3-4-1-39-14 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-4-1-39-14

Määruse kuupäev

16. jaanuar 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Hannes Kiris, Indrek

Koolmeister, Jaak Luik ja Ivo Pilving

Kohtuasi

AS Pärnu Kalur Holding, AS Saare Kalur, AS A.O. Imbi

(pankrotis),

Akke

AS

(likvideerimisel),

AS

Tartu

Lihakombinaat (pankrotis), AS Volta, OÜ Kommunaar

(likvideerimisel), Magnesium & Metals Limitedt, Kreenholmi

Valduse AS (pankrotis) ja AS Latvijas Kugnieciba kaebus

Riigikogu õiguskomisjoni 15. septembri 2014. a kirja nr 1-

6/14-84/2 tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 20. jaanuaril 1993 võttis Riigikogu vastu otsuse „NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud

Eesti pankade kontod", mille punkti 4 kohaselt kompenseeriti Riikliku VEB Fondi (VEB Fond)

sertifikaatidega Põhja-Eesti Aktsiapanga (PEAP) ja Balti Ühispanga (UBB) klientide nõuded

nimetatud pankade vastu, mis olid seotud endises NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud

kontodega, samuti pankade endi nõudeõigus endise NSV Liidu Välismajanduspanga vastu osas, mis

ületas klientide nõudeõiguste summat.

2. Tallinna Ringkonnakohus kohustas 22. oktoobri 2010. a otsusega haldusasjas nr 3-04-469 Eesti

Vabariiki üheksa kuu jooksul otsustama VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuete hüvitamise

küsimuse.

3. Riigikogu võttis 15. veebruaril 2012 vastu otsuse „Riikliku VEB Fondi sertifikaatidega tagatud

nõuete hüvitamine". Otsus nägi ette VEB Fondi väljalastud sertifikaatidega tagatud nõuete

hüvitamise sertifikaatide omanikele sihtasutuse VEB (likvideerimisel) vara müügist laekuva raha

arvel likvideerimismenetluse käigus (punkt 1). Otsusega tunnistati kehtetuks Riigikogu 20. jaanuari

1993. a otsus „NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade kontod" (punkt 2).

4. 11. juulil 2014 esitasid AS Pärnu Kalur Holding, AS Saare Kalur, AS A.O. Imbi (pankrotis),

Akke AS (likvideerimisel), AS Tartu Lihakombinaat (pankrotis), AS Volta, OÜ Kommunaar

(likvideerimisel), Magnesium & Metals Limitedt, Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) ja AS Latvijas

Kugnieciba (edaspidi kaebajad) Riigikogule taotluse uuendada haldusmenetlus ja tunnistada

tagasiulatuvalt kehtetuks Riigikogu 15. veebruari 2014. a otsus. Lisaks sellele palusid kaebajad

tunnistada tagasiulatuvalt kehtetuks Riigikogu 20. jaanuari 1993. a otsuse punkti 4 kaebajaid

puudutavas osas, st osas, millega „kompenseeriti Riikliku VEB Fondi sertifikaatidega Põhja-Eesti

Aktsiapanga ja Balti Ühispanga klientide need nõuded nimetatud pankade vastu, mis on seotud

endises NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud kontodega", ja teha selles osas uus otsus,

millega määrata kaebajatele PEAP ja UBB vastu nõuete, mis on seotud NSV Liidu

Välismajanduspangas külmutatud kontodega, eest kompensatsioon kas raha maksmise, riigi

võlakirjade väljastamise või muu eseme kaudu.

5. 15. septembril 2014 saatis Riigikogu õiguskomisjoni esimees kaebajatele kirja nr 1-6/14-84/2,

milles teatas, et Riigikogu ei vaata kaebajate 11. juuli 2014. a taotlust läbi.

6. 17. septembril 2014 esitasid kaebajad Riigikohtule kaebuse, milles paluvad tuvastada Riigikogu

õiguskomisjoni 15. septembri 2014. a kirjas väidetavalt sisalduva haldusakti nr 1-6/14-84/2 tühisuse

või selle tühistada. Kaebajad taotlevad, et Riigikohus kohustaks Riigikogu läbi vaatama kaebajate

taotlused Riigikogu 15. veebruari 2012. a otsuse „Riikliku VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuete

hüvitamine" tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamiseks ja Riigikogu 20. jaanuari 1993. a otsuse „NSV

Liidu Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade kontod" osaliselt tagasiulatuvalt kehtetuks

tunnistamiseks.

KAEBUSE PÕHJENDUSED

7. Kaebajad on seisukohal, et Riigikohus on pädev kaebust lahendama põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 16 alusel, kuna Riigikogu 15. septembri 2014. a kiri nr 1-6/14-

84/2 oli haldusakt.

8. Kaebajad esitasid Riigikogule taotluse menetlus uuendada ning Riigikogu 20. jaanuari 1993. a

otsus ja 15. veebruari 2012. a otsus tagantjärele kehtetuks tunnistada. Kõnealused otsused ei ole

õigustloovad aktid, vaid üksikküsimuse lahendamiseks antud halduse üksikaktid, mille Riigikogu

võttis vastu reservpädevuse alusel. Riigikogu tegevust reguleeriv Riigikogu kodu- ja töökorra seadus

ei sätesta menetluse uuendamist Riigikogu otsuste puhul. Seetõttu tuleb kas otse või analoogia alusel

kohaldada haldusmenetluse seaduse § 44 ja § 68 lõiget 2.

9. Kaebajad taotlesid Riigikogu otsuste kehtetuks tunnistamist, mistõttu polnud Riigikogu

õiguskomisjon pädev kaebajate taotluse üle otsustama ja Riigikogu õiguskomisjoni 15. aprilli 2014. a

haldusakt on tühine.

10. Riigikohus saab tuvastada haldusakti tühisuse, tuginedes analoogia korras halduskohtumenetluse

seadustikule. Juhul kui analoogia kasutamine ei ole võimalik, paluvad kaebajad alustada

põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust, kuna põhiseaduse (PS) §-st 14 tulenevalt peab olema

võimalik tuvastada ka Riigikogu otsuste tühisust. Alternatiivselt taotlevad kaebajad Riigikogu otsuse

tühistada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Riigikohtu pädevus on sätestatud PSJKS §-s 2, mille punkti 3 kohaselt lahendab Riigikohus

muuhulgas taotlusi ja kaebusi Riigikogu otsuste peale. Riigikogu otsuste peale esitatud kaebuste

menetlemise kord on sätestatud PSJKS 3. peatükis. Kolleegium leiab, et kaebuse lahendamine ei

kuulu Riigikohtu pädevusse, kuna Riigikogu õiguskomisjoni 15. septembri 2014. a kiri ei ole

Riigikogu otsus PSJKS § 2 punkti 3 tähenduses.

12. Riigikogu pädevus võtta vastu otsuseid tuleneb PS §-st 65, mille punkti 1 kohaselt võtab

Riigikogu vastu seadusi ja otsuseid ning punkti 16 kohaselt lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei

ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike

omavalitsuste otsustada. Riigikohtu üldkogu leidis, et Riigikogu 15. veebruari 2012. a otsus on

materiaalses mõttes üksikakt (20. novembri 2012. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-4-12, punkt 45).

Põhiseadus ei täpsusta, kuidas peab olema reguleeritud Riigikogu otsuste vastuvõtmise menetlus.

13. Riigikogu töökorraldust ja menetlust reguleerib Riigikogu kodu- ja töökorra seadus, mis ei näe

ette võimalust taotleda Riigikogult menetluse uuendamist ja otsuse kehtetuks tunnistamist.

Kolleegium on seisukohal, et sellisel juhul ei ole kohaldatav haldusmenetluse seadus. Riigikogu ei

täida PS § 65 punktide 1 ja 5 alusel tegutsedes avaliku halduse ülesandeid ega ole neil juhtudel

käsitatav haldusorganina.

14. Riigikogu otsustele ei ole põhjust kohaldada haldusmenetluse seadust ka analoogia alusel, samuti

ei nõustu kolleegium kaebajate väitega, et haldusmenetluse seadusega sarnase regulatsiooni

puudumine on põhiseaduse vastane. Põhiseadus ei taga üksikisikule Riigikogu menetluses

algatusõigust ei uutes ega Riigikogus juba lahendatud küsimustes. Kuna põhiseadus Riigikogu

otsuste menetlemist täpsemalt ei reguleeri, on seadusandjal menetluse kujundamisel avar

otsustusruum. Tulenevalt PS § 3 lõikest 1 on seadusandja seejuures seotud põhiseadusega, sealhulgas

PS § 14 ja § 15 lõike 1 esimesest lausest tuleneva nõudega tagada piisavalt tõhus võimalus taotleda

kohtult kaitset põhiõiguste rikkumise eest.

15. Kolleegium märgib, et võimalus vaidlustada Riigikogu 15. jaanuari 2012. a otsus Riigikohtus

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses (vt Riigikohtu üldkogu 20. novembri 2012. a otsus

kohtuasjas nr 3-4-1-4-12) tagas kaebajatele küllaldase õiguskaitse. Kaebajate eesmärk on ka

praeguses kohtuasjas lõppkokkuvõttes saada hüvitist väidetavate VEB Fondiga seotud põhiõiguste

riivete eest. Riigikohus on nii 20. novembri 2012. a otsuses kohtuasjas nr 3-4-1-4-12 kui ka

7. novembri 2014. a määruses kohtuasjas nr 3-4-1-32-14 selgitanud, et võimalike hüvitamisnõuete

lahendamise pädevus on kohtutel, mitte Riigikogul.

16. Eeltoodust lähtudes leiab kolleegium, et kaebus ei ole lubatav, ja jätab PSJKS §-le 2 tuginedes

kaebuse läbi vaatamata.

Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Indrek Koolmeister, Jaak Luik, Ivo Pilving