3-3-1-57-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-57-14

Otsuse kuupäev

18. detsember 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Indrek Koolmeister, liikmed Tõnu Anton ja Jüri

Põld

Kohtuasi

Facio Ehituse OÜ kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

21. aprilli 2010. a otsuste nr 43257 ja 43258 tühistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 5. detsembri 2013. a otsus asjas

nr 3-10-1352

Menetluse alus Riigikohtus

Tallinna linna ja Meelis Kuke kassatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna linna ja Meelis Kuke kassatsioonkaebused rahuldamata.

2. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 5. detsembri 2013. a otsuse resolutsioon haldusasjas nr 3-10-

1352 muutmata, kuid täiendada otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

3. Mõista Facio Ehituse OÜ kasuks Tallinna linnalt välja 747 eurot ja 75 senti ning Meelis

Kukelt 249 eurot ja 25 senti.

4. Kassatsioonkaebuste esitamisel tasutud kautsjonid arvata riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinnas Koidu tn 27/29 asuva kinnistu omanikuks oli 1. oktoobrini 2010 Facio Ehituse OÜ, sealt

alates on omanikuks OÜ Landstone. Kinnistul asub viiekorruseline äri- ja eluhoone. Kinnistule on

seatud 50-aastase tähtajaga hoonestusõigus, mis on jagatud 32-ks korterihoonestusõiguseks. Korteri

nr 1 hoonestusõiguse omanikuks oli 9. augustini 2012 Facio Ehituse OÜ, sealt alates on omanikuks

Baltic Construction Group S.A.

2. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas 6. jaanuaril 2009 projekteerimistingimused

korteri nr 1 juures asuva terrassi kinniehitamiseks. Tingimuste kohaselt tuli koostatav ehitusprojekt

kooskõlastada kaasomanikega. Facio Ehituse OÜ esitas TLPA-le ehitusprojekti ja korteriühistu

juhatuse otsuse, mille kohaselt kooskõlastas juhatus projekti kaasomanikega ja andis Facio Ehituse

OÜ-le nõusoleku rõdu kinniehitamiseks. TLPA väljastas 10. märtsil 2009 ehitusloa. Ehitustööd

teostati mais ja juunis 2009, misjärel esitas Facio Ehituse OÜ TLPA-le kasutusloa taotluse. TLPA

nõudis kasutusloa menetluses Facio Ehituse OÜ-lt hoonestusõiguse omanike enamuse nõusolekut

juurdeehitiseks. Facio Ehituse OÜ esitas dokumendi, mille kohaselt andis nõusoleku 23 isikut 31-st.

30. juunil 2009 väljastas TLPA kasutusloa.

3. Korteri nr 1 kohal paikneva korteri nr 10 hoonestusõiguse omanik Meelis Kukk esitas 1. juulil

2009 Tallinna Linnavalitsusele taotluse ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks. Taotluse kohaselt

vähendab terrassi kinniehitamine M. Kuke korteri turvalisust. Juurdeehitise katuselt on võimalik

pääseda korteri rõdu klaasuste juurde. Klaasist lamekatuse korrashoiutööde tegemisel häiritakse

korteri privaatsust. Ehitamiseks ei ole ta nõusolekut andnud. Novembris 2009 taotles M. Kukk

täiendavalt kasutusloa kehtetuks tunnistamist ja Facio Ehituse OÜ kohustamist taastama ehituseelse

olukorra.

4. TLPA tunnistas 21. aprilli 2010. a otsustega nr 43257 ja 43258 ehitusloa ja kasutusloa

ehitusseaduse (EhS) § 28 lg 1 p-de 3 ja 4 ning § 38 lg 1 p 3 alusel kehtetuks. TLPA selgitas, et terrass

ei kuulu korteri nr 1 reaalosa koosseisu, seega on tegemist kaasomandiga. Korteriomandiseaduse

(KOS) kohaselt, samuti projekteerimistingimustest tulenevalt on kaasomandi eseme suuremaks

ümberkorraldamiseks vaja kõigi korteriomanike nõusolekut. Korteriühistu juhatuse nõusolekut ei saa

samastada kaasomanike nõusolekuga. Terrassi kinniehitamine on tegevus, mille toime teistele

korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seeläbi on korteri nr 1 üldpind

suurenenud 33 m2 võrra.

Ehitusloa taotlusele lisatud korteriühistu juhatuse koosoleku protokollis seisab, et „juhatus tutvustas

ja kooskõlastas kaasomanikega antud projekti“. Sellest lausest järeldas TLPA, et projekt on

kooskõlastatud kõigi kaasomanikega. M. Kuke taotluse menetlemise käigus küsis TLPA korteri-

hoonestusõiguse omanikelt, kas nad on kasutusloa menetluses esitatud kooskõlastuste nimekirja all-

kirjastanud ja kas nad on teostatud ehitusega nõus. TLPA-le vastas kümme omanikku kolmekümne

ühest. Korteri nr 3 omanik AS SEB Liising teatas, et pole allkirja andnud, samas on kooskõlastuste

lehel korteri nr 3 kohta allkiri olemas. Kümnest vastanust vaid nelja vastusest saab välja lugeda, et

nad on ümberehitusega nõus. Seega esitas Facio Ehituse OÜ kasutusloa taotlemisel teadvalt vale-

andmeid. TLPA nõustus M. Kuke väitega, et juurdeehitise tõttu on vähenenud tema korteri turvalisus

ja privaatsus.

Avaliku huvi seisukohalt on oluline, et kehtima ei jääks haldusakt, mille andmisel on lähtutud

teadvalt esitatud valeandmetest. Taotleja ei saa sellisel juhul tugineda usaldusele akti kehtima jäämise

vastu.

5. Facio Ehituse OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 21. aprilli 2010. a otsuste

tühistamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole lubade menetluses tehtud selliseid vigu, mis õigustaksid

materiaalselt õiguspärasele, arhitektuurselt ja ruumiliselt sobilikule, ehitusnõudeid järgivale ja

naabrusõigusi austavale ehitisele antud ehitus- ja kasutusloa kehtetuks tunnistamist. Kaebaja leiab, et

ehitus- ja kasutusloa kehtetuks tunnistamise otsused on õigusvastased järgmistel põhjustel.

a) Ehitusprojekti ei tulnud kooskõlastada kõigi kaasomanikega. Kaasomanike huve esindab korteri-

ühistu juhatus. Kaebaja ei teadnud, et ühistu juhatuse kooskõlastusest ei piisa. Muudatusprojekti

kooskõlastamist KÜ juhatusega ei saa pidada teadvalt valeandmete esitamiseks. TLPA aktsepteeris

ehitusloa väljastamisel KÜ juhatuse kooskõlastust. Vastasel juhul oleks linn pidanud andma kaebajale

tähtaja kõigi kaasomanike nõusolekute kogumiseks.

b) Ehitusloa ja kasutusloa kehtetuks tunnistamise otsused on kaalutlusotsused, seda ka valeandmete

esitamise puhul. Isegi kui kaebaja ei saa tugineda usalduse kaitsele, oleks linnal tulnud arvestada

õiguskindluse põhimõttega olukorras, kus haldusorgan ise on eksinud. TLPA ei ole lubade kehtetuks

tunnistamisel kaebaja huve kaalunud. Lubade kehtetuks tunnistamine on äärmiselt range mõjutus-

vahend, mida saab kasutada üksnes ilmselgelt domineeriva avaliku huvi korral.

c) EhS § 33 lg 8 kohaselt saab kasutusluba taotleda korteriomanike häälteenamuse alusel. Kasutusloa

menetluses esitatud kooskõlastuste lehel andis korteri nr 3 eest nõusoleku hoonestusõiguse omaniku

AS SEB Liisingu asemel korteri valdaja (liisinguvõtja). Isegi kui jätta see allkiri arvestamata, andsid

31-st kaasomanikust nõusoleku 22. Sellest, et TLPA saadetud täiendavale järelepärimisele vastas vaid

osa omanikest, ei saa järeldada, et juurdeehitisega on nõus vaid neli omanikku. Kasutusloa

taotlemisel ei ole kaebaja esitanud teadvalt valeandmeid.

d) M. Kuke subjektiivsete õiguste rikkumine ei ole tõendatud. M. Kukk ei ole pöördunud tähtaegse

vaidega linna poole lubade kehtetuks tunnistamiseks.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 24. septembri 2012. a otsusega haldusasjas nr 3-10-1352

kaebuse osaliselt. Halduskohus tühistas TLPA otsuse ehitusloa kehtetuks tunnistamise kohta.

Kasutusloa kehtetuks tunnistamise nõude jättis kohus rahuldamata. Kohus esitas järgmised

põhjendused.

a) Esmalt sedastas kohus, et lubade kehtetuks tunnistamise põhjuseks ei olnud juurdeehitise

arhitektuuriline või ruumiline sobimatus või vastuolu ehitustehniliste nõuetega.

b) Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-63-10 kohaselt kaotab ehitusluba kehtivuse pärast ehitisele kasutusloa

andmist. Seega ei olnud haldusorganil enam võimalik ehitusluba kehtetuks tunnistada. Seetõttu on

kaebus ehitusloa kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamise nõude osas põhjendatud.

c) Kaebaja pidi ehitusprojekti kooskõlastama kõigi kaasomanikega. Kaasomanike nimel koos-

kõlastuse andmine ei olnud korteriühistu juhatuse pädevuses. Ka ei ole esitatud tõendeid selle kohta,

et juhatus oleks ehitusprojekti kaasomanikele tutvustanud ja nende arvamust küsinud.

d) Kogutud tõendite alusel pole võimalik tuvastada, kes kaasomanikest kasutusloa menetluses juurde-

ehitisega nõustus ja kes mitte. Seetõttu pole usaldusväärne kaebaja seisukoht, et enamik

kaasomanikest on nõusoleku andnud.

e) Ühe korteri üldpinna suurendamine kaasomandi arvelt eeldab kõigi kaasomanike kokkulepet.

f) Lubade väljastamisel rikuti kaasomanike subjektiivseid õigusi hoonestusõiguse mõtteliste osade

ühisel majandamisel. Kohus ei anna eraldi hinnangut M. Kuke õiguste rikkumisele.

g) Kaebaja on ulatuslike kogemustega ehitusettevõte, mistõttu pole usutav, et ta ei mõistnud, et pole

kooskõlastuste esitamise nõuet kohaselt täitnud. Seetõttu ei saa ta tugineda õiguspärasele ootusele ja

usaldusele kasutusloa kehtima jäämise vastu. Seega jääb kaebus kasutusloa kehtetuks tunnistamise

otsuse nõudes rahuldamata.

7. Facio Ehituse OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsuse osas,

millega tema kaebus rahuldamata jäeti. TLPA on kasutusloa kehtetuks tunnistamise alusena viidanud

üksnes EhS § 38 lg-le 1, mis käsitleb teadvalt valeandmete esitamist loamenetluses. Facio Ehituse

OÜ pole valeandmeid esitanud. Kasutusloa kehtetuks tunnistamisel ei ole erinevaid huve kaalutud.

Vastustaja on kohtumenetluses möönnud, et korteriomanike kvalifitseeritud enamuse nõusolek

kasutusloa andmiseks oli olemas. Projekteerimistingimustes esitatud kõigi omanikega koos-

kõlastamise nõuet ei saa siduda kasutusloa õiguspärasusega. Halduskohus ei oleks tohtinud

kasutusloa kehtetuks tunnistamisel tugineda asjaoludele ja õiguslikule alusele, mida linn loa

kehtetuks tunnistamisel ei nimetanud.

Kasutusloa tühistamine ei ole menetlusökonoomiliselt põhjendatud. Erinevalt ehitusloa kehtetuks

tunnistamisest, mille tagajärjel tuleb taastada ehitamiseelne olukord, ei ole kasutusloa kehtetuks

tunnistamise tagajärgi ehitusseaduses sätestatud. Kasutusloa väljastamisest keeldumise alused

puuduvad.

8. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 5. detsembri 2013. a otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas

halduskohtu otsuse osas, millega halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, ja rahuldas Facio Ehituse

OÜ nõude kasutusloa kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus esitas järgmised

põhjendused.

a) Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-63-10 kohaselt tuleb haldusorganil kasutusloa menetluses kontrollida

valminud ehitise nõuetelevastavust, k.a seda, kas ehitusluba on välja antud õiguspäraselt. Kui ehitus-

luba on antud õigusvastaselt, tuleb kaaluda selle kehtetuks tunnistamist või muutmist. Üksnes juhul,

kui see pole võimalik, saab ehitisele õiguspäraselt kasutusloa anda.

b) Menetlusosalised ei vaidle, et korteri nr 1 rõdu kinniehitamiseks oleks olnud vaja korteriomanike

kokkulepet. Selle nõude olemasolu ja sisu pidi olema kaebajale kui kogemustega ehitusettevõtjale

arusaadav.

c) Vaidlust ei ole ka selle üle, et enne ehitusloa taotlemist ei küsitud korteriomanikelt nõusolekut.

Korteriomanike enamuse nõusolek saadi alles kasutusloa menetluses. Olenemata sellest, kas nõus-

oleku andnud kaasomanikele oli üheselt arusaadav, kas nõusolekut küsiti ehitus- või kasutusloa

menetluses, väljendab see nende nõustumist ehitise laiendusega, mis oli nõusolekute küsimise ajaks

sisuliselt valminud. Ainuüksi selle tõttu, et mõned omanikud on hiljem märkinud, et nad nõustusid

kõiki asjaolusid välja selgitamata, ei saa lugeda kooskõlastusi tühisteks.

d) Kasutusloa kehtetuks tunnistamine on võimalik nii EhS § 38 lg-s 1 loetletud olukordades kui ka

haldusmenetluse seaduse üldregulatsiooni alusel.

e) TLPA tugines kasutusloa kehtetuks tunnistamisel EhS § 38 lg 1 p-le 3 (loa taotlemisel on esitatud

teadvalt valeandmeid). Otsuse põhjenduste kohaselt esitas kaebaja valeandmeid korteri nr 3 omaniku

nõusoleku kohta. Lisaks järeldas TLPA oma korraldatud küsitluse alusel, et juurdeehitisega on nõus

vaid neli korteriomanikku. Loa kehtetuks tunnistamisel on arvestatud M. Kuke privaatsuse riivet ja

avalikku huvi, et valeandmete esitamise tagajärjel saadud luba ei jääks kehtima.

f) Ehkki ehitus- ja kasutusloa kehtetuks tunnistamise otsuste põhjendused on esitatud läbisegi ühes

dokumendis, saab järeldada, et TLPA ei põhjendanud kasutusloa kehtetuks tunnistamist ehitusloa

õigusvastasuse ja kõigi kaasomanike nõusoleku puudumisega. Ehitusloa õigusvastasus saaks olla

kasutusloa kehtetuks tunnistamise põhjuseks vaid siis, kui kasutusloa väljastamise tingimuseks oleks

kehtiva ehitusloa olemasolu.

g) Projekteerimistingimused on kasutusloa eelhaldusaktiks üksnes ehitise kasutamise otstarbe

kindlaksmääramise osas. Vaatamata ehitusloa õigusvastasusele, ei esinenud ühtki EhS §-s 34

loetletud kasutusloa väljaandmisest keeldumise alust.

h) Asjaoludest tulenevalt ei saa välistada vajadust arvestada kaebaja usalduse kaitsega. Kuigi korteri

nr 3 puhul andis nõusoleku korteri valdaja, mitte omanik, oli siiski olemas 21 nõusolekut 31-st ja

korteriomanike häälteenamuse nõue oli täidetud. Võimalik väärandmete esitamine ei tinginud seega

kasutusloa õigusvastasust. TLPA hiljem korraldatud küsitlus ei ole asjassepuutuv. Ei saa eeldada, et

vastamata jätnud korteriomanikud ei andnud ka varem nõusolekut. Ükski järelepärimisele vastanud

isikuist ei väitnud, et ta ei ole tegelikult nõusolekute lehte allkirjastanud.

i) Kuna kasutusloa kehtetuks tunnistamisel on arvestatud ilmselgelt ebakohaseid kaalutlusi ja

arvestamata on jäetud kaebaja usaldus, on kehtetuks tunnistamise otsus õigusvastane.

j) Kasutusloa kehtetuks tunnistamise aluseks saab olla ka see, et kasutusloa väljastamine tooks kaasa

kolmandate isikute õiguste ülemäärase riive. Kuigi TLPA on muu hulgas viidanud M. Kuke õiguste

kahjustamisele, ei saa kohus asuda haldusorgani asemel kaalutlusõigust teostama.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Tallinna linn ja Meelis Kukk esitasid kassatsioonkaebused, milles palusid ringkonnakohtu otsuse

tühistada ja halduskohtu otsuse jõusse jätta.

Tallinna linn põhjendas kassatsioonkaebust järgmiselt. KOS § 81 lg 1 kohaselt eeldas rõdu kinni-

ehitamine kõigi kaasomanike kokkulepet. Ehitusloale oli märgitud, et see ei anna õigust ehitada

ehitise omaniku loata. Facio Ehituse OÜ ei ole kaasomanikega kokku leppinud, et ta võib kaas-

omandis olevale rõdule ehitada kinnise ruumi, mis jääb ainuüksi tema kasutusse. Facio Ehituse OÜ

pidi seda kasutusloa taotlemisel teadma, mistõttu on põhjendatud väide, et ta esitas kasutusloa

taotlemisel valeandmeid.

Ringkonnakohus ei ole põhjendanud kasutusloa taotlemisel esitatud kaasomanike allkirjadele haldus-

kohtust erineva hinnangu andmist. Allkirju pole kogutud mitte kasutusloa andmisega nõustumise,

vaid rõdu kinniehitamisega nõustumise kohta. Mitmed allkirjadest ei vasta korteriomaniku nimele,

samuti on palju allkirju puudu. Arusaamatu on ringkonnakohtu seisukoht, nagu oleks puudutatud

isikute seisukohtade arvestamine asjassepuutumatu kaalutlus. Ringkonnakohus on ka ise sedastanud

valeandmete esitamist korteri nr 3 kohta. Ringkonnakohus pole selgitanud, miks on ebapiisavaks

kaalutluseks TLPA otsuse põhjendustest nähtuv M. Kuke õiguste rikkumisega arvestamine. Samuti

pole arusaadav, miks linn oleks pidanud arvestama Facio Ehituse OÜ usalduse kaitsega.

Meelis Kuke kassatsioonkaebuses on lisaks eelmärgitule esitatud järgmised põhjendused. Korteri

nr 1 omanik on omavoliliselt enda kasutusse eraldanud osa kaasomandist. Kaasomanikel võib küll

olla võimalus taotleda eraõigusliku suhte raames kaasomandist osa eraldamiseks lepingute sõlmimist

ja hüvitiste kindlaksmääramist, kuid ebaõiglane on olukord, kus õiguste rikkujal pole mingit

kohustust tegutseda ning olukorra seadustamisega peavad tegelema kannatanud kaasomanikud. Ainus

lihtne ja toimiv viis korteri nr 1 omanikku tegutsema sundida on kasutusloa kehtetuks tunnistamine.

Kasutusloa kehtima jäämine rikub oluliselt kaebaja huvi elada privaatses ja turvalises korteris.

Enamiku ülejäänud kaasomanike huve rõdu kinniehitamine ei mõjutanud, mistõttu andsid nad selleks

kergekäeliselt nõusoleku.

10. Facio Ehituse OÜ esitas kassatsioonkaebustele vastuse, milles kinnitas varem esitatud

seisukohtade juurde jäämist ja selgitas täiendavalt järgmist. Kinniehitatud rõdu saab ehitustehniliselt

olla vaid korteri nr 1 ainukasutuses, kuna rõdule pääseb vaid selle korteri siseruumidest. Linna

kassatsioonkaebuses viidatud KOS § 81 käsitleb korterihoonestusõiguse andmete muutmist kinnistus-

raamatus ehk kaasomanikevahelist eraõiguslikku suhet. Eraõiguslikku nõuet sõlmida kaasomanikega

kokkulepe ei saa seada kasutusloa andmise tingimuseks. Kassaatorite hinnang kasutusloa menetluses

kaasomanike antud nõusolekute sisu kohta on kunstlik.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Riigikohus peab vaidluse lahendamisel oluliseks asjaolu, et ehitusloa ja kasutusloa kehtetuks

tunnistamise põhjuseks ei olnud juurdeehitise arhitektuuriline või ruumiline sobimatus, samuti ei

olnud kehtetuks tunnistamise põhjuseks ehitise vastuolu ehitustehniliste nõuetega (vt ka halduskohtu

otsuse lk 9). Ehitusluba ei andnud Facio Ehituse OÜ-le õigust ehitada ehitise omaniku, seega ka

kaasomaniku Meelis Kuke loata (vt ehitusseaduse ehitusloa andmise ajal kehtinud redaktsiooni § 12

lg 2 teine lause). Seega ei reguleerinud ehitusluba kaasomanikevahelisi eraõiguslikke suhteid

juurdeehitise rajamisel.

12. Juurdeehitise rajamisel rikutud nõuded olid sisult eraõiguslikud. Rikuti ennekõike KOS § 16

lõiget 1, mille kohaselt on kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümber-

korralduse tegemiseks vaja korteriomanike kokkulepet. Teiste korteriomanike nõusolekut ei ole vaja

juhul, kui tegevusega ei kahjustata nende õigusi määras, mis ületab korteriomandi tavakasutustest

tekkivat mõju (vt KOS § 11 lg 1 p 1).

13. Vaidlust pole selle üle, et ehitus- ja kasutusloa esemeks oleva juurdeehitise püstitamine ei olnud

tegevus, mis jääks korteriomandi tavapärase kasutamise piiresse ning mida saaks seetõttu otsustada

korteriomanike häälteenamuse alusel (KOS § 15 lg 3). Samuti ei ole vaidlust selles, et juurdeehitise

rajamine mõjutas teiste korterihoonestusõiguse omanike, aga eelkõige M. Kuke õigusi üle KOS § 11

lg 1 p-s 1 nimetatud määra. Seega on Facio Ehituse AS rikkunud KOS-i nõudeid ning võib olla

tekitanud sellega oma naabrile M. Kukele kahju, mis väidetavalt seisneb M. Kuke vara väärtuse

vähenemises.

14. Riigikohus nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et praegusel juhul ei olnud alust tunnistada

kasutusluba kehtetuks põhjendusega, et loa taotlemisel esitati valeandmeid. Riigikohus ei korda

ringkonnakohtu sellekohaseid põhjendusi.

15. Riigikohus leiab, et olukorras, kus (1) ehitis on valminud, (2) ehitisele on antud kasutusluba, mis

kinnitab selle vastavust ehitisele ettenähtud nõuetele, (3) pole tuvastatud ehitise vastuolu ehitus-

tehniliste nõuetega ega ehitise arhitektuurilist või ruumilist sobimatust ja (4) ehitamisel ei ole rikutud

avalikke huve kaitsvaid norme, ei ole kaasomanikevahelise sisult eraõigusliku vaidluse

lahendamiseks ja kaasomanikele tekitatud võimaliku kahju kõrvaldamiseks põhjendatud kasutusloa

kehtetuks tunnistamine.

16. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus õigesti Facio Ehituse OÜ kaebuse rahuldanud. M. Kukk

saab talle väidetavalt tekkinud kahju hüvitamist nõuda Facio Ehituse OÜ-lt eraõiguslike kahju

hüvitamise sätete alusel. Sama võimalus on teistel kaasomanikel, kes leiavad, et Facio Ehituse OÜ on

oma tegevusega neile kahju tekitanud.

17. Riigikohus jätab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 5 p 6 alusel kassatsioon-

kaebused rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni muutmata ning täiendab ringkonna-

kohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

18. HKMS § 109 lg 2 teise lause alusel esitab Riigikohus kogu seni kantud menetluskulude jaotuse.

Ringkonnakohus mõistis Tallinna linnalt Facio Ehituse OÜ kasuks välja esimese ja teise astme kohtus

kantud menetluskulud kokku 2543 eurot ja 75 senti. Kuna ringkonnakohtu otsuse resolutsioon jääb

muutmata, jääb ringkonnakohtu määratud menetluskulude jaotus jõusse.

19. Facio Ehituse OÜ on Riigikohtule esitanud kassatsiooniastme menetluskulude väljamõistmise

taotluse, milles palub mõista Tallinna linnalt välja õigusabikulud 1993 eurot ja 99 senti. HKMS § 109

lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. HKMS § 108 lg 12

teise lause kohaselt kontrollib kohus volitatud esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ka juhul,

kui kuludele ei ole esitatud vastuväidet.

20. Halduskohus pidas Facio Ehituse OÜ põhjendatud õigusabikuluks esimese astme kohtu-

menetluses 2500 eurot. Arvestades asjaolu, et põhjendatud õigusabikulud kõrgema astme kohtus on

üldjuhul oluliselt väiksemad kui esimese astme kohtus, samuti asjaolu, et halduskohtus oli Facio

Ehituse OÜ kaebajaks, esitas muu hulgas ka määruskaebuse ja osales kahel kohtuistungil, samas kui

Riigikohtu menetluses esitas Facio Ehituse OÜ üksnes vastuse M. Kuke ja Tallinna linna kassatsioon-

kaebustele, peab Riigikohus põhjendatuks taotletud õigusabikulude vähendamist 50% võrra. Seega

on Facio Ehituse OÜ põhjendatud õigusabikuluks 997 eurot.

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kassatsioon-

kaebuse esitanud kolmanda isiku, Meelis Kuke suhtes kohaldatakse seejuures poole kohta sätestatut.

Facio Ehituse OÜ on taotlenud menetluskulude väljamõistmist üksnes Tallinna linnalt, mitte aga

Meelis Kukelt. Halduskohtumenetluse seadustikust ei tulene, et kohus oleks menetluskulude jaotuse

üle otsustamisel seotud menetlusosalise taotlusega selle osas, kellelt menetluskulud välja tuleb

mõista. Seega saab Riigikohus mõista menetluskulusid välja ka iseseisva kassatsioonkaebuse esitanud

Meelis Kukelt.

22. Menetluskulude jaotusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 173

sätestatut (HKMS § 108 lg 12). TsMS § 173 lg 4 teise lause kohaselt määrab kohus kindlaks

menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama sätte kolmanda lause alusel

tuleb juhul, kui menetluskulud jäävad mitme menetlusosalise kanda, märkida, kas nad vastutavad

osa- või solidaarvõlgnikena.

Riigikohus leiab, et kuigi Meelis Kukk esitas Riigikohtus iseseisva kassatsioonkaebuse, ei oleks

õiglane jagada kassatsiooniastme menetluskulusid tema ja teise kassaatori, Tallinna linna vahel

võrdsetes osades, kuna kohtuvaidluse põhjustas Tallinna linna ekslik haldustegevus. Riigikohus peab

õiglaseks jaotada menetluskulud nii, et 75% neist kannab Tallinna linn ja 25% Meelis Kukk.

Kassaatorid vastutavad mõlemad oma osa eest väljamõistetavatest kuludest osavõlgnikena.

23. Eeltoodust tulenevalt tuleb Facio Ehituse OÜ kassatsiooniastmes kantud põhjendatud õigus-

abikulud välja mõista järgmiselt. Tallinna linna kanda jääb 747 eurot ja 75 senti (997 × 0,75) ning

Meelis Kuke kanda jääb 249 eurot ja 25 senti (997 × 0,25).

Kassatsioonkaebuste esitamisel tasutud kautsjonid tuleb HKMS § 107 lg 4 kolmanda lause alusel

arvata riigituludesse.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld