3-1-1-90-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-90-14

Otsuse kuupäev

18. detsember 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik

Kergandberg

Kohtuasi

Väärteoasi Roela Apteek OÜ karistamises ravimiseaduse

§ 104 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. juuli 2014. a otsus väärteoasjas nr 4-14-

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtuväline

menetleja

Ravimiamet

(esindajad

Kristin

Raudsepp ja Andrus Varki), kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Roela Apteek OÜ kaitsjad vandeadvokaadid Helmeri Indela

ja Silja Elunurm

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

26. november 2014, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 30. juuli 2014. a otsus Roela Apteek OÜ väärteoasjas ja saata

väärteoasi uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

3. Mõista Eesti Vabariigilt Roela Apteek OÜ kasuks välja 805 (kaheksasada viis) eurot

kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Väärteoprotokoll

1. 2. detsembril 2013. a koostas Ravimiamet Roela Apteek OÜ suhtes väärteoprotokolli seoses

järgmise teoga.

2. Roela Apteek OÜ on Eesti äriühing, kellele Ravimiamet on alates 1. augustist 2013 väljastanud

apteegiteenuse osutamise tegevusloa. Roela Apteek OÜ-l ei ole ravimite hulgimüügi tegevusluba.

3. Ajavahemikul 9.-23. oktoobrini 2013 hankis Roela Apteek OÜ Apteekide Koostöö Hulgimüük

OÜ-lt kolmel korral ravimeid, mis müüdi 30. oktoobril 2013 edasi Lätis asuvale apteegile SIA

Baltacon Aptieka nr 1.

4. Samuti hankis Roela Apteek OÜ ajavahemikul 30. oktoobrist 6. novembrini 2013 Apteekide

Koostöö Hulgimüük OÜ-lt kahel korral ravimeid, mis on apteegis ja ootavad korraldust ravimite

väljasaatmiseks.

5. Korralduse, millisest hulgimüügiettevõttest ja millises koguses ravimeid Läti apteegile

edasimüümiseks tellida, andis Roela Apteek OÜ apteegi juhataja R. O.-le (O.) juhatuse liige I. S.

Tegemist oli apteegi jaoks tavapäratu tehinguga ja ravimid telliti juhatuse liikme korralduse alusel

selleks, et need Läti apteegile edasi müüa. Tellitavate ravimite kogused olid võrreldes apteegi

tavapärase vajadusega suured. Tellimus ravimite hankimiseks eesmärgiga need Läti apteegile

edasi müüa tehti eraldi apteegi tavapärasest ravimite tellimusest. Enamasti tellib Roela Apteek

OÜ ravimid Tamro Eesti OÜ-lt. Apteegi juhataja tegi saabunud ravimite osas tavapärase

vastuvõtukontrolli. Ravimid säilitati apteegis müüdavatest ravimitest eraldi. Roela Apteek OÜ

juhatuse liige andis teada, millal saabub transpordifirma ja millised ravimid tuleb Läti apteegile

müümiseks komplekteerida. Koostati eestikeelse arve saateleht. Ravimitega kaasaantava

ingliskeelse arve ja transpordilehe toimetas apteeki juhatuse liige. Apteegi juhataja pidi

transpordilehele märkima transporditeenust osutanud ettevõtte nime, auto numbri ja võtma

allkirja saadetise üleandmise kohta. Transpordilehe üks originaal anti autojuhi kätte, teine saadeti

raamatupidajale ja apteeki jäi koopia.

6. Ostes ravimeid eesmärgiga need Läti apteegile SIA Baltacon Aptieka nr 1 hulgi edasi müüa, sh

välja vedada, rikkus Roela Apteek OÜ ravimiseaduse (RavS) § 26 lg 1 ja § 18 lg 1 nõudeid, mille

kohaselt ei või apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja ravimeid hulgi müüa ega Eestist välja

vedada. RavS § 26 lg 3 alusel loetakse ravimite hulgimüügiks ravimite sissevedu, hankimist,

ladustamist, säilitamist, transportimist ja väljavedu eesmärgiga ravimeid hulgi müüa või muul

viisil väljastada. RavS § 26 lg 1 ja § 18 lg 1 rikkumine on käsitatav ravimite käitlemisnõuete

rikkumisena.

7. Roela Apteek OÜ tellis Läti apteegile edasimüümise eesmärgil hulgimüügiettevõttest ravimeid

I. S.-i korraldusel. Ravimite müük toimus Roela Apteek OÜ huvides. Seega pani Roela Apteek

OÜ toime RavS § 104 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtuvälise menetleja otsus

8. Ravimiameti 27. detsembri 2013. a otsusega karistati Roela Apteek OÜ-d RavS § 104 lg 2 järgi

rahatrahviga 10 000 eurot.

9. Otsuse teokirjelduses märgiti lisaks väärteoprotokollis toodud asjaoludele, et ravimid, mis Roela

Apteek OÜ I. S.-i korraldusel Läti apteegile edasimüümiseks hulgimüügiettevõttest tellis,

väljastas apteegi juhataja R. O. Samuti osutati otsuse teokirjelduses sellele, et ravimite

käitlemisnõudeid rikuti Roela Apteek OÜ huvides, sest ravimite müügist saadi tulu ja tõusis

apteegi käive.

Kaebus maakohtule

10. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas Viru Maakohtule kaebuse Roela Apteek OÜ kaitsja

vandeadvokaat Silja Elunurm, kes taotles otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist

väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel.

Maakohtu otsus

11. Viru Maakohtu 30. juuli 2014. a otsusega kohtuvälise menetleja otsus tühistati ja väärteomenetlus

Roela Apteek OÜ suhtes lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Samuti mõistis kohus riigilt

menetlusaluse isiku kasuks välja 2661 eurot 48 senti valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

12. Maakohus märkis toimiku materjalidele viidates, et RavS § 26 lg 1 ja § 18 lg 1 rikkumised on aset

leidnud.

13. Samas asus kohus seisukohale, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoprotokollis märkinud

faktilisi asjaolusid, mis võimaldaksid tuvastada Roela Apteek OÜ vastutuse. Väärteoprotokollis

pole ära näidatud, millise füüsilise isiku missuguse tegevuse tagajärjel on omistatud väärteo

toimepanemine Roela Apteek OÜ-le. Asjaolu, et Roela Apteek OÜ juhatuse liikme korraldusel

telliti hulgimüüjalt ravimeid, ei tähenda, et esinevad juriidilise isiku vastutuse alused.

Kohtuväline menetleja on oma otsuses leidnud, et ravimite edasimüük toimus I. S.-i korraldusel ja

ravimid väljastas R. O., jättes tähelepanuta, et väärteoprotokolli kohaselt ei omistata Roela

Apteek OÜ-le mitte R. O. kui juhtivtöötaja, vaid üksnes juhatuse liikme I. S.-i tegevust. Roela

Apteek OÜ juhtivtöötaja tegevust või tegevusetust ei ole väärteoprotokollis käsitletud.

Väärteoprotokollis puudub viide juhatuse liikme teole, mis vastaks süüteokoosseisule.

Väärteoprotokollis ei ole märgitud, milline füüsiline isik rikkus RavS § 18 lg 1 ja § 26 lg 1

nõudeid. Seetõttu ei saa nende nõuete rikkumist omistada ka Roela Apteek OÜ-le.

14. Väärteoprotokollist ei nähtu, kuidas oli ravimite müük juriidilise isiku huvides. Kohtuväline

menetleja on seda lihtsalt nentinud. Seetõttu ei ole ka kohtul võimalik hinnata, kas tegu on

pandud toime juriidilise isiku huvides karistusseadustiku (KarS) § 14 lg 1 mõttes.

15. Kohtuvälise menetleja viga, mis seisneb juriidilise isiku huvides teo toime pannud organi liikme,

juhtivtöötaja või pädeva esindaja väärteoprotokollis märkimata jätmises, ei ole võimalik

kohtumenetluses kõrvaldada, kuna VTMS § 87 kohaselt on kohus seotud väärteoprotokolli

piiridega. Seega tuleb väärteomenetlus lõpetada, sest kõiki süüteo tunnuseid pole võimalik

väärteoprotokolli põhjal tuvastada.

16. Kohtuväline menetleja väljus väärteoprotokolli piiridest, sest kohtuvälise menetleja otsuse

teokirjeldus erineb sellest, mis on toodud väärteoprotokollis.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kassatsioon

17. Kohtuväline menetleja esitas Viru Maakohtu 30. juuli 2014. a otsuse peale kassatsiooni, milles

taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja Ravimiameti otsuse jõustamist. Alternatiivselt taotleb

kohtuväline menetleja maakohtu otsuse täielikku või osalist tühistamist ja uue otsuse tegemist või

väärteoasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Kassaator põhjendab oma taotlust

kokkuvõtlikult järgmiselt.

18. Kohus ei uurinud väärteoasja igakülgselt. Maakohtu seisukohad on vastuolulised. Samuti rikkus

kohus menetlusõigust sellega, et tsiteeris juhatuse liikme ja osaühingu juhtivtöötaja ütlusi, kuid

jättis tegemata järeldused. Muu hulgas ei ole kohus selgitanud, kas ja kui, siis milline tõenduslik

tähendus on neil ütlustel väärteoasjas. Väärteoprotokolli on refereeritud ja sellest järeldusi tehtud

valikuliselt. Sealjuures on kohus jätnud analüüsimata ja hinnangu andmata kohtuistungil

kohtuvälise menetleja viidatud tõenditele, millest nähtub juriidilise isiku vastutus.

19. Juriidilise isiku karistamiseks piisab ainuüksi juhatuse liikme tegevuse või tegevusetuse

tuvastamisest. Hoolimata asjaolust, et kohtuvälise menetleja otsuses sedastati, et R. O. täitis

juhatuse liikme korraldusi ja juhiseid, ei ole juriidilise isiku vastutuse tekkimise alusena märgitud

R. O. tegevust. Seega ei väljunud kohtuväline menetleja otsust tehes väärteoprotokolli piiridest.

20. Samuti ei ole kohtuväline menetleja ületanud väärteoprotokolli piire, märkides otsuses, et

ravimite müügist saadi tulu ja tõusis apteegi käive. Väärteotoimikust avaldatud tõenditest nähtub,

et juriidiline isik on saanud tulu.

21. Väärteoasja arutamisel maakohtus keeldusid menetlusaluse isiku seaduslik esindaja I. S. ja

tunnistaja R. O. ütluste andmisest. Kohtuväline menetleja soovis esitada ütluste andmisest

keeldumise kohta täpsustavaid küsimusi, kuid kohus ei pidanud seda vajalikuks. Kassaatori

hinnangul ei olnud tunnistaja R. O.-l alust tugineda õigusele end mitte süüstada ja seetõttu ütluste

andmisest keelduda. Väärteoprotokollis ega ka väärteootsuses ei ole R. O.-d süüstavaid

etteheiteid. Roela Apteek OÜ-le ei omistata mitte R. O. kui juhtivtöötaja, vaid üksnes I. S.-i kui

juhatuse liikme tegu. Maakohus pidanuks välja selgitama või vähemalt püüdma selgeks teha,

millisel alusel ja ajendil ütluste andmisest keeldutakse.

22. 6. juunil 2014 edastas kohus Ravimiametile 29. mai 2014. a kohtumääruse, millega oli rahuldatud

menetlusaluse isiku taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks ja menetlusaluse isiku kohtus

antud ütluste kustutamiseks. Kohtuvälisele menetlejale ei edastatud kohtuistungi protokolli ega

menetlusvälise isiku taotlusi, jättes Ravimiameti ilma võimalusest taotluste kohta seisukohta

avaldada. Enne ütluste andmisest keeldumist kinnitas menetlusaluse isiku seaduslik esindaja

kohtule väärteoprotokollis nimetatud tehingu toimumist.

23. Maakohus ei ole järginud asja ammendava arutamise kohustust, jättes osa tõenditest hindamata.

Kassatsioonivastus

24. Kassatsioonivastuses paluvad Roela Apteek OÜ kaitsjad jätta kassatsiooni rahuldamata.

25. Kaitsjad leiavad, et kohtu mõttekäik on kohtuotsuse põhjal jälgitav ja kohtu järeldused on

seostatud tuvastatud asjaoludega.

26. Kohus peab väärteoasja lahendama küll täies ulatuses, kuid ta saab seda teha ainult

väärteoprotokolli piirides. Ravimiameti koostatud väärteoprotokoll on puudulik, mistõttu lõpetas

kohus õigustatult VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse. Teo toime pannud füüsilise isiku

väärteoprotokollis kajastamata jätmine on rikkumine, mida ei saa kohtumenetluses kõrvaldada.

Väärteoprotokolli kohaselt andis I. S. korralduse ravimite hulgiostuks ja Ravimiamet käsitas

rikkumisena seda, et menetlusalune isik ostis ravimeid eesmärgiga need Läti apteegile edasi

müüa. Apteegipidajal on õigus ravimeid hulgi osta ja see ei ole vastuolus RavS § 18 lg-ga 1.

Ravimite ostmist ei muuda ebaseaduslikuks ka eesmärk need edasi müüa.

27. Muud kassatsioonis esile toodud väidetavad menetluslikud rikkumised ei ole VTMS § 150 mõttes

olulised, sest sõltumata nende olemasolust tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel

lõpetada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

28. Kolleegium põhjendab esmalt seda, miks maakohtu otsus tuleb tühistada ja väärteoasi maakohtule

uueks arutamiseks saata (I), annab täiendava juhise väärteoasja uueks arutamiseks (II), lahendab

kassatsioonimenetluse kulude hüvitamise taotluse (III) ning käsitleb IV osas kohtupraktika

suunamiseks VTMS § 106 lg 1 sisu (A) ja kohtu pädevust olukorras, kus tunnistaja keeldub enese

mittesüüstamise privileegile tuginedes ütluste andmisest (B).

I

29. Riigikohus nõustub maakohtuga selles, et kohtuväline menetleja väljus väärteoprotokolli piiridest,

esitades oma otsuse teokirjelduses faktilisi asjaolusid, mis väärteoprotokollis ei kajastunud (vt

käesoleva otsuse punkt 9). Kolleegium on varem selgitanud, et sarnaselt kohtule on VTMS §-s 87

sätestatud väärteoasja arutamise piirid siduvad ka karistusotsust tegevale kohtuvälisele

menetlejale. See tähendab, et ka kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel seotud

teokirjeldusega, mis tuleneb menetlusalusele isikule VTMS §-s 70 sätestatud korras teatavaks

tehtud väärteoprotokollist. Kui pärast väärteoprotokolli koostamist ilmneb, et teokirjeldust on

vaja korrigeerida, tuleb VTMS § 68 lg 2 alusel väärteoprotokolli muuta või koostada uus

väärteoprotokoll ja teha see isikule VTMS §-s 70 sätestatud korras teatavaks, tagades ühtlasi uue

või täiendava vastulause esitamise võimaluse. Lubamatu on aga olukord, kus kohtuvälise

menetleja otsuses VTMS § 74 lg 1 p 6 kohaselt märgitav väärteo lühikirjeldus sisaldab faktilisi

asjaolusid, mida väärteoprotokollis ega selle täiendustes VTMS § 69 lg 2 p 1 alusel nimetatud ei

ole. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-84-07, p 11.)

30. Olukorras, kus kohus kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust lahendades tuvastab, et

kohtuväline menetleja väljus väärteoprotokolli piiridest, kuid samas on väärteoprotokollis

kirjeldatud tegu tõendatud, vastab väärteokoosseisu tunnustele ja on õigusvastane ning süüline,

puudub kohtul alus väärteomenetlust lõpetada. Sellisel juhul peab kohus tegema VTMS § 132 p-

s 2 nimetatud lahendi, jättes isikule etteheidetava teo kirjeldusest välja asjaolud, mis

väärteoprotokollis ei kajastu.

31. Seega ei saa ka Ravimiameti osutatud vea tõttu automaatselt järeldada, nagu oleks

väärteomenetluse lõpetamine selles asjas põhjendatud. Oluline on täiendavalt kontrollida, kas

tegu - kujul nagu seda kirjeldatakse väärteoprotokollis - on tõendatud, vastab väärteo tunnustele

ja on KarS § 14 lg 1 kohaselt omistatav Roela Apteek OÜ-le.

32. Kolleegium ei jaga maakohtu arvamust, nagu poleks väärteoprotokollis välja toodud Roela

Apteek OÜ-le omistatud füüsilise isiku tegu ega seda, et tegu pandi toime juriidilise isiku

huvides. Väärteoprotokolli teokirjeldus on küll mõneti ebaõnnestunud, sisaldades juriidiliselt

ebaolulisi faktiväiteid, põhjendamatuid kordusi ja palju umbisikulist kõneviisi, samuti on

ekslikult samastatud apteek kui ettevõte (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 661) ja juriidilisest

isikust apteegipidaja (Roela Apteek OÜ) kui ettevõtja (äriseadustiku § 1). Siiski nähtub

protokollist kokkuvõttes piisava selgusega nii Roela Apteek OÜ organi liikme tegu, mis sellele

äriühingule on omistatud, kui ka teo toimepanemine juriidilise isiku huvides. Kolleegium

põhistab oma seisukohta järgmiselt.

33. RavS § 104 lg 1 järgi on karistatav ravimi käitlemisnõuete või RavS § 26 lg-s 82 sätestatud

vahendamisnõuete rikkumine. RavS § 104 lg 2 näeb sama teo eest ette karistuse juriidilisele

isikule. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus Roela Apteek OÜ RavS § 26 lg-s 1 ja § 18 lg-s 1

sätestatud ravimi käitlemisnõudeid.

34. RavS § 26 lg 1 sätestab, et ravimeid võib hulgi müüa ja väljastada ainult ravimite hulgimüügi

tegevusloa omaja ning ravimite tootmise tegevusloa omaja. Selle sätte sisustamisel tuleb silmas

pidada ka väärteoprotokollis viidatud RavS § 26 lg-t 3, mis näeb ette, et ravimite hulgimüügiks

loetakse ravimite sissevedu, hankimist, ladustamist, säilitamist, transportimist ja väljavedu

eesmärgiga ravimeid hulgi müüa või muul viisil väljastada. Seega on ravimite hulgimüügi

tegevusluba tulenevalt RavS § 26 lg-test 1 ja 3 nõutav muu hulgas ravimite hankimiseks või

säilitamiseks, kui see toimub eesmärgiga neid ravimeid hulgi müüa.

35. Väärteoprotokollis on muu hulgas välja toodud, et Roela Apteek OÜ-l ei olnud ravimite

hulgimüügi tegevusluba; et osaühingu juhatuse liige I. S. andis apteegi juhataja R. O.-le

korralduse tellida Apteekide Koostöö OÜ-st apteegi tavalisest vajadusest suuremas koguses

ravimeid eesmärgiga need Läti apteegile (apteegipidajale) SIA Baltacon Aptieka nr 1 hulgi edasi

müüa, samuti andis I. S. juhise selle kohta, millal saabub transpordifirma ja millised ravimid tuleb

Läti

apteegile

(apteegipidajale)

müümiseks

komplekteerida.

Tellimused

hulgimüüjale

väärteoprotokolli kohaselt ka tehti, kusjuures osa tellitud ravimeid müüdi 30. oktoobril 2013 Läti

apteegipidajale edasi, osa jäi apteeki ootama korraldust nende väljastamiseks (tellimuse teinud,

müügilepingu sõlminud ja ravimid väljastanud füüsilise isiku või füüsiliste isikute nimesid pole

väärteoprotokollis otsesõnu ära toodud).

36. Seega nähtub väärteoprotokolli teokirjeldusest muu hulgas, et I. S., kes oli Roela Apteek OÜ

juhatuse liige, andis korralduse hankida ja säilitada ravimeid selleks, et Roela Apteek OÜ saaks

need Läti apteegipidajale hulgi edasi müüa. Nagu märgitud, on ravimite hankimine ja säilitamine

nende hulgimüügi eesmärgil RavS § 26 lg 3 kohaselt käsitatav ravimite hulgimüügina, milleks

sama paragrahvi esimese lõike kohaselt on nõutav ravimite hulgimüügi tegevusluba, mida Roela

Apteek OÜ-l ei olnud.

37. Kohtupraktika kohaselt saab juriidilist isikut karistada ka siis, kui teo on toime pannud juriidilise

isiku tavatöötaja juhtivtöötaja või organi käsul (korraldusel) või vähemalt heakskiidul

(vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-88-12, p 7 ja

28. märtsi 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-21-12, p 6.2). Sellisel juhul tuleb väärteoprotokollis või

kiirmenetluse otsuses isikuliselt ära näidata vähemalt see organi liige, juhtivtöötaja või pädev

esindaja, kelle korraldusel või heakskiidul koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu on

juriidilise isiku huvides toime pandud (vt otsus asjas nr 3-1-1-88-12, p 7).

38. Kooskõlas eelmärgituga on organi liikme või juhtivtöötaja korraldusel toime pandud tegu

omistatav KarS § 14 lg 1 alusel juriidilisele isikule ka näiteks siis, kui korraldust täitnud

tavatöötaja - või ka teine organi liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja - pole tuvastatav, ei täitnud

süüteo subjektiivset koosseisu või tegutses mittesüüliselt (nt vältimatus keelueksimuses KarS § 39

lg 1 mõttes). Juriidilise isiku karistamiseks piisab sellisel juhul sellest, kui korralduse andja ise

täitis seda tehes subjektiivse koosseisu ja käitus õigusvastaselt ning süüliselt.

39. Kuna käesolevas asjas on väärteoprotokollis välja toodud, et ravimite hankimine ja säilitamine

nende hulgimüügi eesmärgil kui RavS § 26 lg 3 kohaselt ravimite hulgimüügina käsitatav tegevus

toimus Roela Apteek OÜ juhatuse liikme I. S.-i korraldusel, on väär maakohtu seisukoht, nagu

poleks väärteoprotokollis märgitud juriidilise isiku huvides teo toime pannud organi liiget,

juhtivtöötajat või pädevat esindajat.

40. Väärteoprotokolli teokirjeldusest ilmneb ühtlasi, et hulgimüügi eesmärgil ravimite tellimine ja

müük toimus Roela Apteek OÜ nimel, samuti säilitati hulgimüügiks tellitud ravimeid Roela

Apteek OÜ-le kuulunud ettevõttes (apteegis). Väärteoprotokollis on ka otsesõnu väidetud, et

ravimite müük oli Roela Apteek OÜ huvides. Seega on I. S.-i tegu nõutaval määral seostatud

Roela Apteek OÜ huvidega KarS § 14 lg 1 mõttes.

41. Eelnevat arvestades ei pea kolleegium vajalikuks käsitleda küsimust, kas väärteoprotokolli

teokirjeldusest lähtudes oleks vaatamata kohtuvälise menetleja vastupidisele hinnangule võimalik

Roela Apteek OÜ-le omistada lisaks I. S.-i teole ka R. O. käitumine.

42. Küll aga leiab kolleegium, et väärteoprotokollis kirjeldatud faktilised asjaolud ei anna alust heita

Roela Apteek OÜ-le ette RavS § 18 lg 1 nõuete rikkumist ehk ravimite loata väljavedu. Nimelt ei

nähtu väärteoprotokollist, nagu oleks transpordifirma, kes ravimid väärteoprotokolli kohaselt

Eestist Lätti toimetas, tegutsenud mõne Roela Apteek OÜ organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva

esindaja korralduste alusel, olles nt lepingulises suhtes Roela Apteek OÜ-ga. Ainuüksi ravimite

üleandmine transpordifirmale selleks, et viimane need Läti Vabariiki toimetaks, ei ole käsitatav

ravimite väljaveona RavS § 18 ega seega ka § 104 mõttes. Tegemist võib olla üksnes ravimite

loata väljaveole kui RavS § 104 koosseisuteole kaasaaitamisega (KarS § 22 lg 3), mis aga väärteo

puhul karistatav ei ole (KarS § 23).

43. Eelmises punktis märgitu ei väära aga punktidest 33-40 tulenevat järeldust, et väärteoprotokollis

on ära näidatud, millise füüsilise isiku milline tegevus on Roela Apteek OÜ-le RavS § 26 lg 1

rikkumisena omistatud, samuti asjaolu, et tegu pandi toime Roela Apteek OÜ huvides.

Kolleegiumi hinnangul kätkeb kohtu selline viga endas nii materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist

VTMS § 149 mõttes kui ka väärteomenetluse olulist rikkumist VTMS § 150 lg 2 tähenduses ja

toob VTMS § 175 p-de 1 ning 2 kohaselt kaasa maakohtu otsuse tühistamise.

44. Leides ekslikult, et väärteoprotokollis pole kirjeldatud Roela Apteek OÜ-le omistatavat füüsilise

isiku tegu ega toodud välja seda, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides, lõpetas maakohus

väärteomenetluse, tuvastamata nõuetekohaselt, kas väärteoprotokollis esitatud faktiväited

vastavad tõele või mitte. Kohtuotsuses on küll väärteotoimikus olevatele tõenditele viidates

üldsõnaliselt konstateeritud, et "RavS § 26 lg 1 ja § 18 lg 1 alusel kvalifitseeritavad rikkumised

on käesolevalt aset leidnud". Kohtuotsusest ei nähtu aga see, kes need rikkumised toime pani.

Lisaks puudub otsuses VTMS § 134 lg 1 ja § 110 reeglitele vastav tõendite analüüs. Tulenevalt

VTMS §-st 2 ja KrMS § 363 lg-st 5 ei või Riigikohtus faktilisi asjaolusid tuvastada. Seetõttu ei

saa kolleegium rahuldada kassaatori taotlust tühistada maakohtu otsus ja teha ise uus otsus.

Kohtuvälise menetleja otsust ei saa kolleegium lisaks märgitule jõustada ka seetõttu, et selle

otsuse teokirjelduses on väljutud väärteoprotokolli piiridest (vt punkt 29). Järelikult tuleb

väärteoasi saata VTMS § 174 p-st 7 juhindudes uueks arutamiseks maakohtule.

II

45. Kui maakohus jõuab väärteoasja uuel arutamisel järeldusele, et Roela Apteek OÜ rikkus RavS

§ 26 lg-t 1 ja tema tegu vastab seetõttu RavS § 104 lg-s 2 sätestatud väärteokoosseisule, tuleb

kohtul, otsustamaks, kas menetlusalust isikut saab karistada, lahendada ka kaebuse (toimikuleht 3

jj) punktides 2.3.9-2.3.12 sisalduv taotlus RavS § 26 lg 1 põhiseaduspärasuse kontrollimiseks

(kohtumenetluse poole põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse lahendamise kohta vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 30. mai 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-48-12, p 16 jj). Sellisel juhul ei ole

välistatud ka vajadus hinnata RavS § 26 lg 3 põhiseaduspärasust.

III

46. Kaitsja esitas Riigikohtule taotluse hüvitada Roela Apteek OÜ-le VTMS § 23 alusel valitud

kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu 1932 eurot (sh käibemaks 322 eurot). Taotluse ja

sellele lisatud Advokaadibüroo Indela & Elunurm OÜ arve kohaselt kulus kaitsjal kassatsiooni ja

kohtuotsusega tutvumiseks 4,3 tundi, kassatsioonivastuse koostamiseks 9,2 tundi ja

menetluskulude taotluse koostamiseks 0,5 tundi. Õigusteenuse tunnihinnaks oli 115 eurot, millele

lisandub käibemaks.

47. Kuna väärteomenetlust Roela Apteek OÜ suhtes praegu ei lõpetata, ei ole VTMS § 23 kohaldatav.

Samas tuleb VTMS § 38 lg-st 1 lähtudes ka väärteomenetluses kassatsioonimenetluse kulude

hüvitamiseks kohustatud isiku kindlaksmääramisel juhinduda kriminaalmenetluse sätetest, eeskätt

KrMS §-st 186 (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. veebruari 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-

5-12, p 12 ja 27. novembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-111-13, p 13). Arvestades seda, et

Riigikohus teeb VTMS § 174 p-s 7 nimetatud otsuse, mis on olemuslikult võrreldav KrMS § 361

lg 1 p-s 6 nimetatud otsusega, peab kassatsioonimenetluse kulud KrMS § 186 lg 1 kohaselt

kandma riik. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub menetluskulude hulka ka valitud kaitsjale

makstud tasu. Seda aga üksnes mõistlikus suuruses, nagu KrMS § 175 lg 1 p 1 otsesõnu ette näeb

(vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-89-11, p 35).

48. Hinnates taotluses märgitud kaitsjatasu summa mõistlikkust, osutab kolleegium esmalt sellele, et

Roela

Apteek

OÜ

on

käibemaksukohustuslane.

Riigikohus

on

varem

leidnud,

et

käibemaksukohustuslane saab nõuda kaitsjatasult arvestatud käibemaksu hüvitamist üksnes juhul,

kui ta kinnitab, et ta ei saa mingil põhjusel kaitsjatasult arvestatud käibemaksu

sisendkäibemaksuna maha arvata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. novembri 2010. a otsus

asjas nr 3-1-1-93-10, p 13). Praegusel juhul ei ole kaitsja väitnud, et menetlusalusel isikul puudub

võimalus õigusteenuse arvel näidatud käibemaksusumma (322 euro) sisendkäibemaksuna

mahaarvamiseks. Seega on taotlus selle summa osas alusetu.

49. Samas on ka 1610 eurot (1922€ - 322€) esitatud kassatsioonivastuse koostamise ja sellega seotud

toimingute eest ebamõistlikult suur tasu. Kolleegium arvestab sellist hinnangut andes

kassatsioonivastuses käsitletud õiguslike küsimuste keerukust ja seda, et kassatsioonivastuses

väljendatud seisukohad põhinevad osaliselt juba menetluse varasemates staadiumides esitatud

argumentidel, mille väljatöötamise eest makstav tasu on käsitatav nendes menetlusstaadiumides

tekkinud menetluskuluna (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus asjas

nr 3-1-1-14-14, p 1056). Kolleegium loeb praeguses väärteoasjas valitud kaitsjale

kassatsioonimenetluses makstud tasu mõistlikuks seitsme tunni ulatuses ehk summas 805 eurot.

IV

50. Vastuseks kassatsiooni põhiosas tõstatatud küsimustele ja seaduse ühetaolise kohaldamise

tagamiseks märgib Riigikohus veel järgmist.

(A)

51. VTMS § 106 lg 1 sätestab, et kohtumenetluse pooltel on kolme päeva jooksul, arvates

kohtuistungi protokolli allakirjutamisest, õigus esitada oma märkused kohtuistungi protokolli

ebaõigsuse või ebatäpsuse kohta. Märkused vaatab läbi kohtunik ja nendega nõustumisel teeb

kohtuistungi protokollis parandused, mis kinnitatakse kohtuniku ja kohtuistungi sekretäri

allkirjadega. Kolleegium selgitab, et osutatud sätte alusel on võimalik kohtuistungi protokolli

parandada eeskätt juhul, kui see on ebaõige või -täpne, s.t ei kajasta adekvaatselt kohtuistungil

tegelikult toimunut. VTMS § 106 lg-s 1 sätestatud korras ei saa aga kohus jätta istungiprotokollist

välja näiteks menetlusaluse isiku või tunnistaja ütlusi õigesti kajastavat teksti põhjusel, et selles

tekstis edasi antavad ütlused on kohtu arvates tõendina lubamatud. Kohtuistungi protokolli

ülesanne on kajastada menetluskäiku ja jäädvustada kohtus toimunud tõendite vahetu uurimise

tulemused (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14,

p 723). Istungiprotokolli sisu ei määra ära ühe või teise tõendi lubatavust ja tõendi lubamatuks

tunnistamine ei too kaasa selle sisu kohta käiva teabe eemaldamist kohtuistungi protokollist.

(B)

52. Seda, kas tunnistajal, kes KrMS § 71 lg 2 p-le 1 tuginedes keeldub ütlusi andmast, on selliseks

keeldumiseks ka tegelikult alust, saab lõplikult otsustada üksnes kriminaalmenetluses, milles

lahendatakse küsimust, kas ütluste andmisest keeldunut tuleb KarS § 318 järgi karistada. Kohus

võib küll teha tunnistajale ettepaneku selgitada, miks viimane arvab, et ütluste andmine teda

süüstaks, ja väljendada seisukohta, kas tunnistaja põhjendus on piisav, välistamaks seda, et kohus

esitab tunnistaja vastu KarS § 318 tunnustel kuriteokaebuse. Kohtul puudub aga võimalus

tunnistajalt sellise põhjenduse esitamist nõuda. Samuti ei saa kohus kohustada tunnistajat ütlusi

andma, kui tunnistaja põhjendus ütluste andmisest keeldumise aluse kohta ei ole kohtu hinnangul

veenev, kuid tunnistaja ei soostu vaatamata kohtu sellisele seisukohale ütlusi andma.

53. Võttes arvesse, millisena kirjeldati väärteoprotokollis ja eriti kohtuvälise menetleja otsuses

menetletava teo asjaolusid ja R. O. käitumist, ning pidades silmas KarS § 14 lg-t 2, ei ole

praeguses asjas siiski midagi, mis viitaks sellele, et R. O. keeldus tunnistajana ütluste andmisest

seadusliku aluseta ja et tuleks kaaluda tema kohta kuriteokaebuse esitamist.

Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg

/allkirjastatud digitaalselt/