3-2-1-182-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-182-14

Otsuse kuupäev

Tartu, 4. märts 2015. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet

Tampuu

Kohtuasi

SLEEPY Yachttransport- und

Winterlagerungsgesellschaft mbH hagi

O.M.C. Ekspedeerimise OÜ vastu veotasu ja viivise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. septembri 2014. a otsus ja

17. septembri 2014. a täiendav otsus tsiviilasjas nr 2-12-31063

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

SLEEPY Yachttransport- und Winterlagerungsgesellschaft

mbH kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

27 319 eurot 79 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja SLEEPY Yachttransport- und

Winterlagerungsgesellschaft mbH (Saksamaa registrikood

2785486), esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu

Kostja O.M.C. Ekspedeerimise OÜ (registrikood 11623974),

esindaja juhatuse liige Seppo Taniel

Asja läbivaatamise kuupäev

16. veebruar 2015. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 15. septembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-31063

muutmata.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. septembri 2014. a täiendav otsus tsiviilasjas nr 2-12-

31063 osas, milles ringkonnakohus määras apellatsiooniastmes hageja apellatsioonkaebuse

hinnaks 27 375 (kakskümmend seitse tuhat kolmsada seitsekümmend viis) eurot 21 senti. Teha

selles osas uus otsus, millega määrata hageja apellatsioonkaebuse hinnaks Tallinna

Ringkonnakohtus 27 319 (kakskümmend seitse tuhat kolmsada üheksateist) eurot 79 senti.

3. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Jätta kassatsiooniastme menetluskuludest 90% SLEEPY Yachttransport- und

Winterlagerungsgesellschaft mbH ja 10% O.M.C. Ekspedeerimise OÜ kanda.

5. Tagastada SLEEPY Yachttransport- und Winterlagerungsgesellschaft mbH

kassatsioonkaebuselt 13. oktoobril 2014 tasutud kautsjon 273 (kakssada seitsekümmend kolm)

eurot 19 senti Advokaadibüroo VARUL AS-i kontole nr EE152200221025347530.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. SLEEPY Yachttransport- und Winterlagerungsgesellschaft mbH (hageja) esitas 9. augustil 2012

hagi O.M.C. Ekspedeerimise OÜ (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja 23 656 euro

39 sendi suuruse veotasu ja 10. augusti 2012. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1853 eurot,

samuti võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise kuni kohustuse täitmiseni.

16. septembri 2013. a menetlusdokumendis märkis hageja oma lõplikuks nõudeks 23 041 euro

70 sendi suuruse põhivõla ja palus mõista 2. augustist 2011 kuni 16. septembrini 2013 eest välja ka

VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise 3987 eurot 63 senti ning lisaks viivise kuni kohustuse

täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja tellijana ja hageja vedajana 10. mail 2011 veolepingu

(veoleping), millega hageja kohustus vedama kaks Morola Supertermoll 2003 tüüpi kaatrit (kaater)

maismaad pidi Sitsiilias asuvast Marinella sadamast Tallinnasse. Veolepingule vormistati 11. juulil

2011 rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) kohaselt saatekirjad. Kaatrid anti

hagejale kui vedajale üle ja pandi treileritele. Selleks, et sõita üle Vahemere Naapolisse, paigutati

treilerid laevale. Naapolis mahalaadimisel sai ühe kaatri üks alumine sõukruvi kahjustada, mille

kohta koostati kahjuprotokoll. Teekond jätkus laevaga Lüübekist Tallinna. Enne treileri laevale

paigutamist demonteeris hageja kaatri kaks alumist sõukruvi ja paigutas need eraldi samale treilerile.

Kaatrite üleandmisel saajale selgus, et demonteeritud sõukruvid on kaduma läinud. Kaatri veoks

vastuvõtmisel olid sõukruvid kaatri küljes.

Kaatrite omanik ja saaja Käsmu Laevaomanikud OÜ (saaja) ostis kaatri jaoks uued sõukruvid ja

sõukruvivõllid, mis läksid kokku maksma 24 120 eurot 74 senti. Saaja esitas kostjale kaotsiläinud

detailide maksumusele vastava kahju hüvitamise nõude ja kostja tasus selle. 18. juulil 2011 esitas

hageja kostjale veoteenuse arve 38 000 eurot, millest kostja oli 14. juunil 2011 ettemaksena hagejale

juba 13 000 eurot tasunud. Seega pidi kostja selle arve alusel tasuma veel 25 000 eurot hiljemalt

1. augustiks 2011. 12. septembril 2011 esitas kostja hagejale arve, milles nõudis hagejalt saajale

makstud 24 120 euro 74 sendi suuruse kahjuhüvitise tasumist. Kostja teatas hagejale, et tasaarvestab

oma kahjuhüvitise nõude hageja veotasu nõudega, ja tasus hagejale veotasu nõude ja kahjuhüvitise

nõude vahe ehk 879 eurot 26 senti.

Hageja ei nõustunud kostja tasaarvestusega. CMR art 23 järgi on vedaja vastutus piiratud ja

hüvitamisele kuuluv kahju ei või ületada 8,33 arvestuslikku ühikut puuduoleva brutokaalu

kilogrammi eest. Kahjuhüvitise piirmäära arvutamisel tuleb lähtuda kaotsiläinud sõukruvide ja

kahjustatud sõukruvivõllide kaalust, mitte kaatri kogukaalust. Veo käigus kadusid vaid kaatri kaks

sõukruvi ja said kahjustada kaks sõukruvivõlli. Nii sõukruvid kui ka sõukruvivõllid olid lihtsalt

asendatavad. Kahe sõukruvi kaal oli 50 kg ja kahe sõukruvivõlli kaal 40 kg, s.o kokku 90 kg, kaatri

kogukaal on 14 000 kg. Kaotsiläinud ja vigastatud osade kaal on vaid 0,64% kaatri kogukaalust.

Seega vastutab hageja kostja ees vaid 835 euro 84 sendi ulatuses. Sellele lisandub 243 eurot 20 senti

ehk summa, mille ulatuses tuleb veotasu vähendada CMR art 23 lg 4 kohaselt. Kostja nõue hageja

vastu kahe sõukruvi kaotsimineku ja kahe sõukruvivõlli kahjustamise tõttu ei saanud olla suurem kui

1079 eurot 4 senti ja üksnes selles ulatuses oli kostjal võimalik tasaarvestada hageja veotasu nõue.

Sellise tasaarvestamise tulemusena on hageja nõue kostja vastu 23 041 eurot 70 senti.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Hagejal on küll õigus saada veolepingust tulenevat tasu, kuid kostja on tasaarvestanud hageja

tasunõude tal hageja vastu oleva kahju hüvitamise nõudega ja tasunud tasaarvestuse vahe. Seega ei

ole hagejal kostja vastu nõuet.

Veoseks oli üks terve kaater, mitte üks kaater ning selle kaks sõukruvi ja kaks sõukruvivõlli. Hagejale

ei antud kaatrit ja sõukruvisid eraldi üle. Pärast Sitsiilias praamile või Itaalias praamilt maha sõitmist

vigastati sõukruvisid ja võlle ning vigastatud sõukruvid monteeriti maha.

Hageja on ebaõigesti tõlgendanud CMR art 23 lg-t 3. Selle sätte eesmärk on võimaldada vedajal

hinnata veose transpordiga kaasnevaid riske ja vedaja vastutuskindlustuslepingu hüvitispiiri suurust.

Vedaja vastutuse ülempiiri ei tule arvestada mitte sõukruvide ja sõukruvivõllide, vaid CMR-i

saatedokumendis märgitud veose ehk kaatri kogukaalust (14 000 kg) lähtudes. Hageja ja kostja

sõlmisid veolepingu kahe kaatri vedamiseks erinevatel veokitel ja erineva saatekirja alusel. See

võimaldas kostjal hinnata veose vedamisega kaasnevat maksimaalset riski, võttes aluseks ühe

saatedokumendi alusel veetava veose kaalu. Kaatri osade kaalule võiks vedaja vastutuse piiramisel

tugineda vaid siis, kui selle kohta oleks sõlmitud eraldi veoleping ja väljastatud eraldi saatedokument.

Hageja nõue on alusetu, sest kostja tegi tasaarvestuse kooskõlas seadusega ja on tasunud hagejale

tasaarvestuse vahe. Lisaks esitas kostja aegumise vastuväite.

3. Harju Maakohus jättis 17. oktoobri 2013. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis

maakohus hageja kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli CMR-i saatedokumendi järgi veetav kaup kaater. Kaater ei

läinud kaotsi ja selle osaline kaotsiminek ei ole võimalik. Kuna kaotsi läksid kaatri kaks sõukruvi ja

vigastada said kaks sõukruvivõlli, siis sai kaater kui kaup kahjustada ja kohaldada tuleb CMR art-

t 25. Olukorda ei muuda ka see, et kaatri kahjustused olid lihtsalt kõrvaldatavad. Kahjustuste

kõrvaldamiseks pidi saaja ostma uued osad, makstes selle eest 24 120 eurot 74 senti ja see on saajale

tekkinud kahju.

Kuna ühe veovahendi peal veeti ühte veost (kaater), mille osade kahjustamise ja kadumise tõttu

kahjustus kogu veos, siis tuleb vedaja vastutuse piirmäär arvutada CMR art 25 lg-te 1 ja 2 järgi kogu

veose brutokaalust (14 000 kg). Selliselt arvutatuna on vastutuse piirmäär 8,33 × 1,149 × 14 000 =

133 996 eurot 38 senti. Kuigi vedaja monteeris veo käigus kaatri küljest lahti kaks sõukruvi ja

paigutas need koormasse eraldi, ei tähenda see, et nüüd veeti ühel veovahendil mitut veost. Isegi kui

lugeda sõukruvid üksikuteks veosteks, mille kaotsiminek muutis väärtusetuks kogu veose, tuleks

vedaja vastutuse piirmäär ikkagi arvutada kogu veose brutokaalust. Selline vedaja vastutuse piirang

on kehtestatud veose omaniku huvides. Kaatri osade kaalule võiks vedaja vastutuse piiramisel

tugineda vaid juhul, kui kaatri osad oleksid nii tellimuses kui ka saatelehel eraldi välja toodud ja

saatedokumendis oleks kajastatud iga osa brutokaal eraldi.

Eelnevast tulenevalt on kostjal hageja vastu 24 120 euro 74 sendi suurune kahjunõue ning hagejal

kostja vastu 25 000 euro suurune veotasu nõue. Pooltel on seega tasaarvestatavad nõuded. Kostja on

tasunud hagejale tasaarvestuse vahe ehk summa, mille võrra oli tema nõue hageja nõudest väiksem.

Seega jääb hagi rahuldamata.

Hageja nõue ei ole aegunud. CMR-ile alluvast lepingust tuleneva veotasunõude aegumisele ei

kohaldu mitte riigisisene õigus, vaid CMR art 32, mille lg 1 kolmanda lause lit c järgi algab veotasu

maksmise nõude aegumistähtaeg kolme kuu möödumisel veolepingu sõlmimise päevast. Veoleping

sõlmiti 10. mail 2011, seega hakkas aegumistähtaeg kulgema 11. augustil 2011 ja möödus 11. augustil

2012. Hagi on esitatud 9. augustil 2012 ehk enne aegumistähtaja möödumist.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada

ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud

hageja kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 15. septembri 2014. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jättis ringkonnakohus hageja

kanda. 17. septembri 2014. a täiendava otsusega muutis ringkonnakohus hagi hinda ja määras, et hagi

esitamise ajal oli hagihind 27 319 eurot 79 senti. Hageja kaebuse hinnaks apellatsioonimenetluses

määras ringkonnakohus 27 375 eurot 21 senti.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus õigesti, et kaatri osade kaotsiminekut

ja kahjustumist ei saa CMR-i tähenduses lugeda kauba osaliseks kadumiseks ega kahjustamiseks.

Saatedokumendi järgi oli veetav kaup kaater, mille kogukaal oli 14 000 kg. Seetõttu ei saa hüvitise

suuruse arvutamisel lähtuda kaotsiläinud või kahjustatud sõukruvide ja sõukruvivõllide kaalust.

Pooled ei vaielnud selle üle, et kaatri kui veesõiduki funktsionaalsus oli vedamise käigus rikutud.

Seetõttu ei saa arvestada vaid kahe sõukruvi ja kahe sõukruvivõlli kaalu ja järeldada, et 14 000 kg

kaubakogusest läks kaduma või sai kahjustada vaid 90 kg. Saadetise kogukaal on märgitud

saatelehele, seega ei saa vedaja vastutuse piirmäära tuletada detailide kaalust.

Kaatri sõukruvide ja sõukruvivõllide kaotsiminekut ja kahjustumist tuleb CMR-i tähenduses käsitada

kaubasaadetise kui terviku kahjustumisena. Seega ei olnud kostja tasaarvestatav nõue hageja vastu

piiratud 1079 euro 4 sendiga. Kahjustada sai kaup kui tervik, mitte aga osa sellest. Maakohus leidis

õigesti, et tegemist oli ühe veose (kaater) vedamisega ühel veovahendil, mistõttu ei kohaldu norm,

mis reguleerib hüvitise suurust saadetise osa vigastamisel. Maakohus kohaldas õigesti CMR art 25 lg-

t 1, mille kohaselt tasub vedaja kauba vigastamise korral kauba väärtuse vähenemisele vastava

summa, mis on arvutatud CMR art-s 23 sätestatud kauba maksumuse järgi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja palub kassatsioonkaebuses tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. septembri 2014. a otsuse

tervikuna ja 17. septembri 2014. a täiendava otsuse ulatuses, milles ringkonnakohus määras hageja

apellatsioonkaebuse hinnaks 27 375 eurot 21 senti. Hageja palub teha uue otsuse, millega rahuldada

hagi ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 23 041 eurot ja 70 senti, samuti ajavahemiku

2. augustist 2011 kuni 13. oktoobrini 2014 eest seadusjärgne viivis 6039 eurot ja 29 senti, samuti

viivis kuni põhinõude täitmiseni. Alternatiivselt palub hageja tühistada 15. septembri 2014. a otsuse

tervikuna ja 17. septembri 2014. a täiendava otsuse ulatuses, millega ringkonnakohus määras hageja

apellatsioonkaebuse hinnaks 27 375 eurot 21 senti, ja saata asi alama astme kohtule uueks

läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus 15. septembri 2014. a otsuses

põhjendamatult jätnud arvestamata vedaja piiratud vastutuse ja ebaõigesti kohaldanud CMR art 23 lg-

d 1 ja 3 ning art 25 lg 2 lit-t b. Ringkonnakohus on otsuses ekslikult asunud seisukohale, et veo

käigus sai kahjustada kaater tervikuna ja seetõttu tuleb vedaja vastutuse määramisel lähtuda kaatri

kogukaalust. CMR art 23 lg 1 järgi eristatakse kauba täielikku ja osalist kaotsiminekut. CMR art 25

viitab sellele, et ka juhul, kui kaup saab vigastada, arvutatakse vedaja vastutuse piirmäär sama

põhimõtte järgi, st arvestatakse seda, kas kaup saab vigastada tervikuna või osaliselt. Kui vigastada

saab kaup tervikuna, siis peab vedaja maksma hüvitise, mis on võrdne kogu kauba kaotsimineku eest

makstava hüvitisega, ja lisaks hüvitama täielikult veomaksed, tollimaksud ja -lõivud. Kui aga

vigastada saab osa kaubast, siis peab vedaja maksma sama suure hüvitise nagu kauba osalisel

kaotsiminekul ja hüvitama kahju suurusega proportsionaalselt veomaksed, tollimaksud ja -lõivud.

Vedaja vastutab kaotsiläinud või kahjustatud kauba eest samas proportsioonis nagu kahjustatud või

kaotsiläinud kaubaosa brutokaal suhtub kogu kauba brutokaalu. Kuna praegu läksid veo käigus kaotsi

ühe kaatri kaks sõukruvi ja said kahjustada ühe kaatri kaks sõukruvivõlli, siis saab vedaja vastutus

lähtuda üksnes kaotsi läinud kahe sõukruvi ning kahjustada saanud kahe sõukruvivõlli kaalust, mis on

kokku 90 kilogrammi. Ringkonnakohus lähtus ekslikult kogu kaatri kaalust. Samuti on

ringkonnakohus ekslikult omistanud tähendust sellele, kas pärast kahe sõukruvi kaotsiminekut ja

kahe sõukruvivõlli väidetavat kahjustumist oli kaater sihtotstarbeliselt kasutatav. Vedaja piiratud

vastutuse tõttu ei ole see oluline.

Seega ei ole veo käigus ühe kaatri kahe sõukruvi kaotsiminekust ja kahe sõukruvivõlli kahjustumisest

tulenev kostja nõue suurem kui 1079 eurot 4 senti. Kostja saab tasaarvestada hageja 25 000 euro

suuruse veotasunõude oma 1079 euro 4 sendi suuruse kahjuhüvitise nõudega ja tasaarvestuse

tulemusena peaks kostja hagejale tasuma veel 23 920 eurot 96 senti. Kuna kostja on hagejale veo eest

tasunud 879 eurot 26 senti, siis on hageja nõue kostja vastu 23 041 eurot 70 senti.

Ringkonnakohtu 17. septembri 2014. a täiendav otsus on ekslik osas, millega ringkonnakohus määras

apellatsioonkaebuse hinnaks 27 375 eurot 21 senti. Kõrvalnõue ei saa hagihinda

apellatsioonimenetluses suurendada ja hageja apellatsioonkaebuse hind peab olema sama suur kui

hagihind esimeses astmes.

7. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691

p 1 alusel jätta muutmata. Hageja kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata osas, milles hageja

vaidlustab ringkonnakohtu otsust. Ringkonnakohtu täiendav otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel

tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega ringkonnakohus määras hageja

apellatsioonkaebuse hinnaks 27 375 eurot 21 senti. Selles osas teeb kolleegium TsMS § 691 p 5

alusel uue otsuse, millega määrab hageja apellatsioonkaebuse hinnaks 27 319 eurot 79 senti.

Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osas, milles hageja vaidlustab ringkonnakohtu täiendavat otsust.

9. Pooled ei vaidle järgmiste asja lahendamisel oluliste asjaolude üle:

• kostja tellijana ja hageja vedajana sõlmisid 10. mail 2011 veolepingu, millega hageja kohustus

vedama kaks kaatrit autotranspordiga Itaaliast Eestisse;

•vedamise ajal kadusid ühe kaatri kaks sõukruvi ja said vigastada kaks sõukruvivõlli;

• kaotsiläinud sõukruvide kaal oli kokku 50 kg, kahjustunud sõukruvivõllide kaal oli kokku 40 kg;

• kaatri, mille kaks sõukruvi kadusid ja mille sõukruvivõllid kahjustusid, kogukaal oli CMR-i

saatelehe järgi 14 000 kg;

• saaja ostis kaatrile kadumaläinud sõukruvide ja kahjustatud sõukruvivõllide asemele uued,

tasudes nende eest 24 120 eurot 74 senti (ilma käibemaksuta);

• saaja esitas kostjale kahjustatud osade asendamise eest 24 120 euro 74 sendi suuruse arve ja

kostja tasus selle;

• hageja on esitanud kostjale 38 000 euro suuruse veotasu arve, millest kostja on hagejale

ettemaksena tasunud 13 000 eurot. Lisaks on kostja tasunud hagejale 879 eurot 26 senti.

10. CMR art 1 lg 1 järgi kohaldatakse selle konventsiooni sätteid, kui on täidetud kolm tingimust:

lepingus näidatud kaupade vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides,

vähemalt üks neist riikidest, kus toimub kaupade vastuvõtmine või üleandmine, on ühinenud CMR-

iga ja kaupade transpordi eest makstakse tasu.

Asjas tuvastatu kohaselt tuli kaater kui kaup veolepingu järgi vedada Itaaliast Eestisse. Nii Itaalia kui

ka Eesti on CMR-iga ühinenud ja vedamine toimus tasu eest, seega on CMR-i kohaldamise eeldused

täidetud ja kohtud on õigesti leidnud, et asi tuleb lahendada CMR-i sätete järgi.

CMR art 17 lg 1 järgi vastutab vedaja kauba täieliku või osalise kaotsimineku või kahjustumise eest

kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni. Kohtute tuvastatud vaidlustamata

asjaoludel kadusid kaatri vedamise käigus kaks alumist sõukruvi ja said kahjustuda sõukruvivõllid,

seega vastutab hageja kaotsiläinud sõukruvide ja kahjustatud sõukruvivõllide asendamisest tuleneva

kahju eest.

CMR art 23 lg 1 sätestab vedaja vastuse piirangu, mille kohaselt määratakse hüvitamisele kuuluva

summa suurus juhul, kui vedaja on kohustatud hüvitama kauba täieliku või osalise kaotsiminekuga

tekkinud kahju, kauba veoks vastuvõtmise kohas ja ajal kehtiva kauba maksumuse alusel. CMR art

23 lg 3 järgi ei või hüvitise suurus siiski ületada 8,33 SDR ühikut kaotsiläinud kauba brutokaalu kg

kohta ja sama artikli neljanda lõike järgi tuleb lisaks täielikult hüvitada veomaksed, tollimaksud ja -

lõivud kogu kauba kaotsimineku korral ja proportsionaalselt kahju suurusele osalise kaotsimineku

korral.

Kui veetav kaup saab kahjustada, peab vedaja CMR art 25 lg 1 kohaselt tasuma kauba väärtuse

vähenemisele vastava summa, mis on arvutatud art 23 lg-tes l, 2 ja 4 kindlaksmääratud kauba

maksumuse järgi. CMR art 25 lg 2 järgi tehakse vahet kahel olukorral. Eelviidatud sätte lit a kohaselt

ei või hüvitise suurus kogu saadetise kahjustumise korral ületada hüvitise summat, mida tuleks

maksta kogu kauba kaotsimineku puhul, lit b järgi ei või hüvitise suurus ainult osa saadetise

kahjustumise korral ületada hüvitise summat, mida tuleks maksta kahjustatud kauba osa

kaotsimineku puhul.

11. Pooled vaidlevad selle üle, kas olukorras, kus CMR-i saatekirja järgi on veoseks kaater, mille

osad (kaks sõukruvi) demonteeritakse veo ajal ja pannakse koormasse eraldi ning need kaovad enne

saajale üleandmist, ning sama veo käigus saavad kahjustada kaks sõukruvivõlli, on tegu kaatri kui

kauba kahjustumisega ning vedaja vastutuse ülempiiri arvestamisel tuleb lähtuda CMR art 25 lg 2 lit-

st a ja arvestada kaatri kaalu või on tegu kaatri osa kaotsimineku ja kahjustumisega ning vedaja

vastutuse ülempiiri määramisel tuleb lähtuda CMR art 25 lg 2 lit-st b ja arvestada sõukruvide ja

sõukruvivõllide kaalu.

Kolleegium leiab, et kohtud tõlgendasid ja kohaldasid CMR-i sätteid õigesti. Asjas tuvastatud

vaidlustamata asjaoludel oli CMR-i saatedokumendi järgi veetavaks kaubaks kaater. Ei vaielda ka

selle üle, et sõukruvide kadumise tulemusel ei olnud kaater enam komplektne. Kolleegium leiab, et

asja lahendemise jaoks ei ole tähtsust sellel, kas sõukruvid kui kaatri kaotsi läinud osad olid lihtsalt

asendatavad või mitte. Veolepingu eesmärk on vedada kohale terviksaadetis ja olukorras, kus

terviksaadetis kahjustub, tuleb vedaja vastutuse piiramisel arvesse võtta kogu saadetise kaal. Kogu

saadetise kahjustumisega CMR art 25 lg 2 lit a mõttes on kolleegiumi arvates tegemist ka siis, kui

saadetise mingi osa kahjustumine kahjustab saadetist tervikuna. Praegusel juhul ei olnud veetav asi

(kaater) ilma kaotsi läinud osadeta (sõu kruvid) ja kahjustatud osadeta (sõukruvivõllid) kasutatav.

Seetõttu kohaldasid kohtud õigesti CMR art 25 lg 2 lit-t a ning ei kohaldanud CMR art 25 lg 2 lit-t b.

12. Seega leidsid kohtud õigesti, et kostja tasaarvestatav nõue hageja vastu ei olnud piiratud

1079 euro 4 sendiga ja et kostjal oli hageja vastu 24 120 euro 74 sendi suurune kahjunõue ning

hagejal kostja vastu 25 000 euro suurune veotasu nõue. Pooltel olid seega tasaarvestatavad nõuded ja

kuna kostja on tasunud hagejale tasaarvestuse vahe – 879 eurot 26 senti – ehk summa, mille võrra oli

tema nõue hageja nõudest väiksem, siis jätsid kohtud hagi õigesti rahuldamata. Eelnevast tulenevalt

tuleb Tallinna Ringkonnakohtu 15. septembri 2014. a otsus jätta muutmata ja hageja

kassatsioonkaebus vastavas osas rahuldamata.

13. Kolleegium nõustub hageja kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus on eksinud hageja

apellatsioonkaebuse hinna määramisel, mistõttu tuleb ringkonnakohtu täiendav otsus tühistada osas,

milles ringkonnakohus määras hageja apellatsioonkaebuse hinnaks 23 375 eurot 21 senti.

Kolleegium muudab TsMS § 137 lg 11 alusel tsiviilasja hinda apellatsiooniastmes. TsMS § 137 lg 1

järgi on apellatsioonkaebuse esitamisel tsiviilasja hind sama mis esimeses kohtuastmes, arvestades

kaebuse ulatust. Kuna ringkonnakohtu otsuse kohaselt oli hagihind maakohtus 27 319 eurot 79 senti,

maakohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata ja hageja kaebas maakohtu otsuse peale tervikuna,

siis on ka apellatsioonimenetluses hageja kaebuse hind sama mis tsiviilasja hind maakohus ehk

27 319 eurot 79 senti.

14. Kuna hageja kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis leiab kolleegium, et õiglane on jätta

kassatsioonimenetluse menetluskulust TsMS § 163 lg 1 alusel 90% hageja ja 10% kostja kanda.

Asja menetluskulud määrab kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise

kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2) (vt

selle kohta Riigikohtu 11. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22).

15. Hageja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kassatsioonikautsjon TsMS § 149 lg 4

esimese lause alusel tagastada.

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu