3-2-1-71-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-71-14

Määruse kuupäev

Tartu, 12. veebruar 2015. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks,

Ants Kull, Jaak Luik, Malle Seppik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Eesti Energia Aktsiaseltsi hagi Mati Makkari vastu võla ja

viivise saamiseks ning Mati Makkari vastuhagi Eesti

Energia Aktsiaseltsi vastu elektri väljalülitamise

õigusvastaseks tunnistamiseks ja kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 12. detsembri 2013. a otsus

tsiviilasjas nr 2-12-10352

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mati Makkari kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Eesti Energia Aktsiaselts (registrikood 10421629)

Kostja Mati Makkar, esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev

Asja läbivaatamise kuupäev

15. detsember 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Anda tsiviilasi läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Energia Aktsiaselts (hageja) esitas 12. märtsil 2012 Harju Maakohtule Mati Makkari (kostja)

vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 5951 eurot 46 senti, intressi

73 eurot 29 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 1261 eurot 44 senti ja tulevikus sissenõutava

viivise 0,1% tasumata põhivõlast päevas kuni täitmiseni, kuid mitte üle põhivõla.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22. aprillil 2002 elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuse

osutamise lepingu (võrguleping). Lepingu osaks oleva Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ tüüptingimuste

(tüüptingimused) p 9.7 järgi on kostjal kohustus maksta talle esitatud arvete alusel võrguteenuste eest

ja muud võrgulepingust tulenevad tasud arvetel märgitud tähtpäevadeks. Kostjal tekkis elektrienergia,

võrguteenuse, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi võlg, mis on hagi esitamise seisuga kokku

5951 eurot 46 senti.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja nõue on õigusvastane ja vastuolus hea usu põhimõttega.

Hagejal ei ole õigust nõuda maksegraafiku järgi intressi 23% aastas ja viivist 0,1%, sest võla tasumise

kokkulepe on tühine. Hageja on monopoolne üldhuviteenuse osutaja piiratud elektrituruga

liikmesriigis. Kostja oli võla tasumise kokkuleppe sõlmimise ajal sundseisus, kuna ta ei saanud valida

endale teist elektriettevõtjat ning pidi leppima hageja tingimustega. Samuti ei ole hagejal alust nõuda

taastuvenergia tasu. Pooled ei ole sõlminud lepingut taastuvenergia tasu maksmise kohta.

Taastuvenergia tasu on vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu art-ga 107.

3. Kostja esitas 21. augustil 2012 vastuhagi, milles palus tunnistada õigusvastaseks hageja

31. jaanuaril 2012 elektri väljalülitamise ning mõista hagejalt välja saamata jäänud üüritulu

1917 eurot ja mittevaralise kahju hüvitis.

4. Harju Maakohus rahuldas 29. mai 2013. a otsusega nii hagi kui ka vastuhagi osaliselt. Maakohus

mõistis kostjalt hageja kasuks välja 7215 eurot 90 senti, sh põhivõla 5951 eurot 46 senti ja viivise

1261 eurot 44 senti ning viivise 0,1% päevas põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude

täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude suurus. Maakohus tunnistas hageja elektri

väljalülitamise 31. jaanuaril 2012 õigusvastaseks. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Lisaks

mõistis maakohus kostjalt riigi kasuks välja vastuhagilt tasumata riigilõivu 175 eurot. Muu hulgas

leidis maakohus, et hageja esitatud arvetes sisalduva taastuvenergia tasu nõue on seaduslik.

Taastuvenergia tasu on riigi määratud tasu, mille eesmärk on toetada taastuvast allikast või tõhusa

koostootmise režiimil elektrienergia tootmist (elektrituruseaduse (ELTS) § 59, § 591, § 592), ning

seda koguvad jaotusvõrguettevõtjad. Asjakohased ei ole kostja väited Euroopa Liidu õiguse kohta.

Asjal ei ole piiriülest mõõdet, sest nii hageja kui ka kostja asuvad Eestis. Kohalduvad Eesti

õigusaktid ei ole Euroopa Liidu õigusega vastuolus.

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis

kostja vastuhagi rahuldamata ja rahuldas hagi, ja mõistis kostjalt välja riigilõivu. Kostja palus saata

asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks või teha uue otsuse, millega jätta hagi

rahuldamata osas, milles kostja nõuet ei tunnista, ja rahuldada kostja mittevaralise kahju ja saamata

jäänud üüri hüvitamise nõue. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

kostja kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 12. detsembri 2013. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega

mõisteti kostjalt riigi tuludesse riigilõiv 175 eurot. Ülejäänud osas jäi maakohtu otsus muutmata.

Apellatsioonimenetluse kulud jäeti kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt leidis maakohus

õigesti, et asjas kohaldub Eesti õigus, sest vaidlusel ei ole piiriülest mõõdet, ning Eesti õigusaktid on

kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Maakohus ei pidanud küsima asja lahendamiseks Euroopa Liidu

Kohtult eelotsust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti

kostja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kohtud jätsid hindamata, kas mõõtekohaks kokku leppimata kohta sai lugeda legitiimseks

mõõtekohaks, ning ei hinnanud õigesti tõendeid kostja elektritarbimise kohta. Ringkonnakohus oleks

pidanud omal algatusel hindama tüüptingimuste tühisust ning lugema 22. veebruari 2011 võla

tasumise kokkuleppe täies ulatuses tühiseks. Kohtud ei hinnanud, kas elektriga varustamise

lõpetamine talvel oli kooskõlas direktiivi 2009/72/EÜ lisaga I ja art 9 lg-ga 12. Samuti jätsid kohtud

hindamata tõendid, mis kinnitavad kostjale varalise kahju tekkimist. Kohtud järeldasid valesti, et

kostja ei ole tõendanud saamata jäänud tulu. Lisaks leidsid kohtud valesti, et hagejal on õigus nõuda

kostjalt taastuvenergia tasu. Need tasud ei olnud kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ja kohtud oleksid

pidanud selles osas küsima Euroopa Liidu Kohtult eelotsust.

9. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu.

10. Kohtukoosseis andis 27. oktoobri 2014. a määrusega asja lahendamiseks tsiviilkolleegiumi kogu

koosseisule.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et asja lahendamine tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 19 lg 4

p 3 ja § 690 lg 1 esimese lause ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 3 lg 3

teise lause alusel üle anda Riigikohtu üldkogule.

Kolleegiumi enamusel tekkis asja lahendades kahtlus, et taastuvenergia tasu maksmisega kaasnev

tarbija põhiseaduse (PS) §-s 32 sätestatud omandipõhiõiguse riive ELTS § 592 lg 1 koosmõjuS § 59

lg 1 ja 2 regulatsiooniga võib olla vastuolus põhiseadusega. ELTS § 592 lg 1 järgi kannab sama

seaduse §-s 59 nimetatud toetuse rahastamisest tekkiva kulu tarbija, arvestades võrguteenuse

tarbimise mahtu ning otseliini kaudu tarbitud elektrienergia kogust. Toetuse rahastamise kulu hõlmab

ka §-s 581 nimetatud päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi haldamise kulu. Pooled ei vaidle

selle üle, et ELTS §-s 59 sätestatud taastuvenergia toetus on riigiabi (vt Euroopa Kohtu lahend

kohtuasjas C-262/12). ELTS § 592 lg 1 järgi on taastuvenergia toetuse rahastamine pandud täielikult

tarbijale sõltumata sellest, kas ja kui palju tema ja kõik tarbijad kokku taastuvenergiat tarbivad.

Sisuliselt on tarbijatelt arvete alusel kogutav taastuvenergia tasu avalik-õiguslik rahaline kohustus,

mis ei laeku küll riigieelarvesse, kuid mille põhivõrguettevõtja jagab riigiabina taastuvenergia

tootjatele.

Kehtiva seaduse järgi peab tarbija taastuvenergia toetuste kaudu rahastama nii palju taastuvatest

allikatest Eestis toodetud elektrienergiat, kui on tootjatel initsiatiivi ja võimalust toota võrgueeskirja

tingimustele vastavat elektrienergiat. Ainus piirang kehtib tuuleenergia osas, kuna ELTS § 591 lg 5

järgi võib tuult energiaallikana kasutav tootja saada toetust, kuni kalendriaastas on toetust makstud

Eestis kokku 600 GWh tuuleenergiast toodetud elektrienergia eest. Teiste taastuvate energiaallikate

kohta ei ole sellist toetusepiirangut kehtestatud. Arvestades asjaolu, et Eestis avanes elektriturg

täielikult alates 1. jaanuarist 2013, mis tõi kaasa elektrienergia ja võrguteenuste hüppelise hinnatõusu,

on praegusel ajal problemaatiline ka taastuvenergia tasude mitteseotus elektrienergia börsihinnaga.

See tähendab, et tootjad saavad samas määras toetust sõltumata sellest, kas börsihind on osal

perioodidel madalam või ebaharilikult kõrge. Eeltoodust tulenevalt on PS § 32 mõttes eelkõige

problemaatiline, et kuna taastuvate energiaallikate (v.a tuuleenergia) kohta ei ole sätestatud toetuse

ülempiiri, võib tarbija olla kohustatud rahastama taastuvenergia toetusi rohkem, kui on põhjendatud.

Hagiavaldusele lisatud arvete järgi arvutatuna on kostjalt nõutud taastuvenergia tasu (ümardatult

kokku 347 eurot) elektrienergia ja võrguteenuse tasust (kokku 4395 eurot) ligikaudu 8%. Kolleegiumi

hinnangul võib see olla omandipõhiõiguse ebaproportsionaalne riive, arvestades muu hulgas

asjaoluga, et tarbija peab lisaks taastuvenergia tasule maksma ka elektriaktsiisi. Kostjale esitatud

arvete järgi on nõutud elektriaktsiis (ümardatult kokku 239 eurot) elektrienergia ja võrguteenuse

tasust ligikaudu 5,4%.

Kolleegiumi hinnangul tuleks põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses asjassepuutuvaks

lugeda nii tarbijale taastuvenergia tasu finantseerimise kohustust panev ELTS § 592 lg 1, kui ka

tootjale makstava toetuse suurust määrav ELTS § 59 lg 2.

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Jaak Luik, Malle Seppik, Tambet Tampuu