3-2-1-131-14 · Riigikohus

Riigikohtunik Henn Jõksi eriarvamus Riigikohtu 17. detsembri 2014. a otsusele kohtuasjas

nr 3-2-1-131-14

1. Erinevalt kolleegiumi enamusest oleksin ringkonnakohtu ning maakohtu otsused muutmata ja

kassatsioonkaebused rahuldamata jätnud.

2. ÜVVKS § 6 lõigetes 10-12 on keelatud korduva või täiendava liitumistasu võtmine, v.a samas

sätestatud erijuhud. Praeguses asjas neid erijuhte ei esine. Seega on keskne küsimus, kas selle

kinnistu liitumise eest ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga on juba liitumistasu makstud või mitte.

3. Maa- ja ringkonnakohus pole oma otsust faktiliste asjaolude tuvastamise osas rajanud ei ainult ega

isegi mitte peamiselt ringkonnakohtu 30. aprilli 2010. a otsusele samas asjas. See otsus on olnud

ainult üheks põhjuseks, miks kohtud sellise otsuseni jõudsid. Seega kolleegiumi otsuse p 17 esimeses

lõigus märgitu on iseenesest õige, kuid selle minetuse tõttu ei olnud alust kohtuotsuseid tühistada.

Seega saab praegu küsimus olla liitmislepingu täitmises ja ÜVVKS § 8 lõikes 3 nimetatud lepingu

tingimustes.

4. Maa- ja ringkonnakohus on vastavalt otsuse lk-l 10 ja 10-11 piisavalt hinnanud tõendeid ja

vajalikul määral põhjendanud järeldust, et vaidlusaluse kinnistu osas on ühisveevärgi ja

kanalisatsiooniga liitumise tasu makstud ja liitumisleping sõlmitud.

5. Ringkonnakohus on hinnanud hageja esitatud tõendeid, millest nähtuvalt oli kanalisatsiooni

liitumise tasuks määratud 1860 krooni ja selle summa tasus Eha tee 44 kinnistu (krundi nr 37) eest

1996. a S. Tikerpäe, kes oli kinnistu eelmine omanik. Samuti on kohtud tuvastanud, et hageja on

kostjaga 22. jaanuaril 2000.a sõlminud lepingu, milles kostja on võtnud kohustuse tagada kinnistu

varustamine tarbeveega kinnistu piirini ja heitvee ärajuhtimine, ning hageja on teenust ka tarbinud.

Seda, et hageja kinnistu oli ühendatud kostja ühisveevärgiga ja et veega varustamine toimus, tõendab

kostja juhatuse volitatud isiku 1.08.2006 koostatud akt

Eha tee 44 peaveemõõtja nr 0286 plommimise ja näidu fikseerimise kohta.

Sellele, et tehnovõrguga on liitutud, viitab mh MTÜ põhikiri, mille p 1.4 kohaselt on ühingu

eesmärgiks liikmete ühise tegevuse tulemusena välja ehitada väikeelamukvartali tehnovõrgud ja

platsid, luua paremad tingimused nende edaspidiseks hooldamiseks, ühingule kuuluva ja kasutuses

oleva maa ja tehnovõrkude valdamine, kasutamine ja käsutamine, teeninduslepingute alusel oma

liikmetele teenuste osutamine ja vahendamine, samuti muude mittetulunduslike eesmärkide

saavutamine. Põhikirja p 2.5 kohaselt on ühingu liikmesus seotud sisseastumismaksuga, liitumistasu

ning liikmemaksudega, mille suuruse otsustab juhatus. Sellele, et liitumistasu selle kinnistu eest oli

makstud, viitab kaudselt seegi, et hageja arvati MTÜ liikmeskonnast välja osamaksete tasumata

jätmise tõttu, ning puuduvad tõendid, et liitumistasu oli maksmata.

6. Iseenesest õige on seisukoht, et MTÜ liikmeks olek ei ole samastatav ÜVK-ga liitumisega (otsuse

p 18 esimene lõik). Liitumistasu maksmine ja liitumislepingu sõlmimine järeldub aga eriarvamuse p-

s 5 toodud asjaoludest.

Otsuse p 18 teises lõigus on tehtud etteheide ringkonnakohtule, et selgitamata on jäetud, kas

liitmistasuks nimetatud tasu maksmisega täitis S. Tikerpäe enda kui kostja liikme kohustust või oli

tegemist kostja liikmeksolekust sõltumatu liitumistasu maksmisega. Millistest õigusaktidest sellise

vaheteo vajadus tuleneb ja kas ning mis sellest üldse oleneb, sellest kolleegiumi enamus vaikib, kuigi

vähemalt kohalduva õiguse määramine on Riigikohtu pädevuses ja selle otsuses märkimine

TsMS § 689 lg 4 järgi ka vajalik. Minu jaoks tuleneb sellise vaheteo tarbetus ÜVVKS § 6 lõigetest

10-12.

7. Kuna kohtud jõudsid minu hinnangul põhjendatud järeldusele, et liitumistasu on makstud,

liitumisleping sõlmitud ja pooled olid sõlminud ka teeninduslepingu, siis eelnevast järeldub, et

määratud oli ka liitumispunkt kanalisatsiooniga. Seetõttu pean põhjendatuks ka kohtute seisukohta, et

kanalisatsioonitorustiku väidetavalt puuduva osa (3 m), mis kuulub kinnistu veevärgi ja

kanalisatsiooni hulka, peab paigaldama hageja, kuna hagejal on teenuse saamiseks kohustus tagada

kanalisatsioonitorustiku korrashoid kuni liitumispunktini.

Henn Jõks