3-2-1-140-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-140-14

Määruse kuupäev

Tartu, 17. detsember 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Malle Seppik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Juri Andrejevi hagi Victor Strelkovi vastu au teotavate

andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju eest

80 000 euro suuruse hüvitise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 22. mai 2014. a määrus tsiviilasjas

nr 2-12-15968

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Juri Andrejevi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Juri Andrejev, esindaja vandeadvokaat Vladimir

Rogulski

Kostja Victor Strelkov

Asja läbivaatamise kuupäev

1. detsember 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 22. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-15968 osas,

millega kohus jättis Viru Maakohtu 18. detsembri 2013. a määruse muutmata (hageja nõuete 1,

2 ja 5 osas). Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.

2. Tühistada Viru Maakohtu 18. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-15968 osas,

millega maakohus lõpetas asjas menetluse Juri Andrejevi nõuete 1, 2 ja 5, samuti

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Saata asi selles osas samale maakohtule

uueks läbivaatamiseks.

3. Ringkonnakohtu määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

„Tühistada Viru Maakohtu 18. detsembri 2013. a menetluse lõpetamise määrus tsiviilasjas

nr 2-12-15968 ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks."

4. Määruskaebus rahuldada.

5. Tagastada Mihhail Kuzminile (konto nr EE422200221018255956) Juri Andrejevi

määruskaebuselt 24. juulil 2014 tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Juri Andrejev (hageja) esitas 23. aprillil 2012 Viru Maakohtule hagi Victor Strelkovi (kostja) vastu

au teotavate andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise saamiseks.

27. septembri 2012. a täpsustatud hagiavalduse kohaselt palus hageja järgmist:

1) Lükata ümber raamatu „Hungerburgi kuldne ring" autori V. Strelkovi (kostja) poolt 2006. a

esimeses väljaandes hageja suhtes esitatud valeandmed, laimuandmed, mis olid avaldatud leheküljel

183, ja nimelt: „Ütleme kibedusega, et Juri Andrejev, nagu ka paljud esimese laine demokraadid, ei

kannatanud välja võimukatseid ja isikliku rikastumise ahvatlusi. 1991. a detsembris kaotas ta oma

ametiposti avastatud finantsrikkumiste, firma-rentnike ja firma-ettevõtjatega läbiviidud

mahhinatsioonide ja autoritaarsete juhtimismeetodite tõttu. Tema vastu hääletasid peaaegu

ühehäälselt kõik need inimesed, kes 1990. aastal usaldasid temale asula saatuse."

2) Lükata ümber raamatu „Hungerburgi kuldne ring" autori V. Strelkovi (kostja) poolt 2007. a teises

väljaandes hageja kohta esitatud valeandmed, mis olid avaldatud leheküljel 183, ja nimelt: „Ütleme

kibedusega, et Juri Andrejev, nagu ka paljud esimese laine demokraadid, ei kannatanud välja

võimukatseid. 1991. a detsembris kaotas ta oma ametiposti avastatud finantsrikkumiste, firma-

rentnike ja firma-ettevõtjatega läbiviidud mahhinatsioonide ja autoritaarsete juhtimismeetodite tõttu.

Tema vastu hääletasid peaaegu ühehäälselt kõik need inimesed, kes 1990. aastal usaldasid temale

asula saatuse."

3) Kohustada kostjat, raamatu autorit V. Strelkovi viivitamatult kõrvaldama müügist ja Eesti

raamatukogudest raamatu „Hungerburgi kuldne ring" 2006. ja 2007. a esimese ja teise väljaande kogu

tiraaži (300 eksemplari igat väljaannet).

4) Kohustada kostjat V. Strelkovi maksma kõik Eesti keskajalehtede, televisiooni ja raadio arved

tema laimupublikatsioonide ümberlükkamise eest, mis olid avaldatud hageja kohta raamatu

„Hungerburgi kuldne ring" esimeses ja teises väljaandes.

5) Välja nõuda kostjalt V. Strelkovilt kompensatsioon hagejale tekitatud moraalse kahju eest

üldsummas 80 000 eurot ja kõik asjaga seotud kohtukulud.

2. Kostja vaidles hagile vastu, viidates, et asjas tuleb menetlus lõpetada, kuna sama asi oli menetluses

Sankt-Peterburi linna Petrogradi rajooni kohtus (otsus jõustus 9. novembril 2009).

3. Viru Maakohus lõpetas 18. detsembri 2013. a määrusega menetluse välisriigi kohtulahendi nr 2-

2355/09 esitamise tõttu, jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis temalt kostja kasuks välja

menetluskulu 691 eurot 20 senti.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 78 lg 4 sätestab, et kohus teeb menetluse lõpetamise

määruse, kui talle esitatakse välisriigi kohtu lahend, mis kuulub Eesti Vabariigis tunnustamisele.

Kostja on kohtule esitanud Vene Föderatsiooni Sankt-Peterburi linna Petrogradi rajooni kohtu

21. oktoobri 2009. a (jõustunud 9. novembril 2009) otsuse (edaspidi ka VF kohtuotsus), kust nähtub,

et hageja on pöördunud 2009 kohtusse kostjate kirjastaja ZAO „Sotis" ja V. Strelkovi vastu selleks, et

ümber lükata raamatu „Hungerburgi kuldne ring" lk-l 183 avaldatud andmed, mis rikuvad Juri

Andrejevi au ja väärikust. Kohtuotsusest nähtub, et hageja palus kostjatel täielikult ümber lükata

raamatu leheküljel 183 sisalduvad vale- ja laimuandmed kostjate poolt kirjade avaldamisega, milles

nad tunnistavad laimu avaldamist. Samuti nõudis hageja laimu avaldamise eest moraalse kahju

hüvitist ZAO-lt „Sotis" 1 000 000 rubla ja V. Strelkovilt 500 000 rubla. Kohus rahuldas J. Andrejevi

haginõuded osaliselt, kohustas ZAO-d „Sotis" ja V. Strelkovi ümber lükkama J. Andrejevit laimavad

andmed, mis sisaldavad toimetuse ZAO „Sotis" avaldatud V. Strelkovi raamatu „Hungerburgi kuldne

ring" lk-l 183 olevat teksti. Välja mõisteti Juri Andrejevi kasuks moraalse kahju hüvitis ZAO-lt

„Sotis" 1000 rubla ja V. Strelkovilt 2000 rubla. Muud nõuded jäid rahuldamata. Otsust ei

vaidlustatud.

Viidates TsMS § 428 lg 1 p-le 2, leidis maakohus, et asjas on tegemist samade poolte vaidlusega

samal alusel sama hagieseme üle, mille kohta on 9. novembril 2009 jõustunud VF kohtuotsus. Eesti

Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja

kriminaalasjades art 50 kohaselt tunnustavad ja täidavad lepingupooled vastastikku justiitsasutuste

jõustunud otsuseid tsiviil- ja perekonnaasjades, samuti kohtuotsuseid kuriteo läbi põhjustatud kahju

hüvitamise osas, mistõttu kuulub ka VF Sankt-Peterburi linna Petrogradi rajooni kohtu 21. oktoobri

2009. a otsus Eesti Vabariigis tunnustamisele. Eeltoodud põhjendustel tuleb menetlus tsiviilasjas

lõpetada.

4. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes määruse tühistada ning jätkata

tsiviilasja menetlemist.

5. Kostja vaidles määruskaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata.

6. Viru Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tartu Ringkonnakohus jättis 22. mai 2014. a määrusega maakohtu määruse muutmata osas, millega

kohus lõpetas tsiviilasja menetluse hageja nõuete 1, 2 ja 5 osas. Ringkonnakohus tühistas maakohtu

määruse osas, millega kohus lõpetas tsiviilasja menetluse hageja nõuete 3 ja 4 osas, ning saatis

tsiviilasja hageja nõuete 3 ja 4 osas sisuliseks läbivaatamiseks maakohtule.

Sankt-Peterburi Petrogradi rajooni kohus rahuldas 21. oktoobri 2009. a otsusega asjas nr 2-2355/09

Juri Andrejevi hagi osaliselt ja kohustas ZAO-d „Sotis" ning V. Strelkovi lükkama Juri Andrejevi

kohta ümber andmed, mille toimetus „Sotis" avaldas V. Strelkovi raamatu „Hungerburgi kuldne ring"

leheküljel 183: „1991. a detsembris jäi ta ilma oma tööpostist väljatulnud finantsrikkumiste,

mahhinatsioonide pärast firmade rentijatega ja teostajatega ning autoritaarsete juhtimismeetodite

tõttu. Tema vastu hääletasid peaaegu ühehäälselt samad inimesed, kes 1990. a usaldasid tema kätte

alevi saatuse", kohustades kirjutama kirjad, milles tunnistatakse laimu avaldamise fakti. Seega

rahuldati VF kohtuotsusega hageja nõuded lükata ümber teose „Hungerburgi kuldne ring" leheküljel

183 avaldatud laimavad andmed hageja kohta (nõuded 1 ja 2) ning moraalse kahju hüvitamise nõue

V. Strelkovi vastu (nõue 5). Maakohus on õigesti leidnud, et hageja hagiavalduse nõuete 1, 2 ja 5 osas

on olemas jõustunud kohtulahend samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel.

Määruskaebuse esitaja väide, et tegemist ei ole sama hagiesemega, sest praegusel juhul soovib hageja

lükata ümber laimu teose 2006. a I väljaandes ja 2007. a II väljaandes, ei ole põhjendatud. Hageja on

nii Sankt-Peterburi Petrogradi rajooni kohtule esitatud tsiviilhagis kui ka praeguses hagis tuginenud

laiemas mõttes samale juhtumile – kostja on avaldanud teose „Hungerburgi kuldne ring" leheküljel

183 hageja kohta laimu; hageja soovib laimu ümberlükkamist ja moraalse kahju hüvitamist.

VF kohtuotsusega kohustati kostjaid lükkama ümber teose leheküljel 183 avaldatud andmed hageja

kohta kirjade saatmisega. Otsusest ei nähtu, et kostjat oleks kohustatud lükkama ümber andmed teose

kindla aasta ja/või väljaande osas ning praeguses tsiviilasjas esitatud nõuded 1 ja 2 on viidatud

otsusega rahuldatud. Sama otsusega on rahuldatud ka hageja nõue mõista V. Strelkovilt välja

moraalse kahju hüvitis. Asjaolul, et Sankt-Peterburi Petrogradi rajooni kohtus oli kaks kostjat,

V. Strelkov ja toimetus ZAO „Sotis", ei ole tähtsust. V. Strelkovi vastu esitatud nõuded on juba läbi

vaadatud välisriigi kohtus.

Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu seisukohaga selle kohta, et tsiviilasja menetlus tuleb

TsMS § 78 lg 4 ja § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetada hageja nõuete 3 ja 4 osas. Sankt-Peterburi Petrogradi

rajooni kohtus ei tehtud hageja nõuete 3 ja 4 osas samade poolte vahel sisulist otsust, mis annaks

aluse kohaldada TsMS § 428 lg 1 p 2. Sellest otsusest ei nähtu, et hageja oleks palunud kohustada

V. Strelkovi kõrvaldama viivitamatult müügist ja raamatukogudest raamatu „Hungerburgi kuldne

ring" väljaannete kogu tiraaži (nõue 3) ja kohustada teda tasuma kõik laimavate andmete ajalehtedes,

televisioonis ja raadios ümberlükkamise kulud (nõue 4). Hageja nõuete 3 ja 4 osas ei ole poolte vahel

jõustunud kohtulahendit. Asi tuleb saata selles osas maakohtule sisuliseks läbivaatamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse ja ringkonnakohtu määruse osas, millega määruskaebus jäeti rahuldamata, ning saata asja

maakohtule menetlemiseks. Hageja on oma hagiavalduse Eestis esitanud raamatu I väljaande

(2006. a) kohta, mille ta avastas Eesti raamatukogudes, jaekaubanduses, sanatooriumides ja

kämpingutes. Venemaal oli hagiavaldus esitatud raamatu II väljaande (2007. a) ning selle kohta, et

hageja kohta valed andmed olid avaldatud Venemaal. Hageja ei olnud kuni käesolevas menetluses

hagiavalduse esitamiseni 2006. a raamatu olemasolust teadlik. Tegemist ei ole seega sama sisuga

hagiga samade poolte vahel. Venemaal esitatud hagiavalduses oli palutud ümber lükata andmed

1992. a kohta, maakohtule esitatud hagiavalduses aga ka andmed 1991. a kohta. Kohtud on määruse

tegemisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (TsMS § 78 lg 4). Eestis on ebaõiged andmed

avaldatud 2006. a väljaandes ning need erinevad Venemaal 2007. a väljaandes avaldatud ebaõigetest

andmetest.

9. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2, § 695 ja § 701 lg 3 alusel

rahuldada ning ringkonnakohtu määrus menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada osas,

millega ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata. Tühistada tuleb ka maakohtu määrus

osas, millega maakohus lõpetas asja menetluse hageja nõuete 1, 2 ja 5 osas, ning asi tuleb saata

maakohtule ka nende nõuete menetlemiseks. Samuti tuleb maakohtu määrus tühistada

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Et ringkonnakohtu määrust ei ole vaidlustatud

osas, millega maakohtu määrus tühistati ja asi saadeti maakohtule uueks läbivaatamiseks, on määrus

selles osas jõustunud. Kokkuvõttes on maakohtu 18. detsembri 2013. a määrus tühistatud täielikult.

11. Kolleegium leiab, et kohtute määrused hageja nõuete 1, 2 ja 5 menetlemise lõpetamise osas

TsMS § 78 lg 4 ja § 428 lg 1 p 2 järgi ei ole põhjendatud. TsMS § 78 lg 4 esimese lause kohaselt teeb

kohus menetluse lõpetamise määruse, kui talle esitatakse välisriigi kohtu lahend, mis kuulub Eesti

Vabariigis tunnustamisele. TsMS § 428 lg 1 p 2 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui

samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti

kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või

jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis

välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.

12. VF kohtuotsusest (II kd, tl 94–101) nähtuvalt on kohus kohustanud kostjat ja kirjastust ZAO

„Sotis" ümber lükkama kirjade kirjutamise teel kirjastuse „Sotis" avaldatud V. Strelkovi raamatus

„Золотое кольцо Гунгербурга" sisalduvad hagejat laimavad andmed – selle raamatu tekst leheküljel

183: „1992. a detsembris jäi Andrejev oma ametist ilma väljaselgitatud finantsrikkumiste eest

firmade-rentnikega ning firmade-töövõtjatega ning autoritaarsete juhtimismeetodite tõttu. Tema vastu

hääletasid peaaegu ühehäälselt need samad inimesed, kes 1990. a usaldasid tema kätte alevi saatuse."

Sama kohtuotsusega on kostjalt hageja kasuks mõistetud välja moraalse kahju hüvitis 2000 rubla.

Täpsustatud hagiavalduses palub hageja nõude 1 järgi lükata ümber raamatu „Hungerburgi kuldne

ring" autori V. Strelkovi (kostja) poolt 2006. a esimeses väljaandes hageja kohta esitatud valeandmed,

laimuandmed, mis olid avaldatud leheküljel 183, ja nimelt: „Ütleme kibedusega, et Juri Andrejev,

nagu ka paljud esimese laine demokraadid, ei kannatanud välja võimukatseid ja isikliku rikastumise

ahvatlusi. 1991. a detsembris kaotas ta oma ametiposti avastatud finantsrikkumiste, firma-rentnike ja

firma-ettevõtjatega läbiviidud mahhinatsioonide ja autoritaarsete juhtimismeetodite tõttu. Tema vastu

hääletasid peaaegu ühehäälselt kõik need inimesed, kes 1990. aastal usaldasid temale asula saatuse."

Nõude 2 järgi palus hageja lükata ümber raamatu „Hungerburgi kuldne ring" autori V. Strelkovi

(kostja) poolt 2007. aasta teises väljaandes hageja kohta esitatud valeandmed, mis olid avaldatud

leheküljel 183, ja nimelt: „Ütleme kibedusega, et Juri Andrejev, nagu ka paljud esimese laine

demokraadid, ei kannatanud välja võimukatseid. 1991. a (tegel. 1992. a) detsembris kaotas ta oma

ametiposti avastatud finantsrikkumiste, firma-rentnike ja firma-ettevõtjatega läbiviidud

mahhinatsioonide ja autoritaarsete juhtimismeetodite tõttu. Tema vastu hääletasid peaaegu

ühehäälselt kõik need inimesed, kes 1990. aastal usaldasid temale asula saatuse." Nagu nähtub

eeltoodud nõuetest ja VF kohtuotsusest, on hageja Eesti kohtus palunud ümber lükata ka järgmised

raamatus sisalduvad laused: „Ütleme kibedusega, et Juri Andrejev, nagu ka paljud esimese laine

demokraadid, ei kannatanud välja võimukatseid ja isikliku rikastumise ahvatlusi." (2006. a

väljaandes) ja „Ütleme kibedusega, et Juri Andrejev, nagu ka paljud esimese laine demokraadid, ei

kannatanud välja võimukatseid" (2007. a väljaandes). Nende lausete ümberlükkamist ei ole hageja

VF kohtuotsuse kohaselt taotlenud. Seega vähemasti nende lausete osas ei ole VF-s tehtud otsuse

järgi nõuet lahendatud, mistõttu TsMS § 78 lg 4 ja § 428 lg 1 p 2 ei andnud alust selles osas menetlust

lõpetada.

13. Samuti ei ole kohtud arvestanud seda, et hageja taotleb hagis nüüd lisaks raamatu 2007. a

väljaandes avaldatule ka 2006. a väljaandes avaldatu ümberlükkamist. Õige on ringkonnakohtu

seisukoht, et VF kohtuotsusest ei tulene, et sellega oleks kohustatud kostjat ümber lükkama andmeid

teose kindla aasta ja/või väljaande osas. Samas nähtub tsiviilasja materjalide juurde esitatud 2006. ja

2007. a väljaannete lk-l 183 avaldatust, et kummaski väljaandes sisaldub mõnevõrra erinev tekst,

mille ümberlükkamist hageja taotleb. Sellele, et VF-s tehtud kohtuotsuses on käsitletud 2007. a

väljaannet, võib viidata asjaolu, et kohus on kohustanud kostjat ja kirjastust „Sotis" ümber lükkama

järgmised raamatu lk-l 183 sisalduvad andmed: „1992. a detsembris jäi Andrejev [---]". 1992. a

detsembrile on viidatud 2007. a väljaandes. 2006. a väljaandes on viidatud samas kohas 1991. a

detsembrile. Kohtumäärustest ei nähtu, et kohtud oleksid seda erinevust käsitlenud hinnangu

andmisel sellele, kas tegemist on sama hagiesemega. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul

arvestada ka seda, et hageja on esitanud nõude kahes erinevas väljaandes sisalduvate andmete

ümberlükkamiseks.

14. Kolleegium juhib tähelepanu ka sellele, et kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 tuleb kohtul anda

hagejale võimalus oma nõudeid 1 ja 2 täpsustada. Paludes raamatutes kajastuvad ebaõiged andmed

ümber lükata, ei ole hageja märkinud andmete ümberlükkamise viisi, mida võlaõigusseaduse

(VÕS) § 1047 lg 4 alusel nõude esitamine eeldab, sest teisiti ei oleks otsus täidetav. Tulenevalt

Riigikohtu 13. aprillil 2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07 tehtud lahendi p-st 29 saab üldjuhul ebaõigete

andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati, s.o kui

andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas

meediaväljaandes, või kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete

ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees. Samas võib nõuda andmete ümberlükkamist

erandjuhtudel ka teisel viisil või teises kohas, näiteks siis, kui meediaväljaannet, kus ebaõigeid

andmeid avaldati, ümberlükkamise ajaks enam ei ole. TsMS § 445 lg 5 võimaldab kohtul isiku kohta

ebaõigete andmete avaldamise tuvastamise korral hageja taotlusel otsuses ette näha, et kohtuotsuses

sisalduvad andmed tuleb kostja kulul kohtu määratud viisil avalikult teatavaks teha või kohtuotsus

osaliselt või täielikult avaldada. Nõudes 4 on hageja küll palunud kohustada kostjat V. Strelkovi

maksma kõik Eesti keskajalehtede, televisiooni ja raadio arved tema laimupublikatsioonide

ümberlükkamise eest, mis olid avaldatud hageja kohta raamatute „Hungerburgi kuldne ring" esimeses

ja teises väljaandes, ning 27. septembril 2012 esitatud täpsustustes on ta viidanud sellele, et hagejal

endal on õigus tellida kostja poolt avaldatud laimu ümberlükkamist Eesti keskajalehtedes,

televisioonis ja raadios kostja vahendite arvel (I kd, tl 88). Siiski ei nähtu hagiavaldusest selgelt

andmete ümberlükkamise taotletavat viisi. Nõudes 3 palub hageja kohustada kostjat viivitamatult

kõrvaldama müügist ja Eesti raamatukogudest raamatu „Hungerburgi kuldne ring" 2006. ja 2007. a

esimese ja teise väljaande kogu tiraaži (300 eksemplari igat väljaannet), selle nõude seos andmete

ümberlükkamise nõuetega jääb siiski samuti ebaselgeks. Kohus peab seega asja uuel läbivaatamisel

võimaldama hagejal oma nõudeid täpsustada, sh selgitada, kas nõuded 3 ja 4 on seotud nõuetega 1 ja

2 ning mil viisil hageja ebaõigete andmete ümberlükkamist taotleb.

15. Kolleegium juhib tähelepanu veel sellele, et kohtud ei ole praegusel juhul asja menetluse

lõpetamisel TsMS § 78 lg 4 ja § 428 lg 1 p 2 järgi hinnanud seda, kas VF kohtuotsus on Eestis üldse

täidetav. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-,

perekonna- ja kriminaalasjades art 50 kohaselt tunnustavad ja täidavad lepingupooled vastastikku

justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviil- ja perekonnaasjades, samuti kohtuotsuseid kuriteo läbi

põhjustatud kahju hüvitamise osas. Lepingupoolte territooriumil tunnustatakse ka erimenetluseta

eestkoste-, hooldus- ja perekonnaseisuorganite ning muude asutuste otsuseid tsiviil- ja

perekonnaasjades, mis ei vaja oma iseloomu poolest täitmist. Õigusabi lepingu art 54 kohaselt

reguleeritakse täitmise korda selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil tuleb otsus

täita. VF kohtuotsuse kohaselt kohustati kirjastust „Sotis" ja kostjat laimavaid andmeid ümber

lükkama kirju kirjutama kohustamise teel, samas ei nähtu otsusest, kuhu või kellele nimetatud kirjad

saata tuleb. Seega ei nähtu VF otsusest selget ebaõigete andmete ümberlükkamise viisi, mis on

VÕS § 1047 lg 4 alusel tehtud otsuse täidetavuse eelduseks.

16. Kolleegium leiab, et ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas (nõue 5) ei ole selge, kas see

nõue on juba lahendatud VF kohtuotsusega. Nii on VF kohtuotsusega kostjalt hageja kasuks välja

mõistetud moraalse kahju hüvitis 2000 rubla, eespool märgitust nähtub aga, et hüvitist välja mõistes

ei hinnanud VF kohus 2007. a väljaandes sisalduvat lauset: „Ütleme kibedusega, et Juri Andrejev,

nagu ka paljud esimese laine demokraadid, ei kannatanud välja võimukatseid." Samuti ei ole

hinnatud 2006. a väljaandes sisalduvat lauset: „Ütleme kibedusega, et Juri Andrejev, nagu ka paljud

esimese laine demokraadid, ei kannatanud välja võimukatseid ja isikliku rikastumise ahvatlusi."

Lisaks ei ole selge, kas VF kohus on kahjuhüvitist välja mõistes pidanud silmas teisi selles väljaandes

sisalduvaid lauseid, mille ümberlükkamist hageja Eestis esitatud hagiga taotleb. Seega tuleb ka

hageja viienda nõude osas saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kohtul tuleb asja uuel

läbivaatamisel hagejale selgitada, et tal tuleb kohtule esitada põhjendused, millest nähtuks see,

millistele asjaoludele hageja VF kohtus mittevaralise kahju hüvitamist nõudes tugines.

17. TsMS § 78 lg 4 ja § 428 lg 1 p 2 järgi saab tsiviilasja menetluse lõpetada üksnes juhul, kui kohus

esitatud nõuete, põhjenduste ja tõendite alusel tuvastab, et samade poolte vaidluses samal alusel sama

hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv

välisriigi kohtu lahend. Olukorras, kus hageja esitatud nõuded, nende aluseks olevad asjaolud, nende

seos jõustunud kohtulahendiga ja selle täidetavus Eestis ei ole selged, ei saa tsiviilasja menetlust sel

alusel lõpetada. TsMS § 392 lg 1 p 1 kohaselt on kohtul kohustus selgitada eelmenetluses muuhulgas

eelkõige välja ka hageja nõuded. Kui kohtul ei ole võimalik vajaliku kindlusega tuvastada, kas

praeguses asjas on kohtusse pöördutud vaidluses samal alusel sama hagieseme üle, mille kohta on

olemas välisriigi kohtu jõustunud otsus, ei ole täidetud TsMS § 78 lg 4 ja § 428 lg 1 p-s 2 sätestatud

asja menetluse lõpetamise eeldused.

18. Kuna asjas tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada osas, millega ringkonnakohus jättis maakohtu

määruse muutmata (st osas, millega hageja nõuete 1, 2 ja 5 osas menetlus lõpetati), ning maakohtu

määrus tuleb seega ringkonnakohtus tühistamata osas tühistada ja nõuded 1, 2 ja 5 tuleb saata

maakohtule läbivaatamiseks, tühistab kolleegium ka maakohtu määrusega määratud menetluskulude

jaotuse ja kindlaksmääramise. Menetluskulude jaotus tuleb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt

lahendada alama astme kohtus.

19. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada

määruskaebuselt tasutud kautsjon. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse

lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema

korraldusel muule isikule.

Villu Kõve, Malle Seppik, Tambet Tampuu