3-4-1-39-14 · Riigikohus
Legislator summary
AI generated20. jaanuaril 1993 võttis Riigikogu vastu otsuse „NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade kontod", mille punkti 4 kohaselt kompenseeriti Riikliku VEB Fondi (VEB Fond)
Legislator headnote
AI generated3-4-1-39-14 · Riigikohus: 20. jaanuaril 1993 võttis Riigikogu vastu otsuse „NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade kontod", mille punkti 4 kohaselt kompenseeriti Riikliku VEB Fondi (VEB Fond)
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
R I I G I K O H U S
PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM
MÄÄRUS
Kohtuasja number
3-4-1-39-14
Määruse kuupäev
16. jaanuar 2015
Kohtukoosseis
Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Hannes Kiris, Indrek
Koolmeister, Jaak Luik ja Ivo Pilving
Kohtuasi
AS Pärnu Kalur Holding, AS Saare Kalur, AS A.O. Imbi
(pankrotis),
Akke
AS
(likvideerimisel),
AS
Tartu
Lihakombinaat (pankrotis), AS Volta, OÜ Kommunaar
(likvideerimisel), Magnesium & Metals Limitedt, Kreenholmi
Valduse AS (pankrotis) ja AS Latvijas Kugnieciba kaebus
Riigikogu õiguskomisjoni 15. septembri 2014. a kirja nr 1-
6/14-84/2 tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus läbi vaatamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 20. jaanuaril 1993 võttis Riigikogu vastu otsuse „NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud
Eesti pankade kontod", mille punkti 4 kohaselt kompenseeriti Riikliku VEB Fondi (VEB Fond)
sertifikaatidega Põhja-Eesti Aktsiapanga (PEAP) ja Balti Ühispanga (UBB) klientide nõuded
nimetatud pankade vastu, mis olid seotud endises NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud
kontodega, samuti pankade endi nõudeõigus endise NSV Liidu Välismajanduspanga vastu osas, mis
ületas klientide nõudeõiguste summat.
2. Tallinna Ringkonnakohus kohustas 22. oktoobri 2010. a otsusega haldusasjas nr 3-04-469 Eesti
Vabariiki üheksa kuu jooksul otsustama VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuete hüvitamise
küsimuse.
3. Riigikogu võttis 15. veebruaril 2012 vastu otsuse „Riikliku VEB Fondi sertifikaatidega tagatud
nõuete hüvitamine". Otsus nägi ette VEB Fondi väljalastud sertifikaatidega tagatud nõuete
hüvitamise sertifikaatide omanikele sihtasutuse VEB (likvideerimisel) vara müügist laekuva raha
arvel likvideerimismenetluse käigus (punkt 1). Otsusega tunnistati kehtetuks Riigikogu 20. jaanuari
1993. a otsus „NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade kontod" (punkt 2).
4. 11. juulil 2014 esitasid AS Pärnu Kalur Holding, AS Saare Kalur, AS A.O. Imbi (pankrotis),
Akke AS (likvideerimisel), AS Tartu Lihakombinaat (pankrotis), AS Volta, OÜ Kommunaar
(likvideerimisel), Magnesium & Metals Limitedt, Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) ja AS Latvijas
Kugnieciba (edaspidi kaebajad) Riigikogule taotluse uuendada haldusmenetlus ja tunnistada
tagasiulatuvalt kehtetuks Riigikogu 15. veebruari 2014. a otsus. Lisaks sellele palusid kaebajad
tunnistada tagasiulatuvalt kehtetuks Riigikogu 20. jaanuari 1993. a otsuse punkti 4 kaebajaid
puudutavas osas, st osas, millega „kompenseeriti Riikliku VEB Fondi sertifikaatidega Põhja-Eesti
Aktsiapanga ja Balti Ühispanga klientide need nõuded nimetatud pankade vastu, mis on seotud
endises NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud kontodega", ja teha selles osas uus otsus,
millega määrata kaebajatele PEAP ja UBB vastu nõuete, mis on seotud NSV Liidu
Välismajanduspangas külmutatud kontodega, eest kompensatsioon kas raha maksmise, riigi
võlakirjade väljastamise või muu eseme kaudu.
5. 15. septembril 2014 saatis Riigikogu õiguskomisjoni esimees kaebajatele kirja nr 1-6/14-84/2,
milles teatas, et Riigikogu ei vaata kaebajate 11. juuli 2014. a taotlust läbi.
6. 17. septembril 2014 esitasid kaebajad Riigikohtule kaebuse, milles paluvad tuvastada Riigikogu
õiguskomisjoni 15. septembri 2014. a kirjas väidetavalt sisalduva haldusakti nr 1-6/14-84/2 tühisuse
või selle tühistada. Kaebajad taotlevad, et Riigikohus kohustaks Riigikogu läbi vaatama kaebajate
taotlused Riigikogu 15. veebruari 2012. a otsuse „Riikliku VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuete
hüvitamine" tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamiseks ja Riigikogu 20. jaanuari 1993. a otsuse „NSV
Liidu Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade kontod" osaliselt tagasiulatuvalt kehtetuks
tunnistamiseks.
KAEBUSE PÕHJENDUSED
7. Kaebajad on seisukohal, et Riigikohus on pädev kaebust lahendama põhiseaduslikkuse järelevalve
kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 16 alusel, kuna Riigikogu 15. septembri 2014. a kiri nr 1-6/14-
84/2 oli haldusakt.
8. Kaebajad esitasid Riigikogule taotluse menetlus uuendada ning Riigikogu 20. jaanuari 1993. a
otsus ja 15. veebruari 2012. a otsus tagantjärele kehtetuks tunnistada. Kõnealused otsused ei ole
õigustloovad aktid, vaid üksikküsimuse lahendamiseks antud halduse üksikaktid, mille Riigikogu
võttis vastu reservpädevuse alusel. Riigikogu tegevust reguleeriv Riigikogu kodu- ja töökorra seadus
ei sätesta menetluse uuendamist Riigikogu otsuste puhul. Seetõttu tuleb kas otse või analoogia alusel
kohaldada haldusmenetluse seaduse § 44 ja § 68 lõiget 2.
9. Kaebajad taotlesid Riigikogu otsuste kehtetuks tunnistamist, mistõttu polnud Riigikogu
õiguskomisjon pädev kaebajate taotluse üle otsustama ja Riigikogu õiguskomisjoni 15. aprilli 2014. a
haldusakt on tühine.
10. Riigikohus saab tuvastada haldusakti tühisuse, tuginedes analoogia korras halduskohtumenetluse
seadustikule. Juhul kui analoogia kasutamine ei ole võimalik, paluvad kaebajad alustada
põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust, kuna põhiseaduse (PS) §-st 14 tulenevalt peab olema
võimalik tuvastada ka Riigikogu otsuste tühisust. Alternatiivselt taotlevad kaebajad Riigikogu otsuse
tühistada.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11. Riigikohtu pädevus on sätestatud PSJKS §-s 2, mille punkti 3 kohaselt lahendab Riigikohus
muuhulgas taotlusi ja kaebusi Riigikogu otsuste peale. Riigikogu otsuste peale esitatud kaebuste
menetlemise kord on sätestatud PSJKS 3. peatükis. Kolleegium leiab, et kaebuse lahendamine ei
kuulu Riigikohtu pädevusse, kuna Riigikogu õiguskomisjoni 15. septembri 2014. a kiri ei ole
Riigikogu otsus PSJKS § 2 punkti 3 tähenduses.
12. Riigikogu pädevus võtta vastu otsuseid tuleneb PS §-st 65, mille punkti 1 kohaselt võtab
Riigikogu vastu seadusi ja otsuseid ning punkti 16 kohaselt lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei
ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike
omavalitsuste otsustada. Riigikohtu üldkogu leidis, et Riigikogu 15. veebruari 2012. a otsus on
materiaalses mõttes üksikakt (20. novembri 2012. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-4-12, punkt 45).
Põhiseadus ei täpsusta, kuidas peab olema reguleeritud Riigikogu otsuste vastuvõtmise menetlus.
13. Riigikogu töökorraldust ja menetlust reguleerib Riigikogu kodu- ja töökorra seadus, mis ei näe
ette võimalust taotleda Riigikogult menetluse uuendamist ja otsuse kehtetuks tunnistamist.
Kolleegium on seisukohal, et sellisel juhul ei ole kohaldatav haldusmenetluse seadus. Riigikogu ei
täida PS § 65 punktide 1 ja 5 alusel tegutsedes avaliku halduse ülesandeid ega ole neil juhtudel
käsitatav haldusorganina.
14. Riigikogu otsustele ei ole põhjust kohaldada haldusmenetluse seadust ka analoogia alusel, samuti
ei nõustu kolleegium kaebajate väitega, et haldusmenetluse seadusega sarnase regulatsiooni
puudumine on põhiseaduse vastane. Põhiseadus ei taga üksikisikule Riigikogu menetluses
algatusõigust ei uutes ega Riigikogus juba lahendatud küsimustes. Kuna põhiseadus Riigikogu
otsuste menetlemist täpsemalt ei reguleeri, on seadusandjal menetluse kujundamisel avar
otsustusruum. Tulenevalt PS § 3 lõikest 1 on seadusandja seejuures seotud põhiseadusega, sealhulgas
PS § 14 ja § 15 lõike 1 esimesest lausest tuleneva nõudega tagada piisavalt tõhus võimalus taotleda
kohtult kaitset põhiõiguste rikkumise eest.
15. Kolleegium märgib, et võimalus vaidlustada Riigikogu 15. jaanuari 2012. a otsus Riigikohtus
põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses (vt Riigikohtu üldkogu 20. novembri 2012. a otsus
kohtuasjas nr 3-4-1-4-12) tagas kaebajatele küllaldase õiguskaitse. Kaebajate eesmärk on ka
praeguses kohtuasjas lõppkokkuvõttes saada hüvitist väidetavate VEB Fondiga seotud põhiõiguste
riivete eest. Riigikohus on nii 20. novembri 2012. a otsuses kohtuasjas nr 3-4-1-4-12 kui ka
7. novembri 2014. a määruses kohtuasjas nr 3-4-1-32-14 selgitanud, et võimalike hüvitamisnõuete
lahendamise pädevus on kohtutel, mitte Riigikogul.
16. Eeltoodust lähtudes leiab kolleegium, et kaebus ei ole lubatav, ja jätab PSJKS §-le 2 tuginedes
kaebuse läbi vaatamata.
Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Indrek Koolmeister, Jaak Luik, Ivo Pilving