3-4-1-30-14 · Riigikohus

Riigikohtunike Tõnu Antoni ja Indrek Koolmeistri eriarvamus kohtuasjas nr 3-4-1-30-14

Nõustume selles kohtuasjas tehtud otsuse resolutsiooniga, millega tunnistati ravimiseaduse § 1165

lõiked 1–6 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Samas ei saa me õigeks pidada otsuse aluseks olevaid

põhjendusi alljärgnevas osas.

1. Iseendast on õige järeldus, et vaidlusalune säte piirab intensiivselt ettevõtlusvabadust. Üldkogu

hinnangul on sellise riive legitiimne eesmärk tagada apteegiteenuse kättesaadavus vähese nõudlusega

piirkondades. Legitiimse eesmärgi määratlemise kaudu saab kohus hinnata riive proportsionaalsust.

Legitiimse eesmärgi leidmisel peab kohus tuginema kehtivale õigusele, legitiimne eesmärk ei ole

normile omistatav pelgalt kohtu kaalutluse alusel. Eelnõu seletuskirjas märgitud eesmärk ei pruugi

olla legitiimne.

2. Kahtleme viidatud sättele omistatud legitiimses eesmärgis. Pigem on ettevõtlusvabaduse piirangute

tegelikuks eesmärgiks apteegiteenuse turu kinnistamine, mis pole vaadeldav legitiimse eesmärgina

turusuhetele rajaneval ravimiturul. Vähese nõudlusega piirkondades ei ole reaalne mõjutada ravimite

kättesaadavust ettevõtlusvabaduse piiramisega (apteekide asutamispiirangute seadmine). Turusuhetes

mõjutavad apteegiteenuse kättesaadavust vähese nõudlusega piirkondades eelkõige majanduslikud

kriteeriumid. Apteegiteenuse vajadus ja kättesaadavus sõltub olulisel määral ka sellest, kui

kättesaadav on maapiirkondades arstiabi.

3. Ei saa nõustuda üldkogu seisukohaga, et vähese nõudlusega piirkondades saab ravimite

kättesaadavust parandada turul juba tegutsevatele (üldapteegi tegevusloa omajatele) apteekidele

sedavõrd koormavate kohustuste panemisega (nt kohustus pidada apteeki ka vähese nõudlusega

kohas). Sellised lahendused ei ole turumajanduses ka õiguslikult põhjendatud. Kuni apteegiteenust

osutatakse ettevõtluse vormis, ei ole kohased ka meetmed (avamistoetused, tegevustoetused), mis

sisuliselt tähendavad riigiabi.

4. Ravimite kättesaadavuse vähese nõudlusega piirkondades võiks tagada apteegiteenuse riiklik

finantseerimine tervishoiuteenusele omasel viisil. Kuid siis tuleb lahendada probleem linnas ja maal

asuvate apteekide erinevast kohtlemisest.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister