3-4-1-18-14 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

ÜLDKOGU

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-18-14

Otsuse kuupäev

6. jaanuar 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Tõnu Anton, Jüri Ilvest,

Peeter Jerofejev, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes

Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve,

Saale Laos, Jaak Luik, Ivo Pilving, Jüri Põld, Malle Seppik ja

Tambet Tampuu

Kohtuasi

Politsei ja piirivalve seaduse § 106 lg 1 põhiseaduslikkuse

kontroll

Menetluse alus

Tartu Halduskohtu 8. mai 2014. a otsus haldusasjas nr 3-13-

2214

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tunnistada põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks politsei ja piirivalve seaduse § 106 lg 1 osas ja

politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse § 1 punkt 4 osas, milles need ei võimaldanud

politseinikele, kes pensioneerusid perioodil 1. jaanuar 2010 kuni 31. detsember 2012, määratud

vanaduspensione tõsta lähtuvalt sarnast tööd tegevate politseinike ametipalkadest 1. jaanuaril

2013.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Kohtla Järve büroo 6. oktoobri 2011. a otsusega

nr 12596 määrati Viktor Tsukanovile pension 521,52 eurot kuus. Otsuse põhjenduste kohaselt oli

pensioni arvutamise aluseks politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 100 lg 1 (kuni

31. detsembrini 2012 kehtinud redaktsiooni) kohaselt ametipalk 695,36 eurot, mida arvutati viimase

ametikoha palgaastmele vastava palgamäära ja teenistusastmetasu alusel. Tulenevalt PPVS § 101 lg-

st 2 oli pensioni suuruseks 50 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast ehk

695,36 × 0,5 = 347,68 eurot. Pensioni suurendati PPVS § 117 lg 6 alusel 173,84 euro võrra.

2. Sotsiaalkindlustusameti Kohtla-Järve büroo indekseeris 1. aprillil 2013 V. Tsukanovi pensionit

521,52 eurot indeksiga 1,05 (PPVS § 106 lg 1). Selle tulemusena oli V. Tsukanovi uueks pensioniks

547,60 eurot kuus.

3. Tartu Halduskohtusse saabus 21. oktoobril 2013 V. Tsukanovi kaebus Sotsiaalkindlustusameti

Põhja Pensioniameti Kohtla-Järve büroo 1. aprilli 2013. a tegevuse peale. Kaebaja esitas nii

õigusvastasuse tuvastamise kui ka kohustamisnõude.

TARTU HALDUSKOHTU OTSUS

4. Tartu

Halduskohus

rahuldas

V. Tsukanovi

kaebuse,

tunnistas

õigusvastaseks

Sotsiaalkindlustusameti Kohtla-Järve büroo 1. aprilli 2013 toimingu ning politsei ja piirivalve

seaduse (PPVS) § 106 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles alates 1. jaanuarist 2010

kuni 1. jaanuarini 2013 pensioneerunud politseinike pensioni ümberarvutamisel ei arvestatud

1. jaanuarist 2010 kuni 1. jaanuarini 2013 kehtinud politseinike ametipalkade vähendamist.

5. Kaebaja taotleb vastustaja 1. aprilli 2013 toimingu (pensioni indekseerimise) õigusvastasuse

tuvastamist.

6. Asjassepuutuv säte on PPVS § 106 lg 1, kuna selle sätte alusel indekseeriti kaebaja pension.

7. PPVS § 106 lg 1 riivab põhiseaduse (PS) § 12. Politseinike pensione ei indekseerita võrdsetel

alustel, kuna enne 1. jaanuari 2013 pensioneerunud politseinike pensione indekseeritakse vähendatud

palga (vähendati 8%) alusel, kuid pärast 1. jaanuari 2013 pensioneerunud politseinike pensione

indekseeritakse taastatud palga alusel.

8. Erineva kohtlemise põhjused on asjakohatud. Seadusandja ei ole eristanud kahte isikute gruppi ega

analüüsinud, miks enne 1. jaanuari 2013 pensioneerunud politseinikelt on võetud õigus pensioni

taastamisele, kui palgad taastati. Seega on tegemist ebavõrdse kohtlemisega, millel puudub

ülekaalukas avalik huvi ja legitiimne eesmärk.

9. Vaidlustatud toiming on õigusvastane, kuna see põhineb põhiseadusega vastuolus oleval

materiaalõigusel ning rikub kaebaja õigusi.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

Riigikogu põhiseaduskomisjon

10. PPVS § 106 lg 1 on põhiseadusega kooskõlas osas, milles alates 2010. aasta 1. jaanuarist kuni

2013. aasta 1. jaanuarini penisonile läinud politseinike pensioni ümberarvutamisel ei arvestatud

2010. aasta 1. jaanuarist kuni 2013. aasta 1. jaanuarini kehtinud politseinike ametipalkade

vähendamist.

11. Indekseerimine mõjutab penisoni suurust ning pensioni suuruse arvutamise aluste

põhiseaduspärasuse üle käiva kohtuvaidluse lahendus sõltub mh PPVS § 106 lg-st 1. Samas ei määra

vaidlusalune säte ja PPVS tervikuna politseiametnike pensioni ja selle aluseks olevat ametipalga

suurust. Seetõttu ei pruugi normikontroll vastava sätte osas olla lubatav, kui vaidlus käib ainult

väljamakstava pensioni suuruse üle.

12. Halduskohus tuvastas, et pärast 2010. a 1. jaanuari, kuid enne 2013. a 1. jaanuari pensionile

jäänud politseinike ametipalkasid vähendati 8%. 2013. a-l taastati politseinike ametipalgad. Pärast

2013. a 1. jaanuari määratud pensionid on arvutatud taastatud ametipalga alusel, kuid

2010. a 1. jaanuarist kuni 2013. a 1. jaanuarini määratud pensionid on arvutatud vähendatud

ametipalga alusel. Seega on indekseerimise aluseks oleva pensioni suurus isikutel erinev ja pensioni

suuruse alusel ei kohelda isikuid võrdselt.

13. PPVS muutmise seaduse eelnõu 326 SE kehtestamise eesmärkideks oli eelkõige soov ühtlustada

riiklike pensionide (sh eripensionide arvestamise põhimõtted) ning politsei eripensionide arvestamise

põhimõtteid valdkonnasiseselt, samuti muuta politseipensionide arvestamise süsteemi lihtsamaks

ning kasutada riigieelarvelisi rahalisi vahendeid otstarbekalt ja säästlikult. Seega on eesmärgiks

tõhusam ja samal ajal riigi ressursse säästvam menetlus. Regulatsiooni legitiimseks eesmärgiks saab

pidada ka seda, et tagada politseiametnike eripensionide varasemast suurem stabiilsus ning

prognoositavus, samuti pensioni püsiv ostujõud.

14. Abinõu on sobiv, kuna aitab eespool mainitud eesmärke saavutada. Abinõu on vajalik, sest

eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt

sama efektiivne kui esimene. Abinõu on ka mõõdukas. Muudatus ei mõjuta politseipensioni saavate

isikute õigusi rabavalt ebasoodsas suunas, sest pensionid ei vähenenud. Kaebajal ei tekkinud

õiguspärast ootust pensioni suurenemisele pärast 2013. a 1. jaanuari toimunud politseiametnike

palkade tõstmist, kuna muutus õiguslik regulatsioon. Ei saa tugineda eeldusele, et kehtiv regulatsioon

ei muutu. Pensionäridel tuli arvestada võimalusega, et pension võib tulenevalt palga muutumisest kas

suureneda või väheneda. Erinev kohtlemine tuleneb pensioni arvutamise lähtekohaks võetava

ametipalga suurusest, mitte PPVS-st tuleneva regulatsiooni erinevusest. Eeldusel, et teenistuja võib

pensioni saamise aluste täitmise korral otsustada pensionile jäämise aja üle ise, on ebavõrdne

kohtlemine piisavalt põhjendatud.

15. Põhiseaduskomisjoni arvamusele lisatud õiguskomisjoni arvamuses ollakse seisukohal, et PPVS

§ 106 lg 1 on põhiseaduspärane.

Sotsiaalkindlustusamet

16. Osaliselt indekseeriti pensione juba alates 1. jaanuarist 2010.

17. Pensionisüsteemi muudatuse eesmärgiks on kaotada erisüsteemid ja ühtlustada pensionisüsteemi

ning vältida isikute ebavõrdset kohtlemist. Indekseerimise süsteem on võetud kasutusele

kaitseväeteenistuse seaduses, kohtute seaduses jt eriseadustes.

18. Eripensionide kehtestamine ja maksmine ei ole põhiseadusest tulenev riigi kohustus.

Eripensionid, sh politseiametnike eripensionid on riigi soodustus. Sellega on riigil võimalik

kujundada eriteenistusi vastavalt vajadusele.

19. Isikul saab tekkida õigustatud ootus, et määratud pensioni ostujõud ei väheneks. Isik ei saa

eeldada, et määratud pensioni ostujõud aastatega suureneks.

Õiguskantsler

20. PPVS § 100 lg 11, § 106 lg 1 ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse § 1 p 4

(täpsemalt osas, milles see muudab PPVS kuni 31. detsembrini 2012 kehtinud redaktsiooni § 106

lg-d 1, 2 ja 4) on osas, milles need ei võimalda alates 1. jaanuarist 2013 ümber arvutada

politseiametnike väljateenitud aastate pensione lähtuvalt politseiametnike ametipalga muutumisest,

õiguspärase ootuse põhimõttega kooskõlas, kuid võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus.

21. Asjassepuutuvad on PPVS § 100 lg 11, § 106 lg 1 ja politsei ja piirivalve seaduse muutmise

seaduse § 1 p 4 osas, milles need ei võimalda alates 1. jaanuarist 2013 ümber arvutada

politseiametnike väljateenitud aastate pensione lähtuvalt politseiametnike ametipalga muutumisest.

22. Kaebajal ei olnud võimalik enam oma tööalaseid valikuid muuta ega ka ise täiendavalt pensioni

saamiseks panustada. Tulenevalt ametipalkade suurendamisest oli kaebaja pension 1. jaanuarist 2013

kuni sama aasta märtsini 209,73 euro võrra väiksem. Pärast 1. aprilli 2013. a indekseerimist oli

pension väiksem 183,65 euro võrra. Ka pärast 1. jaanuari 2014 on ametipalku suurendatud.

23. Õiguspärane ootus seisneb kaebaja ootuses, et tema pension on pensionile õiguse tekkimise järel

75% vastava ametikoha politseiametniku ametipalgast pensioni maksmise ajal. Kaebaja läks

pensionile pärast ametipalkade kärpimist. Palgakärbe kehtestati tähtajatuna. Pärast politseiametnike

ametipalkade tõusu kuni indekseerimiseni moodustas kaebaja pension 54% ning pärast

indekseerimist 56% vastava ametis oleva politseiametniku ametipalgast (senise 75% asemel). Vahe

on märkimisväärne ja see võib tulevikus veelgi suureneda.

24. Üldises pensionisüsteemis toimub üleminek riiklikult pensionisüsteemilt isiku igakuisel panusel

põhinevale pensionisambasüsteemile. Samuti on võetud suund eripensionisüsteemi reformimisele,

sest eripensionidega senisel kujul jätkamist peetakse riigile liiga koormavaks. Seetõttu tegi

seadusandja mööndusi ka varem lubatud eripensionide maksmise alustes. Kui seadusandja on asunud

uute teenistusse astujate suhtes eripensioniõigust kaotama, on teatud määral õigustatud ka varasemate

teenistujate soodustuste vähendamine, mida toetab võrdse kohtlemise põhimõte. Pensioni

ümberarvutamise regulatsiooni eesmärgiks oli võrdse kohtlemise tagamine. Tegemist on selle

eesmärgi saavutamiseks sobiva ja vajaliku abinõuga.

25. Eripensioniõigus on soodustus võrreldes üldalustel riikliku vanaduspensioni saajatega.

Eripensioniõiguse andmine ei ole üldjuhul PS § 28 lg-st 2 tulenev riigi kohustus. Tegemist on riigi

heast tahtest ja poliitilistest eesmärkidest lähtuvalt isikutele antava hüve või soodustusega. Seetõttu

peaks seadusandjal eripensioniõiguse reguleerimisel olema ulatuslik kujundamisruum.

Muudatus kaebaja pensioni suuruses on ulatuslik, ametipalga muutumisel pensioni ümberarvutuse

lubadus kehtis üle kümne aasta ning kaebaja ei saa enam varasemaid ameti- ja pensionivalikuid

muuta ega ise enam oma pensioni suurust mõjutada. Teiselt poolt tuleb arvestada, et enne PPVS

jõustumist pensionile jäänud politseiametnike pensionide ümberarvutamine ametipalga muutumisest

tulenevalt lõpetati juba 1. jaanuaril 2010 ning asendati indekseerimisega. Ühtlasi väljendati juba selle

muudatuse väljatöötamisel kavatsust hakata ka pärast PPVS jõustumist pensionile jäävate

politseiametnike pensioni indekseerima. Viimati mainitu mõjutab ka kaebaja õiguspärase ootuse

kaitse määra, sest kui varem pensionile jäänud ametikaaslaste suhtes on indekseerimist juba

rakendatud ning üldiselt on võetud suund eripensionide indekseerimisele, ei saa ka kaebaja jaoks tulla

indekseerimine täiesti ootamatult.

Muudatus pensioni ümberarvestamise alustes ei toonud kaasa kaebaja pensioni vähenemist.

Seega kaebaja õiguspärase ootuse riive ulatus ei kaalu üles üldist vajadust eripensionireformiks,

arvestades sellega kaasnevat võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevat vajadust tasakaalustada endiste,

praeguste ja tulevaste teenistujate sotsiaalsed garantiid.

26. Sarnased võrreldavad grupid, keda erinevalt koheldakse, on politseiametnikud, kellele määrati

politseiametniku pension 1. jaanuaril 2010 – 31. detsembril 2012, ning politseiametnikud, kes on

1. jaanuari 2013 seisuga politseiametniku pensioni saamiseks esitatud staažinõude täitnud ning

kellele määrati või määratakse pension 1. jaanuaril 2013 jõustunud politseiametniku ametipalga järgi.

Grupid sarnanevad selle poolest, et nendesse kuuluvad politseiametnikud on 1. jaanuari 2013 seisuga

politseiametniku pensioni saamiseks esitatud staažinõude täitnud. Grupid erinevad pensionile jäämise

aja poolest. Erinevus seisneb pensioni erinevas suuruses. Legitiimseks eesmärgiks oli võrdse

kohtlemise tagamine. Samas ei aita valitud abinõu politseiametnikest pensionäre võrdselt kohelda,

mistõttu ei ole abinõu sobiv.

27. Eesmärki parandada ametis olevate politseiametnike sotsiaalseid garantiisid ei saa pidada

legitiimseks, kuna see ei selgita, miks pensionile jäänud politseiametnike sotsiaalseid garantiisid

vähendatakse.

28. Samal ametikohal olnud teenistuja pension võib olla erinev sõltuvalt pensionile jäämise ajast, kui

seda õigustavad sisulised erinevused tehtud töös või töötingimustes ning erinev kohtlemine on

põhjalikult kaalutud. Märkimisväärseid muudatusi aga ei esine.

29. Ainukeseks võimalikuks eesmärgiks jääb riigi raha kokkuhoid, mida ei saa käsitada legitiimse

eesmärgina.

Siseministeerium

30. PPVS § 106 lg 1 on põhiseaduspärane. Rikutud ei ole enne 1. jaanuari 2013 pensionile jäänud

politseiametnike õiguspärast ootust. Isikul tekib pärast pensioni määramist õiguspärane ootus, et

temale määratud eripensioni ära ei võetaks ning et üldjoontes püsiks pensioni ostujõud selle

määramise ajaga võrreldes samal tasemel. Isikul ei ole õiguspärast ootust, et pensioni suuruse

arvutamise põhimõtted jäävad alatiseks samaks.

31. Enne ja pärast 1. jaanuari 2013 pensionile jäänud politseiametnikke ei ole põhjendamatult

ebavõrdselt koheldud. Majanduskriisi tõttu vähendati politseiametnike palku 8%, millega vähenesid

ka pensionid. Enne 1. jaanuari 2010 ja ajavahemikus 1. jaanuar 2010 – 31. detsember 2012 pensionile

jäänud politseiametnikke ei kohelda erinevalt, kuna mõlemal perioodil määratud pensionid on

keskmiselt sisuliselt sama suured. Ajavahemikul 1. jaanuar 2010 – 31. detsember 2012 pensionile

jäänud politseiametnike pension on väiksem sarnasel ametikohal töötanud ja alates 1. jaanuarist 2013

pensionile jäänud politseiametnike pensionist. Eripensionite reformi tegemine oli eelmise Vabariigi

Valitsuse tegevusprogrammi eesmärk. Eripensionid ei haaku pensionisüsteemi sambalise

struktuuriga. Vanaduspensioniea sissetulek kujuneb mitmest erinevast allikast. Praegu saab igaüks

kaasa aidata oma tulevase pensioni kujundamisele. Indekseerimissüsteemi rakendamine tõi

paratamatult kaasa olukorra, kus enne ja pärast süsteemi rakendumist pensionile jäänud isikute

seisund mõnevõrra erineb.

32. 1. jaanuaril 2013 muutusid oluliselt kõikide politseiametnike töötasustamise põhimõtted. Mindi

üle ametikohtade hindamisel põhinevale palgasüsteemile (sh tõusid palgamäärad ja vähenesid

teenistusastmetasud). Kõik politseiametnikud viidi üle põhitööle vastavale palgaastmele. Selle raames

võisid osal põhitöödel palgaastmed alaneda, teistel tõusta. Kui isik jätkas oma senist tööd ja tema

ametipalk oleks madalamale palgaastmele üleviimisel vähenenud, siis sellistele isikutele määrati

ametipalga säilitamise diferentseerimine summas, mille võrra ametipalk oleks uute palgaastmetega

vähenenud. Reformi tulemusena kehtestati kõikidele põhitöödele kindlad palgaastmed ning

suurendati oluliselt palgaastmetele vastavaid palgamäärasid. Põhitööd muutusid omavahel

võrreldavaks ning oli võimalik selgitada konkreetsele tööle määratud palgaastet. Palgasüsteemi

reformi sellisel kujul elluviimise üheks eeltingimuseks oli seniste pensionite indekseerimine ja nende

lahtisidumine senistest palgaastmetest. Kui seniseid pensioneid ei oleks indekseeritud, siis ei oleks

osutunud võimalikuks põhitöödele (ja vastavatele ametikohtadele) üheselt vastavatele palgaastmetele

üle minna ning politseiametnike palgaastmeid muuta, sest oleks tulnud tagada palgaastmete

võrreldavus pensioni ümberarvutamise alusena. Eeltoodust tuleneb omakorda, et kui ei oleks

osutunud võimalikuks ulatuslik palgaastmete muutmine, siis omakorda ei oleks palgamäärad saanud

2013. aastal sedavõrd palju tõusta. 2013. aastal suurenes Politsei- ja Piirivalveameti palgafond 6,97%

89,35-lt 94,73 miljoni euroni. Rahaliselt ei olnud võimalik säilitada samu palgaastmeid ning

suurendada samal ajal niivõrd suurel määral neile vastavaid palgamäärasid.

33. Kui kaebaja oleks pensioneerunud pärast 1. jaanuari 2013, ei oleks ta töötanud 7. palgaastmel,

vaid 5. palgaastmel. Seetõttu ei oleks tema pensioni arvutatud lähtuvalt 932 eurost, vaid 801 eurost.

1. jaanuarist 2010 – 2. oktoobrini 2011 töötas kaebaja Jõhvi kriminaaltalituse jälitusametnikuna

(põhitöö RJ3, palgaaste 7). 1. jaanuarist 2012 võeti kasutusele uued põhitööd, millega jälitusametnike

ametikohad ja põhitööde nimetused muudeti, uueks põhitöö ja ametinimetuseks sai uurija. Selle

muudatuse käigus 2012. a-l palgaastmeid üldjuhul ei muudetud. PPA-s 2013. a alguses rakendunud

uue palgasüsteemiga määrati kõikidele uurijatele (põhitöö nr 373) 5. palgaaste. Kellegi sissetulek

sellega ei vähenenud, kuna palgaastmele vastavad palgamäärad tõusid oluliselt. 2011. a-l, mil kaebaja

lahkus teenistusest, oli talle kehtestatud 7. palgaaste. Kui ta oleks jätkanud uurijana töötamist

palgamäärade tõstmiseni ehk 2013. a-ni, oleks talle palka makstud 5. palgaastme palgamäära alusel.

Seega, kui ta oleks valinud pensionile minekuks perioodi alates 1. jaanuar 2013, oleks ka pension

määratud 5. palgaastme järgi.

Justiitsminister

34. PPVS § 106 lg 1 on põhiseadusega kooskõlas.

35. Majanduskriisi tingimustes kärbiti politseinike palkasid.

36. Enne 1. jaanuari 2010 pensionile jäänud politseinikke ei saa võrrelda kaebajaga, sest nende

pensioni arvutamise põhimõtted ja palgasüsteem tulenes politseiteenistuse seadusest ning neile nähti

ette eriregulatsioon. Isikute pensionid, kes olid 2010. a 1. jaanuariks politseiteenistuse seaduse alusel

või piirivalveteenistuse seaduse alusel juba pensionile jäänud, tuli lahti siduda neile määratud

pensioni aluseks olevast ametipalgast ja selle suuruse muutmisest. Nende isikute pension fikseeriti

2009. a lõpu seisuga ja nende pensionit ei viidud üle uutele alustele ega hakatud ümber arvutama

politseiametniku palgaastmele vastava kuupalgamäära või teenistusastmetasu muutumisel. Enne

2010. a-t määratud pensionidele kohaldati indekseerimist. Selline lahendus oli tol korral hädavajalik,

sest hinnates eripensionit saavate isikute olukorra muutust uue politsei ja piirivalve seaduse valguses,

väljaarvutatud pensionite ümberarvutamisel nn põhitöödeks oleks tekkinud olukord, kus ligi

1300 pensionäri puhul ei oleks olnud objektiivselt võimalik nende põhitööd kindlaks teha. Samuti

oleks halvendanud põhitööde ümberarvutamine osa pensionäride olukorda ja nende pension oleks

vähenenud. Osal pensionäridel oleks pension aga hoopis suurenenud. Seega oleks tekkinud nende

pensionäride põhjendamatu ebavõrdne kohtlemine.

37. Kaebajat ei saa võrrelda isikutega, kes pensioneeruvad alates 1. jaanuarist 2013, kuna

majanduslik olukord riigis on nendel kahel perioodil erinev, mh on tõstetud politseinike palkasid.

38. Indekseerimise

süsteemi

kasutatakse

kohtute

seaduses,

kaitseväeteenistuse

seaduses

jt eriseatustes. Muudatuse eesmärgiks oli kaotada erisüsteemid ja ühtlustada pensionisüsteemid,

vältimaks isikute ebavõrdset kohtlemist.

39. Õigustatud ootus saab tekkida sellele, et määratud pensioni ostujõud ei vähene. Isik ei saa

eeldada, et määratud pensioni ostujõud aastatega suureneks. Eripension ei ole üldjuhul PS § 28 lg-st 2

tulenev riigi kohustus.

40. Kaebaja pensioni ei ole vähendatud. Kaebajal ei ole õiguspärast ootust, et pärast palkade

taastamist tõstetakse kärbitud palga alusel määratud pensioni.

VAIDLUSALUSED SÄTTED

41. Politsei ja piirivalve seaduse (RT I 2009, 26, 159; 04.07.2012, 22) § 106 lg 1:

„Politseiametniku ja tema perekonnaliikmete riiklik pension, välja arvatud jooksva aasta palgamäära

ja teenistusastmetasu suuruse alusel arvutatud pension, indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks riikliku

pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud pensioniindeksiga."

42. Politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse (RT I, 31.12.2012, 4) § 1 p 4:

„paragrahvi 106 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Politseiametniku ja tema perekonnaliikmete riiklik pension, välja arvatud jooksva aasta

palgamäära ja teenistusastmetasu suuruse alusel arvutatud pension, indekseeritakse iga aasta

1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud

pensioniindeksiga.

(2) Politseiametniku ja tema perekonnaliikmete riikliku pensioni arvutamise aluseks olnud töövõime

kaotuse protsendi või ülalpeetavate arvu muutumisel arvutatakse pension ümber ning makstakse

muutunud suuruses alates pensioni ümberarvutamist tinginud asjaolude muutumise kuule järgneva

kuu esimesest päevast.

(3) Pensioni saav isik on kohustatud kümne tööpäeva jooksul teavitama Sotsiaalkindlustusametit

kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa pensioni ümberarvutamise või selle mittemaksmise.""

ÜLDKOGU SEISUKOHT

43. Üldkogu leiab esmalt asjassepuutuvad normid (I), seejärel tuvastab põhiõiguste riived (II) ja leiab

riivete legitiimsed eesmärgid (III). Edasi käsitleb üldkogu riivete proportsionaalsust legitiimse

eesmärgi suhtes (IV) ja teeb lõppjäreldused (V).

I

44. Asjassepuutuv on säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega, st mille

põhiseadusvastasuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui sätte põhiseaduspärasuse korral

(vt nt Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a otsus asjas nr 3-4-1-10-00, punkt 10; 28. oktoobri

2002. a otsus asjas nr 3-4-1-5-02, punkt 15).

45. 1. jaanuaril 2010 jõustunud ning kuni 31. detsembrini 2012 kehtinud PPVS § 106 lg 1 kohaselt

arvutati üldjuhul politseiametniku pensioni ümber, kui selle arvutamise aluseks olnud palgamäär,

teenistusastmetasu või töövõime kaotuse protsent muutusid.

Seega lähtuti kuni 31. detsembrini 2012 politseinikele, kes pensioneerusid perioodil 1. jaanuar 2010

kuni 31. detsember 2012, määratud pensionite suurendamisel nn ümberarvutamise süsteemist.

46. Riigikogu võttis 20. detsembril 2012 vastu politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse

(PPVS-i muutmise seadus), mille § 1 p-ga 4 muudeti PPVS § 106 lg-t 1.

Seega alates 1. jaanuarist 2013 kehtiva PPVS § 106 lg 1 kohaselt ei arvutata perioodil 1. jaanuar 2010

kuni 31. detsember 2012 pensioneerunud politseinikele määratud pensioni ametipalga muutumisel

ümber, vaid need indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (nn indekseerimise süsteem). Seetõttu ei ole

nendele isikutele määratud pensioni edaspidine suurenemine enam sõltuvuses ametipalgast, vaid

indeksist.

47. Seadusandja ei ole muutnud politseipensioni määramise põhimõtteid. Endiselt kehtib see, et

politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, on pensioni suuruseks 50 %

tema pensioni arvutamise ametipalgast (PPVS § 101 lg 2). Samuti kehtib regulatsioon, et iga aasta

eest, mille võrra politseiametniku politseiteenistuse staaž ületab PPVS § 101 lg-s 2 sätestatud

politseiteenistuse staaži, suurendatakse politseiametniku pensioni 2,5% tema pensioni arvutamise

ametipalgast ning väljateenitud aastate pensioni ülemmäär on 75% pensioni arvutamise ametipalgast.

48. Sotsiaalkindlustusamet määras 6. oktoobri 2011. a otsusega kaebajale alates 3. oktoobrist 2011

pensioni 521,52 eurot kuus. Kaebaja pensioneerus 7. palgaastmelt. Seejuures sõltus kaebajale

määratud pensioni edaspidine suurenemine politseiniku ametipalga suurusest. 1. jaanuaril 2013

jõustunud PPVS § 106 lg 1 kohaselt sõltub kaebajale määratud pensioni suurus indeksist.

Sotsiaalkindlustusamet

indekseeris

kehtiva

õiguse

kohaselt

1. aprillil

2013

kaebajale

Sotsiaalkindlustusameti 6. oktoobri 2011. a otsusega määratud pensioni 521,52 eurot indeksiga 1,05,

mille tulemusena suurenes tema pension 547,60 euroni kuus.

Seejuures tõusid 1. jaanuaril 2013 politseinike ametipalgad. Kaebaja väidab, et kui pensioni

suurendamisel oleks võetud arvesse 1. jaanuaril 2013 tõstetud ametipalku, oleks tema pensioni suurus

7. palgaastme kohaselt olnud 731,25 eurot kuus.

49. Halduskohus otsustas resolutsiooni punktis 2 tunnistada politsei ja piirivalve seaduse § 106 lg 1

põhiseadusvastaseks ning jätta kohaldamata osas, milles alates 1. jaanuarist 2010 kuni

31. detsembrini 2012 pensioneerunud politseinike pensioni ümberarvutamisel ei arvestatud seda, et

nende pensioni määramisel võeti aluseks vähendatud ametipalk.

49.1. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-d 25 ja 26 teevad vahet pensioni

ümberarvutamisel ja indekseerimisel. Ümberarvutamisel määratakse pension uues suuruses, kui seda

tingivad seaduses sätestatud asjaolud (nt ametipalga muutus). Indekseerimisel korrutatakse määratud

pension seaduses sätestatud indeksiga läbi.

49.2. Üldkogu hinnangul pidas halduskohus põhiseadusvastaseks seda, et ümberarvutamise

süsteemilt mindi indekseerimise süsteemile üle olukorras, kus kaebaja pension oli määratud 2009. a-l

vähendatud ametipalga alusel (nt halduskohtu otsuse põhjenduse punktid 8.7, 8.11, 8.12). Seega pidas

halduskohus põhiseadusvastaseks olukorda, kus kaebaja pensioni 1. aprilli 2013. a indekseerimise

aluseks ei võetud 1. jaanuaril 2013 tõstetud ametipalku.

Seega on halduskohtu seisukoht selles osas sarnane Riigikohtu üldkogu 26. juuni 2014. a otsuses

asjas nr 3-4-1-1-14 väljendatud seisukohaga, milles Riigikohus analüüsis kohtunikupensioni

põhiseaduslikkuse järelevalve asjas seda, kas põhiseaduspärane oli olukord, kus kaebajate pensionide

indekseerimise aluseks olev baastase ei vastanud 1. juuli 2013. a baastasemele vastava ametikoha

kohtuniku ametipalgast.

Kohtunikupensioni asjas luges Riigikohus asjassepuutuvaks nii selle sätte, millega reguleeriti

määratud pensionite indekseerimist, kui ka selle sätte, millega seadusandja tunnistas pensionite

ümberarvutamise süsteemi kehtetuks. Üldkogu luges sätted asjassepuutuvaks üksnes osas, milles

need ei võimaldanud ümber arvutada kohtunike vanaduspensione lähtuvalt kohtunike ametipalkade

tõstmisest 1. juulil 2013.

50. Seega, kuna edaspidi indekseeritakse kaebaja pensioni PPVS § 106 lg 1 alusel ja sellest sõltub

kaebaja pensioni suuruse muutmine, siis analoogselt kohtunikupensioni asjale saab seda sätet

praeguses asjas lugeda asjassepuutuvaks.

51. Kui lugeda asjassepuutuvaks sätteks üksnes PPVS § 106 lg 1, ei piisaks sellest kaebaja eesmärgi

saavutamiseks. Üksnes PPVS § 106 lg 1 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks tunnistamine ei too kaasa

seda õiguslikku tagajärge, et kaebajale 6. oktoobril 2011 määratud pensioni 1. aprilli 2013. a

indekseerimise aluseks oleks võetud 1. jaanuaril 2013 tõstetud temaga sarnast tööd teinud

politseiniku ametipalk. Halduskohtu lähenemise tagajärjeks oleks üksnes see, et pensioni igasuguseks

suurendamiseks puuduks õiguslik alus.

Kaebaja pensioni suurus sõltub seadusandja otsustusest tunnistada PPVS-i muutmise seaduse § 1 p-

ga 4 PPVS § 106 lg 1 kehtetuks, kuna see säte evib samuti vahetut mõju kaebaja pensioni suurusele.

52. Õiguskantsler luges asjassepuutuvaks sätteks ka PPVS § 100 lg 11, kuna selle õigusnormi

sõnastus takistab politseiametniku pensioni ümberarvutamisel hiljem muutunud palgamäära ja

teenistusastmetasu arvesse võtmist.

PPVS § 100 lg 11 reguleerib seda, milline viimase ametikoha palgaastmele vastav palgamäär,

teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud soodsaim palgamäär ning teenistusastmetasu tuleb võtta

politseiametniku pensioni määramisel pensioni arvutamise aluseks. Kuna kaebaja pension on

määratud Sotsiaalkindlustusameti 6. oktoobri 2011. a otsusega, ei mõjuta 1. jaanuaril 2013 jõustunud

PPVS § 100 lg 11 enam kaebajale pensioni määramise otsustust. Sellest tulenevalt ei ole nimetatud

säte asjassepuutuv.

53. Lähtuvalt eeltoodust loeb üldkogu asjassepuutuvateks säteteks PPVS § 106 lg 1 osas ja PPVS-i

muutmise seaduse § 1 p 4 osas, milles need ei võimaldanud politseinikele, kes pensioneerusid

perioodil 1. jaanuar 2010 kuni 31. detsember 2012, määratud vanaduspensione tõsta lähtuvalt sarnast

tööd tegevate politseinike ametipalkadest 1. jaanuaril 2013. Nimetatud sätete põhiseaduspärasusest

sõltub haldusasjas see, kas kaebajale 2011. a oktoobris määratud pensioni indekseerimisel 1. aprillil

2013 võeti aluseks õige pensioni määr.

II

54. PS §-ga 32 on tagatud omandipõhiõigus. Tegemist on üldise varalisi õigusi kaitsva normiga, mille

kaitse ulatub kinnis- ja vallasasjade kõrval ka rahaliselt hinnatavatele õigustele ja nõuetele

(vt Riigikohtu üldkogu 17. juuni 2004. a otsus asjas nr 3-2-1-143-03, punkt 18). Seega kuulub õigus

saada pensionit kui rahaliselt hinnatav õigus olemuslikult omandipõhiõiguse kaitsealasse (Riigikohtu

üldkogu 26. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-4-1-1-14, punkt 88). Kaebaja omandipõhiõiguse riive

sõltub praeguses asjas eeskätt sellest, kas kaebajal oli tekkinud õiguspärane ootus pensioni tõstmisele

1. jaanuaril 2013, kui tõsteti politseinike ametipalgad (vrd Riigikohtu üldkogu 26. juuni 2014. a otsus

asjas nr 3-4-1-1-14, punkt 88). Üldkogu kontrollib järgnevalt, kas kaebajal sai tekkida õiguspärane

ootus.

55. Õiguspärase ootuse kaitse peab tagama õiguste ja vabaduste moonutamatu realiseerimise (PS § 11

teine lause). Õigusi ja vabadusi on võimalik täisväärtuslikult kasutada vaid siis, kui isik ei pea

kartma, et riik rakendab ettenägematuid ebasoodsaid tagajärgi. Seejuures eeldab oma õiguste

realiseerimine ehk isikule seadusega antud õiguste ja vabaduste kasutamine tegutsemist õigusnormile

tuginedes, selle kehtima jäämisele lootes. Riigi sõnamurdmisega saab olla tegemist siis, kui isik on

oma tegevusega täitnud eeldused, millest tulenevalt tal on tulevikus õigus enda suhtes soodsa

regulatsiooni kohaldamisele, kuid riik kehtestab sellest hoolimata tema suhtes uue, vähem soodsa

regulatsiooni (Riigikohtu üldkogu 26. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-4-1-1-14, punkt 90).

56. Ümberarvutamise süsteemi asendamine indekseerimise süsteemiga 1. jaanuaril 2013, mis

halvendab kaebaja olukorda, võib riivata omandipõhiõigust koosmõjus õiguspärase ootuse

põhimõttega. Õiguspärase ootuse tekkimise järeldamiseks on vaja vastata küsimusele, kas kaebaja sai

loota sellele, et 1. jaanuaril 2013 toimunud ametipalkade tõus toob kaasa ka tema pensioni tõusu.

56.1. Vabariigi Valitsuse 30. detsembril 2008 vastu võetud määrusega nr 188 „Politseiametnike

töötasustamine" (määrus nr 188) kehtestati alates 1. jaanuarist 2009 politseiametnike palgaastmetele

vastavad kuupalgamäärad. Vabariigi Valitsuse 20. juulil 2009 vastu võetud määrusega nr 127

„Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 2008. a määruse nr 188 „Politseiametnike töötasustamine"

muutmine" (määrus nr 127) §-ga 1 muudeti määrust nr 188 ning vähendati politseiametnike

palgaastmetele vastavaid kuupalgamäärasid. Määruse nr 127 § 2 kohaselt rakendati vähendamist

1. juulist 2009. Selle tulemusena vähenes kaebaja ametipalk ning talle määrati 6. oktoobril 2011

pension vähendatud ametipalga alusel.

56.2. 1. jaanuaril 2002 jõustunud politseiteenistuse seaduse (PolTS) § 211 lg 5 sätestas, et kui muutus

politseiametniku pensioni arvutamise aluseks oleva ametikoha ametipalk, arvutati pension ümber.

Kõigile politseinikele kehtis PolTS § 211 lg-s 5 sätestatud ümberarvutamise süsteem

kuni 31. detsembrini 2009. 1. jaanuaril 2010 jõustus politsei ja piirivalve seadus, mille § 117 lg 7

kohaselt politseiametniku pension, mis oli määratud kuni 31. detsembrini 2009 kehtinud

politseiteenistuse seaduse alusel, ei kuulunud enam ümberarvutamisele, vaid edaspidi tuli see

indekseerida alates 2010. aasta 1. aprillist RPKS § 26 alusel.

Samas otsustas seadusandja kohaldada indekseerimise süsteemi üksnes nendele politseinikele, kes

olid pensioneerunud enne 1. jaanuari 2010. Pärast 1. jaanuari 2010 pensioneeruvatele politseinikele

otsustas seadusandja kohaldada pensionite edaspidisel suurendamisel endiselt ümberarvutamise

süsteemi (alates 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2012 kehtinud PPVS § 106 lg 1 redaktsioon).

Sisuliselt lõi seadusandja politsei ja piirivalve seaduse jõustamisega 1. jaanuaril 2010 kaks

politseinike gruppi: kuni 31. detsembrini 2009 pensioneerunud politseinikud, kelle pension

indekseeriti, ning alates 1. jaanuarist 2010 pensioneeruvad politseinikud, kelle pension arvutatakse

ümber. PPVS muutmise seaduse eelnõu (326 SE II) teise lugemise seletuskirjast nähtub, et kuigi

rahandusministeerium soovitas mitte luua kahte eraldi gruppi, vaid kohaldada ka alates 1. jaanuarist

2010 pensioneeruvatele politseinikele indekseerimise süsteemi, otsustas seadusandja siiski jätta

pärast 1. jaanuari 2010 politseinikele määratud pensionite suurendamise seotuks ümberarvutamise

süsteemiga. Seadusandja põhjendas seda sellega, et alates 1. jaanuarist 2010 pensioneeruvatele

politseinikele kohaldatakse ümberarvutamise süsteemi senikaua, kuni asendatakse ka teiste

ametikandjate pensionite ümberarvutamise süsteem indekseerimise süsteemiga.

56.3. Kuna kaebaja oli ka pärast politsei ja piirivalve seaduse jõustumist teenistuses ja ta

pensioneerus 2011. a oktoobris, kehtis tema töötamise ja pensioneerumise ajal regulatsioon, mille

kohaselt pidi talle määratud pension edaspidi suurenema endiselt koos ametipalga tõusuga.

Seadusandja andis politsei ja piirivalve seaduse jõustamisega alates 1. jaanuarist 2010

pensioneeruvatele politseinikele olukorras, kus nende ametipalku oli 2009. a-l vähendatud, selge

lubaduse, et nendele määratud pensionid on endiselt seotud ümberarvutamise süsteemiga. Sellest

tulenevalt võis kaebaja arvestada sellega, et kui ametipalgad tõstetakse, mõjutab see positiivselt ka

tema pensioni suurust. Samas asendati ümberarvutamise süsteem indekseerimise süsteemiga just siis,

kui tõsteti ka ametipalku 1. jaanuaril 2013.

56.4. Üldkogu hinnangul võisid eespool nimetatud olukorras alates 1. jaanuarist 2010 kuni

31. detsembrini 2012 pensioneerunud politseinikud õigustatult loota, et kui ümberarvutamise süsteem

asendatakse indekseerimise süsteemiga ja samal ajal tõstetakse ametipalgad 1. jaanuaril 2013, toob

see kaasa ka nende pensionite suurendamise 1. jaanuaril 2013. Seetõttu oli kaebajale tekkinud

kaitstav õiguspärane ootus, et 1. jaanuaril 2013 tõstetud ametipalkadega kaasneb kaebajale 2011. a

oktoobris määratud pensioni tõus, mis omakorda võetakse edaspidise indekseerimise aluseks.

Lähtuvalt eeltoodust leiab üldkogu, et kaebaja omandipõhiõigust koosmõjus õiguspärase ootuse

põhimõttega on riivatud.

57. Ka omandiõigus peab üldjuhul olema võrdselt kaitstud. Võrdsuspõhiõigust on riivatud, kui

võrreldavaid gruppe koheldakse sarnases olukorras erinevalt (Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi 27. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-4-1-23-11, punkt 42).

Võrdsuspõhiõiguse riive tuvastamiseks tuleb leida kaebajaga sarnases olukorras olevate isikute

grupp, kellega võrreldes kaebajat koheldakse halvemini (Riigikohtu üldkogu 22. aprilli 2014. a otsus

asjas nr 3-3-1-51-13, punkt 69).

57.1. Halduskohus pidas kaebajaga võrreldavateks gruppideks esmalt politseinikke, kes

pensioneerusid enne 1. jaanuari 2010, ning teiseks politseinikke, kes pensioneerusid pärast 1. jaanuari

2013. Halduskohus oli seisukohal, et erinev kohtlemine seisneb selles, et kaebaja kuulus isikute

gruppi, kes pensioneerus olukorras, kus ametipalka oli vähendatud.

Õiguskantsler pidas erinevalt koheldavateks võrreldavateks gruppideks politseinikke, kellele määrati

pension 1. jaanuar 2010 kuni 31. detsember 2012, ning politseinikke, kes on 1. jaanuari 2013 seisuga

politseiametniku pensioni saamiseks esitatud staažinõude täitnud ning kellele määrati või määratakse

pension 1. jaanuaril 2013 jõustunud politseiniku ametipalga järgi. Lisaks märgib õiguskantsler, et

grupid sarnanevad selle poolest, et nad on täitnud staažinõude, kuid nad erinevad pensionile jäämise

aja poolest. Õiguskantsleri seisukoha kohaselt seisneb nende kahe grupi erinev kohtlemine selles, et

politseinike pension on erineva suurusega.

57.2. Esmalt tuleb märkida, et enne 1. jaanuari 2010 määratud politseipensioni ei arvutatud ümber,

vaid see tuli juba alates 2010. aastast indekseerida iga kalendriaasta 1. aprilliks RPKS § 26 alusel

(PPVS § 117 lg 7). Sama pensionite indekseerimise süsteem loodi 1. jaanuaril 2013 jõustunud

muudatusega ka nendele politseinikele (sh kaebajale), kes pensioneerusid alates 1. jaanuarist 2010.

Seega kehtiva õiguse kohaselt rakendatakse kõigi politseinike suhtes sama pensionite suurendamise

süsteemi. Kõikidel politseinikel, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, arvutatakse

pension ametipalgast (PPVS § 101 lg-d 2 ja 3) ning seda suurendatakse edaspidi indekseerimise teel

(PPVS § 106 lg 2 ja § 117 lg 7). Isikute suhtes kohaldatava pensionisüsteemi mõttes on seega

halduskohtu ja õiguskantsleri loodud kõik kolm isikute gruppi sarnases olukorras.

57.3. Küll aga saab võrdluse lähtekohaks võtta selle, et kui 1. jaanuaril 2013 mindi ümberarvutamise

süsteemilt üle indekseerimise süsteemile, siis ühel juhtumil indekseeriti politseiniku pensioni, mis oli

määratud vähendatud ametipalga alusel, kuid teisel juhtumil indekseeritakse pensioni, mis oli

määratud 1. jaanuaril 2013 tõstetud ametipalga alusel.

Kaebaja pensioneerus 2011. a oktoobris 7. palgaastmelt ja tema palk oli 581,60 eurot. Pärast

1. jaanuari 2013 tõsteti politseinike palku ja kaebaja väite kohaselt oli 7. palgaastme palk 932 eurot.

Siseministeerium märgib, et kui kaebaja oleks pensioneerunud pärast 2013. a-t, oleks ta töötanud

uurijana ja talle oleks palka makstud 5., mitte 7. palgaastmest lähtuvalt (vt käesoleva otsuse

punkti 33). Sellest tulenevalt oleks kaebajale pärast 1. jaanuari 2013 määratud pension eelduslikult 5.,

mitte 7. palgaastme järgi. Ametipalkade tõstmine 1. jaanuaril 2013 oleks toonud kaebajale kaasa

tagajärje, et 5. palgaastme kohaselt oleks tema pension olnud ca 633 eurot kuus.

Kuna 1. jaanuarist 2013 muudeti palgaastmeid, oleks kaebaja sarnases olukorras just politseinikuga,

kes tegi 1. jaanuaril 2013 kaebajaga sarnast tööd ja kes töötas 5. palgaastmel. Mõlemad grupid on

täitnud vanaduspensioni saamise tingimused, kuid tulenevalt pensionile jäämise ajast indekseeritakse

ühel grupil pensioni, mis määrati vähendatud ametipalga alusel, kuid teisel grupil pensioni, mis

määrati tõstetud ametipalga alusel.

57.4. Eelnevast tulenevalt on üldkogu seisukohal, et kuna võrreldavaid gruppe koheldakse sarnases

olukorras erinevalt, esineb ka võrdsuspõhiõiguse riive.

III

58. PPVS muutmise seaduse eelnõu (326 SE I) esimese lugemise seletuskirjas põhjendati muudatuse

tegemise vajadust sellega, et edaspidi kohelda isikuid pensioniskeemides võrdselt. Seletuskirjas

märgitakse, et enne 1. jaanuari 2010 pensioneerunud politseinikele kohaldati indekseerimise süsteemi

ning alates 1. jaanuarist 2010 pensioneerunud politseinikele kohaldati ümberarvutamise süsteemi.

Samuti koheldi 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2012 pensioneerunud politseinikke erinevalt

tavapensionäridest. Seega oli pensionisüsteemi muudatuse eesmärgiks nii ühe grupi sees

(s.o politseinike) kui ka erinevates välistes gruppides (s.o politseinike ja tavapensionäride) olevate

isikute ühetaoline kohtlemine.

Riigikogu põhiseaduskomisjon on käsitanud eesmärgina veel riigieelarveliste rahaliste vahendite

otstarbekat ja säästlikku kasutamist. Kui pensioni suurus ei ole seotud enam ametipalgaga, siis ei

mõjuta see asutustel palgamuudatuste tegemist.

Lisaks võib ametipensioni süsteemi muudatuse eesmärgina näha soovi tagada nii konkreetse

ametipensioni- kui ka pensionisüsteemi terviku pikaajaline toimimine.

59. PS § 32 lg-s 2 sätestatud omandi vaba valdamine, kasutamine ja käsutamine koosmõjus

õiguspärase ootuse põhimõttega ning võrdsuspõhiõigus on piiratavad igal põhiseadusega kooskõlas

oleval eesmärgil (Riigikohtu üldkogu 7. juuni 2011. a otsus asjas nr 3-4-1-12-10, punkt 31;

26. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-4-1-1-14, punkt 113 ja 115; põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 27. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-4-1-23-11, punkt 41; 17. aprilli 2012. a otsus asjas

nr 3-4-1-25-11, punkt 37).

Praeguses asjas saab legitiimse eesmärgina käsitada riigi raha otstarbekat ja säästlikku kasutamist

(vrd Riigikohtu üldkogu 26. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-4-1-1-14, punktid 112-115). Riigi raha

otstarbekas ja säästlik kasutamine hõlmab ka selle, et ühiskonna tegelikke võimalusi arvestades oleks

tagatud nii konkreetse ametipensionisüsteemi kui ka pensionisüsteemi terviku pikaajaline toimimine.

Pensionid on riigi pikaajaline kasvav kohustus, mis peab olema prognoositav ja milleks peavad olema

katteallikad.

Riigikontrollil valmis veebruaris 2014 „Riigi pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse" audit, milles leiti, et

pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks on vajalik pikaajaline plaan, arvestades tööealiste

inimeste arvu vähenemist, pensionäride arvu suurenemist ja oodatava eluea pikenemist. Riikliku

pensionikindlustuse kulud ületavad sotsiaalmaksutulusid ja see puudujääk tulevikus kasvab. Ilma

muudatusteta jääb suur puudujääk püsima aastakümneteks.

IV

60. PS §-st 11 tulenevalt on asjassepuutuvast sättest tulenev põhiõiguse riive põhiseadusega

kooskõlas, kui riive on proportsionaalne.

61. Politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (326 SE II) teise lugemise seletuskirja

kohaselt pensioneerus 1. jaanuaril 2010 jõustunud politsei ja piirivalve seaduse alusel 195 isikut.

Riigikogu ja Siseministeeriumi arvamuse kohaselt oli perioodil 1. jaanuar 2010 kuni

31. detsember 2012 pensionile jäänud politseinike ametpalku vähendatud ca 8%.

Üldkogu hinnangul olid eelnevast tulenevalt ka sellel perioodil määratud pensionid keskmiselt samas

suurusjärgus väiksemad. Kui 1. jaanuaril 2013 tõsteti ametipalkade määrad ning kui see oleks evinud

mõju ka perioodil 1. jaanuar 2010 kuni 31. detsember 2012 pensioneerunud politseinike pensionite

suurusele, ei oleks eelduslikult tegemist olnud riigi rahaliste vahendite erakordse kuluga.

62. Samas andis seadusandja politsei ja piirivalve seaduse jõustamisega 1. jaanuaril 2010 selge

lubaduse, et pärast 1. jaanuari 2010 määratud pensionid suurenevad koos ametipalkade

suurenemisega. See oli periood, millele vahetult eelnes märgatav ametipalkade vähendamine.

Nimetatud perioodil ametipalgad ei muutunud ja seetõttu ei suurenenud sellel ajal pensioneerunud

politseinike pensionid. Küll aga suurenesid seletuskirja 326 SE II kohaselt sellel perioodil nende

politseinike pensionid, kes olid pensioneerunud enne 1. jaanuari 2010, sest nende pensione

indekseeriti.

63. Kui ametipalku 1. jaanuaril 2013 märgatavalt tõsteti, asendas seadusandja samal ajal ka

ümberarvutamise süsteemi indekseerimise süsteemiga. Kuna seadusandja otsustas politseinikele, kes

pensioneeruvad alates 1. jaanuarist 2010, endiselt kohaldada ümberarvutamise süsteemi, andis

seadusandja tegevus nimetatud isikutele õigustatud ja põhjendatud ootuse, et ka 1. jaanuaril 2013

ametipalkade tõstmine toob kaasa nende pensionite suurenemise. Süsteemimuudatusega välistati

alates 1. jaanuarist 2010 pensioneerunud politseinikele aga 1. jaanuari 2013 ametipalkade tõusust

tulenev soodne mõju.

64. Sellises olukorras sõnamurdlikku kohtlemist, jättes pensionid ametipalkade tõstmisel

1. jaanuaril 2013 suurendamata, kinnitab ka see, et ümberarvutamise süsteem oli kehtinud alates

2002. aastast ning kaebaja ei saanud enam oma varasemaid ameti- ja pensionivalikuid muuta,

sh panustada pensionisammastesse.

65. Arvestades eeltoodut ja seda, et alates 1. jaanuarist 2013 pensioneeruvad politseinikud tõstetud

ametipalga alusel, ning kaaludes erineva kohtlemise eesmärki ja tekitatud erineva olukorra raskust, ei

ole praegusel juhul võrreldavate subjektide erinevaks kohtlemiseks mõistlikku ja asjakohast põhjust.

V

66. Arvestades riive intensiivsust, seejuures, et halvemini koheldakse meelevaldselt osa

politseipensioni saajatest ning samal ajal tehtud süsteemimuudatuse ja ametipalkade tõstmise

otsustega 1. jaanuaril 2013 jäeti kaebaja sõnamurdlikult talle lubatud soodsast mõjust välja, leiab

üldkogu,

et

kaebaja

omandipõhiõigust

koosmõjus

õiguspärase

ootuse

põhimõttega

ja

võrdsuspõhiõigust on ebaproportsionaalselt ning seega põhiseaduse vastaselt riivatud.

67. Tuginedes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 15 lg 1 p-le 2, tunnistab

üldkogu põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks PPVS § 106 lg 1 osas ja PPVS-i muutmise seaduse § 1

p 4 osas, milles need ei võimaldanud politseinikele, kes pensioneerusid perioodil 1. jaanuar 2010 kuni

31. detsember 2012, määratud vanaduspensione tõsta lähtuvalt sarnast tööd tegevate politseinike

ametipalkadest 1. jaanuaril 2013.

68. Üldkogu peab vajalikuks juhtida menetlusosaliste tähelepanu asjaolule, et kuigi Tartu

Halduskohus rahuldas 8. mai 2014. a otsusega kaebuse ja tuvastas vaidlustatud otsustuse

õigusvastasuse, ei ole ta lahendanud 14. jaanuari 2014. a määrusega asjas nr 3-13-2214 menetlusse

võetud kaebaja kohustamisnõuet. Üldkogu juhib menetlusosaliste tähelepanu asjaolule, et ainuüksi

tuvastamisnõude rahuldamine ei aita saavutada kaebaja eesmärki, et 1. jaanuaril 2013 tõstetud

ametipalk tooks kaasa ka kaebaja pensioni suurenemise. Selle eesmärgi saavutamiseks esitatud

kohase õiguskaitsevahendi ehk kohustamisnõude on halduskohus jätnud lahendamata. Nimetatud

asjaolu võib anda menetlusosalistele aluse esitada halduskohtu 8. mai 2014. a otsuse peale asjas nr 3-

13-2214 apellatsioonkaebuse.

Priit Pikamäe, Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes

Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Saale Laos, Jaak Luik, Ivo Pilving, Jüri

Põld, Malle Seppik, Tambet Tampuu