3-4-1-39-14 · Riigikohus

Riigikohtunik Jaak Luige eriarvamus Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

16. jaanuari 2015. aasta määruse kohta asjas nr 3-4-1-39-14

Leian, et Riigikohus pidanuks kaebuse haldusmenetluse seaduse analoogia alusel rahuldama, siis

saanuks Riigikogu anda VEB fondi saagale adekvaatse poliitilise, õigusliku ja moraalse hinnangu.

1. Põhiseadust sügavuti uurides näeme, et see sarnaneb kindlustuspoliisile, milles riik on

kindlustusandja ja põhiõiguste kandjad on kindlustusvõtjad. Selle lepingu üldtingimuste

(aluspõhimõtete) järgi on riik rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Vabaduse teine nimi on

põhiõigus. Põhiõiguste otstarbeks on riigivõimu teostamisele piirangute seadmine. Nii tohib

riigivõimu teostada üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel (PS § 3) ning

õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega, piirangud aga peavad olema demokratlikus

ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust (PS § 11).

2. VEB fondi saaga mõistmisel juhindun A. Einsteini põhimõttest, et kõik tuleb teha võimalikult

lihtsaks, kuid mitte sellest lihtsamaks. Olgu seaduslikkus elulise tegelikkuse vastavus õiguslikule

tegelikkusele. Õigusvastasus on sel juhul vastuolu seaduse järgi olema pidava ja selle vahel, mis

tegelikult on.

3. Riigikogu 20. jaanuari 1993. a otsusega otsustati moodustada Eesti Panga juures NSV Liidu

Välismajanduspangas (VEB-s) külmutatud Eesti pankade summadest Eesti Vabariigi nõuete fond

(punkt 1). Otsuse seletuskirja järgi koondatakse kõik nõuded UBB ja PEAP vastu eraldiseisvasse

riiklikku fondi, fond emiteerib sertifikaate VEB-i nõuete ulatuses, st ca 890 miljonit krooni, mille

tulemusena kompenseeritakse UBB ja PEAP külmutatud VEB-kontod sertifikaatidega (p-d 1 ja 2).

Seletuskirja punkti 3 järgi kompenseerivad UBB ja PEAP Riigikogu otsuse kohaselt oma klientide

kontod fondi sertifikaatidega, misjärel klientide nõuded (ca 533 miljonit krooni) kanduvad üle

pankadest fondi.

4. Seletuskirja juures oleva Eesti Panga nõukogu otsusega kinnitatud VEB fondi sertifikaadi

tingimustes nähti ette, et fond teeb külmutatud vahendite kogusumma ulatuses sertifikaatide

emissiooni pärast fondi moodustamist ning VEB-s külmutatud UBB ja PEAP vahendite ülekandmist

(p 1).

5. Riigikogu otsusega nähti ette kompenseerida sertifikaatidega PEAP ja UBB klientide need nõuded,

mis on seotud endises VEB-s külmutatud kontodega, samuti pankade endi nõuded VEB-i vastu osas,

mis ületavad klientide nõuete summat (p 4). Fond pidi kuue kuu jooksul kokku kutsuma fondi

kreeditoride üldkoosoleku fondi juhatuse valimiseks. Kuni juhatuse valimiseni volitati Eesti Panga

nõukogu kooskõlastatult Vabariigi Valitsusega otsustama fondi koondatud nõuete realiseerimisega

seotud küsimusi (p 7).

6. Niisiis eeldab Riigikogu otsuse täitmine, et pangad loovutavad nõuded VEB-i vastu riigile või

fondile ning pankade kliendid (kreeditorid) annavad neile nõusoleku võla ülekandmiseks (TsK § 216

ja § 220). Nõuete (890 miljoni krooni) loovutamise eest fondile saavad PEAP ja UBB samas mahus

sertifikaate. Sertifikaatidega (533 miljonit krooni) kompenseerivad pangad oma kohustused klientide

vastu ning klientide nõuded kanduvad üle fondi.

7. Järgnevalt on oluline välja selgitada, kas fond moodustati Riigikogu otsusega ettenähtud viisil ja

kas fondi sertifikaat oli väärtpaber ning kas kaebajate nõuded PEAP ja UBB vastu lõppesid.

8. Eesti Panga 21. jaanuari 1993. a käskkirjaga nr 11 käsib Eesti Pank moodustada fondi VEB-s

külmutatud Eesti pankade summadest, koondada fondi PEAP ja UBB nõuded VEB-s külmutatud

kontode kohta. Fondi nõukogu kokkukutsumiseni nimetatakse fondi tegevdirektori ajutiseks

kohusetäitjaks E. Teimann, keda volitatakse esindama fondi asutaja huve fondi registreerimisel. Sama

käskkirjaga kinnitatakse fondi põhikiri, mille järgi juhib fondi igapäevast tegevust, tema vahendeid

käsutab ning nende sihipärase kasutamise eest vastutab fondi nõukogu. Fondi nõukokku kuuluvad

rahandusminister ja Eesti Panga president ning nende nimetatud fondi tegevdirektor. Põhikirja järgi

juhindub fond oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, teistest normatiivaktidest ja oma põhikirjast.

Samas on käskkiri fondi tegevdirektori ajutise kohusetäitja määramise ja põhikiri fondi nõukogu

moodustamise kohta otseses vastuolus Riigikogu otsuse punktiga 7.

9. Eesti Panga 25. jaanuari 1993. a käskkirjaga nr 14 aga pannakse kuni fondi juhatuse põhikirjas

ettenähtud korras kokkukutsumiseni fondi tegevuse juhtimine Eesti Panga asepresidendile

E. Teimannile, keda volitatakse korraldama fondi asjaajamist ja otsustama kõiki fondi varaga seotud

küsimusi Riigikogu otsuste, Vabariigi Valitsuse määruste, korralduste ja fondi põhikirjaga ettenähtud

korras. See on absurdi algus: fondi põhikiri juhatust fondi juhtorganina ette ei näinud, juhtorganiks oli

põhikirja järgi fondi nõukogu. Riigikogu otsuse järgi volitati hoopiski Eesti Panga nõukogu kuni

juhatuse valimiseni otsustama kooskõlastatult Vabariigi Valitsusega fondi koondatud nõuete

realiseerimisega seotud küsimusi (p 7).

10. Erinevalt Riigikogu otsuse seletuskirjale lisatud Eesti Panga nõukogu otsusega kinnitatud fondi

sertifikaadi tingimustest ei nähta Eesti Panga 25. jaanuari 1993. a käskkirjaga nr 15 kinnitatud fondi

sertifikaatide tingimustes ette fondi moodustamist ja VEB-s külmutatud UBB ja PEAP vahendite

(nõuete) fondi ülekandmist. Selle asemel antakse käskkirjaga fondile luba emiteerida fondi

sertifikaate VEB-s külmutatud Eesti kommertspankade korrespondentkontode jäägi ulatuses ning

fondi juhataja ajutisel kohusetäitjal kästakse seada sisse fondi sertifikaatide register. Eesti Panga

kinnitatud sertifikaadi tingimuste kohaselt oli sertifikaatide arvu ja nominaalväärtuse määramine aga

fondi juhatuse pädevuses.

11. Eesti Panga 25. jaanuari 1993. a käskkirjaga nr 16 kästakse PEAP-l Riigikogu 21. jaanuari

1993. a otsuse kohaselt samast kuupäevast üle anda fondile panga klientide VEB-i paigutatud kontod;

pärast klientide VEB-i kontode fondi koondamist anda välja PEAP-le sertifikaadid panga arvele

jäänud korrespondentkonto jäägi ulatuses; võtta sertifikaadi nimiväärtuse määramisel aluseks PEAP

raamatupidamise andmed 18. novembri 1992. a seisuga ja välja anda sertifikaadid PEAP klientidele

neile selle panga kaudu VEB-i paigutatud summade ulatuses ning Riigikogu 21. jaanuari 1993. a

otsuse alusel panna nende nõuete rahuldamine VEB fondile. Mis alusel jaotas Eesti Pank VEB-s

külmutatud PEAP ja UBB kontod pankade ja nende klientide kontodeks?

12. Riigikogu otsuse seletuskirjast ja selle lisadest nähtuvalt moodustavad VEB-s külmutatud 890 5

miljonist kroonist PEAP ja UBB klientide vastukülmutatud nõuded ca 533 krooni ja

kommertspankade omavahendid 357 miljonit krooni.

13. Riigikontrolli 11. juuni 2014. a aruande järgi oli korrespondentkonto lepingute kohaselt kahel

pangal VEB-s neli kontot (mõlemal nn avatud ja suletud kontod) valuutade, mitte klientide kaupa.

PEAP ja UBB kontodel külmutatud 890,5 miljonit krooni oli täies ulatuses pankade raha.

Riigikontroll leidis, et korrespondentpanganduse olemusest tulenevalt puudus alus jaotada VEB-s

külmutatud raha pankade ja hoiustajate rahaks. Riigikontrolli selgituste järgi ei pea pank vara üle

arvet klientide kaupa, kliendi hoiustatud raha on panga vara, mida pank kasutab tulu teenimise

eesmärgil (p-d 140–146).

14. Seega PEAP ja UBB panga omavahendeid (omakapital, kasum ja reservid) VEB-s külmutatud ei

olnud. Pankade omavahenditena käsitas Eesti Pank hoopiski raha, mille pangad olid välja maksnud

VEB-i kaudu arveldanud klientidele pärast pankade kontode külmutamist VEB-s (aruande p-d 151–

157). Riigikontroll tegi kindlaks, et 20. jaanuari 1993. a otsuse tegemise ajal oli kahel Eesti pangal

VEB-s 17. novembri 1992. a kursiga valuutat 845 miljoni krooni väärtuses ehk 45,5 miljonit krooni

vähem, kui oli märgitud Riigikogu otsuse seletuskirjas (p 132).

15. Eelnevale käsitlusele tuginevalt võime väita, et fondi ei moodustatud. Seda seisukohta toetavad

nt järgmised dokumendid:

1) PEAP 23. aprilli 1993. a kiri, milles pank kinnitab, et AS Akke omab PEAP-s blokeeritud

valuutakontot ning et lähemal ajal kantakse PEAP ja UBB nõuded VEB-i ja mainitud pankade võlad

külmutatud arvete omanike vastu üle VEB fondile (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi toimik asjas nr 3-4-1-4-12, II kd, tl 43);

2) VEB fondi 11. mai 1993. a kiri nr 1 endises PEAP-s ja UBB-s 18. novembri 1992. a seisuga

külmutatud TSL International vahendite fondi registrisse kandmise kohta (aruande lisa 1/nr 1);

3) 27. juunil 1994. a sõlmitud leping, millega PEAP müüb VEB-s blokeeritud valuutavahendeid

United Russian Finance Joint Veaturele (aruande lisa 1/nr 2).

16. Esimene ametlik registergi koostatakse alles 31. mail 1995. See ei kajasta andmeid sertifikaatide

ja tunnistuste väljaandmise aja kohta. Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga omandatud sertifikaatide

kohta ei ole registris märget nende seotusest PEAP või UBB-ga. Suurema osa VEB-i registrisse

kantud nõuete puhul ei ole märgitud, kas sertifikaadiomaniku raha külmutati PEAP või UBB kontol

(aruande p-d 230, 235 ja 236).

17. Riigikontrolli aruande järgi oli VEB-s külmutatud raha nõudeõigus UBB ja PEAP-i

õigusjärglasena üksnes PEP-l. Seega sai registrisse kantud UBB või PEAP klient iseseisvalt VEB-i

vastu nõudeid esitada eeldusel, et PEP loovutab talle osa oma nõudest VEB-i vastu (p 257).

18. Riigikogu 15. veebruari 2012. a otsuse „Riikliku VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuete

hüvitamine" seletuskirja järgi loovutas PEP fondile nõude VEB-i vastu 3. mail 1996. Selleski võib

kahelda, kuna pärast nõude loovutamist realiseerib pank oma nõude VEB-i vastu 32,3 miljoni USA

dollari väärtuses (aruande p-d 327–393).

19. Nüüd võime teha järelduse, et fondi sertifikaadid ei olnud väärtpaberid, mille tegelikuks sisuks oli

nõudeõigus VEB-i vastu. Pankadele väljastatud sertifikaadid olid tagatud Eesti Panga ja Vabariigi

Valitsuse kohustustega; PEAP ja UBB klientidele Riikliku VEB fondi nime kandva registri poolt

välja antud sertifikaadid olid väärtusetud. Seetõttu leian, et Riigikohus ei ole kaebajatele taganud

piisavalt tõhusat õiguste kaitset. Kaebajate nõuded PEAP ja UBB vastu ei lõppenud.

20. Riigikohtu üldkogu 20. novembril 2012 asjas nr 3-4-1-4-12 tehtud otsuse järgi kehtib Riigikogu

20. jaanuari 1993. a otsus sõltumata selle kaheldavast õiguspärasusest kuni kehtetuks tunnistamiseni

(p 29). Nõustun, et Riigikogu nimetatud otsus kehtis 15. veebruarini 2012. Muus osas ei ole aga

haldusasjas tehtud kohtuotsusega tuvastatuks loetud asjaolud, seisukohad ja järeldused tsiviilasja

arutavale kohtule siduvad. Arvelduskonto leping on kestvusleping, kui lepingus ei ole kokku lepitud

teisiti. Siiski on nõude aegumise osas oluline silmas pidada, et kohus ei kohalda seadusest, tavast või

tehingust tulenevat, kui see on hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu (VÕS § 6).

21. Eelneva arutluse kontekstis jahmatas mind tõsiselt Riigikogu põhiseaduskomisjoni 15. detsembri

2011. a arvamuses Riigikogu otsuse eelnõu 130 OE kohta esitatud seisukoht, et ettevõtete poolt

välisvaluuta paigutamisel VEB-i oli tegemist panga ja klientide vahelise suhtega, mis kuulub oma

iseloomult eraõiguse valdkonda ja on alati seotud äririskiga. Nagu eespool märgitud, ei olnud PEAP

ja UBB klientidel lepingulisi suhteid VEB-ga.

22. Samas olen ma veendunud, et käsitletav seisukoht tuleneb sellest, et me oleme sageli tegelikkust

moonutavate uskumuste, kujutluste ja väärtushinnangute võimuses.

23. Olen rõõmus, kui mul õnnestus VEB fondi saagas valitsevasse õiguslikku kaosesse veidigi selgust

tuua. Loomulikult ei leevenda see kuidagi väärtuskriisi, kuid K. Jaspersi sõnadega: „Kes tahab selles

kriisis pöörduda tagasi päris algusesse, peab minema läbi kaotatu, meenutamaks nii, et sellest ka

midagi õppida võiks; sammuma läbi nõutuse, jõudmaks otsusele iseenda suhtes; proovima osaleda

maskeraadil, tajumaks midagi tõelist."

Jaak Luik