3-1-1-62-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-62-14

Otsuse kuupäev

23. veebruar 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest, Ott Järvesaar,

Eerik Kergandberg, Lea Kivi ja Saale Laos,

Kohtuasi

Kriminaalasi Vitali Kutkini süüdistuses KarS 3892 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 5. mai 2014. a otsus kriminaalasjas nr

1-13-1055

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vitali Kutkini kaitsja vandeadvokaat Dmitri Teplõhh,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Prokuratuur,

esindaja

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Marek Vahing

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

21. jaanuar 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2014. a otsus ja Tartu Ringkonnakohtu 5. mai 2014.

a otsus Vitali Kutkinile mõistetud liitkaristuse osas. Saata kriminaalasi Vitali Kutkinile uue

karistuse mõistmiseks Tartu Maakohtule samas kohtukoosseisus.

2. Kohtute otsused jätta muus osas muutmata.

3. Kaitsja kassatsioon jätta rahuldamata.

4. Mõista Eesti Vabariigilt Vitali Kutkini kasuks välja 1327 (tuhat kolmsada kakskümmend

seitse) eurot ja 20 (kakskümmend) senti, sh käibemaks 221 (kakssada kakskümmend üks) eurot

ja 20 (kakskümmend) senti valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses tasutud kulu katteks.

Kanda see summa Advokaadibüroo Varul AS-i arvelduskontole EE702200221005104968

Swedbank AS-is.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2014. a otsusega tunnistati Vitali Kutkin süüdi KarS 3892 lg 1 järgi ja

karistati vangistusega 2 aastaks ja 6 kuuks. Kohus liitis karistusele Tartu Maakohtu 29. novembri

2011. a otsusega mõistetud karistuse, s.o 1 aasta pikkuse vangistuse, ja mõistis V. Kutkinile

liitkaristuseks vangistuse 3 aastaks ning 6 kuuks. V. Kutkinile mõistetud karistus jäeti KarS §-de 74

lg 1 ja § 75 lg 1 alusel täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat. KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel mõistis

kohus V. Kutkinilt riigi tuludesse süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 37 700 eurot.

Süüdistuses KarS § 3892 lg 1 järgi 13., 15. ja 16. juunil 2011. a OÜ Amuse nimel maksumenetluse

kaudu 23 500 euro väljapetmises mõisteti V. Kutkin õigeks. V. Kutkin tunnistati süüdi OÜ Intergate

ja OÜ Gerimo (OÜ Watergate) juhatuse liikmena koos I. K.-ga ning OÜ Amuse Ehitus ja OÜ Amuse

nimel koos P. K. ja I. K.-ga tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ning

töötuskindlustusmakse maksudeklaratsioonide (edaspidi TSD) parandusdeklaratsioonide esitamises,

vähendades nendes maksustatavat tulu ja deklareerides alusetult tagastatavat tulumaksu ning esitades

tagastustaotlused, mis sisaldasid ebaõigeid andmeid. Maakohtus tuvastatud asjaolud ja maakohtu

otsuse põhistused olid kokkuvõtvalt järgmised.

1.1. OÜ Intergate esitas mais-juunis 2011 kolm parandusdeklaratsiooni (2011. a märtsi, veebruari ja

jaanuari kohta) ja ühe esialgse deklaratsiooni, millega vähendati maksustatavat summat ja deklareeriti

tagastatavat tulumaksu. Esitatud TSD-deklaratsioonides vähendas OÜ Intergate maksustatavat

summat kokku 116 640 eurot ning deklareeris tagastamisele kuuluvat tulumaksu kokku 31 005 eurot

ja 56 senti. Pärast tagastatava tulumaksu deklareerimist OÜ Intergate nimel esitati Maksu- ja

Tolliametile (MTA) taotlused ettemaksukontole kantud summade tagastamiseks (kogusummas 29 100

eurot), millest MTA tagastas kokku 15 500 eurot. OÜ Intergate konto väljavõtetest nähtuvalt on

tagastatud summadest vähemalt 14 700 eurot sularahas pangaautomaatidest välja võetud. Sularaha

võeti välja suures osas kohe pärast raha laekumist. OÜ Intergate nimel oli avatud pangakonto Nordea

Bank Finland Plc-s. Pangakaart arvelduskonto kasutamiseks oli väljastatud üksnes V. Kutkinile.

1.2. 2011. a veebruari, märtsi ja aprilli TSD-deklaratsioonide esitamise ajal oli OÜ Intergate juhatuse

liikmeks V. Kutkin. 2011. a jaanuari parandusdeklaratsiooni esitamise ajal, s.o 7. juunil 2011 oli OÜ

Intergate juhatuse liikmeks R. R., kes oli äriregistrisse kantud üksnes variisikuna V. Kutkini asemel

ega täitnud äriühingu juhtimisülesandeid. Seetõttu tuleb ka viimane osategu omistada V. Kutkinile. V.

Kutkin andis juhiseid ja korraldusi, mille alusel I. K. esitas OÜ Intergate 2011. a jaanuari, veebruari,

märtsi ja aprilli TSD-deklaratsioonides valeandmeid (alusetult tagastamisele kuuluv tulumaks). Pärast

parandusdeklaratsioonide esitamist edastati MTA-le taotlused ettemaksukontole laekunud raha

tagastamiseks. Sellest nähtuvalt oli valeandmete esitamine kantud tagastusnõude tekitamise

eesmärgist. OÜ Intergate esitas taotlused ka 2011. a veebruari ja jaanuari TSD-deklaratsioonides

deklareeritud tulumaksu tagastamiseks, kuid 10. juuni 2011.a maksuotsusega nr 12.2-3/2347-2 jäeti

nimetatud taotlused rahuldamata. Siiski tasaarvestas MTA 3380 eurot ja 57 senti (2011. a jaanuari

TSD-deklaratsioonis kajastatud tagastatav tulumaks). Seega ei saanud V. Kutkin 13. mail ja 7. juunil

2011 asetleidnud maksukelmusi MTA tegevuse tõttu lõpule viia, kuna MTA ei tagastanud ega

tasaarvestanud taotletud summasid.

1.3. OÜ Gerimo nimel esitati 19., 20. ja 30. mail 2011. a ning 2. ja 3. juunil 2011. a TSD-

parandusdeklaratsioonid, millega OÜ Gerimo deklareeris maksukohustuse vähenemist ja tagastatavat

tulumaksu summas 28 343 eurot ja 51 senti. OÜ-l Gerimo ei olnud maksukohustuse vähendamise

õigust, kuna esialgu MTA-le esitatud TSD-deklaratsioonides OÜ Gerimo tulumaksu maksmise

kohustust ei deklareerinud. Olukorras, kus OÜ Gerimo nimel deklareeriti alusetult tagastamisele

kuuluvat tulumaksu ja esitati ka tagastustaotlused kogusummas 28 100 eurot, tagastas MTA 22 200

eurot ning tasaarvestas 24 eurot ja 36 senti. Deklaratsioonid ja ettemaksukontole kantud raha

tagastustaotlused esitas I. K. I. K. ütluste kohaselt sai ta kõik andmed ja juhised V. Kutkinilt selleks,

et esitada parandusdeklaratsioone. Tagastatud tulumaks võeti OÜ Gerimo konto väljavõttest nähtuvalt

suures osas, s.o vähemalt 16 700 euro suuruses summas pangaautomaatidest sularahana välja. Kuna

OÜ Gerimo deebetkaart oli väljastatud üksnes OÜ Gerimo juhatuse liikmele V. Kutkinile, on alust

arvata, et pangaautomaadist on sularaha välja võtnud süüdistatav ise. Ka korraldusi ja juhiseid I. K.-le

TSD-deklaratsioonides ja tagastustaotlustes andmete esitamiseks andis V. Kutkin. Alates 6. juunist

2011 oli OÜ Gerimo osanik ja alates 7. juunist 2011 juhatuse liige J. J., kes oli kantud äriregistrisse

V. Kutkini variisikuna ega täitnud äriühingu juhtimisülesandeid. Juhatuses variliikme kasutamine

näitab V. Kutkini soovi ja tahet välistada enda vastutust varasema tegevuse eest OÜ-s Gerimo.

1.4. Lähtudes I. K. soovitusest jäid kõik tagastustaotlustes kajastuvad summad alla 10 000 euro, et

vältida MTA kontrolli. V. Kutkin tagas omalt poolt I. K.-le vajalikud ligipääsud e-maksuametisse

(volitused OÜ Intergate ja OÜ Gerimo nimel). V. Kutkini korraldusel esitati 2. mail 2011

OÜ Intergate nimel 2011. a aprilli TSD-deklaratsioon, millega vähendati maksukohustust ja

deklareeriti tagastamisele kuuluvat tulumaksu. Esimese tagastustaotluse esitas V. Kutkin D. K. nimel.

Kuriteo toimepanemise objektiivsest pildist nähtuvalt jätkas V. Kutkin I. K. osutatavate

raamatupidamisteenuste kasutamist parandusdeklaratsioonide esitamiseks pärast seda, kui MTA oli

rahuldanud OÜ Intergate tagastustaotluse ning OÜ-le Intergate alusetult üle kandnud

tagastustaotluses märgitud summa. V. Kutkini korraldusel jätkas I. K. järjest juba varem MTA-le

esitatud TSD-deklaratsioonide parandamist. OÜ Intergate TSD-deklaratsiooni parandused on esitatud

ajaliselt tagasiulatuvas järjekorras, st esimesena 2011. a aprill, seejärel märts, siis veebruar ja jaanuar,

mis näitab, et esimese õnnestunud tagastustaotluse järel jätkati sama skeemi kasutamist. OÜ Gerimo

juhatuse liikmena jätkas V. Kutkin seejärel maksukelmuse toimepanemist ka OÜ Gerimo kaudu.

1.5. Kuna deklaratsioonide esitamiseks andis korraldusi ja andmeid V. Kutkin, kes kogutud tõendite

järgi tarvitas ka kuriteo teel saadud vara, on V. Kutkini teopanus olnud määrava tähtsusega.

Kiirteavitus OÜ Gerimo kontole raha laekumise kohta tuli V. Kutkinile tema enda telefonile, s.o

numbrile, mille ta kohtus oma numbrina avaldas. Kui MTA esitatud taotlused rahuldas ning alusetult

tulumaksu tagastas, võeti OÜ Intergate ja OÜ Gerimo pangakaarte kasutades raha pangaautomaadist

kohe välja. Pärast MTA sekkumist, st esitatud tagastustaotluste kontrollimist (maksuhaldur on teinud

korraldused teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks OÜ-le Intergate 25. mail 2011 ja OÜ-le

Gerimo 2. juunil 2011), võõrandas V. Kutkin äriühingud vastavalt R. R.-ile ja J. J.-ile. Uued juhatuse

liikmed ei olnud teadlikud sellest, mis äriühingus on varem toimunud ja milline oli äriühingute

tegelik majanduslik olukord. Ühtegi äriühingu majandustegevust puudutavat dokumenti neile üle ei

antud ja reaalselt jäi äriühingute tegevus V. Kutkini kontrolli alla. Seega, kuigi alguses tegeles V.

Kutkin majandustegevusega OÜ-de Intergate ja Gerimo kaudu, lõpetati reaalne majandustegevus

2011. a mais-juunis. Nimetatud ajal kasutati äriühinguid vaid maksukelmuse toimepanemiseks.

1.6. OÜ Amuse Ehitus nimel esitati 28. ja 30 juunil 2011 TSD-parandusdeklaratsioonid. OÜ Amuse

Ehitus 2011. a märtsi ja aprilli TSD-deklaratsioonidel deklareeriti tagastatavat tulumaksu seoses

maksukohustuse vähendamisega kogusummas 18 607 eurot 60 senti. Esitatud TSD-deklaratsioonide

lisa 6 järgi vähendati OÜ Amuse Ehitus maksustatavat summat kokku 70 000 eurot. Pärast

OÜ Amuse Ehitus nimel esitatud parandusdeklaratsioone on tehtud ka taotlused ettemaksukontole

laekunud raha tagastamiseks. Taotlused on esitatud kokku 18 600 euro tagastamise kohta. Selle

summa kandis MTA kahes osas OÜ Amuse Ehitus kontole.

1.7. Ajavahemikul 4. aprillist kuni 19. maini 2011. a oli OÜ Amuse Ehitus juhatuse liikmeks I. P. ja

2011. a juunis A. K. Kumbki neist isikutest ei täitnud äriühingu juhtimisülesandeid ega osalenud

majandustegevuses. Nad tegutsesid üksnes P. K. variisikutena. Tartu Maakohtu 9. novembri 2012. a

otsusega kriminaalasjas nr 1-12-5210 on P. K. muu hulgas süüdi tunnistatud samades tegudes, milles

on V. Kutkinile esitatud süüdistus seoses OÜ-dega Amuse ja Amuse Ehitus. Otsuse kohaselt oli P. K.

rolliks juhatuse liikmetelt äriühingute internetipanga kasutajatunnuste, paroolide ja koodide

kättesaamine ning V. Kutkinile edastamine. Selle tegevuse abil oli V. Kutkinil ja I. K.-l võimalik

esitada OÜ Amuse Ehitus nimel TSD-parandusdeklaratsioone. Vajaminevad koodikaardid või PIN-

kalkulaatorid tõi I. K.-le just V. Kutkin. Parandusdeklaratsioonid on esitatud A. K. nimel, kuid I. K.

töökoha IP-aadressilt.

1.8. I. K. esitas 28. ja 30. juunil 2011. a TSD-parandusdeklaratsioonid, millega vähendati OÜ Amuse

Ehitus maksustatavat summat 70 000 euro võrra. TSD-parandusdeklaratsioonides deklareeriti

tagastatavat tulumaksu kokku 18 607 eurot 60 senti. Pärast raha laekumist OÜ Amuse Ehitus

ettemaksukontole esitas I. K. ka taotlused kogusummas 18 600 euro tagastamise kohta. Kogu

taotletud summa kanti üle OÜ Amuse Ehitus pangakontole AS-is SEB Pank, kust see suures osas

kanti edasi OÜ Amuse Ehitus pangakontole AS-is Swedbank. Seejärel võeti MTA tagastatud summad

sularahas välja.

1.9. OÜ Amuse esitas 2011. a juunis seitse TSD-parandusdeklaratsiooni, milles vähendati

maksukohustust kokku 181 583 eurot 39 senti. Esitatud TSD-deklaratsiooni lisas 6 on OÜ Amuse

deklareerinud tagastatavat tulumaksu kogusummas 54 514 eurot 28 senti. Sealjuures ei deklareerinud

OÜ

Amuse

esialgu

esitatud

TSD-deklaratsioonides

tulumaksukohustust,

mida

oleks

parandusdeklaratsiooni esitamisega võimalik vähendada. Pärast TSD-parandusdeklaratsioonide

esitamist ja raha laekumist OÜ Amuse ettemaksukontole esitati OÜ Amuse nimel taotlused

deklareeritud tagastatava tulumaksu tagasisaamiseks. MTA tagastas taotletud summad, kandes OÜ-le

Amuse üle 53 800 eurot. OÜ Amuse kontoväljavõtte järgi on laekunud raha ära kasutatud, peamiselt

on see võetud sularahas välja erinevatest pangaautomaatidest. OÜ Amuse nimel olid pangakaardid

väljastatud E. K.-le (AS SEB Pank ja AS Swedbank) ja J. J.-ile (AS SEB Pank). Nemad olid

variisikud, kes täitsid üksnes P. K. antud ülesandeid. Kui P. K. tegeles äriühingute juhatustesse

variliikmete leidmise ja vormistamisega, siis internetipankadesse juurdepääsu tagavad vahendid

toimetas I. K.-le just V. Kutkin, andes muu hulgas korraldused ja andmed TSD-

parandusdeklaratsioonide ja tagastustaotluste esitamiseks. Ilma V. Kutkini kirjeldatud tegevuseta ei

oleks I. K.-l olnud võimalik MTA-le parandusdeklaratsioone ja tagastustaotlusi esitada ning pettusi

toime panna.

1.10. V. Kutkin tuleb talle esitatud süüdistuses osaliselt, täpsemalt OÜ Amuse nimel 13., 15. ja

16. juunil 2011. a toime pandud maksukelmustes, õigeks mõista. Nimelt heideti süüdistuses ette, et V.

Kutkin andis I. K.-le korraldusi parandusdeklaratsioonide ja tagastustaotluste esitamiseks viimase

büroos. Seevastu asjas kogutud tõendite järgi viibis V. Kutkin sel ajal Türgis ega saanud I. K. büroos

korraldusi anda.

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Dmitri Teplõhh, kes

taotles enda kaitsealuse suhtes osaliselt või täielikult õigeksmõistva otsuse tegemist. Kaitsja leidis, et

2. mai 2011. a episoodis, mis on seotud OÜ Intergate TSD-parandusdeklaratsiooni esitamisega, pole

V. Kutkini teo kavatsetus tõendatud. Samuti pole tõendatud süüdistatava osalus OÜ Amuse Ehitus

nimel TSD-parandusdeklaratsioonide esitamises. Tunnistaja I. K. ütlused on ebausaldusväärsed.

V. Kutkinile on teiste süüdistatavatega võrreldes mõistetud ebaproportsionaalselt raske karistus.

Samuti on ebaõigesti kohaldatud konfiskeerimist, kuivõrd MTA nõuab sama summat paralleelselt ka

maksuvõla vastutusotsusega. Kohtuotsuses pole menetluskulude väljamõistmisel arvestatud

V. Kutkini osalise õigeksmõistmisega.

3. Tartu Ringkonnakohtu 5. mai 2014. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon

rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhistused olid kokkuvõtvalt järgmised.

3.1. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Selle muutmiseks pole alust. Asjaolu, et I. K. ja V.

Kutkin ei olnud OÜ Intergate nimel valeandmete esitamise hetkel teadlikud MTA süsteemis esinevast

veast, ei muuda õiguslikus mõttes kavatsetuse omistamises midagi. Kavatsetusega on tegemist juba

siis, kui isik peab süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist vähemalt võimalikuks.

3.2. Apellandi väited on vastuolus asjas kogutud tõendite ja nende pinnalt tuvastatud faktiliste

asjaoludega. Paljasõnalised on mh väited selle kohta, et V. Kutkin polnud teadlik OÜ Gerimo arvele

laekunud summadest, kuivõrd tal oli selle kohta tellitud telefonile kiirteavitus. Tegu kinnitab ka

variisikute kasutamine äriühingute juhtimisel.

3.3. Kaitsja seisukohad tunnistaja I. K. ütluste ebausaldusväärsuse kohta on alusetud. Tunnistaja

ütlused on detailsed ja vastuoludeta. I. K. ütlused on saadud kriminaalmenetluses nõuete kohaselt.

3.4. Ka süüdistatavale mõistetud karistus vastab tema süüle ja selle kergendamiseks pole alust.

Kuriteo toimepanemine kaastäideviimise vormis ehk siis isikute grupis läbib tervet süüdistust ning

selles ei olnud süüdistatavale ega tema kaitsjale midagi ootamatut. Selle küsimuse kohta on saanud

nii süüdistatav kui ka tema kaitsja avaldada enda seisukoha maakohtus peetud kohtuvaidlustes,

mistõttu ei ole kohus lubamatult väljunud süüdistuse piiridest KrMS § 268 lg 6 ls 3 tähenduses.

3.5. Pole alust ka konfiskeerimisotsustuse muutmiseks, kuna kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsus

ei pea taanduma haldusakti ees, mis on kohtulikult vaidlustatud. MTA esitatud maksutagastusnõudele

on halduskohtumenetluses võimalik esitada vastuväide, et nõutav summa on isikult konfiskeeritud

juba kriminaalmenetluses.

3.6. Samuti pole põhjendatud süüdistatavalt väljamõistetud õigusabikulude vähendamine, kuna

kaitsja seisukohad polnud süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel asjakohased.

4. Paralleelselt käesoleva kriminaalmenetlusega tegi Tartu Maakohus kokkuleppemenetluses

16. septembril 2014. a otsuse, millega V. Kutkinile mõisteti KarS § 121 ja § 263 p 1 järgi 5 kuud

vangistust. Kohus liitis sellele karistusele KarS § 65 lg 2 alusel omakorda Tartu Maakohtu

29. novembri 2011. a otsusega mõistetud karistuse (1 aasta vangistust), mis on liidetud ka praeguses

kriminaalasjas, ja mõistis liitkaristuseks vangistuse 1 aastaks ja 5 kuuks. KarS § 74 lg 5 ja § 69 lg-te 1

ning 3 alusel asendati see karistus üldkasuliku tööga 1030 tundi 2 aasta jooksul, millele lisanduvad

KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõuded.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni süüdistatava kaitsja D. Teplõhh. Kassatsioonis

taotletakse V. Kutkini täielikku või osalist õigeksmõistmist ja kohtute otsuste tühistamist. Taotluste

põhistused on kokkuvõtvalt järgmised.

5.1. V. Kutkin ega I. K. polnud OÜ Intergate nimel 2. mail 2011 TSD-parandusdeklaratsiooni esitades

teadlikud, et nad esitasid valeandmeid. Seega polnud subjektiivne koosseis V. Kutkini käitumises

täidetud. Ringkonnakohus jättis tähelepanu pööramata asjaolule, et süüdistatavale on esitatud

süüdistus KarS § 3892 lg 1 järgi maksukelmuses, kuigi süüdistatavad ei teadnud esimese episoodi

puhul, et enam makstud maksusumma tagastatakse automaatselt. Maksusumma alusetu

suurendamine, mille eesmärk ei ole tagastusnõude tekitamine või selle suurendamine, vaid

maksukohustuse vähendamine, on käsitatav maksude maksmisest kõrvalehoidumisena, mitte

maksukelmusena.

5.2. Ringkonnakohus on jätnud sisuliselt kontrollimata apellatsioonis esitatud väite, et tunnistaja I. K.

ütlused on ebausaldusväärsed. Nendega soovib samades maksusüütegudes süüdi tunnistatud isik

vähendada tema vastu esitatud nõuet. OÜ-dega Amuse ja Amuse Ehitus seotud kuritegude puhul on I.

K. ütlused sisuliselt ainsaks tõendiks, mis süüstavad V. Kutkinit nende tegude toimepanemises. Kui

V. Kutkin neis süüdistuspunktides õigeks mõistetaks, puudub ka KarS § 3892 lg 1 koosseisu tunnus,

s.o suur kahju, mistõttu tuleks ta kõigis süüdistuse punktides õigeks mõista.

5.3. Praegu on tekkinud olukord, kus MTA nõuab süüdistatavalt vastutusotsusega summat, mis oli

süüdistuses kajastatud deklaratsioonide alusel tagastatud ja maakohtu otsusega omakorda

konfiskeeritud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile

teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat

kehtima hakkamist. Vastutusotsus on süüdistatavale teatavaks tehtud. Haldusakt kehtib kuni

kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni

või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti (HMS § 61 lg 2). Seega ei ole praegusel juhul

tähtsust sellel, kas isik on vastutusotsuse vaidlustanud või mitte. Nõue, mis tuleneb vastutusotsusest

süüdistatava suhtes, on olemas ja seda tuleb HMS § 60 lg 2 järgi täita. Selline paralleelne menetluste

läbiviimine ei ole korrektne ning konfiskeeritavaid summasid tuleb proportsionaalselt vähendada

kooskõlas KarS § 831 lg-ga 3. Nõudes summad riigi kasuks välja topelt, muutub konfiskeerimine

sisuliselt rahaliseks karistuseks ja see kahjustab omakorda võlausaldajate huve. Järelikult tuleb

vähendada konfiskeeritud summat 15 500 euro võrra (s.o saadud vara seoses OÜ Intergate esitatud

parandusdeklaratsioonidega), kuna nimetatud summad tuleb V. Kutkinil maksta kehtiva

vastutusotsuse järgi.

5.4. V. Kutkinile mõistetud karistus ei vasta tema süüle, kuna tema süü ja teo ebaõigus on pigem

väike. Kohtud on raskendava asjaolu (teo toimepanemine grupis) omistamisel väljunud ka süüdistuse

piiridest. Lisaks on kaitsja esitanud taotluse V. Kutkinile mõistetud karistuse ülevaatamiseks, kuna

Tartu Maakohtu 16. septembri 2014. a kohtuotsus hõlmab ka käesolevas asjas liidetud Tartu

Maakohtu 29. novembri 2011. a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistust.

5.5. KrMS § 181 lg 1 järgi hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik.

Süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel jäävad riigi kanda

kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik

õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse. Ka praegusel juhul oleks

maakohus pidanud nii käituma menetluskulude väljamõistmisel. Kaitsja tõstatas maakohtus peetud

kaitsekõnes mh ka süüdistuse piiride küsimuse, mille alusel mõistis kohus V. Kutkini osas

kuritegudes õigeks.

6. Kassatsioonivastuses märgib Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marek Vahing, et

nõustub kohtute seisukohtadega ja taotleb kaitsja kassatsiooni rahuldamata jätmist. Kaitsja väited

2. mai 2011. a kuriteo ja tunnistaja ebausaldusväärsuse kohta on alusetud. Kuigi ringkonnakohtu

seisukohad haldusakti kehtivuse osas on ekslikud, ei saa kriminaalmenetluses tehtav

konfiskeerimisotsus taanduda maksuhalduri haldusakti ees, eriti olukorras, kui see akt on vaidlustatud

ja võidakse tühistada ning konkureeriv nõue langeb ära. Kui mõlemad nõuded jäävad püsima, on

isikul pärast ühe nõude tasumist võimalik keelduda sisuliselt kahe täitedokumendi alusel sama nõude

tasumisest ja täitemenetluse rakendumisel nõuda täitemenetluse seadustiku § 48 lg 1 p 2 alusel

analoogia korras täitemenetluse lõpetamist.

7. Riigikohtu

kriminaalkolleegium

arutas

8. oktoobril

2014

käesolevat

kriminaalasja

kolmeliikmelises koosseisus. Kriminaalasja lahendamisel ilmnes, et asja otsustamisel võib osutuda

vajalikuks kolleegiumi varasema praktika muutmine. Seetõttu anti kriminaalasi KrMS § 354 alusel

arutamiseks kriminaalkolleegiumi kogu koosseisule.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium kontrollib esmalt V. Kutkini tegude karistatavust 1. jaanuaril 2015 kehtima hakanud

karistusseadustiku redaktsiooni järgi (I), analüüsib kassatsioonis tõstatatud materiaalõiguslikku

probleemi seoses teo subjektiivse külje tuvastamisega ning kassaatori väiteid tunnistaja I. K. ütluste

ebausaldusväärsuse, karistuse ebaproportsionaalsuse ja väljamõistetud menetluskulude vähendamata

jätmise kohta (II), seejärel võtab seisukoha kuriteoga saadud vara konfiskeerimise kohta (III) ning

lõpuks lahendab kriminaalasja (IV).

I

9. Seoses 1. jaanuaril 2015 jõustunud karistusseadustiku muudatustega märgib kolleegium järgmist.

KarS § 5 lg 2 ls 1 järgi on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil

leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega

karistatud. KarS § 5 lg-te 1 ja 2 kohaselt on isiku süüditunnistamine ning karistamine võimalik

üksnes juhul, kui tema poolt toime pandud tegu on olnud jätkuvalt karistatav igal ajahetkel, arvates

teo toimepanemisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuli

2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-39-08, p 9). Olukorras, kus kuriteokoosseis, millele tegu selle

toimepanemise ajal vastas, tunnistatakse kehtetuks, on isiku süüditunnistamine KarS § 5 kohaselt

siiski lubatav, kui see tegu vastab mõnele kehtivale kuriteokoosseisule (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 24. septembri 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-36-07, p 7.3). Seega, kui

seadus on teo toimepanemise ja otsuse tegemise vahelisel ajal muutunud, tuleb kohtuotsuses

lahendada küsimus selle kohta, kas ja kui, siis millise sätte järgi on isiku tegu karistatav

karistusseaduse uue redaktsiooni kohaselt (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. mai 2014. a

otsus asjas nr 3-1-1-18-14, p 6).

10. Riigikohtu otsuse tegemise ajaks on KarS § 3892, mille järgi V. Kutkinit süüdistatakse,

tunnistatud kehtetuks. Järelikult tuleb kontrollida, kas süüdistuses kirjeldatud tegu on jätkuvalt

karistatav. 1. jaanuaril 2015 jõustunud karistusseadustiku muudatustega ühendati varem kehtinud

KarS §-d 3891 ja 3892 nii, et § 3891 (maksukohustuse varjamine ja tagastusnõude alusetu

suurendamine) sisaldab kehtivas redaktsioonis nii maksude maksmisest kõrvalehoidumist kui ka

maksukelmust

suures

ulatuses.

V. Kutkinile

etteheidetav

tegu

seisnes

valeandmetega

maksudeklaratsioonide

esitamises,

s.o

tulumaksu

tagastusnõude

alusetus

tekitamises

ja

suurendamises. Seejuures hõlmab KarS § 3891 lg 1 uues koosseisus tunnus tagastusnõude alusetu

suurendamine ka selle tekitamist. Maa- ja ringkonnakohus on lugenud tõendatuks, et V. Kutkini

tegevuse tulemusena on alusetult tagastatud tulumaksu kogusummas 86 600 eurot ning tasaarvestatud

3515 eurot ja 17 senti, s.o üle 40 000 euro. Järelikult on V. Kutkini teo tagajärjel valeandmete

esitamisega kaasnenud enam kui suurele kahjule (KarS § 121 p 2) vastav tagasimakse, mis on KarS §

3891 lg 1 järgi karistatav ka pärast 31. detsembrit 2014.

II

11. Paljasõnaline on kaitsja argument, et V. Kutkin ega I. K. polnud 2. mai 2011

parandusdeklaratsiooni esitades teadlikud, et nad esitasid valeandmeid eesmärgiga tekitada

tagastusnõue. Kohtud on otsustes jälgitavalt tuvastanud, et süüdistatavad esitasid ka siis teadlikult

valeandmeid vähemalt proovimaks, kas MTA infosüsteemi kaudu tagastatakse neile soovitud summa.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et tahtluse voluntatiivsest küljest lähtuvalt ei ole

kavatsetuse tuvastamisel tähtsust sellel, kas isiku poolt silmaspeetav tagajärg tegelikult saabub. KarS

§ 16 lg 2 kohaselt on kavatsetusega tegemist ka siis, kui isik peab süüteokoosseisule vastava asjaolu

saabumist vähemalt võimalikuks.

12. Kassatsioonis esitatud väited tunnistaja I. K. ütluste ebausaldusväärsuse kohta on ainetud. Maa- ja

ringkonnakohus on jälgitavalt põhistanud, miks saab seda tõendit usaldusväärseks lugeda. Samuti on

kohtud ammendavalt käsitlenud menetluskulude väljamõistmist. Ka kassaatori väited seonduvalt

süüdistatavale mõistetud karistuse ebaproportsionaalsuse ja süüdistuse piiride rikkumisega on

paljasõnalised ega anna alust kohtute otsuste tühistamiseks.

III

13. V. Kutkinilt on maakohtu otsusega konfiskeeritud 37 700 eurot, s.o OÜ-dele Intergate ja Gerimo

alusetult tagastatud maksusummade ulatuses. Valeandmetega maksudeklaratsioonid esitati nende

äriühingute nimel, mille juhatuse liige ta deklareerimise ajal oli. Ka enam laekunud maksusumma

tagastati nende äriühingute arvetele, millelt V. Kutkin omakorda need sularahas välja võttis.

14. Riigikohtu kriminaalkolleegium märkis 15. novembri 2011. a otsuses asjas nr 3-1-1-90-11 (p 22),

et olukorras, kus äriühingu juhatuse liiget süüdistatakse üksnes maksukuriteos, mis seisneb selles, et

ta on jätnud äriühingu varast näilike arvete alusel tehtud väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud

kuluna deklareerimata, ei ole kõnealuste väljamaksete summat võimalik juhatuse liikmelt KarS § 831

lg 1 alusel konfiskeerida. KarS § 386 või § 3891 järgi kvalifitseeritava kuriteo tulemusel võib

suureneda üksnes äriühingu vara, sest maksuhaldurile valeandmete esitamise tõttu jääb tema

maksukohustus riigi eest varjatuks, mistõttu võib tal õnnestuda selle tasumisest hoiduda. Äriühingu

maksudeklaratsioonis valeandmeid esitanud juhatuse liikme vara suurus vahetult sellise kuriteo

tagajärjel aga muutuda ei saa. Kui juhatuse liige pöörab äriühingu varast tehtud väljamaksed, mis ta

on jätnud ühingu maksudeklaratsioonides alusetult ettevõtlusega mitteseotud kuluna deklareerimata,

enda vara hulka, võib juhatuse liikme poolt äriühingu varast endale alusetute väljamaksete tegemine

olla käsitatav äriühingu või viimase võlausaldajate vastu suunatud kuriteona ‒ sõltuvalt asjaoludest

näiteks omastamisena (KarS § 201) ja/või maksejõuetuse põhjustamisena (KarS § 384). Sellisel juhul

võivad juhatuse liikme poolt äriühingu varast tehtud väljamaksed olla käsitatavad just sellise

kuriteoga saadud varana KarS § 831 lg 1 mõttes (samas p 22.3).

15. Kriminaalkolleegium leiab, et eelkirjeldatud käsitus laieneb põhimõtteliselt ka KarS §-s 3892

kirjeldatud teo toimepanemisega alusetult saadud varale, kuid peab vajalikuks varasemat seisukohta

täpsustada.

15.1. KarS § 831 lg 1 erinevalt näiteks KrMS § 37 lg-s 1 märgitud kahjust ei seo kuriteoga vara

saamist tingimusega, et see peab pärinema süüteost vahetult (praegusel juhul üksnes OÜ-de Intergate

ja Gerimo poolt objektiivse koosseisu realiseerimisega saadu). KarS § 831 lg 1 järgi konfiskeerib

kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale.

Seega kohustab seadus KarS §-s 3892 kirjeldatud kuriteo toimepanemise korral konfiskeerima

kuriteoga saadud vara juriidilise isiku juhatuse liikmelt, juhul kui viimane isiklikult rikastus kuriteo

toimepanemisega, st kuriteoga saadud vara kuulub otsuse tegemise ajal temale ja ei esine KarS § 831

lg-s 3 nimetatud asjaolusid konfiskeerimisest osaliselt või täielikult loobumiseks. See kehtib ka

konfiskeerimise asendamise (KarS § 84) otsustamisel, s.t juhul, kui süüteoga saadud vara on

võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas.

15.2. Kohtuotsustega on tuvastatud, et suurem osa maksusummadest, mille MTA V. Kutkiniga seotud

äriühingutele valeandmete tõttu tagastas, võeti vahetult pärast tagasikande tegemist sularahas välja.

Samuti on kohtud sedastanud, et OÜ-del Intergate ja Gerimo, Amuse ja Amuse Ehitus polnud alust

parandusdeklaratsioonide

ega

tagastustaotluste

esitamiseks

ning

neil

polnud

vähemalt

deklaratsioonide esitamise ajal (OÜ-de Amuse ja Amuse Ehituse puhul ka deklareerimisperioodil)

majandustegevust. Neid äriühinguid kasutati üksnes alusetu maksutagastuse saamiseks. V Kutkini

käitumist iseloomustab ka variisikute kasutamine äriühingute juhatuse liikmetena, eesmärgiga varjata

enda osalust maksusummade väljapetmisel. Olukorras, kus alusetu maksutagastuse tulemusena

rikastuvad füüsilisest isikust äriühingu ainuosanik ja (faktiline) juhatuse liige ning kaastäideviijast

raamatupidaja, oleks kuriteoga saadud vara konfiskeerimisel kunstlik vahetegu sisuliselt nn

riiulifirmast maksukohustuslase ja füüsilisest isikust juhatuse liikme varade vahel. Samuti on

kolleegium leidnud, et osaühingu ainuosaniku süüditunnistamine ühingu vara omastamises ei ole

võimalik (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. detsembri 2014. a kohtuotsus asjas nr 3-1-1-52-14, p-d

14 jj). Ebaloogiline oleks ka käsitada kriminaaltulu saanud juhatuse liiget erandlikult KarS § 831 lg 2

alusel kui kolmandat isikut, kui ta ise on sama kuriteo toimepanemises süüdi tunnistatud. Seega saab

V. Kutkinilt konfiskeerimise asendamise korras välja mõista kriminaalasjas tuvastatud kriminaaltulule

vastava rahasumma.

16. Kaitsja taotleb V. Kutkinilt konfiskeeritava summa vähendamist 15 500 euro võrra, kuna selles

osas kattub konfiskeeritav kriminaaltulu maksumenetluses MTA tehtud vastutusotsusega V. Kutkini

kui OÜ Intergate juhatuse liikme suhtes.

16.1. Kriminaalasjas on tuvastatud, et V. Kutkinil on tekkinud kuriteost kriminaaltulu kokku 37 700

eurot, mille ta on ära tarvitanud. See summa on maakohtu otsusega temalt konfiskeerimise

asendamise korras (KarS § 831 lg 1 ja § 84) välja mõistetud. Asjakohatu on ringkonnakohtu otsuses

esitatud argument, mille kohaselt pole MTA vastutusotsus V. Kutkini suhtes jõustunud, kuna see on

halduskohtus vaidlustatud. Kolleegium märgib, et haldusakti puhul on ekslik rääkida selle

jõustumisest, kuna haldusakt on kehtiv ja täidetav seni, kuni seda pole haldusorgani poolt või

halduskohtu jõustunud otsusega kehtetuks tunnistatud, samuti kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga

antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni (HMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 2; vt ka nt

Riigikohtu halduskolleegiumi 13. novembri 2008. a otsus asjas nr 3-3-1-26-08, p 16).

16.2. Eeltoodule vaatamata nõustub kolleegium ringkonnakohtu järeldusega, et maksumenetluses

esitatud nõude osaline kattumine käesolevas kriminaalasjas konfiskeerituga ei ole konfiskeeritava

summa vähendamise aluseks. KarS § 831 lg 3 ega KarS § 84 ei näe ette õiguslikku alust

konfiskeerimisest loobumiseks põhjusel, et eksisteerib n-ö konkureeriv avalik-õiguslik nõue, nt

maksunõue vastutusotsuse näol, mida ei ole veel tasutud või sisse nõutud. Kuriteoga saadud vara

konfiskeerimise eesmärk on vältida isiku rikastumist kuriteo toimepanemise tagajärjel (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 15. märtsi 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-4-11, p 9). Erinevalt rahalisest

karistusest ja teatud juhtudel ka kuriteo vahendi konfiskeerimisest ei ole kriminaaltulu

konfiskeerimisel domineeriv karistuslik mõju (vt Riigikohtu üldkogu 12. juuni 2008. a otsus asjas

nr 3-1-1-37-07, p-d 21.1 ja 21.2). Seega pole välistatud majandusliku topeltmaksustamise teke, juhul

kui vastutusotsust halduskohtumenetluses ei tühistata ja see mõistetakse isikult välja. Kuigi selliste

paralleelmenetluste ja topeltnõuete tekkimine on ebasoovitav, pole seadusandja näinud ette võimalust

paralleelmenetluste vältimiseks ega praeguses olukorras konfiskeerimisest loobumiseks.

IV

17. V. Kutkinile mõisteti käesolevas asjas maakohtu otsusega karistuseks 2 aastat ja 6 kuud

vangistust. Kolleegium leiab, et mõistetud karistus vastab V. Kutkini süüle, karistust on maakohtu

otsuses piisavalt põhistatud ja selle kergendamiseks puudub alus ka 1. jaanuaril 2015 jõustunud

karistusseadustiku muudatuste kohaselt. V. Kutkinile on pärast Tartu Ringkonnakohtu 5. mai 2014. a

otsust mõistetud uues kriminaalasjas 16.septembril 2014 kokkuleppemenetluses liitkaristus, mis

hõlmab ka käesolevas asjas liidetud Tartu Maakohtu 29. novembri 2011. a otsusega mõistetud ja

kandmata 1 aasta pikkust vangistust. See kohtuotsus on jõustunud. Kuigi käesolevas asjas ei ole

kohtud liitkaristuse mõistmisel materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud, tuleb lähtuvalt muutunud

faktilisest olukorrast viia V. Kutkinile mõistetud liitkaristus KarS §-ga 65 kooskõlla. Kui

süüdistatavale maakohtu või ringkonnakohtu otsusega mõistetud liitkaristus on kõrgema astme kohtus

otsuse tegemise ajaks muutunud, tuleb kriminaalkolleegiumil tühistada kohtuotsused karistuse

mõistmise osas ja saata kriminaalasi viimase kohtuotsuse teinud kohtule tagasi uue liitkaristuse

mõistmiseks (vt ka nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2013. a määrus asjas nr 3-1-1-6-

13, p 8).

18. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 1 tühistab kolleegium

Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2014. a otsuse ja Tartu Ringkonnakohtu 5. mai 2014. a otsuse

V. Kutkinile mõistetud liitkaristuse osas ja saadab kriminaalasja V. Kutkinile uue liitkaristuse

mõistmiseks Tartu Maakohtule samas koosseisus. Kaitsja kassatsioon jääb rahuldamata ja kohtute

otsused jäävad muus osas muutmata.

19. V. Kutkini kaitsja on esitanud taotluse mõista Eesti Vabariigilt süüdistatava kasuks välja

1327 eurot ja 20 senti, sh käibemaks 221 eurot ja 20 senti talle valitud kaitsja poolt

kassatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest ning täiendava taotluse täita menetluskulude

hüvitamise nõue advokaadibüroo pangakontole. Kaitsja taotlusele on lisatud V. Kutkini samasisuline

avaldus KrMS § 186 lg 1 sätestab, et kui kassatsioonimenetluses tehakse üks sama seadustiku § 361

punktides 2-7 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Kuna kolleegium teeb selles asjas KrMS

§ 361 lg 1 p-s 6 nimetatud lahendi, peab riik hüvitama süüdistatava kassatsioonimenetluse kulud.

Arvestades õigusliku vaidluse keerulisust ja kassatsiooni mahtu, leiab kolleegium, et menetluskulu on

mõistlik KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses, ja mõistab selle KrMS § 186 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel

välja Eesti Vabariigilt. Lähtudes V. Kutkini taotlusest (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2.

detsembri 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-79-14, p 48), tuleb riigil see summa tasuda Advokaadibüroo

Varul AS-i pangakontole.

/allkirjastatud digitaalselt/