeleda talle toetusstreigiga põhjustatava majandusliku kahju

vähendamisega.

10. Pikema toetusstreigist etteteatamise tähtaja puhul ei väheneks toetusstreigi mõjusus. Toetusstreigi

eesmärk ei ole oma tööandjale suure kahju tekitamine või riigi toimimise ja elanikkonna

kahjustamine, vaid toetuse näitamine peastreigis osalejatele ning nende tööandjale lisasurve

avaldamine. Arvestada tuleb, et toetusstreikijate ettevõttes ei ole töötüli. Toetusstreik avaldab mõju

tingimusel, et see leiab aset, mitte tingimusel, et see leiab aset võimalikult kiiresti pärast peastreiki.

Kui avalikkus ning tööandjad saavad toetusstreigi toimumisest varem teada, võib see evida laiemat

kõlapinda ning selle mõjusus isegi suureneda. Nii võib toetusstreikidest etteteatamise pikem tähtaeg

anda toetusstreikijate tööandjale suurema võimaluse leida viise peastreigi tööandjale mõju

avaldamiseks.

11. Streigiõiguse kasutamist puudutava regulatsiooni loomisel peab seadusandja tulenevalt PS §-

dest 13 ja 14 tagama, et streikimisega lubatud teiste põhiõiguste ja -vabaduste, sh PS §-s 31 sätestatud

ettevõtlusvabaduse, riive oleks võrreldes streikimisega taotletava eesmärgiga PS § 11 mõttes

proportsionaalne. Arvestades, et toetusstreigi korraldajatel piisab üksnes streigist etteteatamisest, kuid

tööandja peab asuma oma tegevust aktiivselt ümber korraldama, ei ole niivõrd lühikese

etteteatamistähtajaga kaasnevad õigused ja kohustused omavahel mõistlikus tasakaalus.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

Riigikogu

12. Riigikogu nõustub õiguskantsleri seisukohaga, et KTTLS § 18 lõige 3 on vastuolus põhiseaduse

§-dega 13, 14 ja 31 koostoimes §-ga 11 põhjustel, mis on toodud õiguskantsleri ettepanekus ja

taotluses.

Justiitsminister

13. Justiitsminister märgib, et nii põhiseadus kui ka rahvusvaheline õigus lubavad seada

proportsionaalseid piiranguid töötajate survemeetmetele ja reguleerida nende kasutuselevõtu

korraldust. Osa piiranguid peab seadusandja kehtestama muu hulgas selleks, et ei tekiks tööandjate

õiguste põhiseadusvastast riivet.

14. Arvestades seda, et streigist peab KTTLS § 15 lõike 1 järgi ette teatama vähemalt kaks nädalat,

on toetusstreigist etteteatamise (vähemalt) kolmepäevane tähtaeg äärmiselt lühike. Streik on oluline

põhiseadusliku ettevõtlusvabaduse piirang ning selliseks piiranguks peab olema väga selge põhjus.

Toetusstreigi puhul on sellist põhjust suhteliselt keeruline välja tuua – sageli ei pruugi toetusstreigis

osalevate töötajate tööandjal olla toetatava streigiga puutumust, samuti ei lahenda toetusstreik

streikivate töötajate ja nende tööandja vahelist vaidlust. Lisaks, vaatamata sellele, et toetusstreigiga

toetatakse teiste isikute korraldatud streiki, võib see tekitada tööandjale majanduslikku kahju ning

seaduse järgi ei ole tööandjal üldjuhul võimalik toetusstreigi ärahoidmiseks pöörduda riikliku lepitaja

poole.

15. Esitatud kaalutlustel asus justiitsminister seisukohale, et praegune regulatsioon, mis näeb ette

kohustuse

toetusstreigist

ette

teatada

kolm

tööpäeva,

toob

kaasa

ebaproportsionaalse

ettevõtlusvabaduse piirangu ning ei ole seetõttu kooskõlas põhiseadusega.

16. Lisaks juhib justiitsminister tähelepanu, et kui vaidlusalune säte tunnistatakse kehtetuks, kaob

igasugune etteteatamiskohustus, mis seab ettevõtjad veelgi raskemasse olukorda ning võib veelgi

enam kahjustada põhiseadusest tulenevat ettevõtlusvabadust.

Sotsiaalminister

17. Sotsiaalminister viitab, et on õiguskantsleri märkuseid arvesse võtnud ning selle tulemusena

koostanud kollektiivlepingu ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse eelnõu, milles nähakse ette

kohustus teatada toetusstreigist ette vähemalt viis tööpäeva. Eelnõu on läbinud Riigikogu menetluses

esimese lugemise, kuid ei ole ette näha, et Riigikogu seda edasi menetleks. Seetõttu on tekkinud

kahtlus, kas Riigikogu praegune koosseis jõuab eelnõu vastu võtta.

18. Õiguskantsleri taotluse rahuldamise korral tekib olukord, kus töötajate esindajatel puudub

etteteatamistähtaeg, mille jooksul on neil kohustus tööandjat teavitada toetusstreigi korraldamisest. Ei

saa olla kindel, et seadusandja jõuab Riigikohtu otsuse tegemise ajaks võtta vastu toetusstreigist

etteteatamise uue regulatsiooni, mistõttu palub sotsiaalminister Riigikohtul kaaluda võimalust lükata

sätte põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumine edasi kuni kuus kuud, et

anda seadusandjale aega vajaduse korral seadusloomeprotsessi uueks algatamiseks.

VAIDLUSTATUD SÄTE

19. Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse § 18 „Hoiatus- ja toetusstreigid" lõige 3:

„Kavandatavast hoiatus- või toetusstreigist on töötajate esindaja, ühing või liit kohustatud teatama

tööandjale, tööandjate ühingule või liidule ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult vähemalt kolm

päeva ette."

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

20. Kõigepealt tõlgendab kolleegium õiguskantsleri taotluse ulatust (I). Seejärel lahendab taotluse (II)

ja lõpuks otsustab otsuse jõustumise edasilükkamise üle (III).

I

21. Taotluse päises palub õiguskantsler tunnistada põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks KTTLS § 18

lõike 3 tervikuna. KTTLS § 18 lõige 3 reguleerib nii hoiatus- kui ka toetusstreigist etteteatamise aega.

Õiguskantsleri taotluse pealkirjas on nimetatud üksnes toetusstreigist etteteatamise tähtaega ja ka

tekstis on käsitletud üksnes toetusstreigist etteteatamise tähtaja lühidusest tulenevaid argumente.

Kolleegium leiab eeltoodust tulenevalt, et õiguskantsler soovib vaidlustada KTTLS § 18 lõike 3 osas,

milles see reguleerib toetusstreigist etteteatamise tähtaega, ning kontrollib üksnes normi selle osa

põhiseadusele vastavust. Kolleegium ei analüüsi normi osas, milles see reguleerib hoiatusstreigist

etteteatamise tähtaega.

II

22. Asja lahendamiseks tuleb esmalt leida, kas ja milliseid põhiõiguseid ja muid põhiseadusega

kaitstud väärtusi vaidlusaluse regulatsiooniga riivatakse.

23. PS § 31 esimene lause sätestab õiguse tegeleda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse

ja liitudesse. Ettevõtja kasutab ettevõtlusvabadust mh seeläbi, et võtab lepinguga tööle töötajad,

kujundades nii lepinguliste suhetega tingimused, mis võimaldavad tal oma eesmärke ellu viia. Säte,

mis võimaldab töötajatel oma lepingulised kohustused kolmepäevase etteteatamisega õiguspäraselt

täitmata jätta, riivab ettevõtlusvabadust. Seega riivab KTTLS § 18 lõige 3 ettevõtlusvabadust.

24. PS § 32 sätestab omandipõhiõiguse. Omandipõhiõiguse riive on PS §-s 32 sätestatud õigusliku

positsiooni igasugune kitsendamine, omanikule varalise kaotuse põhjustamine (vt nt Riigikohtu

üldkogu 30. augusti 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-15-10, punkt 44). Toetusstreigist lühike

etteteatamistähtaeg võib ettevõtjale põhjustada kahju, näiteks leppetrahvi maksmise kohustuse

tekkimise ning tooraine või olemasoleva kauba riknemise tõttu. Järelikult riivab KTTLS § 18 lõige 3

ka omandipõhiõigust.

25. Õiguskantsler ja teised menetlusosalised ei ole pööranud tähelepanu sellele, et vaidlusaluse sätte

kohaldamisala on siiski laiem kui üksnes ettevõtluses. Tulenevalt avaliku teenistuse seaduse § 59

lõikest 1 võivad streikida ka asutuste töötajad (mitte ametnikud), samuti on (toetus)streik võimalik

avalik-õiguslikes juriidilistes isikutes, mittetulundusühingutes ja sihtasutustes. Riik, kohalikud

omavalitsused ja nende asutused ei saa tugineda ettevõtlusvabadusele ega muudele põhiõigustele.

Avalikus sektoris toimuv toetusstreik võib riivata ka põhiseadusega kaitstud avalikku huvi ja muid

väärtusi. Avalike ülesannete täitmata jätmine, aga ka erasektori toetusstreik võib kahjustada

määratlemata hulga isikute mitmesuguseid põhiõigusi. Neid põhiõigusi ja avalikke huve võib riivata

ka erasektoris toimuvast toetusstreigist etteteatamise lühike tähtaeg.

26. Kõige tavalisem on toetusstreik erasektoris, kus ettevõtjat kaitseb ettevõtlusvabadus ja kes kannab

toetusstreigi korral suure tõenäosusega kahju. Kuna ettevõtlusvabaduse ja omandipõhiõiguse riived

on ilmselt kõige intensiivsemad, alustab kolleegium PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse ja §-s 32

sätestatud omandipõhiõiguse riivete põhiseaduspärasuse kontrollist.

27. Riive proportsionaalsuse kontrollimiseks tuleb esmalt leida riive legitiimne eesmärk. PS § 31

teise lause järgi võib seadus sätestada ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimused ja korra. PS § 32

lõike 2 teise lause järgi sätestab omandi kitsendused seadus. See tähendab, et nii ettevõtlusvabadus

kui ka omandipõhiõigus on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigused, mida võib piirata mis tahes

põhjusel, mis ei ole põhiseadusega vastuolus (vt nt Riigikohtu üldkogu 9. detsembri 2013. a otsus

asjas nr 3-4-1-2-13, punkt 116; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17. aprilli

2012. a otsus asjas nr 3-4-1-25-11, punkt 37).

28. Ükski menetlusosaline ei ole PS §-de 31 ega 32 riivete (legitiimset) eesmärki välja toonud,

mistõttu kolleegium tuletab selle vaidlusalusest normist. KTTLS § 18 lõige 3 kohustab toetusstreigist

kolm päeva ette teatama. Etteteatamise kohustus on ette nähtud tööandja ja avaliku huvi ning

kolmandate isikute kaitseks, kelle huve ja õiguseid toetusstreik võib riivata. Praeguses asjas

väidetakse, et kolmepäevane etteteatamistähtaeg on liiga lühike. Väidetavalt lühikese tähtaja eesmärk

on, et toetusstreigi saaks mõjusalt korraldada. Selline eesmärk ei ole põhiseadusega vastuolus ja

järelikult on ettevõtlusvabaduse ja omandipõhiõiguse riiveteks legitiimne.

29. Kolleegium ei kahtle riive sobivuses ega vajalikkuses eesmärgi saavutamiseks.

30. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigustesse sekkumise ulatust

ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 6. märtsi 2002. aasta otsus asjas nr 3-4-1-1-02, punkt 15).

31. Peastreigi korraldamiseks näeb KTTLS ette mitmeid erinevaid järjestikuseid toiminguid.

Töötajad peavad oma nõudmised esitama kirjalikult (§ 4); tööandjal on nõudmiste läbivaatamiseks

seitse kalendripäeva ja sellele järgneval päeval peab ta otsusest teatama (§ 5 lõige 1); kui kokkulepet

ei saavutata, pöörduvad pooled kirjalikult riikliku lepitaja poole (§ 6) ja võivad pöörduda tööandjate

liidu ja töötajate liidu poole (§ 7); lepitaja selgitab välja töötüli põhjused ja asjaolud ning pakub välja

lahendusi (§ 9); lepitajal on õigus kutsuda pooli osa võtma lepitustoimingutest ja pooled on

kohustatud neist osa võtma (§ 10 lõige 1, § 11 lõige 2); lepitaja ettepanekule peavad pooled vastama

kolme päeva jooksul (§ 11 lõige 1 teine lause). Alles seejärel, kui lepitusprotseduurid on tehtud, kuid

leppimist ei ole saavutatud või ei peeta kokkuleppest kinni, tekib õigus korraldada töötüli

lahendamiseks streik (KTTLS § 13 lõige 1). Kavandatavast streigist peab streigi korraldaja teatama

teisele poolele ning lisaks ka lepitajale ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult ette vähemalt kaks

nädalat (KTTLS § 15 lõige 1). Seega teab tööandja, kes on ise töötüli pooleks, streigi toimumisest

vähemalt kaks nädalat ette. Streigiohust on tööandja teadlik ilmselt isegi enam kui kuu aega varem.

Seejuures saab peastreigi tööandja streigi ka ära hoida.

32. KTTLS § 18 lõike 2 esimene lause sätestab, et streigis osalevate töötajate toetuseks on lubatud

korraldada toetusstreike. Sellest tuleneb toetusstreigi eesmärk avaldada peastreigis osalejatele toetust.

PS § 29 lõike 5 teise lause järgi võivad töötajate ühingud ja liidud oma õiguste ja seaduslike huvide

eest seista vahenditega, mida seadus ei keela. Kuna toetusstreik on seadusega ette nähtud, tuleneb

sellest ka eesmärk kaitsta lisaks töötajate ühingu või liidu õigusi ja huve. Toetusstreik ei ole suunatud

oma tööandja vastu, kui siis väga kaudselt hoiatusena. Toetusstreik tugevdab töötajate ühingu või

liidu võimalusi saavutada peastreigi eesmärki.

33. Toetusstreigi puhul sätestavad KTTLS § 18 lõike 2 esimene ja kolmas lause, et toetusstreike võib

korraldada streigis osalevate töötajate toetuseks, st et peab olema toetatav peastreik, ja et toetusstreik

ei või kesta üle kolme päeva. Seadus ei määra kindlaks, millal võib toetusstreik toimuda. Kuna

peastreik võidakse ka vahetult enne selle väljakuulutatud algust ära jätta, ei tohi toetusstreik alata

enne peastreiki.

34. KTTLS § 18 lõige 3 näeb ette kohustuse teatada toetusstreigist vähemalt kolm päeva ette. Seadus

ei sätesta mingeid nõudeid ega samme, mida peaks täitma või astuma toetusstreigist teatamise eel.

Seega võib kõigest kolm päeva olla aeg, mis kulub toetusstreigi korraldamise otsustamisest ja sellest

teatamisest toetusstreigi alguseni.

35. Analüüsides, kas kolmepäevane etteteatamise tähtaeg on lühike või mitte, märgib kolleegium, et

KTTLS ei täpsusta tähtaja arvestamist. Lähtuvalt üldkeelelisest tähendusest tuleb päeva mõista

kalendripäevana. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 135 lõike 1 järgi algab tähtaja kulgemine

järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja

algus. Seejuures algab tähtaja arvestamine järgmisest päevast nii sel juhul, kui sündmus – praegusel

juhul toetusstreigist teatamine – toimub hommikul, kui ka siis, kui alles hilisõhtul.

36. Kui kasutatakse minimaalset kolmepäevast etteteatamistähtaega, siis näiteks esmaspäeval

toetusstreigist ette teatades võib toetusstreik toimuda alates reedest. Teatades aga neljapäeval, võib

streikida alates esmaspäevast. Viimasel juhul jääb tööandjale aega oma tegevust ümber korraldada

üks tööpäev. Juhtudel, kus nädalavahetusele vahetult eelneb või järgneb riigipüha, ei pruugi

tööandjale jääda ümberkorraldusteks ühtegi tööpäeva. Üldjuhul on tööpäeviti oluliselt lihtsam

tööalaseid ümberkorraldusi teha ja kokkuleppeid sõlmida kui puhkepäeviti.

37. Nagu eespool välja toodud, reguleerib seadus peastreigi korraldamise menetlust põhjalikult, nähes

enne streigist etteteatamist ette mitu etappi. Seevastu toetusstreigi puhul ei pruugi tööandja enda

juures streigiohtu enne etteteatamist isegi aimata. Tööandjal, kelle juures toetusstreik toimub, ei ole

õigust pöörduda lepitaja poole ei sisuliselt ega ka näiteks toetusstreigi toimumise aja üle

läbirääkimiseks. Seega ei saa ta mitte mingil viisil toetusstreiki ära hoida ja tal on vähesed

võimalused hoida ära toetusstreigist tekkivat kahju. Seadus piirab toetusstreigi korraldamist oluliselt

vähem kui peastreigi korraldamist, hoolimata sellest, et toetusstreigi tööandjal ei ole oma töötajatega

töötüli. Eelduslikult on peastreigi toimumise võimalikkus tööandjale teada enam kui kuu aega ette.

Toetusstreigist, mis ei või toimuda enne peastreiki, võib tööandja teada saada üksnes kolm päeva

varem. Enne toetusstreigi toimumisest etteteatamist ei pea toetusstreigi korraldajad tegema mingeid

kohustuslikke samme ega pidama kinni muudest tähtaegadest. Kolleegium leiab eeltoodut silmas

pidades, et toetusstreigi eesmärki on võimalik saavutada ka pikema etteteatamise tähtajaga. Seejuures

väheneb tähtaja pikenedes ettevõtlusvabaduse riive intensiivsus. Pikema tähtaja korral on ettevõtjal

võimalik ettevõtte tegevuse käigus hoidmiseks tarvitusele võtta meetmeid, nt tööd ümber korraldades,

ajutist tööjõudu palgates, partneritega läbirääkimisi pidades jmt.

38. Seega koormab ettevõtjaid ülemääraselt neile KTTLS § 18 lõikega 3 pandud kohustus olla

kõigest kolmepäevase etteteatamise järel valmis toimuda võivaks toetusstreigiks, mis korraldatakse

kusagil mujal aset leidva töötüli puhul. Kolleegium märgib, et seadusandja on jätnud streigiõiguse ja

muud põhiõigused tasakaalustamata.

39. Kolleegium on seisukohal, et ka lühikese etteteatamistähtajaga kaasnevat omandipõhiõiguse riivet

tuleb pidada oluliseks. Lühikese toetusstreigist etteteatamistähtajaga tekitatakse esmajoones kahju

ettevõtjale, kelle juures ei ole töötüli ja kellel ei pruugi olla mingit võimalust mõjutada töötüli

tööandjat. Toetusstreikidega tekitatav kahju tervikuna on prognoosimatu – toetusstreigi võib

korraldada kui palju tahes isikuid (välja arvatud üksikud seadustes sätestatud erandid). Samuti võib

teenuste ja kaupade (õigel ajal) saamata jäämise tõttu tekkida kahju kolmandatel isikutel. Pikem

etteteatamistähtaeg aitab erinevatele isikutele tekkida võivat kahju vähendada. Ka toetusstreigi puhul

tuleb vältida ülemäärast kahju.

40. Arvestades kehtivat seadust tervikuna, mh seda, et toetatavast peastreigist peab ette teatama

vähemalt kaks nädalat, kusjuures streigioht on iseenesest teada ilmselt enam kui kuu aega varem,

ning et toetusstreigi eesmärki on võimalik saavutada ka pikema etteteatamistähtajaga kui kolm päeva,

samuti ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse riiveid, leiab kolleegium, et kolmepäevane toetusstreigist

etteteatamise tähtaeg on ebaproportsionaalne.

41. Kuna kolleegium tuvastas PS §-des 31 ja 32 sätestatud põhiõiguste rikkumise, ei ole vaja

kontrollida teiste põhiõiguste või põhiseadusega kaitstud väärtuste riivete proportsionaalsust.

42. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse

(PSJKS) § 15 lõike 1 punktile 2, tunnistab kolleegium KTTLS § 18 lõike 3 põhiseaduse vastaseks ja

kehtetuks osas, millega on määratud toetusstreigist etteteatamise tähtajaks kolm päeva.

III

43. Sotsiaalminister tegi ettepaneku kaaluda otsuse jõustumise edasilükkamist kuni kuus kuud, sest

õiguskantsleri taotluse rahuldamisel n-ö üle öö kaoks toetusstreigist etteteatamise kohustus sootuks.

Kolleegium möönab, et kui käesolev otsus jõustuks enne uue etteteatamistähtaja kehtestamist, poleks

kohustust toetusstreigist ette teatada. See riivaks ettevõtlusvabadust kehtivast õigusest veelgi

intensiivsemalt. Seetõttu tuleb otsuse jõustumine edasi lükata.

44. Seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks peab seadusandja kehtestama üksnes uue tähtaja,

mitte ulatuslikke ega keerulisi muudatusi, mille väljatöötamine võtaks palju aega. Arvestada tuleb

aga, et käesoleva aasta 1. märtsil toimusid korralised Riigikogu valimised. Pärast valimisi võtab aega,

kuni valimistulemused Riigikogu valimise seaduse § 74 järgi välja kuulutatakse, samuti kuni

Riigikogu uus koosseis esimeseks istungiks kokku tuleb ja seejärel enne sisulise töö alustamist

korralduslikud asjad otsustab (Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 1, 26, 28, 29, 41 jt). See

pikendab aega, mida seadusandja vajab, et võtta vastu asjakohane seadusemuudatus.

45. Eeltoodut arvestades lükkab kolleegium PSJKS § 58 lõike 3 alusel otsuse jõustumise edasi nelja

kuu võrra.

Priit Pikamäe, Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Ivo Pilving