3-3-1-40-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-40-14

Otsuse kuupäev

30. jaanuar 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri

Põld

Kohtuasi

Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 7. detsembri 2012. a

haldusakti nr 6-10/42680-1 tühistamiseks, 15. novembri 2012.

a taotluse uuele läbivaatamisele kohustamiseks ning 16.

jaanuari 2013. a haldusakti nr 6-10/47758-1 ja vangla

toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 26. veebruari 2014. a otsus haldusasjas

nr 3-13-358

Menetluse alus Riigikohtus

Romeo Kalda kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Romeo Kalda kassatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Ringkonnakohtu

26. veebruari 2014. a otsus haldusasjas nr 3-13-358 muutmata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav Romeo Kalda esitas 15. novembril 2012 Viru Vangla direktorile taotluse piiramatult

lühiajaliste kokkusaamiste võimaldamiseks oma esindajaga ühes ruumis, kus ei kuulataks pealt, ei

oleks kinnipeetava ja tema esindaja vahel klaasist vaheseina ning oleks võimalus üle anda ja ühiselt

koostada dokumente. Samasisulise taotluse esitas R. Kalda ka 21. detsembril 2012.

2. Viru Vangla järelevalveosakonna juhataja 7. detsembri 2012. a kirjaga jäeti R. Kalda 15. novembri

2012. a taotlus rahuldamata. 21. detsembri 2012. a taotluse jättis Viru Vangla rahuldamata 16.

jaanuaril 2013. Viru Vangla 7. detsembri 2012. a otsustuse peale esitas R. Kalda 18. detsembril 2012

vaide. Viru Vangla 11. jaanuari 2013. a vaideotsusega nr 6-12/446-1 jäeti vaie rahuldamata.

Vaideotsuse põhjenduste kohaselt on vangistusseaduse (VangS) § 26 lg 1 järgi kinnipeetaval õigus

piiramatult kohtuda oma kaitsja, advokaadist esindaja, vaimuliku ja oma riigi konsulaartöötajaga ning

tõestamistoimingu tegemiseks notariga. Kokkusaamised toimuvad segamatult ning kaitsjal,

advokaadist esindajal või konsulaartöötajal on lubatud kinnipeetavale üle anda kaitse

ettevalmistamiseks vajalikke materjale. Nimetatud isikute poolt kaasa toodud kirjalike materjalide

ning notari dokumentide sisuline läbivaatamine on keelatud. Samas isikute puhul, kes ei ole

kinnipeetavate kaitsjad või advokaadist esindajad, peab kinnipeetavaga lühiajalisel kokkusaamisel

järgima üldisi lühiajalist kokkusaamist reguleerivaid sätteid. Riigikohtu lahendist asjas nr 3-3-1-21-

05 tuleneb, et kaitsja ja esindaja erinev kohtlemine on põhjendatud. Samas tuleb põhjendatud

vajadusel kinnipeetava kokkusaamisi esindajaga lubada lisaks VangS § 24 lg-tes 1 ja 2 sätestatud

miinimummäärale. Vangla juhtkonnal tuleb hinnata esindajaga kokkusaamise taotluse lahendamisel,

kas esindaja maine suhtes ei ole juhtkonnal põhjendatud kahtlusi ning kas esindajaga kokkusaamiseks

on mõjuv põhjus. Vaideotsuses leitakse, et Teet Raatsin, kellega Romeo Kalda on sõlminud

õigusabilepingu, ei ole advokaat ega vasta ka halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 32

lg-ga 3, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 218 lg 1 p-ga 2 ning kriminaalmenetluse seadustiku § 41

lg-ga 4 lepingulisele esindajale kehtestatud nõuetele. T. Raatsin ei ole käsitletav ka pereliikmena.

3. Romeo Kalda esitas kaebuse Tartu Halduskohtule. Kaebaja taotles haldusaktina käsitatava Viru

Vangla 7. detsembri 2012. a otsuse tühistamist ja ettekirjutuse tegemist kaebaja taotluse uueks

lahendamiseks. Samuti taotleti Viru Vangla nende toimingute õigusvastasuse tuvastamist, millega

keelduti kaebaja ja tema esindaja kokkusaamistel 6. detsembril 2012 ning 24. jaanuaril 2013 kaebajal

ja tema esindajal kohtuda ühes klaasist vaheseinata ruumis ja vahetult ning konfidentsiaalselt,

sisetelefonita suhelda. Kaebaja taotles ka Viru Vangla 16. jaanuari 2013. a otsuse õigusvastasuse

tuvastamist, millega jäeti rahuldamata kaebaja 15. novembri 2012. a taotlus võimaldada 27.

novembril 2012 ja edaspidi lühiajalised kokkusaamised esindajaga piiramatult ning ühes ruumis.

Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole vangla poolt seatud piirangud vajalikud ega ka proportsio-

naalsed ning kahjustavad õigust privaatsele suhtlemisele kinnipeetava ja tema esindaja vahel.

Kaebaja leidis, et Viru Vangla keeldumine on sisuliselt nõuetekohaselt motiveerimata ning kaalutlus-

vigadega. Arvestatud ei ole kaebaja huve ning piirangud on ebaproportsionaalsed. Kaebaja leidis, et

tuvastamiskaebuse esitamisel on kaebaja põhjendatud huviks preventiivne huvi ja kahjunõude

esitamine tulevikus. Tuvastamiskaebuse rahuldamine soodustab kaebaja õiguste kaitset, motiveerib

vanglat ja annab vanglale selge signaali kaalutlusotsuste nõuetekohaseks põhjendamiseks.

Kaebaja leidis, et vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 31 lg 2 eeldab kaalutlusõiguse teostamist.

Vangla on ekslikul seisukohal, et see säte kohustab imperatiivselt eraldama kokkusaajad vaheseinaga

ning Viru Vanglas ei ole klaasist vaheseinata kokkusaamisi. Viidates Euroopa Inimõiguste Kohtu

(EIK) lahenditele (Zakharkin vs. Venemaa 10.06.2010 nr 1555/04; Trosin vs. Ukraina 23.02.2012 nr

39758/05; B. Krawczak vs. Poola 31.05.2011 nr 24205/06) järeldab kaebaja, et EIK on pidanud

võimalikuks klaasist vaheseinade kasutamist kokkusaamistel äärmuslikel juhtudel

julgeolekukaalutlustel ning sellist piirangute seadmist tuleb eriti kaaluda. Kaebaja väitel puudub

temast lähtuv oht vangla julgeolekule.

4. Viru Vangla palus jätta kaebus rahuldamata. Vastuses väideti, et VangS § 26 lg 1 kohaselt toimuvad

segamatult kokkusaamised kaitsja ja advokaadist esindajaga. Puuduvad andmed, et R. Kalda suhtes

oleks menetluses mõni kohtuasi. T. Raatsini puhul ei ole tegemist kaitsjaga. Esindajaks saab olla

ainult advokaat. Olemasolevatel andmetel ei ole T. Raatsin advokaat ning talle ei laiene VangS § 26.

Vanglal on vastavalt VSKE § 31 lg-s 2 sätestatule õigus eraldada kokkusaaja ja kinnipeetav

vaheseinaga. Viru Vanglas on vastavalt VSKE § 31 lg-le 2 ehituslikult kohandatud lühiajaliste

kokkusaamiste ruumid. Tegemist on ruumidega, kus kinnipeetav ja kokkusaaja on eraldatud

klaasseinaga ning isikud suhtlevad omavahel telefoni teel.

5. R. Kalda esitas Tartu Halduskohtule taotluse algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus

VangS § 26 suhtes osas, millega see norm keelab kaebajale võimaldada piiranguteta kohtumisi oma

lepingulise esindajaga tulenevalt sõlmitud õigusabilepingust. Kaebaja palus tunnistada osutatud säte

põhiseadusevastaseks ning jätta kohaldamata. Samuti taotles kaebaja halduskohtult, et viimane

esitaks Euroopa Kohtule eelotsustustaotluse. Nimetatud taotluses tuleks esitada küsimus, kas

ühenduse õigusega on kooskõlas liikmesriigi praktika, mille alusel keeldutakse vangistust kandvale

isikule lepingulise esindajaga kohtumise võimaldamisest samasugustel alustel kui advokatuuri

liikmega. Samuti taotleb kaebaja eelotsuse küsimist küsimuses, kas liikmesriikide kohustus

siseriikliku õiguse kooskõlalisel tõlgendamisel hõlmab Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendeid.

6. Tartu Halduskohtu 13. juuni 2013. a otsusega haldusasjas nr 3-13-358 jäeti Romeo Kalda kaebus

rahuldamata. Kohus jättis rahuldamata ka R. Kalda taotlused põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu-

menetluse algatamiseks ning Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks. Kohtuotsuse põhjenduste

kohaselt:

1) VangS § 26 lg-s 1 on loetletud isikud, kellega on kinnipeetaval õigus piiramatult ja segamatult

kohtuda. Õigusteenust osutavatest isikutest on nimetatud üksnes kaitsja, advokaadist esindaja ja

notar. Lühiajalise kokkusaamise tingimused on sätestatud VSKE §-s 31. Selle lõiked üks ja kaks

näevad ette, et lühiajaline kokkusaamine toimub vangla territooriumil kokkusaamisruumis või muus

kokkusaamiseks ettenähtud kohas vanglateenistujate järelevalve all. Nende sätetega on lubatud

kinnipeetav eraldada temaga kokkusaamisele tulnud isikust klaasist või traatvõrgust vaheseinaga.

Vastav piirang on ilmselgelt tehtud julgeolekukaalutlustel;

2) Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-3-21-05 tehtud lahendis leidnud, et kaitsja ja muu esindaja eba-

võrdne kohtlemine on põhjendatud sellega, et süüteoasjades on põhiõiguste riive aste ja intensiivsus

võrreldes haldusasjadega erinev. Seejuures arvestati ka sellega, et vastavates menetlusseadustikes on

kaitsja isikule ette nähtud kindlad nõudes. Advokaadiks mitteolevale isikule advokaadiga võrdse

staatuse mitteandmisel on seadusandja silmas pidanud ka soovi kindlustada kinnipeetavatele

igakülgne ja efektiivne õigusabi. Seega on piirang vajalik ka kinnipeetava enda õiguste kaitsmiseks;

3) VangS § 26 lg 1 pole selles asjas asjassepuutuv säte, sest see reguleerib kinnipeetava kokkusaamist

kaitsja ja advokaadist esindajaga. Asjaolu, et selles ei käsitleta kokkusaamist mistahes muu isikuga,

ei muuda sätet asjassepuutuvaks. Samal põhjusel ei ole põhiseadusega vastuolus VSKE § 31 ega

teised selle õigusakti kinnipeetava lühiajalisi kokkusaamisi reguleerivad sätted;

4) Euroopa kohtult saab eelotsust küsida üksnes siis, kui menetletava asja lahendamise tulemus sõltub

sellest, kuidas tõlgendada Euroopa Liidu õigusakte või tekib kahtlus nende aktide kehtivuses.

7. Tartu Halduskohtu 13. juuni 2013. a otsusele haldusasjas nr 3-13-358 esitas R. Kalda apellatsioon-

kaebuse. Kaebaja taotles Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist tervikuna ja uue otsuse tegemist,

millega kaebus rahuldada. Samuti taotles R. Kalda halduskohtule esitatud eelotsusetaotluse

rahuldamist ning leidis, et VangS § 26 või muu säte tuleb jätta kohaldamata ja algatada

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus.

8. Vastuses apellatsioonkaebusele palub Viru Vangla jätta Romeo Kalda apellatsioonkaebus

rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsus muutmata. Sisulistes põhjendustes palub vastustaja lähtuda

halduskohtule esitatud põhjendustest, kuivõrd kaebaja apellatsioonkaebus ei sisalda uusi väiteid

võrreldes halduskohtule esitatud kaebusega.

9. Tartu Ringkonnakohtu 26. veebruari 2014. a otsusega haldusasjas nr 3-13-358 jäeti apellatsioon-

kaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 13. juuni 2013. a otsus muutmata. Ringkonnakohus

nõustus halduskohtu põhjendustega ning leidis, et ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei

ole aluseks vaidlustatud otsuse tühistamisele. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu vaidlustatud

otsusest, et halduskohus oleks hinnanud tõendeid ebaõigesti, kohaldanud materiaalõiguse norme

vääralt või rikkunud kohtumenetluse norme. Kaebuses esitatud väidete osas on kohus võtnud oma-

poolse seisukoha, uurinud piisava põhjalikkusega tõendeid ja tuvastanud asjakohased faktilised

asjaolud. Ringkonnakohus nentis, et vangla õigus eraldada kokkusaaja ja kinnipeetav üksteisest

klaasist vaheseinaga ning võimaldada neil omavahel suhelda ruumi paigutatud telefoni teel on ette

nähtud julgeolekukaalutlustel. Selline regulatsioon peab kaitsma nii kinnipeetavat ennast kui ka

temaga kohtuma tulnud isikuid võimalike rünnete eest ning tagama selle, et kinnipeetavatele ei

püütaks kokkusaamisel üle anda vanglas keelatud esemeid. Kuna T. Raatsin ei olnud VangS §-s 26

märgitud isik, siis ei anna halduskohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks alust ka kaebaja väited

selle kohta, et vangla on teda ebavõrdselt kohelnud ja keeldumisel oleks pidanud täiendavalt esitama

kaalutlusi ja põhjendusi selle kohta, miks temal ja T. Raatsinil, kes ei ole kaebaja kaitsja või

advokaat, ei lubata omavahel kohtuda piiramatult ja segamatult, vaid rakendatakse tavapärast lühi-

ajaliste kokkusaamiste korda. Kuna vastustaja ei ole keeldunud võimaldamast R. Kaldale kokku-

saamisi T. Raatsiniga, vaid on keeldunud lühiajalise kokkusaamise võimaldamisest kaebaja soovitud

tingimustel, siis ei ole käesolevas asjas kohaldatav ka kaebaja poolt viidatud EIK 10. juuni 2010. a

otsuses nr 1555/04 toodud selgitus selle kohta, et kinnipeetavale tuleb anda võimalus kohtuda oma

esindajaga sõltumata sellest, kas esindaja on advokatuuri liige või mitte.

10. Tartu Ringkonnakohtu otsusele esitas R. Kalda kassatsioonkaebuse. Kassaator taotleb Tartu

Ringkonnakohtu 26. veebruari 2014. a otsuse tühistamist tervikuna ja uue otsuse tegemist, millega

kaebus rahuldada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

11. Kassaator põhjendab kassatsioonkaebust analoogselt halduskohtule esitatud kaebusega ja jääb

oma varasemate põhjenduste ja taotluste juurde (sh põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse

algatamise taotlus ning palve esitada eelotsusetaotlus Euroopa Kohtule). Kassaator on seisukohal, et

vaidlustatud haldusaktid on kaalutlusvigadega ja ebaproportsionaalsed. Ringkonnakohus ei ole

hinnanud vaidlustatud haldusakte ja on jätnud tähelepanuta, et aktides puuduvad põhjendused ja asja-

kohased kaalutlused klaasist vaheseina ja sisetelefoni kohaldamiseks. Ringkonnakohus ei ole

arvestanud, et VSKE § 31 lg 2 eeldab siin põhjendatud kirjaliku kaalutlusotsuse tegemist.

28. juulil 2014 esitatud avalduses osutab kassaator, et tema kaebuse lahendamisel tuleb arvestada ka

Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee

(CPT) seisukohti ja hinnanguid. Kassaator viitab CPT raportile Eesti Valitsusele (2012), milles

märgitakse, et vangide ja nende külaliste füüsilise kokkupuute välistamine võib olla õigustatud turva-

kaalutlustel, kuid avatud kokkusaamised peaksid olema reegliks ja suletud kokkusaamised erandiks

ning seda kõigis vangide kategooriates.

12. Viru Vangla palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata.

Vastustaja jääb halduskohtule ja ringkonnakohtule esitatud seisukohtade juurde ega pea vajalikuks

neid korrata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Vangistusseaduse § 26 lg 1 sätestab järgmist: "Kinnipeetaval on õigus piiramatult kohtuda oma

kaitsja, advokaadist esindaja, vaimuliku ja oma riigi konsulaartöötajaga ning tõestamistoimingu

tegemiseks notariga. Kokkusaamised toimuvad segamatult." Käesolevas asjas puudub vaidlus selles,

et kaebaja poolt esindajaks valitud isik ei ole advokaat ning seetõttu ei kuulu nimetatud säte

kohaldamisele. Vangistusseaduses puuduvad muud sätted, millest tuleneks kinnipeetava õigus

kohtuda teiste isikutega VangS § 26 sätestatud tingimustel.

14. Lühiajaliste kokkusaamiste kord on reguleeritud vangla sisekorraeeskirjaga. Kaebaja taotluste

esitamise ajal kehtinud VSKE § 31 lg 1 kohaselt toimub lühiajaline kokkusaamine vangla

territooriumil kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas vanglateenistuja

järelevalve all. Selle paragrahvi lõike kaks järgi võib kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks

ettenähtud kohas kinnipeetava ja temaga kokkusaamisele tulnud isiku eraldada klaasist või traat-

võrgust vaheseinaga.

15. Seega ka sisekorraeeskiri, sätestades kohustusliku järelevalve, ei näinud ette piiramatut ja

segamatut lühiajalist kokkusaamist, kusjuures kinnipeetava ja temaga kokkusaamisele tulnud isiku

võis eraldada klaasist või traatvõrgust vaheseinaga. Kolleegium on asunud seisukohale, et VSKE § 31

lg 2 alusel on vanglal lai kaalumisruum lühiajalise kokkusaamise korraldamisel (Riigikohtu

halduskolleegiumi määrus kohtuasjas nr 3-3-1-12-14, p 14). Sellest sättest ei tulene aga kinnipeetava

või lühiajalisele kokkusaamisele tulnud isiku subjektiivset õigust lühiajalisele kokkusaamisele ilma

vaheseinata ruumis ning vanglaametniku järelevalveta. Kolleegium nõustub kohtutega, et sellise

lühiajaliste kokkusaamiste regulatsiooni legitiimseks eesmärgiks on julgeolekuriskide vähendamine.

16. Õige on kaebaja seisukoht, et kinnipeetava vastava taotluse lahendamisel tehtav otsus peab olema

põhjendatud ning sellest peavad nähtuma asjaolud ja kaalutlused, millest vangla administratsioon

otsustamisel lähtus. Käesoleval juhul on Viru Vangla oma keeldumist taotluse rahuldamisest

põhjendanud eelkõige asjaoluga, et isiku poolt valitud lepinguline esindaja ei vasta VangS §-s 26

sätestatud nõuetele, ning asjaoluga, et Viru Vanglas lühiajaliste kokkusaamiste boksid on eraldatud

klaasiga ja suhtlemine toimub telefoni teel. Kolleegium leiab, et vangla administratsioonile VSKE

§-ga 31 antud diskretsiooni kasutamisel oleks olnud õiguspärane hinnata eelkõige konkreetse

lühiajalise kokkusaamisega kaasnevat ohuriski. Sellise ohuriski määratlemisel saab arvestada

muuhulgas kinnipeetava isikut, tema eelnevat käitumist, aga ka ohte kinnipeetava suhtes. Taotluse

lahendamisel tuleb hinnata ka kinnipeetavaga kohtuvast isikust lähtuva ohu tõenäosust. Ohuriskide

olemasolul tuleb hinnata ka piiranguvaba kohtumise põhjendatust ja muid olulisi asjaolusid.

Kolleegium nendib, et Viru Vangla 7. detsembri 1012 keeldumise põhjendamine üksnes asjaoluga, et

vanglas puuduvad lühiajaliste kokkusaamiste korraldamiseks vaheseinata ruumid, ei ole kohane. (vt

ka Riigikohtu halduskolleegiumi määrus kohtuasjas nr 3-3-1-12-14, p 14). Samuti ei piisa

tuginemisest sellele, et isiku valitud lepinguline esindaja ei vasta VangS §-s 26 sätestatud nõuetele,

sest ka esindajaga, kes ei ole advokaat, peab kinnipeetav saama suhelda piisaval ja vajalikul määral,

lähtudes kinnipeetava õiguskaitsevajadusest (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus kohtuasjas nr 3-3-

1-26-14, p 14). Ulatuslikumad põhjendused on Viru Vangla esitanud 11. jaanuari 2013. a vaide-

otsuses. Muuhulgas märgib vastustaja, et selliste taotluste lahendamisel tuleb vangla juhtkonnal

hinnata, kas esindaja isiku ja tema maine suhtes ei ole vangla juhtkonnal põhjendatud kahtlusi ning

kas esindaja ja kinnipeetava kokkusaamiseks on mõjuv põhjus. Vangla väitel kaalub enamikel

juhtudel vajadus tagada vangla turvalisus ja julgeolek ning vanglaametnike ohutus üles kinnipeetava

huvi lühiajalise kokkusaamise läbiviimiseks ilma vaheseinata. Vaidlustatud aktis ei ole vangla

ohuhinnangut kajastanud.

Selles asjas on julgeolekuohu kahtlus tuletatav kinnipeetava eelnevast käitumisest. Taotluse esitanud

kinnipeetav on korduvalt toime pannud raskeid isikuvastaseid kuritegusid. R. Kaldat karistati viimati

Harju Maakohtu 24. mai 2010. a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-8640 (kuriteo eest, mille ta pani

toime vanglas) ja ta kannab eluaegset vanglakaristust kinnises vanglas. Nimetatud asjaoludel on

kinnipeetava suhtlemisvabaduse teatavad piirangud õiguspärased. Õige on vangla väide, et

menetlusseadustikes sätestatud esindaja nõuetele T. Raatsin ei vasta. Nimetatud isik ei ole advokaat

ning ta ei oma õigusalast kõrgharidust (Tallinna Halduskohtu 25. märtsi 2011. a otsus haldusasjas

nr 3-10-2776, p 10).

17. Eeltoodust lähtuvalt ei viinud puudused kaalutluste kajastamisel sisuliselt valele otsustusele.

Asjaoludest tulenevalt oli Viru Vangla kaalutlusruum taotluse lahendamisel olulisel määral

vähenenud. Siinjuures ei ole kassaatori väited piisavad, põhjendamaks tema poolt oma esindajaks

nimetatud isikuga piiranguteta kohtumise vajalikkust taotluses nimetatud juhtudel. Kohtuasjast ei

nähtu ka asjaolusid, mis kõrvaldaksid või vähendaksid oluliselt sellise piiramatu lühiajalise kokku-

saamisega kaasnevat ohukahtlust.

18. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et VSKE § 31 alates 1. jaanuarist 2015 kehtiv redaktsioon

sätestab lühiajalise kokkusaamise tingimused erinevalt senikehtinust. Selle sätte lõike 2 kohaselt

eraldatakse kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas kinnipeetav ja temaga

kokkusaamisele tulnud isik klaasist vaheseinaga. Selle paragrahvi lõikes 2 sätestatud viisil

eraldamiseta võib kokkusaamise võimaldada avavanglas või avavanglaosakonnas viibivale kinni-

peetavale, vangistuseaduse § 26 lõikes 1 loetletud isikutega ning riigi- ja kohalike omavalitsuste

ametiisikutega, kui see on nimetatud isikutele vajalik oma tööülesannete täitmiseks, samuti vangla

poolt korraldatavate tegevuste raames vangistusseaduse § 23 lõikes 1 sätestatud isikutega ja

eesmärgil. Kuigi uus redaktsioon piirab vangla administratsiooni kaalutlusõigust vaheseinata

kohtumiste võimaldamisel, ei välista ta kaalutlusõigust. Küll aga nähtub nimetatud sätetest piisava

selgusega, et Romeo Kalda taotluse rahuldamiseks ei anna alust ka vangla sisekorraeeskirja

muudetud sätted.

19. Kolleegium nõustub kohtute põhjendustega advokaadi ja muu esindaja erineva kohtlemise osas,

samuti eelotsuse küsimise taotluse ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse alustamise

taotluse rahuldamata jätmise osas ega korda vastavaid põhjendusi.

20. Romeo Kalda kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda

(HKMS § 108 lg 1, HKMS § 109 lg 1).

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld