3-1-1-5-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-5-15 Otsuse kuupäev 3. märts 2015 Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Eerik Kergandberg ja Saale Laos Kohtuasi Väärteoasi Vambola Langi (Lang) karistamises jäätmeseaduse § 120 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 8. septembri 2014. a otsus väärteoasjas nr 4- 14-4344 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuväline menetleja Keskkonnainspektsioon, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled Vambola Langi kaitsja vandeadvokaadi abi Kristi Haas Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 4. veebruar 2015, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Maakohtu 8. septembri 2014. a otsus Vambola Langi väärteoasjas jäätmeseaduse § 120 lg 1 järgi ja saata väärteoasi uueks arutamiseks Tartu Maakohtule teises kohtukoosseisus. 2. Kassatsioon rahuldada. 3. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Vambola Langile kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 264 (kakssada kuuskümmend neli) eurot, sealhulgas käibemaks 44 (nelikümmend neli) eurot, ja jätta see menetluskulu riigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Keskkonnainspektsiooni 26. mai 2014. a otsusega karistati Vambola Langi jäätmeseaduse (JäätS) § 120 lg 1 järgi 20 trahviühiku (80 euro) suuruse rahatrahviga selle eest, et ta 14. aprillil 2014 põletas Tartumaal Konguta vallas P külas N kinnistul kaableid ja värvitud puitmaterjali, rikkudes selliselt käitudes JäätS § 28 lg 1 nõudeid. 2. V. Lang esitas Keskkonnainspektsiooni otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtule, taotledes otsuse tühistamist. 3. Tartu Maakohtu 8. septembri 2014. a otsusega Keskkonnainspektsiooni otsus tühistati ja väärteomenetlus lõpetati väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel. Maakohus märkis kokkuvõtlikult järgmist. 3.1 Väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses ei ole V. Langile etteheidetava käitumise ebaseaduslikkust konkretiseeritud. Nendest menetlusdokumentidest ei selgu, missuguseid jäätmete

käitlemise nõudeid menetlusalune isik rikkus ja kuidas ta oleks pidanud õiguspäraselt toimimiseks käituma. JäätS § 120 lg 1 on blanketne norm ja selle sisustamiseks ei piisa osutamisest JäätS § 28 lgle 1. Väärteoprotokollist ja kohtuvälise menetleja otsusest ei selgu, missugune JäätS § 28 lg 1 alternatiiv on menetlusalusele isikule etteheidetava käitumisega seotud. JäätS § 120 lg 1 sisaldab samuti kolme käitumisalternatiivi ja ka selle normi puhul ei ole arusaadav, missuguse neist V. Lang realiseeris. Need eksimused rikuvad menetlusaluse isiku kaitseõigust. Süüdlasele etteheidetava käitumise kirjeldamine on kohtuvälise menetleja pädevuses ja kohus ei saa ise uut või oluliselt erinevat süüdistust koostada. Blanketse normi sisustamata jätmise korral saab kohus üksnes kohtuvälise menetleja otsuse tühistada. 3.2 Vaidlust ei ole selle üle, et 14. aprillil 2014 põletas V. Lang enda kodu hoovil väikeses koguses isolatsiooniga juhtmeid ja värviga kaetud puitmaterjali. See on tõendatud tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütluste, sündmuskoha vaatluse protokolli ning sellele lisatud fotodega. Arvestades, et väärteoprotokollist ja kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu, miks on selline käitumine keelatud, ei saa süüdlase tegu hinnata. Vastupidisel juhul asuks kohus isikut süüdistama selliste õigusnormide järgimata jätmises, mille eiramist talle väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses süüks ei arvatud. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 4. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Keskkonnainspektsioon, kes taotleb otsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist või väärteoasja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised. 4.1 Väärteoprotokolli kohaselt põletas V. Lang kaableid ja värvitud puitu. Menetlusalune isik ei nõustunud üksnes tema karistamisega ettevaatamatusest toimepandud teo eest. Seetõttu ei ole põhjendatud järeldus, et ta ei saanud aru, missuguse teo toimepanemist talle ette heidetakse, ja et sellega rikuti tema kaitseõigust. 4.2 JäätS § 28 lg 1 hõlmab kahte käitumisalternatiivi. Kaablite ja värvitud puidu käitlemiseks kehtestatud nõudeid järgides peab isikul olema jäätmeluba ja nõuetekohane jäätmekäitluskoht. Vastasel juhul tuleb jäätmed anda käitlemiseks üle selleks õigustatud isikule. JäätS § 28 lg-s 1 sätestatud alternatiivid on omavahel seotud, mis tähendab, et kui jäätmevaldaja ei või jäätmeid ise käidelda, tuleb need üle anda. Kui isikul on jäätmeluba ja nõuetekohane jäätmekäitluskoht, ei teki tal ka jäätmete üleandmise kohustust. 4.3 Keskkonnainspektsioon heitis menetlusalusele isikule ette teo toimepanemist tegevuse, mitte tegevusetuse vormis. Üksnes juhul, kui etteheite sisuks on teo toimepanemine tegevusetusega, tuleb väärteoprotokollis ja otsuses konstrueerida nõutav tegevus. Eeltoodust lähtudes kajastab väärteoprotokolli teokirjeldus faktilisi asjaolusid piisava täpsusega ja arusaadavad on ka väärteo objektiivsed tunnused. Lõpetades väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust ja eiras kohtupraktikas omaksvõetud seisukohti. 4.4 Vaidlustatud otsuses puudub teo toimepanemise, süüteokoosseisu tunnustele vastavuse, teo

õigusvastasuse ja süü analüüs. Kohus põhjendas pelgalt seda, miks ei olnud tagatud menetlusaluse isiku kaitseõigus. Otsuse järeldused ei vasta tõendamiseseme asjaoludele ja see on põhistamata. Need puudused on käsitatavad väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p-de 7 ja 8 mõttes. 5. Kassatsioonivastuses leiab V. Langi kaitsja vandeadvokaadi abi Kristi Haas, et JäätS § 28 lg 1 on blanketne norm, mille kohaldamisel isiku käitumisele tuleb viidata sättes nimetatud „kehtestatud nõuetele“. Vastasel juhul ei saa menetlusalust isikut vastutusele võtta. Kuigi väärteoprotokolli faktiliste asjaolude kirjeldus on piisav, ei nähtu väärteoprotokollist ja kohtuvälise menetleja otsusest, millistest nõuetest tuleneb keeld põletada enda kodu hoovis kaableid ning puitu. Blanketse normi sisustamata jätmisega rikuti V. Langi kaitseõigust. Talle ei selgitatud, missugune regulatsioon blanketse normi täidab. Lisaks hõlmavad JäätS § 28 lg 1 ja § 120 lg 1 mitut alternatiivi. Kohtuväline menetleja ei ole välja toonud, missugustele alternatiividele menetlusaluse isiku tegu vastab. Abstraktse süüdistuse alusel ei saa teda süüdi tunnistada. Asjasse puutuv ei ole kassaatori väide, mille kohaselt sai V. Lang talle tehtud karistusõigusliku etteheite sisust aru. Maakohtu otsusest nähtuvalt ei selgitatud talle, missuguseid nõudeid ta rikkus. Kuna karistusõiguslik etteheide on seaduse tasandil sisustamata, ei saaks menetlusalust isikut karistada ka siis, kui ta väidetavalt seda etteheidet mõistis. Olukorras, kus kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu süüteokoosseisu aluseks olevaid norme, puudus maakohtul ühtlasi võimalus analüüsida süüteokoosseisu täidetust. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. VTMS § 87 kohaselt määrab väärteoasja arutamise piirid väärteoprotokollis sisalduv teokirjeldus. Viimasega on seotud ka väärteoasja arutav kohus. Väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-45-11, p 9). 7. Väärteoprotokolli kohaselt põletas V. Lang 14. aprillil 2014 enda kodu hoovil isolatsiooniga juhtmeid ja värviga kaetud puitmaterjali, millega rikkus JäätS § 28 lg 1 nõudeid ja pani toime JäätS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kassatsioonimenetluse poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et menetlusalusele isikule tehtud karistusõigusliku etteheite aluseks olevaid faktilisi asjaolusid on väärteoprotokollis kirjeldatud piisava täpsusega ja need asjaolud on tõendatud. Põhivaidluse on ajendanud küsimus, kas väärteoprotokollis blanketset normi sisustava õigusakti sätetele osutamata jätmine on käsitatav eksimusena, mis tingib väärteomenetluse lõpetamise VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, või saab maakohus kohtumenetluses sellise vea ise kõrvaldada. 8. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusseaduse sellest sättest lähtudes ei ole kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse lahendamine maakohtus käsitatav apellatsioonimenetluse analoogi, vaid väärteoasja esmakordse kohtuliku arutamisena. Erandiks on juhud, mil kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebust läbi vaatav kohus tuvastab mõne VTMS § 29 lg-s 1 loetletud väärteomenetlust välistava asjaolu, millisel juhul võib ta jätta kohtuotsuses VTMS § 133 p-des 2-9 loetletud küsimused käsitlemata. Kõigil ülejäänud juhtudel, mil puuduvad VTMS § 29 lg-s 1 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud, peab kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi vaatav kohus lahendama kohustuslikus korras kõik VTMS § 133 p-des 2-7 loetletud küsimused (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-84-13, p-d 13-14). 9. Süüteokoosseisu objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste tuvastamine toimub eeskätt väärteoprotokollis kirjeldatud faktilistele asjaoludele hinnangu andmise teel. Õigusliku hinnangu puudulikkusega ei kaasne üldjuhul selliste asjaolude kindlakstegemise võimatust. Seega saab ja peab kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi vaatav kohus lahendama kõik VTMS § 133 p-des 2-7 loetletud küsimused ka siis, kui väärteoprotokollis olev faktiliste asjaolude kirjeldus on piisav, kuid selles on menetlusaluse isiku teole antud ebaõige õiguslik hinnang või jäetud blanketset süüteokoosseisu sisustava õigusakti sätetele osutamata või täpsustamata, missuguse väärteokoosseisu alternatiivi tunnustele süüdlasele etteheidetav käitumine vastab. 10. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas omaksvõetud seisukohtade järgi ei tingi süüdlase teo ebaõige õiguslik hindamine kohtuvälise menetleja ja maakohtu poolt iseenesest väärteomenetluse lõpetamist. Nimelt on kolleegium märkinud, et kuivõrd VTMS § 133 p 4 kohaselt peab kohus väärteomenetluses otsustama, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud, siis ei ole kohtumenetluses, sh Riigikohtu menetluses, välistatud menetlusaluse isiku teole uue õigusliku hinnangu andmine, kui sellega ei raskendata menetlusaluse isiku olukorda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-71-13, p 7 ja otsus asjas nr 3-1-1-75-03, p 7). Blanketse süüteokoosseisu puhul ei ole väärteomenetlusõiguse rikkumiseks loetud viitamist väärteoprotokollis nimetamata blanketset normi sisustavatele sätetele, kui seejuures ei muudeta etteheidetava teo sisu (faktilisi asjaolusid). Sarnaselt kriminaalmenetlusega peab aga menetlusalusel isikul olema võimalik esitada kohtu õiguslikule hinnangule vastuväiteid, et oleks tagatud kaitseõigus kooskõlas VTMS § 19 lg 1 p-ga 1 (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-80-05, p 8 ja otsus asjas nr 3-1-1- 54-09, p 8.2). Alternatiivaktilise väärteokoosseisu puhul on peetud võimalikuks isiku süüditunnistamist sellise teoalternatiivi järgi, mille toimepanemist süüdlasele kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuses ette ei heidetud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-39-11, p-d 7-8). 11. Maakohtu hinnangul ei piisa JäätS § 120 lg 1 kui blanketse süüteokoosseisu sisustamiseks viitamisest sama seaduse § 28 lg-le 1 ja samuti ei selgu väärteoprotokollist ning kohtuvälise menetleja otsusest see, missugused käitumisalternatiivid kummagi sätte puhul menetlusalusele isikule etteheidetava teo moodustavad. Eespool refereeritud seisukohtade järgi on kõnealuste

väärteoprotokolli puuduste kõrvaldamine VTMS § 123 lg 2 alusel maakohtu pädevuses. Väärib tähelepanu, et väärteoasja materjali kohaselt astuski maakohus kaitseõiguse rikkumise kõrvaldamiseks samme, paludes kohtuvälisele menetlejale saadetud küsimustes selgitada, missuguste õigusnormide kohaselt menetlusalusele isikule etteheidetav tegu karistatavaks loeti (tl 33-34). Kohtuväline menetleja on seda ka selgitanud (tl 47-49). Ometi leidis maakohus, et kaitseõiguse rikkumine ei ole enam kohtumenetluses kõrvaldatav ja väärteomenetlus tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. 12. Väärteomenetlust lõpetades toimis maakohus vääralt. See viga on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes, mis toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise. Kassaator taotleb kõigepealt kohtuvälises menetluses tehtud otsuse jõustamist, kuid V. Langile etteheidetava teo karistusõiguslik hindamine ei ole kassatsioonimenetluses võimalik tuvastatud väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, kuna see võib eeldada tõendite vahetut uurimist ja uute faktiliste asjaolude tuvastamist. KrMS § 363 lg 5 kohaselt ei või Riigikohus faktilisi asjaolusid tuvastada. Seetõttu tuleb väärteoasi kooskõlas kassaatori alternatiivse taotlusega saata uueks arutamiseks samale kohtule. 13. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu 8. septembri 2014. a otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Kohtuvälise menetleja kassatsioon tuleb rahuldada. 14. V. Langi kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 264 euro suuruses summas, sh käibemaks 44 eurot. Taotluse kohaselt on toimikuga tutvumiseks, kaitsealuse konsulteerimiseks ja kassatsioonivastuse koostamiseks kulutatud aega 11 pooltundi. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on taotlus põhjendatud ja see tuleb riigi õigusabi seaduse § 21 lg 3, § 23 lg 1 ning § 22 lg 6 ja Eesti Advokatuuri 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud korra punktide 2 ning 33 alusel rahuldada. VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 186 lg 1 kohaselt jääb see menetluskulu riigi kanda. Lea Kivi, Eerik Kergandberg, Saale Laos /allkirjastatud digitaalselt/