3-1-1-83-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-83-14

Otsuse kuupäev

16. detsember 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes

Kiris

Kohtuasi

Kriminaalasi Jüri Koršikovi süüdistuses KarS § 2161 lg 1, §

213 lg 1 ning § 394 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 9. juuni 2014. a kohtuotsus

kriminaalasjas nr 1-13-7311

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jüri Koršikovi kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Prokuratuur, esindaja riigiprokurör Piret Paukštys

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

12. november 2014, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. juuni 2014. a kohtuotsus ning ringkonnakohtu selle

otsuse täpsustuse kohaselt Harju Maakohtu 17. aprilli 2014. a kohtuotsus Jüri Koršikovi ja

Arkadi Sidorovi süüditunnistamise ning karistamise ja Jüri Koršikovi vastu esitatud

tsiviilhagide rahuldamise osas.

2. Muus osas jätta eelmises punktis nimetatud kohtuotsused muutmata.

4. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

5. Määrata Advokaadibüroole Kersti Põld makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Jüri

Koršikovile kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 327 (kolmsada kakskümmend

seitse) eurot 60 (kuuskümmend) senti, sealhulgas käibemaks 54 (viiskümmend neli) eurot 60

(kuuskümmend) senti. Jätta see menetluskulu riigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jüri Koršikovi karistati Harju Maakohtu 6. septembri 2013. a otsusega KarS § 2161 lg 1 järgi

vangistusega kolmeks kuuks, KarS § 213 lg 1 järgi vangistusega üheks aastaks, KarS § 394 lg 1

vangistusega kuueks kuuks. KarS § 64 lg 1 alusel luges maakohus kergemad karistused kaetuks

raskeimaga ja mõistis liitkaristuseks ühe aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendas kohus

karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis J. Koršikovile lõplikuks karistuseks kaheksa kuud

vangistust. Seoses asitõendite suhtes võetavate meetmetega märkis maakohus muuhulgas, et

sülearvuti Dell Vostro 1015, mis asub Riigiprokuratuuris, tuleb konfiskeerida ja hüvitada,

võimaldades J. Korškovil eelnevalt teha koopia arvutis olevatest eraeluga seotud failidest (pildid,

videod, dokumendid). Kohus mõistis J. Koršikovilt välja riigituludesse KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel

sundraha seoses teise astme kuriteos süüditunnistamisega 1,5 palga alammäära ulatuses, s.o 480

(nelisada kaheksakümmend) eurot; KrMS § 175 lg 1 p-de 3 ja 4 ning § 180 lg 1 alusel kaitsjatasu

määratud kaitsja poolt osutatud õigusabi eest summas 595. 20 eurot (viissada üheksakümmend viis

eurot ja kakskümmend senti); koopiakulud summas 0.45 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 3 ning § 180 lg 1

alusel ekspertiisitasu summas 1608 (üks tuhat kuussada kaheksa) eurot.

2. Sama kohtuotsusega tunnistati KarS § 394 lg 1 - § 22 lg 3 järgi süüdi ka Arkadi Sidorov ja teda

karistati vangistusega 4 kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati tema karistust ühe kolmandiku

võrra ja tema lõplikuks karistuseks mõisteti 2 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS §-de 74 ja 75 alusel

vabastati ta 18 kuulise katseajaga tingimuslikult karistuse kandmisest. Katseaja kulgemise

alguspäevaks määras kohus kohtuotsuse kuulutamise päeva. A. Sidorovilt mõisteti välja

riigituludesse KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüditunnistamisega

1,5 palga alammäära ulatuses s.o 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, KrMS § 175 lg 1 p-de 3 ja 4

ning § 180 lg 1 alusel kaitsjatasu määratud kaitsja poolt osutatud õigusabi eest summas 465.60 eurot

(nelisada kuuskümmend viis eurot ja kuuskümmend senti) ning koopiakulud 0.45 eurot.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni J. Koršikovi kaitsja, kes taotles maakohtu otsuse

tühistamist J. Koršikovilt ekspertiisitasu väljamõistmise ja asitõendina äravõetud sülearvuti

konfiskeerimise (tagastamata jätmise) osas.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 4. detsembri 2013. a otsusega kaitsja apellatsioon rahuldati ja maakohtu

otsus tühistati J. Koršikovilt ja A. Sidorovilt väljamõistetud kriminaalmenetluse kulude ja asitõendite

suhtes võetavate meetmete osas põhistuste puudumise tõttu ning kriminaalasi saadeti tühistatud osas

samale kohtukoosseisule uue otsuse tegemiseks. 12. detsembril 2013 jõustus kohtuotsus J. Koršikovi

süüdimõistmise ja karistamise osas ning selles osas pöörati kohtuotsus 20. märtsil 2014 täitmisele.

5. Asudes täitma ringkonnakohtu juhiseid muutis Harju Maakohus 6. septembril 2013 tehtud ja

osaliselt jõustunud kohtuotsuse põhiosa, jättis resolutsiooni muutmata, ning avaldas 17. aprillil 2014

J. Koršikovi puudutavas osas täiendatud põhiosaga ja jätkuvalt 6. septembri 2013. a kuupäeva kandva

otsuse. Maakohus leidis, et arvuti on kuriteo toimepanemise vahend, mis tuleb konfiskeerida

tervikuna. Kuivõrd arvuti on soetatud hiljemalt 2011. a, on tegemist väärtusetu asjaga, mis tuleb

hävitada. Samas on süüdistataval võimalik taotleda koopiaid isiklikest failidest (pildid, videod,

dokumendid). Ekspertiisikulud olid arvutikuriteo faktiliste asjaolude tuvastamisel kohtu arvates

vajalikud. Süüdistatav on töövõimeline, mistõttu puudub alus menetluskulude riigi kanda jätmiseks.

A. Sidorovi puudutavas osas maakohtu otsuses muudatused puuduvad.

6. Maakohtu täiendatud otsuse peale esitasid apellatsioonid J. Koršikov ja tema kaitsja, kes taotlesid

selle tühistamist konfiskeerimise ja menetluskulude osas. Apellandid leidsid, et maakohus oleks

pidanud tegema uue otsuse, mitte aga juurdekirjutusi 6. septembri 2013. a kohtuotsusesse. Kuna

ekspertiisiakt polnud asjas määravaks tõendiks, oleks kohus pidanud ekspertiisitasu riigi kanda jätma.

Ekspertiisitasu on ebaproportsionaalselt suur võrreldes süüdistatava sissetuleku ja süüga. Samuti on

ebaproportsionaalne süüdistatava arvuti konfiskeerimine ja selle hävitamine, kuna sellel on suur

väärtus süüdistatava jaoks ja selle kõvakettalt on võimalik ebaseaduslikud programmid kustutada.

Arvuti kasutamine ei ole iseenesest ohtlik.

7. Tallinna Ringkonnakohtu 9. juuni 2014. a kohtuotsusega jäeti maakohtu otsus sisuliselt muutmata.

Ringkonnakohus täpsustas maakohtu otsust üksnes selles osas, et luges maakohtu otsuse kuupäevaks

17. aprilli 2014 ,s.o maakohtu otsuse avaldamise kuupäeva. Ringkonnakohtu põhistused olid

kokkuvõtvalt järgmised.

7.1. Kuigi algsesse kohtuotsusesse põhjenduste lisamist ei saa pidada õigeks, ei ole maakohus sellega

rikkunud KrMS § 341 lg-s 4 sätestatud kohustust teha tühistatud osas uus kohtuotsus.

Ringkonnakohus saab maakohtu eksimust kõrvaldada maakohtu otsuse kuupäeva KrMS § 337 lg 1 p

2 alusel täpsustades.

7.2. Arvuti tagastamata jätmine ja hävitamine on proportsionaalne, sest süüdistatav kasutas seda

regulaarselt kuritegude toimepanemise vahendina, samuti on see arvuti väärtusetu.

7.3. Arvutiprogrammi olemuse ja eesmärgi tuvastamiseks olid mitteõiguslikud eriteadmised

vältimatult vajalikud ja ekspertiisi määramine seetõttu põhjendatud. Seepärast tuleb ekspertiisikulud

kanda süüdistataval.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

8. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas kassatsiooni korras J. Koršikovi kaitsja vandeadvokaat Kersti

Põld, kes taotleb kohtuotsuste tühistamist ja kriminaalasja saatmist maakohtule uue otsuse

tegemiseks, põhjendades seda järgmiselt.

8.1. Maakohtu poolt varasema otsuse täiendamise ja ringkonnakohtu poolt maakohtu hilisema otsuse

kuupäeva muutmisega on tekkinud ebaselge õiguslik olukord. Pole arusaadav, millise kuupäevaga

otsus millises osas jõustus. Ringkonnakohus ei saa maakohtu asemel uue kuupäevaga otsust teha.

Ringkonnakohtu selline otsustus väljub apellatsioonimenetluse raamidest ja ringkonnakohus ei

saanud tugineda KrMS § 337 lg 1 p-le 2.

8.2. Arvuti konfiskeerimine ja hävitamine ning menetluskulude süüdistatavalt väljamõistmine on

ebaõige. Kohus oleks pidanud laskma arvutist nuhkvara eemaldada ja tagastama arvuti

süüdistatavale. Menetluskulude kandmine käib süüdistatavale, kelle ülalpidamisel on alaealine laps,

ilmselgelt üle jõu.

9. Kassatsioonile esitatud vastuses leiab riigiprokurör Piret Paukštys, et kohtud on toiminud

seaduslikult ja põhjendatult ning kohtuotsuste muutmiseks pole alust. Kuna ringkonnakohtu

4. detsembri 2013. a otsusega tühistati maakohtu 6. septembri 2013. a otsus vaid sülearvuti

konfiskeerimise ja menetluskulude väljamõistmise osas seoses sellekohaste põhjenduste

puudumisega ning kriminaalasi saadeti maakohtule vaid uue otsuse tegemiseks, siis ei pidanud

maakohus hakkama kriminaalasja uuesti arutama. Kuna aga maakohtu uus otsus kandis ekslikult

eelmise otsuse kuupäeva - 6. september 2013, oli ringkonnakohus õigustatud täpsustama maakohtu

otsuse kuupäeva. Sülearvuti konfiskeerimise ja süüdistatavalt menetluskulude väljamõistmise

seaduslikkust on prokuröri arvates ringkonnakohus veenvalt põhjendanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

I

10. On üldtuntud, et dokument, sealhulgas kohtulahend, saab kanda vaid selle koostamise või

allkirjastamise kuupäeva (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-

1-14-14, p 741). See tähendab, et kaks erineval päeval tehtud kohtulahendit ei saa kanda sama

kuupäeva. Seega olukorras, mil ringkonnakohus on maakohtu otsuse osaliselt tühistanud ja saatnud

kriminaalasja maakohtule tagasi tühistatud osas uue otsuse tegemiseks, peab uus otsus kandma uue

otsuse tegemise kuupäeva, mitte aga osaliselt tühistatud otsuse kuupäeva. Sisult erinevad, kuid sama

kuupäeva kandvad kohtuotsused tekitavad õigusselgusetust nii nende lahendite jõustumise kui

menetlustähtaegade osas.

11. Käesoleva kohtuasja õiguslik põhiprobleem ei ole aga niivõrd selles, et maakohus märkis ka uue

kohtuotsuse kuupäevaks 6. septembri 2013 (ehk siis maakohtu varasema, ringkonnakohtu poolt

osaliselt tühistatud otsuse kuupäeva). Maakohtu menetluslik eksimus seisnes põhiliselt hoopis selles,

et uut otsust tehes asus maakohus täiendama (muutma) varem tehtud ja valdavas osas juba jõustunud

(KrMS § 408 lg 6) ning täitmisele pööratud otsuse põhiosa teksti, lisades sellesse konfiskeerimist ja

kohtukulusid puudutavaid põhjendusi.

12. Jõustunud kohtuotsuse teksti muutmise seaduslikud võimalused on aga piiratud. Selline võimalus

on näiteks täitmiskohtunikul vastavalt KrMS §-s 413 sätestatule. Jõustunud kohtuotsuse tekst saab

muutuda kriminaalmenetluse uuendamise tulemina vastavalt KrMS XIII peatükis sätestatule.

Kohtulahendi teinud kohus saab vastavalt KrMS § 306 lg-le 5 muuta allkirjastatud kohtuotsuse teksti

vaid niivõrd, kuivõrd muudatused on käsitletavad kirja- ja arvutusvigadena ning ebatäpsustena, mis

kohtuotsuse sisu ei mõjuta.

13. Käesoleva kohtuasja puhul ei olnud aga tegemist ühegi eelmises punktis nimetatud olukorraga ja

seega toimis Harju Maakohus ebaseaduslikult 6. septembril 2013 tehtud kohtuotsust sama kuupäeva

all kuid muudetud põhiosaga 17. aprillil 2014 avaldades. Kuna kõnealusel viisil toimides tunnistati

süüdistatavad maakohtu poolt sisuliselt kaks korda süüdi samas süüdistuses, siis rikuti sellega ka

Põhiseaduse § 23 lg-s 3 sätestatud topeltkaristamise keelu põhimõtet. Menetlusõiguslikult on

maakohtu tegevus 6. septembril 2013 tehtud kohtuotsuse sama kuupäeva all kuid muudetud

põhiosaga 17. aprillil 2014 avaldamisel käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS

§ 339 lg 2 mõttes.

II

14. Kriminaalmenetluse seadustikus on kohtuotsuse osalise tühistamise ja kriminaalasja vaid

tühistatud osas uueks arutamiseks saatmise pädevus nii ringkonnakohtul (KrMS § 337 lg 2 p 2; vt ka

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-38-13) kui ka Riigikohtul (KrMS § 361 p 6).

Samas ei ole kriminaalmenetluse seadustikus otsesõnu sätestatud, millistele nõuetele peab vastama

uus osaotsus - st uus kohtuotsus kriminaalasjas, milles varem tehtud kohtuotsus tühistati osaliselt ja

kriminaalasi saadeti vaid tühistatud osas uueks arutamiseks. On selge, et selle uue osaotsuse

koostamisel ei saa täies mahus järgida kõike KrMS §-s 306 kohtuotsuse tegemisel lahendatavate

küsimuste kohta märgitut ega KrMS §-des 311 - 314 kohtuotsuse struktuuri kohta sätestatut. Uue

otsuse tegemisel on menetlusese piiratud vaid selle küsimusteringiga, mida kõrgema astme kohus

pidas vajalikuks uuesti käsitleda. Siiski peab kolleegium õigusselguse huvides mõistlikuks järgida

kohtupraktikas vähemalt osaliselt juurdunud arusaama, et uus osaotsus tuleb seostada varem samas

kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega. Käesolevas kriminaalasjas oleks tulnud maakohtul uue otsuse

sissejuhatava osa lõpus muuhulgas märkida, et selles kriminaalasjas on 6. septembril 2013 tehtud

maakohtu otsus ja refereerida uue otsuse konteksti mõistmiseks vajalikus ulatuses selle resolutiivosa.

Järgnevalt oleks tulnud kajastada seda, millises osas maakohtu varasem otsus tühistati ja kriminaalasi

uueks arutamiseks (uue otsuse tegemiseks) saadeti. Edasiselt - maakohtu uue otsuse põhiosas - oleks

tulnud esitada sülearvuti konfiskeerimise ja hävitamise ning ekspertiisikulude süüdistatava kanda

jätmise põhjendused. Ja lõpuks - maakohtu uue otsuse resolutiivosas - oleks tulnud formuleerida

põhiosas sisalduvatele põhjendustele vastav menetlusotsustus sülearvuti konfiskeerimise ja

ekspertiisikulude kohta.

III

16. Ringkonnakohtu 9. juuni 2014. a otsusega parandati küll maakohtu hilisema otsuse kuupäev

(6. septembri 2013 asemel 17. aprill 2014), kuid maakohtu otsus jäeti tühistamata osas, mis kordas 6.

septembri 2013. a kohtuotsuse jõustunud osa. Seoses kuupäeva parandamisega märgib kolleegium, et

KrMS § 337 lg 1 p 2 kohaselt saab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse tulemina tõepoolest jätta

maakohtu otsuse ka sisuliselt muutmata ja teha sellesse vaid täpsustusi. Kolleegium leiab, et kui

maakohtu otsuse ainsaks veaks olekski olnud vaid selle vale kuupäev, oleks ringkonnakohus olnud

pädev KrMS § 337 lg 1 p-s 2 sätestatud korras asendama maakohtu otsuse vale kuupäeva õigega.

17. Kuid nii nagu on märgitud eelnevalt p-des 11 - 13, ei olnud maakohtu otsuse ainsaks veaks selle

vale kuupäev. Maakohtu otsusega seonduvate tegelike õiguslike probleemide kõrvaldamiseks oleks

ringkonnakohus pidanud tühistama maakohtu hilisema otsuse kogu selles osas, milles korrati

maakohtu varasemas ja juba jõustunud otsuses öeldut. Selle tegemata jätmist ringkonnakohtu poolt

tuleb kolleegiumi hinnangul samuti käsitada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS

§ 339 lg 2 mõttes, mistõttu tuleb nii maakohtu kui ringkonnakohtu otsused tühistada. Selleks, et

otsustada, kas kohtuotsuste tühistamise järgselt tuleb kriminaalasi saata uueks arutamiseks või saab

Riigikohus KrMS § 361 lg 1 p-s 7 sätestatud pädevust kasutades teha ise uue otsuse, mis

süüdimõistetu olukorda ei raskenda, tuleb järgnevalt hinnata maa- ja ringkonnakohtu sisuliste

põhjenduste asjakohasust ja seaduslikkust.

18. Sisuliselt vaidlustab kassaator (samamoodi nagu ta tegi seda ka apellatsioonis maakohtu otsust

vaidlustades) sülearvuti konfiskeerimist ja hävitamist ning menetluskulude süüdistatavalt

väljamõistmist.

18.1. Kolleegium leiab, et sülearvuti konfiskeerimist ja hävitamist käsitlevad maa- ja ringkonnakohtu

põhjendused on asjakohased, veenvad ja seaduslikud. Kahtlemata ei ole arvuti näol tegemist

esemega, mis ohustaks ümbrust ainuüksi oma liigi poolest ja mille kasutamine õigusvastaste tegude

toimepanemiseks oleks tavapärane tegevus (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-

1-27-07, p 14). Samas juhul, mil arvutit on regulaarselt kasutatud arvutikuritegude toimepanemiseks,

mil just nimelt arvuti on olnud peamine või ainus õigushüve (arvutisüsteemide toimimine)

kahjustamise instrument, on arvuti näol kahtlemata tegemist kuriteo toimepanemise vahendiga, mis

võidakse KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida, sest selle süüdistatavale jätmine ohustab õiguskorda (vt

ka Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-1-1-37-07 ja kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-57-

12, p 13 ja asjas nr 3-1-1-78-13, p 8). Kohtupraktikas on kooskõlas arvutikuritegevusvastase

konventsioonis sätestatuga valitsemas arusaam, et ka arvuti või selle kõvaketta konfiskeerimisel ei

saa jätta arvestamata proportsionaalsuse põhimõtet. See tähendab vajadust tagada süüdistatavale

võimalus kopeerida endale konfiskeeritavast arvutist sinna õiguspäraselt salvestatud teavet (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-57-12 p-d 15 ja 20). Käesolevas

kohtuasjas on sülearvuti konfiskeerimisel järgitud proportsionaalsuse põhimõtet, sest maakohus on

J. Koršikovile taganud võimaluse kopeerida talle oluline teave kõvakettalt enne arvuti hävitamist.

18.2. Seaduslikud on maa- ja ringkonnakohtu põhjendused ka J. Koršikovilt menetluskulude

väljamõistmise osas. Tegelikult on kassatsioonis vaidlustatud vaid J. Koršikovilt menetluskuluna

infotehnoloogiaekspertiisi kulu väljamõistmist summas 1608 eurot. Kohtud on igati veenvalt

põhjendanud, miks oli arvutikuriteoga seotud kriminaalasja menetlemisel vaja rakendada

mitteõiguslikke eriteadmisi ekspertiisi vormis ja määrata infotehnoloogiaekspertiis. Ekspertiisi

tõendamisesemest lähtuv vajalikkus on menetleja otsustada ega sõltu, vähemalt üheselt ja siduvalt

sellest, kas süüdistatav on enda süüd tunnistanud või mitte. Õigesti on kohtud märkinud ka seda, et

KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on ekspertiisikulu menetluskulu, et KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab

menetluskulud süüdimõistetu ja sama paragrahvi lg 3 alusel arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Üksnes siis kui menetluskulude hüvitamine käib

süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib need kulud jätta riigi kanda. Kohtud on õigesti märkinud, et

kinnipidamisasutuses karistuse kandmist ei saa iseenesest käsitada sellise takistuse või varalise

seisundina, mis välistaks süüdistatavalt menetluskulude väljamõistmise.

19. Arvestades eelnevalt p-s 18 märgitut leiab kolleegium, et menetlusökonoomiast lähtuvalt puudub

vajadus pärast kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu maa- ja ringkonnakohtu otsuste

tühistamist saata kriminaalasja uueks arutamiseks. Arvestades seda, et maa- ja ringkonnakohus on

kassatsioonis sisuliselt vaidlustatavat - J. Koršikovi sülearvuti konfiskeerimist ja hävitamist ning

temalt

menetluskulude

väljamõistmist

-

veenvalt

ja

seaduslikult

põhjendanud,

saab

kriminaalkolleegium kasutada KrMS § 361 lg 1 p-s 7 sätestatud pädevust ja teha täiendavaid tõendeid

kogumata ning süüdimõistetu olukorda raskendamata uue otsuse. J. Koršikovi kaitsja kassatsioon

tuleb rahuldada osaliselt.

20. Tulenevalt KrMS § 3602 lg-st 2 laiendab kolleegium kassatsioonimenetluse piire ja tühistab

ringkonnakohtu 9. juuni 2014. a otsuse ning selles otsuses parandatud tähtajaga maakohtu 17. aprilli

2014 a otsuse ka A. Sidorovi teistkordse süüditunnistamise ja karistamise osas.

21. Kaitsja taotleb kassatsioonimenetluses riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse

kindlaksmääramist Advokaadibüroole Kersti Põld kogusummas 327 eurot 60 senti (sh käibemaks

54 eurot 60 senti). Taotluste kohaselt kulutas kaitsja vestlusele kaitsealusega 2 pooltundi ja

kassatsiooniteate ning kassatsiooni koostamiseks 5 pooltundi. Kokku osutas kaitsja J. Koršikovile

õigusabi 7 pooltunni vältel. Kolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi

seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 25. veebruari 2014. a otsuse p-

dest 8 ja 21 alusel rahuldada. Kuna Riigikohus teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 7 nimetatud lahendi, tuleb

eelmärgitud menetluskulu jätta riigi kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Ott Järvesaar

Eerik Kergandberg

Hannes Kiris