3-3-1-79-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-79-14

Määruse kuupäev

28. jaanuar 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Tõnu Anton ja Jüri Põld

Kohtuasi

Karel Kalviku kaebus Tallinna linna kohustamiseks kanda ta

5. mail 2014. a toimunud Euroopa Parlamendi valimiste

valijate nimekirja

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 8. septembri 2014. a määrus

haldusasjas nr 3-14-50848

Menetluse alus Riigikohtus

Karel Kalviku määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Karel Kalviku määruskaebus.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 8. septembri 2014. a määrus haldusasjas 3-14-50848.

Saata asi Tallinna Ringkonnakohtule menetluse jätkamiseks.

3. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Karel Kalvik esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles nõudis Tallinna linna kohustamist

kandma ta 5. mail 2014 toimunud Euroopa Parlamendi valijate nimekirja. Tallinna Halduskohus jättis

22. mai 2014. a otsusega haldusasjas nr 3-14-50848 kaebuse rahuldamata.

2. Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse tühistamiseks ja

uue otsuse tegemiseks.

3. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27. juuni 2014. a määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja andis

kaebajale riigilõivu tasumiseks ja kohtule sellekohaste andmete esitamiseks aega kümme päeva

määruse kättetoimetamisest arvates. Kaebajale toimetati määrus kätte 3. juulil 2014.

4. Kaebaja ema Ülle Kalvik teavitas 14. juulil 2014 ringkonnakohut riigilõivu maksmisest, edastades

maksekorralduse andmed e-kirja teel. Kirjast nähtus saaja arvelduskonto number, viitenumber, makse

summa ja maksekorralduse selgitusse lisatud haldusasja number. 21. juulil 2014 palus ringkonnakohus

Ü. Kalvikult korrektse maksekorralduse edastamist, kust oleks näha, kes tasus riigilõivu ning millisele

kontonumbrile ja mis viitenumbriga makse tehti. 22. juulil 2014 pöördus Ü. Kalvik ringkonnakohtu

poole küsimusega, kuidas ta peaks käituma, kui raha pole õigesse kohta laekunud, aga tema on makse

teinud ning vajaliku teabe ringkonnakohtule selle kohta ka esitanud. Lisaks eelnevalt esitatule

täpsustas Ü. Kalvik, et makse sooritati tema arveldusarvelt. Ringkonnakohus selgitas 23. juulil 2014 e-

kirjaga Ü. Kalvikule, et viitenumbri lisamata jätmise korral laekus raha tõenäoliselt Ü. Kalvikule

tagasi. Kui viitenumbriga on eksitud, siis tuleks kontrollida, kas raha on arvelt maha läinud. Kui raha

ei ole arvelt maha läinud, siis soovitati tasuda riigilõiv uuesti ning sel korral viitenumber lisada.

5. Ringkonnakohus tagastas 8. septembri 2014. a määrusega apellatsioonkaebuse läbivaatamatult

menetlust takistava puuduse kõrvaldamata jätmise tõttu. Määruse põhjenduste järgi ei ole

ringkonnakohtule esitatud andmete põhjal võimalik järeldada, et riigilõiv on 27. juuni 2014. a

määruses näidatud viisil (koos viitenumbriga) tasutud.

6. Kaebaja esitas ringkonnakohtu 8. septembri 2014. a määruse peale määruskaebuse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kaebaja leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada, sest ringkonnakohtu vastustest

Ü. Kalvikule ei olnud võimalik välja lugeda, et maksekorraldusel olnud viitenumber oli vale. Ka ei

olnud määruses märgitud õiget viitenumbrit. Maksekorralduse andmed sai Ü. Kalvik telefoni teel

kaebajalt, kes viibis kinnipidamisasutuses. Lisaks ei ole riigilõivuks tasutud summa Ü. Kalviku

kontole tagasi laekunud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kinnipeetavast isikust kaebaja eest soovis apellatsioonkaebuse riigilõivu tasuda tema ema

Ü. Kalvik. Ü. Kalvik on selgitanud, et sai riigilõivu tasumiseks vajalikud andmed kaebajalt telefoni

teel ega näinud ise ringkonnakohtu määrust, kus need andmed kirjas olid. Sel põhjusel eksis ta

riigilõivu tasumisel viitenumbriga.

Riigikohus selgitab, et Ü. Kalvik on maksekorraldusele märkinud Maanteeametile laekuvate riigi-

lõivude viitenumbri 10601008006990 (vt http://www.mnt.ee/index.php?id=10774). Riigilõivuseaduse

(RLS) § 15 lg 1 p 2 tagastatakse riigilõiv, mis on on tasutud valele riigilõivu võtjale. Selleks tuleb

Ü. Kalvikul esitada Maanteeametile kirjalik riigilõivu tagastamise taotlus. Taotluse blankett on

kättesaadav ka Maanteeameti veebilehel (http://www.mnt.ee/index.php?id=10780).

9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 5 kohaselt peab kohus tagama oma selgitustega,

et menetlusosaliste huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku

kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse.

10. Ringkonnakohus saatis Ü. Kalvikule riigilõivu teemal kaks kirja. Esimeses selgitas kohus, et lõiv

ei ole ettenähtud sihtpunkti laekunud, ja palus maksekorralduse edastamist, millest nähtuks, kes,

millisele kontonumbrile ja millise viitenumbriga lõivu tasus. Ü. Kalvik saatis kohtule vastuse, milles

näitas ära tehtud makse rekvisiidid ja palus teada anda, kuidas peaks edasi käituma. Seepeale saatis

ringkonnakohus Ü. Kalvikule teise kirja, milles selgitas, et tõenäoliselt laekus raha tema arvele tagasi,

kuna viitenumbrit ei lisatud. Lisaks soovitas ringkonnakohus Ü. Kalvikul tasuda riigilõiv uuesti

27. juuni 2014. a määruses antud viitenumbriga.

Riigikohus leiab, et ringkonnakohus oleks HKMS § 2 lg-st 5 tulenevalt pidanud Ü. Kalvikule

selgitama, millega ta lõivu tasumisel eksis, märkima õige viitenumbri ja andma lõivu tasumiseks uue

konkreetse tähtaja.

11. Eeltoodud põhjusel rahuldab Riigikohus määruskaebuse ja tühistab Tallinna Ringkonnakohtu

8. septembri 2014. a määruse, millega ringkonnakohus K. Kalviku apellatsioonkaebuse tagastas.

Riigikohus saadab asja HKMS § 238 lg 2 kolmanda lause alusel tagasi Tallinna Ringkonnakohtule

menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohtul tuleb määrata kaebajale uus tähtaeg riigilõivu tasumiseks,

selgitades seejuures ka lõivu tasumise korda ja märkides lõivu tasumiseks vajalikud andmed.

12. Kuna Riigikohus rahuldab määruskaebuse, tuleb selle esitamisel tasutud kautsjon tagastada

(HKMS § 107 lg 4).

Tõnu Anton, Ivo Pilving, Jüri Põld