3-2-1-169-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-169-14

Otsuse kuupäev

Tartu, 4. märts 2015. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Henn Jõks ja Malle Seppik

Kohtuasi

Korteriühistu Paekaare 46 hagi Anatoli Tõškevitši vastu

5825 euro 55 sendi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 19. septembri 2014. a otsus

tsiviilasjas nr 2-12-4465

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Anatoli Tõškevitši kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

5825 eurot 55 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja korteriühistu Paekaare 46 (registrikood 80086560),

esindaja juhatuse liige Boriss Kitsjuk

Kostja Anatoli Tõškevitš, esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte

Asja läbivaatamise kuupäev

9. veebruar 2015. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. septembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-4465 ja

saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada 20. oktoobril 2014 kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 100 (ükssada) eurot

Advokaadibüroo Bright Law OÜ kontole nr EE982200221054545073 (AS Swedbank).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Korteriühistu Paekaare 46 (hageja) esitas 30. jaanuaril 2012 Harju Maakohtule Anatoli Tõškevitši

(kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 5825 euro 55 senti.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt oli kostja 17. novembrist 2003 kuni 19. augustini 2011 hageja juhatuse

esimees, kellel oli hageja ainuesindusõigus. Hageja sõlmis kostja esindajana OÜ-ga VEIDIKO

(töövõtja) kaks töövõtulepingut – 30. juunil 2009 Tallinnas Paekaare 46 asuva korterelamu

(korterelamu) elektripaigaldise rekonstrueerimiseks töövõtulepingu nr 66 ja 1. veebruaril 2010

lisatööde tegemiseks töövõtulepingu nr 4.

Töövõtulepingu nr 66 järgi lepiti kokku korterelamu elektripaigaldiste rekonstrueerimises. Tööde

üleandmise-vastuvõtmise akti järgi oli tehtud tööde maksumus 177 097 krooni 20 senti. Selle summa

on hageja töövõtjale ka tasunud.

Kui hageja juhatus vahetus, siis kontrolliti lepingute ja nende järgi tehtud tööde vastavust. Kuna

hagejal ei olnud dokumente, mille järgi saanuks kontrollida ehitustööde käiku ja kasutatud materjale,

palus hageja uus juhatus AS-l Eesti Energia (Eesti Energia) hinnata, kas töövõtulepingu nr 66 järgsed

tööd on tehtud kooskõlas lepinguga. 1. novembril 2011 esitas Eesti Energia hagejale elektripaigaldise

visuaalse ülevaatuse aruande, millest nähtuvalt ei ole tööd tehtud töövõtulepingu nr 66 kohaselt.

16. detsembril 2011 saatis Eesti Energia hagejale pakkumise, mille järgi on vajalike (st tegemata)

tööde ja materjalide maksumus 5300 eurot (koos käibemaksuga). Seega on kostja tekitanud hagejale

5300 euro suuruse kahju, sest ta on hageja esindajana töövõtjalt tööd vastu võtnud ja kogu

lepingutasu välja maksnud, kuigi tegelikult oli vähemalt pool lepinguga kokku lepitud töödest

tegemata või mittekvaliteetselt tehtud.

Töövõtuleping nr 4 sõlmiti korteriarvestite plommimiseks. Lepingu p 2.1 kohaselt oli töö hind koos

käibemaksuga 12 000 krooni. Töövõtja esitas 15. veebruaril 2010 selle töö eest hagejale arve ja

hageja tasus selle 26. märtsil 2010. Kuid juba 21. jaanuaril 2010 oli Eesti Energia hagejale esitanud

elektripaigaldise plommimise eest 3777 krooni (käibemaksuga) suuruse arve. Kuna Eesti Energia oli

enne töövõtulepingu nr 4 sõlmimist (ajavahemikus 8. kuni 20. jaanuarini 2010) juba teinud samal

objektil plommimistöid, siis oli töövõtuleping nr 4 fiktiivne. Seega on kostja töövõtulepingu nr 4

sõlmimisega tekitanud hagejale juhatuse liikmena 8223 krooni ehk 525 euro 55 sendi suuruse kahju.

Elektripaigaldis oli juba plommitud ja muid töid lepingust ei nähtu, samuti ei olnud muid töid vaja

teha.

Seega vastutab kostja hageja ees kahju eest, mille ta tekitas selliste tööde vastuvõtmise ja nende eest

tasumisega, mida tegelikult ei tehtud, samuti tarbetute tööde tellimisega. Kahju suurus on kokku

5825 eurot 55 senti.

2. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Töövõtulepingu nr 66 sõlmimisel võisid pooled lepingu lisaks 1 olevat eelarvet muuta. Lepingu p 2.4

järgi tuli lõpparvestus teha, lähtudes faktiliselt paigaldatud seadmetest ja tehtud töödest.

Lepingupooled allkirjastasid tööde lõppemisel kahepoolse üleandmise-vastuvõtmise akti ja

kalkulatsiooni, milles on kajastatud faktiliselt tehtud tööd ja paigaldatud seadmed.

Eesti Energia aruandel ei ole tööde mahtude kontrollimisel tähendust, sest Eesti Energia analüüsis ja

võrdles mitte aktiga allkirjastatud lõplikus kalkulatsioonis märgitud tegelikult tehtud töid ja

seadmeid, vaid lepingu lisas 1 olevat esialgset eelarvet. Seda, et töövõtulepingu nr 66 järgi tehtud

tööd ja paigaldatud seadmed olid korralikud, tõendavad 11. märtsil 2010 hagejale väljastatud

isolatsioonikaitse mõõtmise protokoll nr 59, kaitse rakendustagatise kontrolli protokoll nr 60, kaitse-

ja PEN-juhtide kontrollimise protokoll nr 61, elektrialaste kontrollmõõtmiste aruanne ja

elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus nr VL 019. Viimati nimetatud tunnistusest nähtub, et

11. märtsil 2010 kontrollis inspekteerimisgrupp hageja hoones asuvat elektripaigaldist ja see vastas

täielikult seaduse nõuetele.

Töövõtulepingu nr 4 kohta leidis kostja, et õige ei ole hageja väide, et nii Eesti Energia kui ka

töövõtja on esitanud hagejale arved täpselt sama töö eest ja et töövõtjaga sõlmitud leping on seetõttu

fiktiivne. Töövõtulepingu nr 66 järgi töid tehes avastas töövõtja, et korterelamus toimus

elektrienergia vargus ja juhtmed ei olnud nõuetekohaselt ühendatud. Seepärast oli vaja elekter välja

lülitada ja teha täiendavaid elektrimontaažitöid. Töövõtja ja hageja koostasid 25. jaanuaril 2010,

st enne töövõtulepingu nr 4 sõlmimist nende ettenägematute tööde tegemise kohta akti, milles

kirjeldasid tööde eeldatavat mahtu. Töövõtulepingus nr 4 fikseeriti vaid varem kokku lepitud tööde

lõpptulemus – elektriarvestite plommimine. 25. jaanuari 2010. a aktist nähtuvalt sisaldab

töövõtulepingu nr 4 järgne tasu muu hulgas elektriarvestite plommimist. Hageja ei tasunud topelt ühe

ja sama töö eest, sest töövõtja tellis plommimise Eesti Energialt ja Eesti Energia väljastas

plommimise eest 3777 krooni suuruse arve, mille tasus Eesti Energiale töövõtja. Lisaks

plommimisele on eelnimetatud aktis kirjeldatud ka muud tööd, mida töövõtulepingu nr 4 järgi tehti.

3. Harju Maakohus rahuldas 21. veebruari 2014. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 5825 eurot 55 senti. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt peab elektripaigaldis selle rekonstrueerimise tulemusel

vastama rekonstrueerimise ajal kehtivatele nõuetele. 1. novembril 2011 Eesti Energia koostatud

elektripaigaldise visuaalse ülevaatuse aruande kohaselt ei ole elektritööd tehtud töövõtulepingu nr 66

kohaselt. Energiaring OÜ (Energiaring) 29. novembril 2011 koostatud elektripaigaldise tehnilise

kontrolli aruande järgi on tuvastatud olulisi puudusi vaidlusaluse korterelamu ühiskasutuses olevas

elektripaigaldises. Samuti on eksperdiarvamusega tõendatud, et töövõtulepingu nr 66 lisas 1

kirjeldatud töid ja kasutatud materjale ei ole väidetavas mahus ega ettenähtud kvaliteedis tehtud.

Eksperdiarvamuse kohaselt olid korrusekilbid korrastamata ja vastasid elektriohutusnõuetele üksnes

mööndustega, peakilp oli olulises mahus rekonstrueerimata ega vastanud elektriohutusnõuetele.

Keldris, liftiruumides ja tehnilistes ruumides oli valgustuse remont olulises mahus tegemata. Ühes

tamburis oli valgusti vahetamata ja liikumisandur paigaldamata. Ehitusjäätmete väljavedu oli

lõpetamata, tegemata olid rekonstrueeritud arvestikilpide kontrollmõõtmised ja vormistamata

elektripaigaldise pass ning täitedokumentatsioon. Puudulik oli ka muu dokumentatsioon.

Seega on Eesti Energia elektripaigaldise visuaalse ülevaatuse aruandega, Energiaringi

elektripaigaldise tehnilise kontrolli aruandega ja riiklikult tunnustatud eksperdi arvamuse ning tema

kohtuistungil antud ütlustega tõendatud, et kostja võttis hageja juhatuse liikmena töövõtjalt vastu

elektripaigaldise rekonstrueerimistööd, mis olid ebakvaliteetsed ja osaliselt tegemata.

Samuti on eksperdiarvamusega tõendatud, et töövõtulepingu nr 4 järgi tehtud töid (v.a plommimine)

ei oleks olnud vaja teha, kui varasemad tööd oleksid tehtud korrektselt. Ka lepingust ega arvest ei

nähtu, et oleks tehtud muid töid peale plommimise. Tegemist ei saanud olla ettenägematute töödega.

Tõendatud on, et töövõtja ei teinud töövõtulepingu nr 4 alusel mingeid lisatöid. Ettenägematute tööde

kohta koostatud akt on vormistatud tagantjärele, et varjata fiktiivset töövõtulepingut nr 4.

Kostja sõlmis töövõtulepingu töövõtjaga, kes esitas kõige soodsama pakkumise. Töövõtja oli pädev

elektritöid tegema. Seega täitis kostja töövõtulepingu sõlmimisel hoolsuskohustust. Kuna kostja on

väitnud, et tal olid elektrialased teadmised, siis on tema hoolsuse määr suurem kui isikul, kellel

sellised eriteadmised puuduvad. Olles hageja juhatuse liige, tegutses kostja töövõtulepingu nr 66

alusel tehtud tööde vastuvõtmisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 620 lg 2 tähenduses majandus- ja

kutsetegevuses tegutseva käsundisaajana, millest tulenevalt oleks ta pidanud toimima üldiselt

tunnustatud kutseoskuste tasemel ehk ilmutama piisavat hoolsust elektritööde vastuvõtmisel. Kostja

ei pöördunud enne töövõtja tehtud tööde vastuvõtmist tulemuse kontrollimiseks eriteadmistega isiku

poole. Tegelikult ei olnud kostjal piisavalt kaasaegseid teadmisi elektrivaldkonnas ja ta hindas oma

teadmisi üle. Kostja oleks pidanud kaasama tööde vastuvõtmisele eriala asjatundja. Seda tegemata

jättes rikkus kostja hoolsuskohustust.

Töövõtulepingust nr 66 tuleneva kahju suurus on 5300 eurot, sest hageja peab selle summa ulatuses

tegema lisakulutusi, et teha tegemata jäänud tööd või parandada mittekvaliteetsed tööd.

Töövõtulepingust nr 4 tulenev kahju on 525 eurot 55 senti, sest selles ulatuses oli leping fiktiivne.

Hageja ei pidanud töövõtjaga sõlmitud lepingutest tulenevat kahju nõudma esmalt töövõtjalt, nõude

võib esitada ka kahju põhjustanud endise juhatuse liikme vastu. Kostja rikkus oma kohustusi, kui

võttis töövõtulepingu alusel vastu tegelikult tegemata tööd või puudulikult tehtud tööd ja korraldas

nende eest tasumise. Selle tulemusel vähenes hageja vara alusetute maksete tõttu. Kostja pidi ette

nägema, et ta vastutab alusetute väljamaksete tõttu hagejale tekkinud kahju eest. Isegi kui hageja

oleks pöördunud töövõtja poole, ei oleks töövõtja tema nõuet rahuldanud, sest alates 2010. aastast ei

ole töövõtjal majandustegevust. 26. juunil 2012 on töövõtja äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 3 alusel

äriregistrist kustutatud.

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja

teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse

muutmata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. septembri 2014. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jättis ringkonnakohus kostja

kanda.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus menetlusõiguse norme rikkunud, vaid

on hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid üksikasjalikult ja põhjendanud, miks on osa tõendeid

lubatavad ja miks neid saab otsuse tegemisel aluseks võtta. Maakohus leidis asjas esitatud tõendite

alusel põhjendatult, et kostja tekitas hagejale kahju sellega, et tasus töövõtjale töövõtulepingu nr 66

järgi tegemata või puudulikult tehtud tööde eest ning hageja pidi nende tööde tegemiseks või

parandamiseks kulutama täiendavalt 5300 eurot. Töövõtulepingust nr 4 tulenev kahju on tõendatud

töövõtja arve ja hageja pangakonto väljavõttega, millest nähtuvalt on kostja korralduse alusel

töövõtjale alusetult tasutud 525 eurot 55 senti. Tõendatud on ka põhjuslik seos kostja tegevuse ja

hagejale tekkinud kahju vahel. Kostja tekitas oma kohustuste rikkumisega hagejale 5825 euro

55 sendi suuruse varalise kahju ja maakohus mõistis selle kostjalt õigesti välja.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kostja palub kassatsioonkaebuses nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohtud jätnud asjas tähtsad seisukohad ja dokumendid

analüüsimata ning otsuse olulises osas põhjendamata ja see on toonud kaasa ebaõige lahendi.

Pooled vaidlevad selle üle, kas töövõtulepingu nr 66 alusel tellitud tööd tehti õiges mahus ja

korrektselt ning kas tööde eest tasumisega tekitas kostja hagejale kahju või mitte. Pärast tööde

tegemist (ajavahemikus 8. kuni 20. jaanuarini 2010) plommis Eesti Energia hageja korterelamus

vaidlusaluse elektripaigaldise. 11. märtsil 2010 väljastas OÜ V.L Tehnoekspert (Tehnoekspert)

elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistuse. Kui tööd oleksid jäetud tegemata või oleksid olnud

tehtud selliste puudustega, nagu nähtus eksperdiarvamusest, ei oleks Eesti Energia paigaldist

plomminud ega Tehnoekspert tunnistust väljastanud. Kohtud jätsid eeltoodud asjaolud analüüsimata

ja see viis asja ebaõige lahendamiseni.

Kohtud on otsuste tegemise aluseks võtnud 1. novembril 2011 koostatud visuaalse ülevaatuse

aruande, Energiaringi tehnilise kontrolli aruande ja asjatundja arvamuse, mis on koostatud peaaegu

kaks aastat pärast tööde tegemist. Kohtu määratud ekspertiis tehti ligikaudu neli aastat pärast

esialgseid töid. Asja lahendamisel aluseks võetud tõendites esile toodud töö puudused võisid seega

olla tekkinud pärast tööde vastuvõtmist. Mitmed puudused (lahtised juhtmeotsad või läbilõigatud

isoleerimata kaabel, samuti kaitsekuplita või mittetöötavad valgustid jne) viitavad vandalismile.

Seega ei ole tõendatud, et mingid puudused elektritööde vastuvõtmisel üldse esinesid.

Kohtud on asunud väärale seisukohale, et kostja ei täitnud oma juhatuse liikme kohustusi piisava

hoolsusega, ja on ekslikult leidnud, et kuna kostja tasus arve nädal aega enne Tehnoeksperdilt

tehnilise kontrolli akti kättesaamist, siis ei tegutsenud kostja vajaliku hoolsusega. Kuna kontrollakt

kinnitas, et elektripaigaldised olid nõuetekohased, ei ole varasem tasumine oluline. Arve tasumise

ajaks oli Eesti Energia paigaldise plomminud, seega võis kostja eeldada, et tööd olid tehtud

korrektselt.

Töövõtulepingu nr 4 alusel tehtud tööd olid vajalikud lisatööd, mis ei olnud esialgu ettenähtavad.

Juhatuse liige usaldas töövõtjat ning uskus, et kõik aktis väljatoodud tööd on vajalikud ning need ei

ole kaetud varasema töövõtulepinguga.

7. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning ringkonnakohtu

otsuse muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691

p 2 ning § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

9. Pooled ei vaidle järgmiste asja lahendamisel oluliste asjaolude üle:

• kostja oli ajavahemikus 17. novembrist 2003 kuni 19. augustini 2011 hageja juhatuse esimees;

• 29. mail 2009 toimunud hageja liikmete üldkoosolekul otsustati remontida hoone elektrisüsteemi;

• 30. juunil 2009 sõlmis kostja hageja nimel töövõtulepingu korterelamu elektripaigaldise

rekonstrueerimiseks;

• töövõtulepingu nr 66 alusel koostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti järgi oli tehtud tööde

lõplik maksumus 177 097 krooni 20 senti ja hageja on selle summa töövõtjale tasunud;

• 1. veebruaril 2010 sõlmis kostja hageja nimel töövõtjaga täiendava töövõtulepingu nr 4;

• töövõtulepingu nr 4 järgi oli töö hind koos käibemaksuga 12 000 krooni ja ka selle summa on

hageja töövõtjale tasunud;

• töövõtulepingu nr 4 järgsest hinnast 3777 krooni moodustab Eesti Energiale makstud

elektripaigaldise plommimise tasu.

10. Pooled vaidlevad selle üle, kas töövõtulepinguga nr 66 kokku lepitud tööd olid tehtud vajalikus

mahus ja nõutava kvaliteediga ning kas töövõtuleping nr 4 kajastas tegelikult tehtud ja vajalikke töid.

Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostja on töövõtulepingu nr 66 järgi tehtud ja väidetavalt

ebakvaliteetseid töid vastu võttes ning töövõtulepingut nr 4 sõlmides ja selle alusel esitatud arvet

tasudes rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust ja tekitanud sellega hagejale kahju.

11. Hageja nõue kostja vastu on korteriühistu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamise nõue. Kuna korteriühistu on mittetulundusühing (korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg 2),

siis on hageja nõude õiguslik alus mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 32 lg 2 esimene lause,

mille järgi vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud

mittetulundusühingule kahju, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Vastutusest vabanemise

alus on sätestatud MTÜS § 32 lg 2 teises lauses ja selle järgi vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui

ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.

12. MTÜS § 32 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised:

• juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (MTÜS § 32 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 35);

• ühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128);

• rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4);

• juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korteriühistu juhatuse

liikme tavapärast hoolsusstandardit (MTÜS § 32 lg 2 teine lause).

MTÜS § 32 lg-s 2 sätestatud nõude tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et korteriühistu peab nõude

maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste

tulemusena on korteriühistule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus

tõendada, et ta on tegutsenud korteriühistu juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.

13. Korteriühistu juhatuse liikme kohustused võivad tuleneda seadusest, ühistu põhikirjast,

üldkoosoleku otsustest ja muudest poolte vahel sõlmitud kokkulepetest. Kõige üldisema kohustuse

näeb juriidilise isiku juhatuse liikme jaoks ette TsÜS § 35, mille kohaselt peavad juriidilise isiku

juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt

tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Juhatuse liikme üldine

hoolsusstandard tähendab seda, et ta peab tegutsema heas usus, informeeritult, kooskõlas seadusega

ja juriidilise isiku huvides. Lisaks peavad juhatuse liikmed TsÜS § 32 järgi omavahelistes suhetes

ning suhetes liikmete ja teiste juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ja arvestama

üksteise õigustatud huve. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev

üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka

VÕS § 620 (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 4. mai 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-10, p 12).

Kolleegium leiab, et ka korteriühistu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige

peab tegutsema heas usus ja korteriühistu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt

informeeritud ega tohi ühistule võtta põhjendamatuid riske. Korteriühistu juhatuse liige peab toimima

kooskõlas üldkoosoleku otsustega, põhikirja ja seaduse nõuetega. Lepingute sõlmimisel peab ta

arvestama nii korteriühistu huvide kui ka ühistu käsutuses oleva raha ja muude vahenditega.

14. Hageja on kostja hoolsuskohustuse rikkumisena välja toonud esmalt selle, et kostja võttis

töövõtulepingu nr 66 järgi vastu tööd, mis ei olnud tehtud kooskõlas lepingu ega seaduse nõuetega.

Hageja käsitluse järgi tekkis talle selle tulemusel kahju, sest hageja tasus tööde eest, mis olid

ebakvaliteetsed või tegemata.

Maakohtu tuvastatud asjaolude kohaselt, millega nõustus ka ringkonnakohus, võttis kostja tööde

tegemiseks pakkumise kolmelt ettevõtjalt ja sõlmis lepingu ettevõtjaga, kelle pakkumine oli kõige

soodsam. Samuti väljastati kohtute tuvastatud asjaolude kohaselt hageja elektripaigaldisele pärast

töövõtulepingu järgsete tööde tegemist nõuetekohasuse tunnistus ning Eesti Energia plommis

elektripaigaldise. Maakohus asus aga otsuses seisukohale, et töövõtulepingu nr 66 alusel tehtud

elektritööd olid oluliste puudustega ja kostja rikkus neid vastu võttes juhatuse liikme

hoolsuskohustust. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga.

15. Kolleegium leiab, et maakohus rikkus kostja rikkumise tuvastamisel otsuse põhjendamise ja

tõendite igakülgse hindamise kohustust. Kohus peab tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi hindama

igakülgselt ja otsuses oma hinnangut ka jälgitavalt seletama (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

23. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-14, p 12). TsMS § 232 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi

tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

Maakohus ei põhjendanud otsuses, miks ta leiab, et kostja esitatud tõendid (isolatsioonikaitse

mõõtmise protokoll nr 59, kaitse rakendustagatise kontrolli protokoll nr 60, kaitse- ja PEN-juhtide

kontrollimise protokoll nr 61, elektrialaste kontrollmõõtmiste aruanne ja elektripaigaldise

nõuetekohasuse tunnistus nr VL 019) ei kinnita seda, et lepingujärgsed tööd olid tehtud kooskõlas

lepingu ja seaduse nõuetega. Kolleegium leiab, et jättes osa tõendeid hindamata ja oma seisukoha

piisavalt põhjendamata, on maakohus oluliselt rikkunud TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 ettenähtud

kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Ringkonnakohus ei ole maakohtu rikkumist kõrvaldanud ja on

sellega ka ise oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Seega on õige kostja kassatsioonkaebuse

väide, et kohtud jätsid analüüsimata kostja vastuväited ja tõendid ning see on viinud asja ebaõige

lahendamiseni.

16. Õige on ka kassatsioonkaebuse väide, et kohtud on jätnud analüüsimata selle, kuidas oli võimalik,

et eksperdiarvamusest nähtuvate puudustega tehtud tööde järel plommis Eesti Energia vaidlusaluse

elektripaigaldise ja Tehnoekspert väljastas sellele vastavustunnistuse. Kolleegium kordab oma

varasemat seisukohta, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu ja

eksperdiarvamust tuleb hinnata kogumis teiste tõenditega ja nagu teisigi tõendeid TsMS §-s 232

sätestatut järgides (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. oktoobri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-06).

Ekslik on maakohtu seisukoht, millega nõustus ka ringkonnakohus, et kuna kostja tasus arve nädal

aega enne Tehnoeksperdilt tehnilise kontrolli akti kättesaamist, siis ei tegutsenud ta vajaliku

hoolsusega. Kuna arve tasumise ajaks oli Eesti Energia paigaldise plomminud, võis kostja eeldada, et

tööd olid tehtud korrektselt. Isegi kui tasumine enne tehnilise kontrolli akti kättesaamist oleks

käsitatav kostja rikkumisena, ei ole see põhjuslikus seoses kahjuga, mille hüvitamist hageja nõuab.

Seega on õige kostja kassatsioonkaebuse väide, et kuna kontrollakt kinnitas, et elektripaigaldised olid

nõuetekohased, siis ei ole varasem tasumine oluline.

17. Töövõtulepingu nr 4 juures peab hageja kostja kohustuste rikkumiseks seda, et kostja sõlmis

hageja juhatuse liikmena töövõtulepingu nr 4 olukorras, kus tegelikult ei olnudki vaja rohkem töid

teha. Hageja peab töövõtulepingut nr 4 tarbetuks ulatuses, mis ületab elektripaigaldise plommimist.

Kohtute tuvastatud asjaoludel esitas Eesti Energia elektripaigaldise plommimise eest arve töövõtjale

ja töövõtja tasus selle. Kuigi hageja ja kostja on 25. jaanuaril 2010 kirjutanud alla ettenägematute

tööde aktile, leiab hageja, et nii töövõtuleping nr 4 kui ka eelnimetatud akt on fiktiivsed.

Maakohus leidis eksperdiarvamusele tuginedes, et lisaks elektriarvestite plommimisele ei oleks

lisatööd saanud olla vajalikud, kui eelnevad tööd oleksid olnud korrektselt tehtud, ning järeldas, et

töövõtuleping nr 4 oli fiktiivne, sest Eesti Energia oli elektripaigaldise plomminud enne

töövõtulepingu nr 4 sõlmimist. Ka selle järelduse tegemisel on maakohus jätnud tähelepanuta kostja

vastuväited ning hindamata kostja esitatud tõendid (sh kostja vande all antud ütlused lisatööde

vajaduse ning nende tegemise põhjuste kohta). Ringkonnakohus on maakohtu järeldustega nõustunud

ega ole maakohtu rikkumisi kõrvaldanud. Muuhulgas ei selgu kohtuotsustest, millel põhineb

maakohtu järeldus, et tegu ei saanud olla esialgu ettenägematute ja vajalike töödega.

18. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tegutses kostja hageja juhatuse liikmena töövõtulepingu

nr 66 alusel tehtud tööde vastuvõtmisel majandus- ja kutsetegevuses tegutseva käsundisaajana

VÕS § 620 lg 2 tähenduses ja seepärast oleks ta pidanud toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste

tasemel ehk ilmutama piisavat hoolsust elektritööde vastuvõtmisel. Maakohus on leidnud, et kostja

hoolsusstandard oli praegusel juhul kõrgendatud seetõttu, et kostjal olid tema enda väitel teadmised

elektrivaldkonnast. Ringkonnakohus ei ole seda maakohtu seisukohta muutnud.

19. Kolleegium märgib, et juriidilise isiku juhatuse liikme hoolsusstandardi määramisel tuleb

arvestada, et eri juriidiliste isikute liikide jaoks võib selle juhatuse liikme hoolsusstandard olla

mõnevõrra erineva sisuga. Samuti võib see standard erineda tulenevalt juriidilise isiku tegevusalast ja

tegevuse ulatusest. Nii näiteks ei saa krediidiasutuse juhatuse liikme hoolsusstandardit vähemalt

üldjuhul võrrelda väikese mittetulundusühingu juhatuse liikme hoolsusstandardiga. Samuti ei saa

korteriühistu juhatuse liikme hoolsusstandard mingi töö tellimiseks lepingu sõlmimisel ja selle

täitmisel üldjuhul olla samasugune, nagu selles valdkonnas tegutseva ettevõtja enda hoolsusstandard.

Korteriühistu eesmärgiks ei ole elektritööde tegemine ja seega ei saa ka korteriühistu juhatuse

liikmele üldjuhul omistada elektriettevõtja hoolsusstandardi järgimise kohustust. Siiski on kõigi

juriidiliste isikute juhatuse liikmetel minimaalne hoolsusstandard, mida kõik peavad täitma.

20. Iseenesest nõustub kolleegium kohtute seisukohaga, et juhul, kui juriidilise isiku, sh korteriühistu

juhatuse liige on mingi valdkonna asjatundja, on tema hoolsusstandard kõrgem kui tavalisel

korteriühistu juhatuse liikmel. Selleks, et niisugust kõrgendatud standardit juhatuse liikmele

omistada, peab siiski olema selgelt tuvastatud, et isik oli vastava valdkonna professionaal (st et ta

tegutses vastava valdkonna ettevõtjana või omas vajalikke teadmisi ja kogemusi). Üksnes asjaolu, et

isik on kunagi omandanud vastava hariduse või selles valdkonnas töötanud, ei ole kolleegiumi

arvates piisav, et omistada juhatuse liikmele kõrgendatud hoolsusstandardi järgimise kohustust.

Seega on ekslik maakohtu seisukoht, et kuna kostja on väitnud, et tal olid elektrialased teadmised, siis

on tema hoolsuse määr suurem kui isikul, kellel sellised eriteadmised puuduvad. Maakohtu otsus on

seejuures ka vastuoluline, sest ühelt poolt luges maakohus kostja enda ütluste alusel tuvastatuks, et

kostjal olid elektrialased teadmised, teisalt aga järeldas, et kostja elektrialased teadmised ei olnud

piisavad ega kaasaegsed. Samuti on maakohus viidanud kostja enda vastusele, kus kostja on

märkinud, et ta ei ole elektritööde spetsialist. Kolleegium leiab, et sellises olukorras ei saa kostjale

kui hageja juhatuse liikmele omistada elektriettevõtja hoolsusstandardit.

21. Kolleegium rõhutab, et majandusliku tegutsemisega, sh lepingute sõlmimise ja nende täitmisega

kaasnevat tavapärast riski kannab juriidiline isik, mitte tema juhatuse liige. Juhatuse liikme kohustuse

rikkumiseks võib pidada vaid selgelt ülemäärase riski võtmist. Lepingu sõlmimine nõuetekohast

pädevust omava tegutseva ettevõtjaga ja lepingu täitmine, arvestades juriidilise isiku vajadusi ja

võimalusi, ei ole selline risk. KÜS § 6 lg 1 teise lause kohaselt tekib korteriühistu vara tema liikmete

osamaksudest, ühistu tegevusest saadavast tulust ja muudest laekumistest. KÜS § 2 lg 1 järgi on

korteriühistu korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme

osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste

huvide esindamine. Kui korteriühistu juhatuse liige korraldab liikmete ühistes huvides üldkoosoleku

otsuse alusel vajalike tööde tegemist, siis tuleb tema hoolsuskohustuse sisustamisel muu hulgas

arvestada ka seda, millise ressursi on üldkoosolek nende tööde tegemiseks ette näinud.

Riski, et lepingupartner, kellega juhatuse liige korteriühistu nimel lepingu sõlmib, rikub lepingut, ei

saa vähemalt üldjuhul panna juhatuse liikmele, kui juhatuse liige on lepingupartneri valikul ja lepingu

sõlmimisel järginud juhatuse liikmelt tavapäraselt oodatavat hoolsust, st kui juhatuse liige on

tegutsenud informeeritult, kooskõlas seaduse, põhikirja ja üldkoosoleku õiguspäraste otsustega ning

korteriühistu huvides.

22. Sõlmides lepingu professionaalse ettevõtjaga, võib tavaliste teadmistega korteriühistu juhatuse

liige vähemalt üldjuhul usaldada ettevõtja tehtud töid ega pea (eriti tulenevalt korteriühistu rahalise

ressursi piiratusest) palkama lisaks teist ettevõtjat ega sõltumatut eksperti esialgse ettevõtja tegevust

kontrollima. Seega ei ole korteriühistu juhatuse liige rikkunud oma hoolsuskohustust, kui ta võtab

vastu tööd, mille on teinud riiklikult tunnustatud elektriettevõtja ja nende tööde vastuvõtmisel ei

tuvastata ilmselgeid puudusi. Kui hiljem selgub, et tööd olid osaliselt tehtud ebakvaliteetselt või jäi

osa töid tegemata ja seda ei saanud vastuvõtmisel tavalise tähelepanelikkuse juures märgata, on

ühistul õigus esitada töövõtulepingust tulenev nõue töövõtja vastu, eelkõige nõuda töö parandamist

või uue töö tegemist (VÕS § 646 lg 1).

23. Kostja on hagiavaldusele esitanud vastuväite, et töövõtjaga sõlmitud lepingutest tuleneva kahju

hüvitamiseks pidi hageja pöörduma oma nõudega esmalt töövõtja poole. Kolleegiumi arvates tuli

kostja vastuväite alusel kontrollida, ega esine aluseid kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg-te 1

ja 2 alusel. VÕS § 139 lg 1 järgi vähendatakse kahjuhüvitist juhul, kui kahju osaliselt tekkis

kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab,

ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg 2 järgi kohaldatakse

eelnevat ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele

kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks

tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata.

Kolleegium on oma varasemas praktikas leidnud, et kahju hüvitamise nõude esitamisel äriühingu

juhatuse liikme vastu tuleb arvestada ka seda, kas hageja on teinud omapoolselt mõistlikult vajaliku,

et kahju ära hoida või seda vähendada. Kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise

nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult rikkumise tõttu tagasi enda tasutu, tuleb seda kahju

hüvitamise nõude puhul arvestada. Kahjuna saab käsitada vaid seda osa väidetavast kahjust, mille

võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem (vt näiteks

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13, p 30; 9. detsembri

2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-09, p 11; 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05,

p 55). Eelnev kehtib ka kahju hüvitamise nõude esitamisel korteriühistu juhatuse liikme vastu. Seega

juhul, kui hageja uus juhatus avastas töövõtulepingu väidetava rikkumise, tulnuks tal kõigepealt

pöörduda nõudega töövõtja poole. Kui hageja jättis selle tegemata, on ta jätnud kahju vähendamata.

24. Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja asi saata samale ringkonnakohtule

uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb hinnata kõiki tõendeid ja põhjendada, kuidas

on võimalik tuvastada 2009. aasta lõpus ja 2010. a alguses korterelamus tehtud või tegemata tööde

vastavust lepingus ja üleandmis-vastuvõtmisaktis kajastatule tõenditega (sh eksperdiarvamusega),

mis on koostatud aasta kuni peaaegu neli aastat pärast tööde lõppu vaidlusaluses elamus. Kui asja

uuel läbivaatamisel peaks tõendite hindamise tulemusel olema võimalik tuvastada, et töid ei tehtud

vajalikus koguses ega nõutava kvaliteediga, siis tuleb ringkonnakohtul käesoleva otsuse p-dest 19-22

juhindudes järgmiseks hinnata, kas mõistlik ja hoolas korteriühistu juhatuse liige pidi tööde

vastuvõtmisel saama aru, et need tööd ei vastanud lepingutingimustele, arvestades muuhulgas seda, et

tööde vastuvõtmise järel väljastas pädev ettevõtja elektripaigaldisele vastavustunnistuse.

Kui asja uuel läbivaatamisel selgub, et juhatuse liige rikkus oma hoolsuskohustust, siis tuleb

järgmiseks hinnata, kas hageja on teinud kõik mõistlikult vajaliku, et kahju ära hoida või vähendada,

st kas ta on pöördunud kahju hüvitamise nõudega töövõtja poole. Üksnes asjaolu, et töövõtja on

praeguseks äriregistrist kustutatud, ei anna alust väita, et juhatuse liige peaks vastutama kahju eest

täies ulatuses, kui uuel juhatusel oli võimalik üritada panna nõuet maksma oma kohustusi väidetavalt

rikkunud lepingupartneri vastu, esitades muu hulgas vajadusel pankrotiavalduse.

25. Menetluskulud jaotatakse TsMS § 173 lg 3 alusel asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus.

Menetluskulude rahaline suurus määratakse madalama astme kohtus kindlaks TsMS § 174 lg-tes 4

ja 6 sätestatu kohaselt.

26. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel hageja

kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tagastada.

Villu Kõve, Henn Jõks, Malle Seppik