3-4-1-57-14 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-57-14

Määruse kuupäev

26. jaanuar 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Indrek Koolmeister, Saale

Laos, Jaak Luik, Tambet Tampuu

Kohtuasi

Riigilõivuseaduse § 56 lg-te 1 ja 19 koostoimes lisaga 1

(1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud

redaktsioonis)

põhiseaduslikkuse

kontroll

osas,

milles

tsiviilasjas

hinnaga

üle

krooni

kuni

8 000 000 krooni tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu

260 000 krooni

Menetluse alus

Harju Maakohtu 27. novembri 2014. a määrus tsiviilasjas

nr 2-07-31217

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu taotlus läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus jättis 12. märtsi 2010. a otsusega rahuldamata OÜ Kurik&Partnerid hagi Märt

Velleste ja Aivi Velleste vastu 11 021 116 krooni 9 sendi maksmise kohustuse täitmise nõudes.

2. OÜ Kurik&Partnerid esitas Harju Maakohtu 12. märtsi 2010. a otsuse peale 20. aprillil 2010

apellatsioonkaebuse, mille eest tasus MM Grupp OÜ riigilõivu 260 000 krooni.

3. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 8. detsembri 2010. a otsusega osaliselt OÜ Kurik&Partnerid

apellatsioonkaebuse, tühistas Harju Maakohtu 12. märtsi 2010. a otsuse ja saatis tsiviilasja uueks

läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

4. OÜ Kurik&Partnerid õigusjärglane OÜ Artwall ALT esitas 15. augustil 2013 Harju Maakohtule

avalduse tagastada tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 150 lg 1 p 1 alusel ettenähtust rohkem tasutud

riigilõiv 13 217 eurot 2 senti.

5. Harju Maakohus tunnistas 27. novembri 2014. a määrusega põhiseadusega vastuolus olevaks ja

jättis kohaldamata riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg-d 1 ja 19 ning lisa 1 (1. jaanuarist 2009 kuni

31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis) osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 7 000 000 krooni

kuni 8 000 000 krooni tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 260 000 krooni. Kohus leidis, et

nõutud riigilõivu määr ei olnud menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulude kandmises osalemise

eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne abinõu. Kohus rahuldas OÜ Artwall ALT riigilõivu

tagastamise avalduse osaliselt ja tagastas apellatsioonkaebuselt enamtasutud riigilõivu 7813 eurot

20 senti.

6. Harju Maakohtu määrus jõudis Riigikohtusse 27. novembril 2014.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

7. Riigikogu ei esitanud Riigikohtule seisukohta vaidlustatud sätete põhiseaduspärasuse kohta.

8. Hageja leiab, et vaidlustatud riigilõivuseaduse sätted on põhiseadusega vastuolus.

9. Kostjate hinnangul on vaidlusalused sätted põhiseadusega vastuolus.

10. Õiguskantsler on seisukohal, et põhiseaduslikkuse järelevalve ei ole praeguses asjas lubatav.

Hagiavalduse lahendamise kohta ei ole tehtud jõustunud kohtulahendit, mistõttu Riigikohus saaks

hinnata tähtaja järgimise nõude täitmise tõttu riigilõivumäära põhiseaduspärasust. Samas jõustus

1. juulil 2014 tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse

(TsMSRS) § 21 lg 1, mis sätestab eriregulatsiooni tsiviilkohtumenetluses 1. jaanuarist 2009 kuni

30. juunini 2012 kehtinud määras tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Seetõttu ei ole hageja

õiguste kaitseks ja enamtasutud riigilõivu tagastamiseks põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus

vajalik ega lubatav. TsMSRS § 21 lg 1 on olemuslikult lahutamatult seotud 1. jaanuarist 2009 kuni

30. juunini 2012 kehtinud riigilõivuseadusega. Harju Maakohtu 27. novembri 2014. a määruses

kohaldatud 31. detsembrini 2008 kehtinud riigilõivuseaduses sätestatud riigilõivumäär enamtasutud

riigilõivusumma arvutamiseks on vastuolus TsMSRS § 21 lg-ga 1.

11. Justiitsminister leiab, et kuna kohus on tõlgendanud valesti kehtivat õigust ning jätnud

kohaldamata TsMSRS § 21 lg 1, siis ei ole vaidlustatud riigilõivuseaduse sätted asjassepuutuvad ning

Harju Maakohtu taotlus tuleb jätta rahuldamata.

PÕHISEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAKS TUNNISTATUD SÄTTED

12. Riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; RT I, 22.12.2010, 1) § 56 „Hagiavalduse, avalduse ja

kaebuse läbivaatamine" lg-d 1 ja 19:

„(1) Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi

või kindla summana."

[---]

„(19) Tsiviilasjas tehtud maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu

sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades

apellatsioonkaebuse ulatust."

13. Lisa 1 riigilõivuseaduse juurde „Riigilõivu täismäärad avalduse esitamise eest

tsiviilkohtumenetluses" (1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis)

väljavõte:

Tsiviilasja hind kuni, k.a

Riigilõivu täismäär

7 000 000

[---]

8 000 000

260 000

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

14. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 9 lg 1 järgi saab esimese või

teise astme kohus algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse, kui on jätnud asjassepuutuva

õigustloova akti kohtuasja lahendamisel kohaldamata. Kohtuasja lahendamine hõlmab nii kohtuasja

sisulise kui ka asjaga seotud menetluslike küsimuste lahendamise. Praegusel juhul on Harju

Maakohus

algatanud

põhiseaduslikkuse

järelevalve

kohtumenetluse

kohtuasjaga

seotud

menetluslikku küsimust lahendades, määrates ja välja mõistes tagastatava riigilõivu.

15. PSJKS § 14 lg 2 esimese lause kohaselt on kohtu algatatava konkreetse normikontrolli lubatavuse

eeldus kontrollimiseks esitatud sätte asjassepuutuvus (Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. aasta

otsus asjas nr 3-4-1-10-00, p 10). Kolleegium on leidnud, et sätte asjassepuutuvuse üle otsustamine

eeldab mõnel juhul ka selle hindamist, kas konkreetse normikontrolli algatanud kohus on õigesti

tõlgendanud põhiseaduse vastaseks tunnistatud normi, samuti norme, mis määratlevad põhiseaduse

vastaseks tunnistatud sätte kohaldamise tingimused ja ulatuse (Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi 31. märtsi 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-19-10, p 23; 31. detsembri

2014. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-50-14, p 30). Seejuures on asjassepuutuvuse hindamiseks vajalik, et

asja lahendav kohus oleks välja selgitanud nii vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud (Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 9. detsembri 2008. a määrus kohtuasjas nr 3-4-1-15-08,

p 17) kui ka kohaldatava õigusnormi (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

25. novembri 2003. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-9-03, p 12).

16. Harju Maakohus tunnistas 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis

RLS § 56 lg-d 1 ja 19 ning lisa 1 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle

7 000 000 krooni kuni 8 000 000 krooni tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 260 000 krooni.

Kohus on konkreetse normikontrolli algatamisel jätnud aga tähelepanuta TsMSRS § 21 lg 1, mis

sätestab, et tsiviilkohtumenetluses avalduse, hagi, apellatsioon- või määruskaebuse esitamisel

1. jaanuarist 2009 kuni 30. juunini 2012 kehtinud määras tasutud riigilõiv tagastatakse

menetlusosalise avalduse alusel, kui avalduse esitamise päevaks ei ole kohtumenetlus jõustunud

lõpplahendiga lõppenud, osas, mis ületab riigilõivu tagastamise otsustamise ajal sama

menetlustoimingu tegemise eest kehtivat riigilõivumäära rohkem kui 50 eurot.

17. Vaidluse lahendamisel Harju Maakohtus ei olnud kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-07-31217

TsMSRS § 21 lg 1 mõttes jõustunud lahendiga lõppenud. Tallinna Ringkonnakohus oli 8. detsembri

2010. a otsusega tühistanud Harju Maakohtu 12. märtsi 2010. a otsuse ja saatnud tsiviilasja uueks

läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Jõustunud kohtulahendit asja lahendamise kohta tehtud ei

ole. Sellest tulenevalt oli ajaline tingimus Harju Maakohtus riigilõivu tagastamise avalduse

lahendamisel TsMSRS § 21 lg 1 kohaldamiseks täidetud.

18. Kuna hageja 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud määras tasutud riigilõiv

260 000 krooni ületas Harju Maakohtu 27. novembri 2014. a määruse tegemise ajal kehtinud

riigilõivumäära rohkem kui 50 eurot, tuli taotluse lahendamisel kohaldada TsMSRS § 21 lg-t 1.

Eeltoodud osas olid RLS § 56 lg-d 1 ja 19 koostoimes lisaga 1 minetanud TsMSRS § 21 lg 1

jõustumisega vaidluse lahendamisel asjassepuutuvuse.

19. Asjassepuutuva normi puudumisel ei ole Riigikohus pädev käesolevat asja põhiseaduslikkuse

järelevalve korras läbi vaatama. Eeltoodud põhjusel ja PSJKS § 11 lg-st 2 juhindudes jätab

Riigikohus Harju Maakohtu 27. novembri 2014. a taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse

algatamiseks läbi vaatamata.

Priit Pikamäe, Indrek Koolmeister, Saale Laos, Jaak Luik, Tambet Tampuu