3-1-1-88-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-88-14

Otsuse kuupäev

16. detsember 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes

Kiris

Kohtuasi

Väärteoasi Juri Mironovi karistamises KarS § 262 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 12. juuni 2014. a kohtuotsus väärteoasjas nr

4-14-3597

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Juri Mironovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Mihkel

Gaver, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur, esindaja Anna

Tihhomirova

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

19. november 2014, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 12. juuni 2014. a otsus Juri Mironovi väärteoasjas ja lõpetada

väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel.

2. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.

3. Määrata Advokaadibüroole Sirje Must makstava riigi õigusabi tasu suuruseks

vandeadvokaadi vanemabi Mihkel Gaveri poolt Juri Mironovile kassatsioonimenetluses

osutatud riigi õigusabi eest 252 (kakssada viiskümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 42

(nelikümmend kaks) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 21. aprilli 2014. a otsusega karistati Juri Mironovit

KarS § 262 järgi rahatrahviga 31 trahviühikut, s.o 124 eurot. Otsuse kohaselt võttis J. Mironov

22. märtsil 2014 Jõhvis avalikus kohas, s.o kaupluse müügisaalis huligaansetel ajenditel vitriinist

pähkleid ning sõi need ära. Kui turvamees tegi ettepaneku nende pähklite eest tasuda, solvas

menetlusalune isik turvatöötajat ebatsensuursete sõnadega.

2. J. Mironov esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, taotledes otsuse tühistamist ja

väärteoasja menetluse lõpetamist.

3. Viru Maakohtu 12. juuni 2014. a otsusega jäeti J. Mironovi kaebus rahuldamata ja kohtuvälise

menetleja otsus muutmata. Maakohus märkis, et tunnistajate ütlustega on tõendatud, et J. Mironov

reageeris ebatsensuursete väljenditega turvamehe aadressil, kui viimane palus söödud pähklite eest

kassas maksta. Kohus leidis, et väärteoprotokollis ja tunnistajate ütlustes nimetatud ebatsensuursete

väljendite loetelu ei ole täielik ja ka tunnistajatele meenusid erinevad sõnad ning nad kinnitasid, et

J. Mironov ei piirdunud vaid kahe ebatsensuurse sõnaga ja nende valjuhäälse ütlemisega häiriti nii

kaupluse külastajaid kui ka kassapidajate keskendumist tööle. J. Mironovi ütlusi ei hinnanud

maakohus tõepärasteks. Samuti leidis kohus, et sõnaühend „huligaanne ajend“ on väärteoasjas

sisustamata.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni J. Mironovi kaitsja vandeadvokaadi abi Mihkel

Gaver, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist uueks arutamiseks Viru Maakohtule.

Kassaatori põhiseisukohad on lühidalt järgmised.

4.1. Tunnistaja M. Krjukov kuulati üle kohtuistungil, mistõttu maakohus avaldas selle tunnistaja

kohtuvälises menetluses antud ütlusi alusetult. Kassaator heidab ette ka seda, et kohtuistungi

protokollist ei nähtu, milliseid ebatsensuurseid sõnu J. Mironov kasutas, nagu ka seda, et väärteoasja

kohtutoimikus sisalduvate tunnistajate vene keeles kirjutatud käsikirjalistele selgitustele ei ole lisatud

tõlkeid.

Seetõttu

leiab

kassaator,

et

väärteoasja

menetlemisel

on

oluliselt

rikutud

väärteomenetlusõigust.

4.2. Kohus on ebaõigesti kohaldanud ka materiaalõigust, kuna toimikusse lisatud venekeelsete

materjalide tõlkimata jätmise tõttu ei olnud kohtul võimalik hinnata KarS § 262 objektiivse koosseisu

tunnuste täidetust.

5. Kohtuvälise menetleja esindaja kassatsioonivastuses leitakse, et maakohtu otsus on seaduslik ning

selle tühistamiseks ei ole alust.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium märgib esmalt, et kassatsiooni väited väärteomenetlusõiguse rikkumise ja

materiaalõiguse ebaõige kohaldamise kohta maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks alust ei

anna. Vaatamata sellele tuleb Viru Maakohtu 12. juuni 2014. a kohtuotsus J. Mironovi väärteoasjas

tühistada ja väärteoasja menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel J. Mironovi teos väärteo

tunnuste puudumise tõttu. Kolleegium põhjendab sellist otsust järgmiselt.

6.1. Väärteoprotokollis sisalduva teokirjelduse kohaselt viibis J. Mironov 22. märtsil 2014 Jõhvis

avalikus kohas (kaupluse müügisaalis), kus ta võttis huligaansetel ajenditel vitriinist pähkleid ja sõi

need ära, ning kui turvamees tegi ettepaneku nende pähklite eest tasuda, solvas J. Mironov

turvatöötajat ebatsensuursete sõnadega. Seega seisnes J. Mironovile väärteoprotokollis etteheidetav

avaliku korra rikkumine avalikus kohas, s.o kaupluse müügisaalis huligaansetel ajenditel vitriinist

pähklite võtmises ja nende söömises ning turvatöötaja solvamises.

6.2. Vaidlust ei ole selles, et kaupluse müügisaal on avalik koht, kuivõrd sinna on ligipääs

kolmandatel

isikutel,

kes

pole

õiguserikkujaga

isiklikult

seotud

(vt

nt

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 17. septembri 2009. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-69-09, p 8 ja 21. mai 2007.

a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-7-07, p 7.1). Kuid asjaolu, et J. Mironovile etteheidetavad teod pandi

toime avalikus kohas, ei võimalda iseenesest järeldada, et J. Mironov pani toime avaliku korra

rikkumise KarS § 262 tähenduses. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et

kvalifitseerimaks isiku tegevust avaliku korra rikkumisena, tuleb peale selle, et süütegu pandi toime

avalikus kohas, igal konkreetsel juhul tuvastada, millega objektiivselt avalikku korda rikuti. Samuti ei

saa pelgalt fakt, et tegu pandi toime avalikus kohas, endaga kaasa tuua menetlusaluse isiku teo

kvalifitseerimist avaliku korra rikkumisena (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. aprilli 2010. a otsus

kriminaalasjas nr 3-1-1-29-10, p 7.1 ja 21. mai 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-7-07, p 7.2).

6.3. VTMS § 87 näeb ette, et väärteoasja arutatakse menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis

sätestatud ulatuses. Riigikohtu praktika kohaselt tähendab see, et kohus on asja arutamisel seotud

väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada

väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt nt Riigikohtu kriminaal-kolleegiumi 10.

juuni 2013. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-71-13, p 7; 5. novembri 2012. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-

90-12, p 7; 9. juuni 2011. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-45-11, p 12; 2. aprilli 2009. a otsus

väärteoasjas nr 3-1-1-16-09, p 8 ja 26. juuni 2009. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-54-09, p 8.1).

Kolleegium on varasemates lahendites samuti selgitanud, et väärteomenetluses kannab

väärteoprotokoll samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet

saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik

hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida

kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis

täidetuks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. juuni 2011. a otsust väärteoasjas nr 3-1-1-45-11, p

9). Käesolevas asjas J. Mironovile koostatud väärteoprotokoll nendele nõuetele aga ei vasta.

6.4. J. Mironovile heideti väärteoprotokollis ette kaupluse müügisaalis huligaansetel ajenditel

vitriinist pähklite võtmist ja nende söömist. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et

J. Mironovile ei saa süüks arvata tegutsemist „huligaansetel ajenditel“, kuivõrd selline käitumine oli

väärteoprotokollis sisustamata. Seega tuvastas kohus, et J. Mironovile etteheidetavaks teoks on

pähklite võtmine kaupluse vitriinist ja nende söömine. Kõnealune tegevus ei täida aga KarS § 262

järgi karistatava avaliku korra rikkumise objektiivset koosseisu.

6.5. Samuti heideti J. Mironovile ette turvatöötaja solvamist. Selles osas on maakohus tunnistajate

ütlustele tuginedes nentinud, et J. Mironov solvas turvatöötajat ja tegi seda valjuhäälselt, millega

häiris kaupluse kassapidajate tööd ja et tema käitumisest olid häiritud ka kaupluse külastajad. Neid

asjaolusid tuvastades jättis kohus aga tähelepanuta, et väärteoprotokollis ei kirjeldatud, kas ja kuidas

J. Mironov rahu rikkus. Kuna väärteoprotokollis olid need asjaolud kajastamata, oli

väärteoprotokollis toodud rikkumise kirjeldus puudulik ega võimaldanud hinnata KarS § 262

koosseisu täidetust. Asudes tuvastama väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid väljus

maakohus väärteoprotokolli piiridest, rikkudes sellega oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150

lg 2 tähenduses. Kui väärteoprotokolli teokirjelduse põhjal ei ole võimalik tuvastada, et

menetlusalune isik on pannud toime väärteokoosseisule vastava teo, tuleb väärteomenetlus

VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

7. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4, § 175 p-dest 1 ja 2 ning § 149 p-st 2 ja

§ 150 lg-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Maakohtu 12. juuni 2014. a otsuse

J. Mironovi karistamises KarS § 262 järgi ja rahuldades J. Mironovi kaitsja kassatsiooni osaliselt,

lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel J. Mironovi teos väärteo tunnuste puudumise

tõttu.

8. J. Mironovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi M. Gaver esitas koos kassatsiooniga taotluse riigi

õigusabi osutamise eest kaitsjatasu väljamõistmiseks summas 252 eurot (sh käibemaks 42 eurot).

Kolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7

ning Eesti Advokatuuri juhatuse 25. veebruari 2014. a otsuse p-st 38 juhindudes rahuldada. Lähtudes

VTMS § 38 lg-st 1, KrMS § 175 lg 1 p-st 4 ja § 186 lg-st 1, jääb kaitsjale kassatsioonimenetluses

määratud tasu menetluskuluna riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Kivi

Eerik Kergandberg

Hannes Kiris