3-2-1-129-14 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedOsaühing Reteera (hageja) esitas 20. mail 2013 Harju Maakohtule Jüri Peetsoni (kostja I) ja Greete 14 207 eurot 56 senti hageja kasuks või kostjate juhitud äriühingu (hageja võlgnik, võlgnik) kasuks.
Legislator headnote
AI generated3-2-1-129-14 · Riigikohus: mail 2013 Harju Maakohtule Jüri Peetsoni (kostja I) ja Greete 14 207 eurot 56 senti hageja kasuks või kostjate juhitud äriühingu (hageja võlgnik, võlgnik) kasuks.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-2-1-129-14
Määruse kuupäev
17. detsember 2014. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Malle Seppik, liikmed Henn Jõks ja Tambet
Tampuu
Kohtuasi
Osaühingu Reteera hagi Jüri Peetsoni ja Greete
Rüütmanni vastu 14 207 euro ja 56 sendi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 16. aprilli 2014. a määrus
tsiviilasjas nr 2-13-24236
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Greete Rüütmanni määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad Riigikohtus
Hageja osaühing Reteera (registrikood 10068358)
Kostja Greete Rüütmann, esindaja vandeadvokaat Kaimo
Räppo
Asja läbivaatamise kuupäev
1. detsember 2014. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 16. aprilli 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-24236 ja
Harju Maakohtu 11. veebruari 2014. a määrus samas tsiviilasjas.
2. Saata asi kaja lahendamiseks Harju Maakohtule.
3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4. Tagastada määruskaebuselt 2. mail 2014 tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot Kaimo
Räppo Advokaadibüroo OÜ pangakontole.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Osaühing Reteera (hageja) esitas 20. mail 2013 Harju Maakohtule Jüri Peetsoni (kostja I) ja Greete
Rüütmanni (kostja II) vastu hagi, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt välja kahjuhüvitise
14 207 eurot 56 senti hageja kasuks või kostjate juhitud äriühingu (hageja võlgnik, võlgnik) kasuks.
Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt oli kostja I hageja võlgniku juhatuse liige ajavahemikul
7. veebruarist 2002 kuni 4. detsembrini 2009 ning kostja II oli hageja võlgniku juhatuse liige
ajavahemikul 24. maist 2006 kuni 30. märtsini 2010. Hageja andis 29. augustil 2008 sõlmitud
üürilepingu alusel võlgniku kasutusse ruumid ja osutas teenuseid ning esitas selle eest võlgnikule
arve 13 379 euro saamiseks. Võlgnik ei tasunud arvet ning Harju Maakohus mõistis selle 18. jaanuari
2011. a tagaseljaotsusega võlgnikult välja. Kuna võlgnik on varatu, ei ole kohtuotsust võimalik täita.
Võlgniku likvideerimismenetluses ei ole hagejale jaotisi tehtud. Kuna hageja ei saa rahuldada oma
nõuet võlgniku vastu, vastutavad kostjad võlgniku endiste juhatuse liikmetena hagejale ja võlgnikule
kahju tekitamise eest.
Kostjad vastutavad võlaõigusseaduse § 1043 ja § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 alusel hagejale kahju
tekitamise eest, kuna nad jätsid võlgniku juhatuse liikmetena täitmata käibes vajaliku hoole ja
omastasid võlgniku vara. Kostjad on võlgniku 2007. a majandusaasta aruandes kinnitanud, et
võlgnikul on märkimisväärselt palju vara. Arvestades, et seda vara enam ei ole, on kostjad võlgniku
juhatuse liikmetena selle omastanud. Kostjad on käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt, jättes
võlgniku majandusaasta aruanded esitamata. Samuti võivad nad olla viivitanud pankrotiavalduse
esitamisega. Kostjad tekitasid hagejale oma õigusvastase käitumisega kahju ning nende tegevusetuse
ja hageja kahju vahel on põhjuslik seos.
Alternatiivselt vastutavad kostjad äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 4 alusel hageja võlgnikule kahju
tekitamise eest. Kostjad on võlgniku juhatuse liikmetena juhtinud võlgniku majandustegevust viisil,
mis ei taganud võlgniku vara säilimist. Tõenäoliselt on võlgniku vara arvel tehtud alusetuid või
lojaalsuskohustust eiravaid väljamakseid. Sellele viitab asjaolu, et kostjad on alates 2007. a-st
rikkunud majandusaasta aruande koostamise ja esitamise kohustust. Seega rikkusid kostjad
hoolsuskohustust, tekitades sellega võlgnikule kahju.
2. Kostja I vaidles hagile vastu. Kostja II sai hagimaterjalid isiklikult kätte 16. juunil 2013, kuid ei
vastanud hagile.
3. Harju Maakohus rahuldas 15. oktoobri 2013. a tagaseljaotsusega hagi kostja II vastu, mõistes
temalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 14 207 eurot 56 senti, menetluskulud ja viivise.
Maakohus tegi tagaseljaotsuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 järgi kirjeldava ja
põhjendava osata.
4. Kostja II esitas 10. jaanuaril 2014 kaja, milles palus menetluse taastada ja jätta tema vastu esitatud
hagi rahuldamata.
Kaja kohaselt ei kontrollinud maakohus hagi õiguslikku põhjendatust. Kuna hageja esitas
solidaarnõude kahe kostja vastu, ei võinud kohus teha kostja II kohta tagaseljaotsust. Tagaseljaotsuse
tegemist takistas ka asjaolu, et hageja esitas kostjate vastu alternatiivsed nõuded. Kostja II ei
vastanud hagile mõjuval põhjusel, sest ta ei teadnud, et hageja ei ole hagis tema esindajat märkinud.
5. Harju Maakohus jättis 11. veebruari 2014. a määrusega kaja rahuldamata ja menetluse taastamata.
Määruse kohaselt ei esitanud kostja II hagile vastamata jätmise mõjuvaid põhjuseid. Tagaseljaotsuse
tegemist takistavaid asjaolusid ei olnud.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 16. aprilli 2014. a määrusega maakohtu määruse muutmata, leides,
et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustus
maakohtu määruse põhjendustega ning ei pidanud neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659
vajalikuks korrata.
Ringkonnakohus leidis, et maakohus kohaldas õigesti TsMS § 407. Kostja II ei vaidlusta, et ta sai
kohtudokumendid kätte 16. juunil 2013. Kostja II ei ole esitanud tõendeid, et need dokumendid
saadeti ka talle õigusteenust osutanud isikule. Seetõttu ei ole kostjal II mõjuvaid põhjuseid hagile
vastamata jätmiseks.
Hagi on selles märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Enne hagi menetlusse
võtmist küsis maakohus hagejalt selgitust tema nõude õigusliku põhistatuse kohta ning on alles
seejärel, veendudes hageja täienduse piisavuses, võtnud hagi menetlusse. Ka ringkonnakohtul ei ole
alust selles osas teha teistsugust järeldust. Maakohus võis teha tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja
põhjendava osata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7. Kostja II esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue
määruse, millega menetlus taastada.
Määruskaebuse kohaselt ei võinud maakohus tagaseljaotsust teha, sest ei kontrollinud, kas kostja II
sai kohtukutse kätte. Kostja II rahvastikuregistrisse kantud elukoht erines hageja teatatud kostja II
elukohast. Lisaks oli kostjal II esindaja, kellele oleks saanud hagi saata. Hagi oli õiguslikult
põhjendamata. Maakohus ei kontrollinud hagi õiguslikku põhjendatust. Kuna haginõuded olid
alternatiivsed, ei võinud kohus tagaseljaotsust teha. Samuti puudub deliktikoosseis ning kostja II ei
vastuta äriühingu kohustuste täitmata jätmise eest.
8. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9. Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 teise ja
kolmanda lause alusel tühistada ning kaja saata uueks lahendamiseks maakohtule. Määruskaebus
tuleb rahuldada osaliselt.
10. Kostja II esitas kaja maakohtu tagaseljaotsuse peale, mille maakohus oli teinud kooskõlas
TsMS § 444 lg-ga 3 ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Jättes kaja rahuldamata ja menetluse
taastamata põhjusel, et kostjal II ei olnud mõjuvat põhjust jätta hagile vastamata, ei lisanud maakohus
määrusesse tagaseljaotsuse kirjeldusi ega põhjendusi. Tagaseljaotsuse kirjeldav ja põhjendav osa ei
nähtu ka ringkonnakohtu määrusest, millega lahendati kaja rahuldamata jätmise määruse peale
esitatud määruskaebus.
11. Kolleegium on varem märkinud, et alates 1. jaanuarist 2013 kehtiva TsMS § 444 lg 3 järgi võib
kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata,
kohustuseta sellist otsust puuduva osaga hiljem täiendada (Riigikohtu 30. jaanuari 2014. a määrus
tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13, p 15). Eeltoodu ei tähenda kolleegiumi hinnangul aga seda, et
tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa ei pea maakohus esitama kaja lahendamise määruses
või ringkonnakohus kaja rahuldamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud
määruses.
TsMS § 465 lg 1 järgi peab kohtu tehtavast määrusest nähtuma, kelle kohta on määrus tehtud ja mis
on määruse sisu. Kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, tuleb TsMS § 465 lg 2
p 8 kohaselt märkida mh põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, ja õigusaktid, millest
kohus juhindus. Kohus lahendab kaja TsMS § 417 lg 1 esimese lause kohaselt määrusega.
Ringkonnakohus peab kaja rahuldamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse lahendama
põhjendatud määrusega (TsMS § 667 lg 1). Seadus ei sätesta, et nende määruste tegemisel ei pea
maa- ja ringkonnakohus järgima TsMS § 465 lg-s 1 ja lg 2 p-s 8 sätestatut.
Eeltoodust tuleneb, et kaja lahendamise määruses peab maakohus mh kirjeldama tagaseljaotsuse
aluseks olevaid asjaolusid ning esitama tagaseljaotsuse põhjendused. Juhul kui maakohus on
TsMS § 465 lg 1 ja lg 2 p 8 rikkudes teinud kaja kohta määruse, mis ei sisalda tagaseljaotsuse
kirjeldavat ja põhjendavat osa, peab ringkonnakohus selle määruse TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise
lause ning § 667 lg 2 alusel tühistama ning vajadusel saatma asja uueks lahendamiseks maakohtule.
Kui hagiavaldus on selles esitatud nõude ulatuses hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult
põhjendatud, võib ringkonnakohtus esitada tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osa oma
määruses, mille ta teeb maakohtu määruse kohta, millega jäeti kaja rahuldamata.
Kolleegium märgib, et olukorras, kus maakohus on TsMS § 465 lg 1 ja lg 2 p 8 rikkudes teinud kaja
kohta määruse, millest tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa ei nähtu, ei saa ringkonnakohus
tugineda TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatule, mis võimaldab jätta ringkonnakohtul oma määruse
põhjendamata, kui ta jätab maakohtu määruse muutmata ja järgib selle põhjendusi. Sellisel juhul ei
sisalda maakohtu määrus põhjendust, mida ringkonnakohtul oleks võimalik järgida.
12. Kuna ringkonnakohus ei ole kaja rahuldamata jätmise määrust tühistanud ega oma määruses
esitanud tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa, tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus
tühistada. TsMS §-s 2 sätestatud menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt saadab kolleegium kaja
uueks lahendamiseks maakohtule. Kui kaja lahendamisel selgub, et hagiavaldus ei ole selles esitatud
nõude ulatuses ja hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud või esineb muu alus
kaja rahuldamiseks, peab maakohtus kaja rahuldama ja menetluse taastama.
13. Vastuseks kostja II väitele, et maakohus oleks pidanud saatma hagi tema esindajale, märgib
kolleegium, et kostjal II ei olnud asja materjalidest nähtuvalt TsMS § 217 jj tähenduses esindajat,
kellele oleks tulnud hagiavaldus kooskõlas TsMS §-ga 321 kätte toimetada. Seega ei saanud kostja II
arvestada sellega, et hageja märgib kostja volitatud isiku hagiavaldusse kostja lepinguliseks
esindajaks ning maakohus toimetab hagiavalduse kätte sellele isikule.
14. Asjaolu, et kostja II rahvastikuregistrisse kantud elukoht erines hageja teatatud kostja II
elukohast, ei ole asja lahendamisel oluline. Kostja II ei ole väitnud, et ta ei saanud hagiavaldust kätte.
Pooled ei vaidle selle üle, et hagimaterjalid toimetati kostjale II isiklikult kätte 16. juunil 2013
(vt kohtutoimiku I kd, tl 75).
15. Tagaseljaotsuse tegemist kostja II kohta ei välistanud asjaolu, et hagiavaldus esitati kahe kostja
vastu. TsMS § 407 annab kohtule õiguse otsustada, kas rahuldada hagi tagaseljaotsusega või
lahendada asi sisuliselt. Kohtul ei ole kohustust lahendada asi tagaseljaotsusega.
16. Kolleegium märgib, et tagaseljaotsuse võib kohus teha ka alternatiivsete nõuete korral, juhul kui
need nõuded ei ole üksteist välistavad (vt Riigikohtu 16. aprilli 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-
14, p 14). Kolleegium juhib muu hulgas tähelepanu sellele, et hageja ei saa ÄS § 187 lg 4 esimese
lause alusel nõuda kahjuhüvitist endale. Selle sätte järgi on teisel isikul õigus nõuda oma võlgniku
vara suurendamist, esitades kahju hüvitamise hagi võlgniku juhatuse liikme vastu võlgniku kasuks.
17. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.
18. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg-te 4 ja 8 alusel
tagastada selle tasunud isikule.
Malle Seppik, Henn Jõks, Tambet Tampuu