3-1-1-65-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-65-14

Otsuse kuupäev

15. detsember 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Ott Järvesaar ja Lea

Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi Henrik Antsovi süüdistuses KarS § 3891 lg-te 1

ja 3 − § 22 lg 3 ning § 255 lg 1 järgi; Tõnu Silvese

süüdistuses KarS § 3891 lg-te 1 ja 3 − § 22 lg 3 ning § 255 lg

1 järgi; Kristi Austini süüdistuses KarS § 3891 lg-te 1 ja 3 − §

22 lg 3 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 17. aprilli 2014. a otsus kriminaalasjas

nr 1-13-1368

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene,

Henrik Antsovi kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv ja Kristi

Austini kaitsja vandeadvokaat Anne Tammer, kassatsioonid

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Tõnu Silvese kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

15. oktoober 2014, suuline menetlus

Istungil osalenud isikud

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene,

Henrik Antsovi kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv, Kristi

Austini kaitsja vandeadvokaat Anne Tammer ja Tõnu Silvese

kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 23. detsembri 2013. a ja Tartu Ringkonnakohtu 17. aprilli 2014. a

otsus Hendrik Antsovi, Tõnu Silvese ja Kristi Austini süüdistusasjas.

2. Saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tartu Maakohtule teises kohtukoosseisus.

3. Kassatsioonid rahuldada osaliselt.

4. Mõista Eesti Vabariigilt Henrik Antsovi kasuks välja 4817 (neli tuhat kaheksasada seitseteist)

eurot valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks.

5. Määrata Advokaadibüroole Tammer & Tammer makstava riigi õigusabi tasu suuruseks

Kristi Austinile kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 753 (seitsesada

viiskümmend kolm) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti, sealhulgas käibemaks 125 (ükssada

kakskümmend viis) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi

kanda.

6. Määrata Advokaadibüroole Sven Sillar makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Tõnu

Silvesele kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 565 (viissada kuuskümmend viis)

eurot ja 20 (kakskümmend) senti, sealhulgas käibemaks 94 (üheksakümmend neli) eurot ja 20

(kakskümmend) senti. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 23. detsembri 2013. a otsusega tunnistati Tõnu Silves, Henrik Antsov ja Kristi

Austin KarS § 3891 lg-te 1 ja 3 − § 22 lg 3 järgi süüdi maksupettusele kaasaaitamises. T. Silves ja

H. Antsov tunnistati süüdi veel KarS § 255 lg 1 järgi kuritegelikku ühendusse kuulumises.

Juhindudes KarS § 63 lg-st 1, mõistis maakohus T. Silvesele karistuseks vangistuse 3 aastaks ja

6 kuuks. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud

vangistuse ärakandmata osa (s.o 1 aasta 7 kuu ja 20 päeva) võrra ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat

1 kuu ja 20 päeva vangistust. H. Antsovile mõistis maakohus KarS § 63 lg-st 1 juhindudes

karistuseks samuti vangistuse 3 aastaks ja 6 kuuks. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses

viibitud kaks päeva karistusaja hulka ning KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 3 aasta 5 kuu ja 28 päeva

pikkust vangistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud vangistuse ärakandmata osa (s.o 2 aasta 8 kuu

ja 25 päeva) võrra. Liitkaristuseks mõisteti vangistus 6 aastaks 2 kuuks ja 23 päevaks. K. Austinile

mõisteti karistuseks 1-aastane vangistus, mis jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel 3-aastase katseajaga

tingimisi täitmisele pööramata.

2. Maakohtu poolt tuvastatud asjaolude kohaselt osutasid T. Silves, H. Antsov ja K. Austin kaasabi

OÜ Barbosa Foods ja tema juhatuse liikme Mario Kangroni poolt toimepandud käibemaksupettusele.

Nimelt esitas M. Kangron maksukohustuse vähendamise eesmärgil 2012. aasta maist kuni augustini

maksuhaldurile OÜ Barbosa Foods käibedeklaratsioonides andmeid suhkru ostmise kohta OÜ-lt

Donleon Trading ja OÜ-lt Depredator. Tegelikkuses ostis OÜ Barbosa Foods suhkru aga Läti

Vabariigi ettevõttelt SIA Antaris, transportis selle Eestisse ja müüs lõpptarbijatele. Valeandmete

esitamine võimaldas M. Kangronil arvestada OÜ Donleon Trading ja OÜ Depredator näilistel arvetel

kajastatud käibemaksu 318 184,49 eurot OÜ Barbosa Foods sisendkäibemaksu hulka ning arvata see

summa OÜ Barbosa Foods poolt tasumisele kuuluvast käibemaksust maha. Kuna suhkru ostmine Läti

Vabariigi ettevõttelt on käsitatav ühendusesisese käibena, mille käibemaksumäär oli 0%, poleks

õigete andmete esitamise korral olnud võimalik 318 184,49 eurot tasumisele kuuluvast käibemaksust

maha arvata. M. Kangroni tegevuse tulemusena jäi maksudena laekumata vähemalt 127 656,21 eurot.

Samuti lõi M. Kangron käibemaksupettuse toimepanemiseks teiste isikute kaasabil näilise

suhkrumüügi ahela. Kõigepealt koostati M. Kangroni korraldamisel ja juhendamisel mitmete

äriühingute raamatupidamise dokumendid selliselt, nagu oleks SIA-lt Antaris ostnud suhkrut kuni

18. juunini 2012 OÜ Katexx ja alates 19. juunist 2012 Leedu Vabariigis registreeritud ettevõte UAB

Faldemu. Viimane müüs raamatupidamisdokumentide kohaselt suhkru edasi OÜ-le Rednas.

OÜ Katexx ja OÜ Rednas raamatupidamises kajastati näilisi arveid suhkru edasimüügi kohta aga

OÜ-le Donleon Trading ja OÜ-le Depredator, kes koostasid omakorda näilisi arveid suhkru müügi

kohta OÜ-le Barbosa Foods. Jätmaks mulje raamatupidamises kajastatud tehingute toimumisest,

kandsid M. Kangron ja Keijo Jaanup või raamatupidaja E. S. näiliste arvete alusel OÜ Barbosa Foods

arvelduskontolt raha OÜ Donleon Trading ja OÜ Depredator arvelduskontodele. Seejärel organiseeris

M. Kangron OÜ Donleon Trading ja OÜ Depredator arvelduskontodele laekunud summade edasi

kandmise OÜ Katexx ja OÜ Rednas arvelduskontodele. OÜ Katexx arvelduskontolt tasuti suhkru

eest SIA-le Antaris või võeti summad sularahaautomaadist välja ja toodi tagasi M. Kangroni kätte.

OÜ Rednas arvelduskontole laekunud raha kanti osaliselt Leedu Vabariigis registreeritud ettevõtte

UAB Faldemu kontole ja sealt tasuna suhkru eest SIA Antaris arvelduskontole. Osaliselt võeti OÜ

Rednas kontole laekunud summad sularahaautomaadist välja ja toodi tagasi M. Kangroni või

K. Jaanupi kätte. Viimaks korjati suhkru päritolu ja esialgse omaniku varjamiseks M. Kangroni

korraldustel suhkru sihtkohta saabumisel kokku ka kauba rahvusvahelisel transpordil kasutatud ja

koostatud kaubaveo saatelehed, mis osaliselt hävitati.

2.2. T. Silves aitas käibemaksupettuse toimepanemisele kaasa suhkru tegeliku päritolu varjamisega.

Nii kogus T. Silves Tallinnas suhkru sihtkohta saabumisel autojuhtide käest kokku suhkru

saatedokumendid, mille kohaselt toodi suhkur Läti ettevõttelt SIA Antaris OÜ Katexx nimele, ja

asendas need uute, OÜ Barbosa Foods nimelt väljastatud dokumentidega. Hiljem asendas T. Silves

OÜ Barbosa Foods dokumentidega UAB Faldemu saatedokumendid. Kui rahvusvahelised

saatedokumendid oleksid lõpptarbijate kätte sattunud, oleks tulnud avalikuks, et suhkur liikus Läti

ettevõttelt lõpptarbijateni OÜ Barbosa Foods kaudu ning et OÜ Katexx, OÜ Rednas, OÜ Donleon

Trading ja OÜ Depredator raamatupidamises kajastati suhkru liikumist näiliselt. Teadmata suhkru

tegelikku teekonda, polnud lõpptarbijatel aga võimalik kuritegelikku käitumist avalikustada ega

sellest teistele isikutele ja maksuametile teada anda.

2.3. H. Antsov aitas käibemaksupettuse toimepanemisele kaasa sellega, et ta kuulus OÜ Donleon

Trading juhatuse liikmena näilisesse suhkrumüügiahelasse ja osales suhkru liikumisteekonnast

ebaõige ettekujutuse loomises. Nii täitis H. Antsov M. Kangroni juhiseid ja korraldusi ning koostas ja

esitas OÜ Donleon Trading nimelt näilisi arveid suhkru müügi kohta OÜ-le Barbosa Foods. Samuti

kandis H. Antsov M. Kangroni korraldusel OÜ-lt Barbosa Foods OÜ Donleon Trading

arvelduskontole laekunud summad edasi OÜ Katexx ja OÜ Rednas kontodele ning kogus autojuhtide

käest kokku suhkru saatedokumendid ja asendas need uutega.

2.4. K. Austin aitas käibemaksupettuse toimepanemisele kaasa sellega, et ta korraldas M. Kangroni

palvel OÜ Katexx, OÜ Rednas ja OÜ Depredator raamatupidamist ning koostas ja esitas OÜ Katexx

nimelt näilisi arveid suhkru müügi kohta OÜ-le Donleon Trading. Samuti esitas K. Austin

ülalmainitud äriühingute nimelt maksuhaldurile maksudeklaratsioonides suhkru müügi kohta

valeandmeid ja kandis OÜ-lt Barbosa Foods OÜ Depredator arvelduskontole laekunud summad edasi

OÜ Rednas kontole. Eelkirjeldatud tegevusega kujundas K. Austin näilist suhkrumüügiahelat ja

võimaldas M. Kangronil OÜ Barbosa Foods käibedeklaratsioonis valeandmeid esitada.

3. KarS § 255 lg 1 järgi tunnistati T. Silves ja H. Antsov süüdi selles, et nad kuulusid koos

M. Kangroni, K. Jaanupi, UAB Faldemu juhatuse liikme Andres Kerde, OÜ Depredator juhatuse

liikme Janek Piiri, OÜ Katexx juhatuse liikme Indrek Laka ja OÜ Rednas esindaja Martin Ojamaaga

püsivasse

ühendusse,

mille

eesmärgiks

oli

maksuhaldurile

valeandmete

esitamise

abil

maksukohustust vähendada ja sel teel võimalikult pika aja jooksul varalist kasu saada. Kuritegelik

ühendus loodi enne 1. maid 2012 ja see tegutses süsteemselt kuni 28. augustini 2012. Kuritegeliku

ühenduse liikmed olid allutatud M. Kangroni rangele juhtimisstiilile ning igaühe roll kuritegude

toimepanemisel oli kindlaks määratud.

3.1. T. Silvese ülesandeks oli M. Kangronilt saadud juhiste ja korralduste täitmine. T. Silves osales

suhkru päritolu varjamises, kogudes Tallinnas autojuhtide käest kokku suhkru saatedokumendid ja

asendades need OÜ Barbosa Foods nimelt väljastatud dokumentidega. Hiljem asendas T. Silves

OÜ Barbosa Foods dokumentidega UAB Faldemu saatedokumendid. T. Silves sai oma töö eest

kokkulepitud tasu.

3.2. H. Antsovi ülesandeks oli samuti M. Kangronilt saadud juhiste ja korralduste täitmine. H. Antsov

koostas ja esitas OÜ Donleon Trading nimelt näilisi arveid suhkru müügi kohta OÜ-le Barbosa

Foods. Samuti kandis H. Antsov M. Kangroni korraldusel OÜ-lt Barbosa Foods OÜ Donleon Trading

arvelduskontole laekunud summad edasi OÜ Katexx ja OÜ Rednas kontodele ning kogus autojuhtide

käest kokku suhkru saatedokumendid ja asendas need uutega. Ka H. Antsov sai oma töö eest

kokkulepitud tasu.

4. Tartu Maakohtu 23. detsembri 2013. a otsuse peale esitasid apellatsioonid T. Silvese kaitsja

vandeadvokaat Sven Sillar, H. Antsovi kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv ja K. Austini kaitsja

vandeadvokaat Anne Tammer. Kaitsjad taotlesid maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatavate

õigeksmõistmist.

5. T. Silvese kaitsja märkis kokkuvõtlikult järgmist.

5.1. Kaasaaitamisteona on käsitatav tegu, mis soodustab põhiteo toimepanemist. Maakohtu poolt

tuvastatud asjaolude kohaselt korjas T. Silves autojuhtide käest kokku suhkru saatedokumendid ning

asendas need uutega. Selline tegevus ei mõjutanud aga kuidagi OÜ Barbosa Foods käibemaksu-

deklaratsioonides valeandmete esitamist. T. Silvese teopanuse ära mõtlemisel ei muutuks

M. Kangroni poolt toime pandud tegu. Eeltoodust nähtuvalt kohaldati T. Silvese süüditunnistamisel

KarS § 3891 lg-te 1 ja 3 − § 22 lg 3 järgi ebaõigesti materiaalõigust.

5.2. Kaasaaitamisteo subjektiivne koosseis pole tõendatud. Nii T. Silvese kui ka mitmete tunnistajate

ütluste kohaselt polnud T. Silves OÜ Barbosa Foods raamatupidamisest teadlik. Seetõttu ei saanud ta

valeandmete esitamist võimalikuks pidada.

5.3. T. Silvese süüditunnistamisel KarS § 255 lg 1 järgi märkis maakohus, et kõik maksukuriteos

osalejad täitsid kindlat rolli ja allusid M. Kangroni korraldustele. Samuti soovisid nad saada

süsteemseks muutunud kuritegelikust käitumisest võimalikult kaua kasu. Sellised põhjendused ei

osuta kuritegeliku ühenduse olemasolule, vaid grupiviisilise kuriteo toimepanemisele või

kaasaaitamisele. Samuti pole maakohus tuvastanud kuritegeliku ühenduse struktuuri püsivust.

6. H. Antsovi kaitsja märkis kokkuvõtlikult järgmist.

6.1. Maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Maakohtu

otsuses pole esitatud tõendite analüüsi ega vastatud kaitsja väidetele.

6.2. H. Antsov ei aidanud maksupettuse toimepanemisele kaasa tahtlikult. H. Antsov soovis tegeleda

seadusliku majandustegevusega ja pöördus nõu saamiseks oma tuttava M. Kangroni poole.

Suhkrumüügiskeemi sattus H. Antsov juhuslikult. Ta ei olnud M. Kangroni tegelikest kavatsustest

teadlik.

6.3. Suhkru saatedokumentide kokkukorjamine pole tõendatud. H. Antsov käis aeg-ajalt üksnes

OÜ Barbosa Foods laos suhkru olemasolu kontrollimas.

6.4. Isegi juhul, kui H. Antsov oleks saatedokumente kokku korjanud, ei soodustanud see tegevus OÜ

Barbosa Foods käibemaksudeklaratsioonides valeandmete esitamist.

6.5. H. Antsov ei kuulunud kuritegelikku ühendusse. Ta polnud teadlik M. Kangroni tegelikest

kavatsustest, ei aidanud kaasa käibemaksupettuse toimepanemisele ega saanud osa kuritegeliku

ühenduse tulust. Maakohtu vastupidised seisukohad on tõendamata ja paljasõnalised. Samuti ei anna

maakohtu poolt tuvastatud asjaolud alust jaatada kuritegeliku ühenduse olemasolu.

7. K. Austini kaitsja märkis kokkuvõtlikult järgmist.

7.1. Maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Maakohtu

otsusest ei selgu, milliste tõendite alusel K. Austin süüdi tunnistati.

7.2. K. Austin polnud teadlik käibemaksupettuse toimepanemisest ega aidanud sellele tahtlikult

kaasa. K. Austin oli raamatupidaja, kes ei puutunud kokku ostu-müügi lepingute sõlmimisega,

kaupade tellimisega, kaupade üleandmise-vastuvõtmisega ega kaupade transpordiga. Seetõttu puudus

tal võimalus kontrollida, milliste äriühingute kaudu kaup tegelikkuses liikus. Samuti polnud

K. Austinil alust kahelda talle esitatud arvete õigsuses. K. Austin ei koostanud ise ühtki arvet.

8. Tartu Ringkonnakohtu 17. aprilli 2014. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu 23. detsembri 2013. a

otsus osaliselt T. Silvese süüditunnistamises ja karistamises ning temalt kriminaalmenetluse kulude

väljamõistmises. Uue otsusega mõisteti T. Silves talle esitatud süüdistuses KarS § 3891 lg-te 1 ja 3 −

§ 22 lg 3 ja KarS § 255 lg 1 järgi õigeks ning jäeti kriminaalmenetluse kulud riigi kanda. Muus osas

jäeti maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu põhiseisukohad olid järgmised.

8.1. Maakohtu otsuse põhjendamisel tehtud vead pole käsitatavad KrMS § 339 lg 1 p-s 7 nimetatud

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena. Tõsi, maakohus refereerib 138-leheküljelises otsuses

põhjendamatus ulatuses tõendeid ja kordab juba esitatud seisukohti. Samuti on otsus struktureerimata

ning tõenditele tehtud viited üldised ja sisuliselt kontrollimatud. Eelnev muudab kohtu mõttekäigu

raskesti jälgitavaks ja otsuse lugemise äärmiselt keerukaks, kuid samas on võimalik kohtu seisukohad

üleliigsest tekstimassist eraldada.

8.2. T. Silvese süüditunnistamisel KarS § 3891 lg-te 1 ja 3 − § 22 lg 3 järgi kohaldati ebaõigesti

materiaalõigust. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 23. märtsi 2011. a otsuses nr 3-1-1-6-11

märkinud, et KarS § 3891 koosseisupäraseks teoks on valeandmeid sisaldava deklaratsiooni esitamine

ja seetõttu pole tegelikkusele mittevastavate arvete olemasolu selle kuriteo toimepanemiseks

vältimatult vajalik. Siiski võib valeandmeid esitanud ettevõtte raamatupidamise jaoks tegelikkusele

mittevastavate arvete hankimine kujutada endast maksupettusele kaasaaitamistegu, sest näilike arvete

kajastamine raamatupidamises takistab maksuhalduril maksukohustuse täitmise kontrollimist. (Vt

viidatud otsuse p 13.2). Kuna praegusel juhul ei pidanud suhkru saatedokumendid jõudma OÜ

Barbosa Foods, vaid lõpptarbijate raamatupidamisse, ei vasta nende kokkukorjamine ega OÜ Barbosa

Foods dokumentide vastu vahetamine ülalnimetatud kriteeriumile. T. Silvese tegevus ei takistanud

maksuhalduril OÜ Barbosa Foods maksukohustuse täitmise kontrollimist ega mõjutanud kuidagi

seda, kas ja millal M. Kangron OÜ Barbosa Foods deklaratsioonides valeandmeid esitas. Maakohtu

väide, et T. Silves takistas suhkru lõpptarbijaid tekkinud olukorda avalikustamast ning sellest teistele

isikutele ja maksuametile teada andmast, on paljasõnaline. Maakohus pole selgitanud, kas, kuidas ja

keda oleksid lõpptarbijad saatedokumentide olemasolu korral teavitanud. Viide maksuametile on

üldsõnaline ja tõendamata.

8.3. Maakohus pole tuvastanud ka kaasaaitamisteo subjektiivset koosseisu. Kaasaaitaja peab

vähemalt võimalikuks pidama, et ta soodustab põhiteo toimepanemist. Praeguses asjas pole

tõendatud, et T. Silves sai saatedokumentide kokkukorjamisel ja äravahetamisel aru, et vastasel juhul

teavitavad lõpptarbijad tekkinud kahtlustest teisi isikuid ja maksuametit.

8.4. Kuna T. Silves mõistetakse KarS § 3891 lg-te 1 ja 3 − § 22 lg 3 järgi õigeks, tuleb ta õigeks

mõista ka KarS § 255 lg 1 järgi.

8.5. Sarnaselt T. Silvesega pole ka H. Antsovile võimalik arvata KarS § 3891 lg-te 1 ja 3 − § 22 lg 3

järgi süüks saatedokumentide kokkukorjamist ja äravahetamist. Arvestades, et maakohtu poolt

tuvastatud asjaolude kohaselt väljastas H. Antsov ka OÜ Donleon Trading nimelt näilisi arveid

suhkru müügi kohta, on tema süüditunnistamine KarS § 3891 lg-te 1 ja 3 − § 22 lg 3 järgi siiski

põhjendatud. Edastades näilised arved OÜ-le Barbosa Foods, andis H. Antsov üle maksukuriteo

toimepanemise vahendi ja soodustas oma tegevusega kuriteo toimepanemist.

8.6. H. Antsovi kaitsja seisukoht, et M. Kangron kasutas H. Antsovit oma kuritegelike plaanide

elluviimisel ära, on alusetu. Nähtuvalt H. Antsovi ja M. Kangroni vahelistest Skype-vestlustest

korraldasid nad üheskoos näilikke tehinguid OÜ Donleon Trading ja OÜ Barbosa Foods vahel.

Nimelt küsib H. Antsov 31. märtsi 2012. a vestluses M. Kangronilt, kuidas „seda“ üheskoos teha, ja

tunneb huvi, kas tema ettevõte (s.o OÜ Donleon Trading) saaks müüa lõpptarbijale. Selle peale

vastab M. Kangron, et „seda“ saab teha seni, kuni M. Kangroni „food“ korda saab, ja seejärel hakkab

H. Antsov M. Kangronile müüma nii, et moodustub ahel tarbija-barbosa-Antsov-eesti-eesti ja läti.

Samuti peab M. Kangron vajalikuks H. Antsovit rahustada ja selgitab, et H. Antsovi ette jäävad kaks

ettevõtet, kes teda kaitsevad. Lisaks selgitab M. Kangron H. Antsovile, et sellise skeemiga tuleb elada

päev korraga ja et sügiseks on maksuamet H. Antsovit minimaalselt kaks korda välja kutsunud.

Tulude osas lubab M. Kangron H. Antsovile teistega võrdset osa. 3. aprilli 2012. a vestluses avaldab

H. Antsov M. Kangronile, et ta on nõus tegema „selle ühe värgi“ ära nii nagu plaanis, aga pärast on

tema see, kes müüb Eestis M. Kangronile. Et H. Anstov ei tegelenud iseseisva äritegevusega ilmneb

ka 20. aprilli 2012. a vestlusest, milles M. Kangron selgitab H. Antsovile detailselt, mida viimasel

tuleb dokumentidesse kirjutada. Ringkonnakohtu hinnangul selgub eelnevast, et reaalset kaupade

liikumist OÜ Donleon Trading ja OÜ Barbosa Foods vahel ei toimunud ning OÜ Donleon Trading

näol oli tegemist vaid vaheetapiga näilikus suhkrumüügiahelas. Sellist seisukohta toetab ka OÜ

Donleon Trading pangakonto väljavõte, mille kohaselt jäi äriühingu majandustegevus peamiselt

süüdistuses näidatud perioodi ja rahade liikumised olid pea täielikult seotud suhkrumüügiahelas

osalenud äriühingutega.

8.7. H. Antsovi süüditunnistamine KarS § 255 lg 1 järgi on põhjendatud. Selleks, et jaatada

kuritegeliku ühenduse olemasolu, on vaja tuvastada, et sinna kuulub minimaalselt kolm isikut, see on

püsiv, selle liikmete vahel on ülesanded jaotatud, see on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ja

selle tegevus on suunatud kas teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on

vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele. Praeguses asjas on need

kriteeriumid täidetud. Kõigepealt on tuvastatud maksukuriteo toimepanemisega seotud isikute

paljusus, samuti on toimepandud kuriteo eest ettenähtav karistus kooskõlas seaduse nõuetega. Teiseks

tegutseti kuriteo toimepanemisel varalise kasu saamise eesmärgil ja suhkruahelasse kuulunud isikute

vahel olid jaotatud ülesanded selliselt, et luua väliselt veenev mulje reaalse äritegevuse toimumisest.

Erinevate äriühingute kasutamine väljatöötatud skeemis lühikese ajaperioodi vältel näitab seda, et

kuritegelik käitumine oli planeeritud maksimaalselt püsivana. H. Antsovi rolliks kuritegelikus

ühenduses oli tegelikkusele mittevastavate arvete koostamine ja OÜ-le Donleon Trading laekunud

summade edasikandmine teiste M. Kangroni kontrolli all olevate äriühingute arvelduskontodele. Oma

teopanusega jättis H. Antsov mulje suhkrumüügiahelast, mida tegelikkuses ei eksisteerinud.

8.8. K. Austini süüditunnistamine on samuti seaduslik. Tema elukoha läbiotsimisel leitud tõendite

kohaselt korraldas K. Austin OÜ Katexx, OÜ Rednas ja OÜ Depredator raamatupidamist ning oli

teadlik, et tegelikku äritegevust nendes ettevõtetes ei toimu. Nii nähtub 28. juuni 2012 kuupäeva

kandvast dokumendist, et K. Austin oli kuni 30. septembrini 2012 volitatud esindama OÜ-d

Depredador kõigis küsimustes. Selle volituse alusel edastas K. Austin OÜ Depredador nimel 5. juulil

2012 OÜ-le Barbosa Foods kaks suhkru müügi kohta käivat arvet. Et tegelikkuses mingit äritegevust

nende ettevõtete vahel ei toimunud ning K. Austinile teadaolevalt oli tegemist M. Kangroni poolt

kontrollitud ettevõttega, tuleneb aga 10. aprilli 2012. a Skype-vestlusest, kus K. Austin esitab

M. Kangronile küsimusi OÜ Depredador kohta ning viimane selgitab, et „seal pole ühtegi liiklust

toimunud, ma alles täna vaatan talle midagi“. Eelnevast on üheselt mõistetav, et K. Austinile

arusaadavalt toimus kaupade liikumine OÜ Barbosa Foods ja OÜ Depredador vahel üksnes paberil.

Et K. Austini roll ei piirdunud üksnes tavapärase raamatupidamisliku tegevusega, näitab täiendavalt

ka asjaolu, et tema nimi on kantud arvukatele näilistele kauba üleandmise-vastuvõtmise aktidele.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

9. Tartu Ringkonnakohtu 17. aprilli 2014. a otsuse peale esitasid kassatsioonid H. Antsovi kaitsja

A. Pilv, K. Austini kaitsja A. Tammer ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire

Hänilene.

10. H. Antsovi kaitsja taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist.

Alternatiivselt taotleb kaitsja kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmist.

Kokkuvõtlikult märgib kaitsja järgmist.

10.1. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on maakohtu mõttekäik raskesti jälgitav ja otsuse lugemine

äärmiselt keerukas. Eelnevast nähtuvalt on maakohus rikkunud kohustust muuta oma siseveendumuse

kujunemine kohtuotsuse lugejale jälgitavaks ja siduda tuvastatud asjaolud arusaadavalt järeldustega.

Järelikult tuvastas ringkonnakohus kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise KrMS § 339 lg 1 p 7

mõttes, kuid asus rikkumist asjakohatute põhjendustega õigustama. Ringkonnakohtu seisukoht, et

maakohtu kesksed seisukohad on võimalik äärmiselt ajamahukalt üleliigsest tekstimassist eraldada,

on vastuolus KrMS § 339 lg 1 p 7 mõtte ja Riigikohtu praktikaga.

10.2. Ringkonnakohus jättis alusetult tähelepanuta H. Antsovi huvides esitatud apellatsiooni väited

maakohtu otsuse põhjendamatuse kohta. Ringkonnakohus oleks pidanud tõendite ja tuvastatud

faktiliste asjaolude kohta käivaid kaitsja argumente sisuliselt hindama.

10.3. Tunnistades H. Antsovi KarS § 3891 lg-te 1 ja 3 − § 22 lg 3 järgi süüdi, rikkus ringkonnakohus

oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Nimelt tugines ringkonnakohus üksikutele Skype-logifailidest

välja võetud lausekatkenditele ja tegi neist ebaõiged järeldused. Skype-vestluse hindamisel tulnuks

arvestada kogu vestluse sisu. Samuti ei selgu ringkonnakohtu otsusest, kuidas tõendavad nimetatud

logid maksukuriteo toimepanemisele tahtliku kaasabi osutamist. Ringkonnakohus on esitanud oma

seisukohad üldsõnaliselt. Kaitsja arvates ei osuta Skype-vestlus H. Antsovi süüle.

10.4. Tegelikkuses soovis H. Antsov asuda tegelema suhkru müügiga ja kuna tal endal polnud sel alal

kogemusi, küsis ta nõu M. Kangronilt. H. Antsov polnud maksukuriteo toimepanemisest teadlik ega

osutanud sellele tahtlikult kaasabi. Ringkonnakohus jättis otsuse tegemisel alusetult tähelepanuta

tunnistajate ja süüdistatavate ütlused ning OÜ Donleon Trading reaalse majandustegevuse

olemasolule osutavad tõendid.

10.5. Kohtud pole analüüsinud grupi ja kuritegeliku ühenduse piiritlemist ega põhjendanud

H. Antsovi süüditunnistamist KarS § 255 lg 1 järgi. Ringkonnakohus on lühidalt selgitanud

KarS § 255 objektiivse koosseisu tunnuseid ja möönnud nende tuvastamise vajadust, kuid pole neid

tunnuseid sisuliselt analüüsinud ega oma järeldusi põhjendanud. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu,

milline oli väidetava kuritegeliku ühenduse juhtimisstiil ja tegevuse eesmärk, kes olid ühenduse

liikmed ja milliseid ülesandeid liikmed täitsid.

10.6. Praeguses asjas pole võimalik jaatada kuritegeliku ühenduse tegevust tavapäraselt

iseloomustavaid tunnuseid nagu range juhtimisstiil, konkreetne rollijaotus, läbimõeldus ja soov

teenida suurt varalist kasu. Kuna süüdistusaktist nähtuvalt plaanisid süüdistatavad tegeleda

maksukuriteoga kuni „vahele jäämiseni“, ei saa rääkida ka kuritegeliku ühenduse püsivusest. Lisaks

sätestab KarS § 255 lg 1, et kuritegeliku ühenduse tegevus peab olema suunatud teise astme

kuritegude toimepanemisele. Praegusel juhul panid süüdistatavad toime ühe kuriteo.

10.7. Kuna H. Antsov polnud maksukuriteo toimepanemisest teadlik, ei saanud ta olla väidetava

kuritegeliku ühenduse liige. Samuti ei omanud H. Antsov kuritegeliku ühenduse liikmetele

iseloomuliku positsiooni ega rolli. Ainuüksi asjaolu, et H. Antsov suhtles K. Jaanupi, I. Laka ja

S. Laimetsaga, ei anna alust järeldada, H. Antsov oli väidetava kuritegeliku ühenduse liige.

11. K. Austini kaitsja A. Tammer taotleb maakohtu ja ringkonnakohtu otsuste tühistamist ning

kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist. Kokkuvõtlikult märgib kaitsja järgmist.

11.1. Kohtud rikkusid oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Maakohtu

otsuses on piirdutud vaid tõendite loetlemisega ja nende sisu refereerimisega; tõendeid pole seostatud

konkreetsete süüdistatavatega ega neile omistatud üksikute kuritegudega. Samuti on maakohus jätnud

tähelepanuta kaitsja argumendid ja tõendid.

11.2. K. Austin ei olnud teadlik maksukuriteo toimepanemisest. Ta osutas erinevatele äriühingutele

(sh OÜ-le Depredator) küll raamatupidamisteenust, kuid ta ei puutunud kokku ostu-müügi lepingute

sõlmimisega,

kaupade

tellimisega,

kaupade

üleandmise-vastuvõtmisega

ega

kaupade

transportimisega. Seega polnud K. Austinil võimalik kontrollida talle esitatud arvete õigsust.

K. Austinil puudus alus kahelda M. Kangroni poolt edastatud teabe õigsuses.

11.3. K. Austin ei osutanud M. Kangroni korraldusel OÜ-le Katexx raamatupidamisteenust.

Puuduvad tõendid, mis vastupidisele osutaksid. Paaril korral pöördus OÜ Katexx juhatuse liige ja

tegevjuht I. Lakk dokumentide koostamisel abi saamiseks küll K. Austini poole, kuid samas kinnitas

I. Lakk, et K. Austin ei olnud tema, M. Kangroni, K. Jaanupi ja A. Kerde kokkulepetest teadlik.

I. Laka ütluste kohaselt koostas arveid tema ise, M. Kangron või K. Jaanup. I. Laka ütlusi kinnitab

14. septembri 2012. a vaatlusprotokoll, millest nähtub, et K. Austini arvutist ei leitud ühtki

OÜ Katexx arvet.

11.4. K. Austini süüd ei kinnita ka OÜ Depredator poolt K. Austinile väljastatud volikiri. Pole

tõendatud, et K. Austin selle volikirja alusel tehinguid tegi. Volikirja väljastamine võis olla vajalik, et

K. Austin saaks vajadusel esindada OÜ-d Depredator Maksu- ja Tolliametis.

11.5. K. Austini süütusele osutavad 10. aprilli 2012. a ja 8. augusti 2012. a Skype-vestlused

M. Kangroniga. Ringkonnakohus jättis need tõendid alusetult tähelepanuta. K. Austini nimi on

kantud küll OÜ Depredator ja OÜ Barbosa Foods vahelistele kauba üleandmise-vastuvõtmise

aktidele, kuid samas kinnitas M. Kangron, et ta koostas need aktid üks päev enne läbiotsimist ja

K. Austin polnud neist teadlik. Kaitsjale jääb arusaamatuks, milliseid asjaolusid tõendavad

ringkonnakohtu otsuses viidatud 9. juuli 2012. a ja 14. augusti 2012. a Skype-vestlused ning miks ei

nõustunud ringkonnakohus kaitsja väitega, et K. Austinit kasutati lihtsalt ära.

12. Prokurör taotleb T. Silvese süüküsimuse osas ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja maakohtu

otsuse jõustamist. Samuti palub prokurör jätta ringkonnakohtu otsuse põhiosast välja järelduse,

justkui ei moodustaks saatedokumentide kokkukogumine ja teiste dokumentide vastu vahetamine

H. Antsovi poolt maksukuriteole kaasaaitamist. Kokkuvõtlikult märgib prokurör järgmist.

12.1. Ringkonnakohus märkis ekslikult, et maakohtu poolt tuvastatud asjaolude kohaselt seisnes

T. Silvese teopanus vaid rahvusvaheliste kaubavedude saatelehtede kokkukorjamises ja asendamises.

Nimelt on maakohus otsuse lehekülgedel 69-76 tuvastanud, et T. Silves organiseeris ja juhtis koos

M. Kangroniga näilist suhkrumüügiahelat. Samuti juhtis ja juhendas T. Silves rahade liikumist OÜ

Barbosa Foods müügi poolel.

12.2. Maakohtu otsuses on leitud sedagi, et saatedokumentide kokkukorjamine enne suhkru

lõpptarbijani jõudmist oli vajalik selleks, et ei tuleks avalikuks, et suhkur on liikunud Läti ettevõttelt

SIA Antaris otse OÜ-le Barbosa Foods. Teisisõnu oli saatedokumentide vahetamise eesmärk varjata

nende ettevõtete ahelat, millist mööda püüti kauba liikumist kajastada OÜ Katexx, OÜ Rednas,

OÜ Donleon Trading ja OÜ Depredator raamatupidamises. Nimelt soetati suhkur SIA-lt Antaris

märgatavalt kallimalt, kui see Eestis edasi müüdi. Juhul, kui lõpptarbijani oleks jõudnud õiged

saatelehed ja ta oleks nende alusel pöördunud otse SIA Antaris poole, oleks selgunud, et kauba algne

müüja müüb suhkrut oluliselt kallimalt kui OÜ Barbosa Foods. Järelikult oleks selgunud, et OÜ

Barbosa Foods ja M. Kangron saavad suhkrut müüa nii madala hinnaga maksukuritegu toime pannes.

Seega pidasid M. Kangron ja teised süüdistatavad saatedokumentide vahetamist organiseeritud

kuritegeliku tegevuse varjamisel oluliseks.

12.3. Lisaks nähtub telefonikõnede salajase pealtkuulamise protokollidest, et T. Silves ei olnud

pelgalt abipalvete täitja, vaid osales aktiivselt kuritegeliku ühenduse tegevuses ja suhtles sel teemal

nn hääleõigusega partnerina vahetult M. Kangroni ja teiste ühenduse liikmetega. Seega on tuvastatud,

et T. Silves kogus saatelehed kokku selleks, et varjata kauba päritolu, ja asendas need kuritegeliku

ühenduse eesmärkide saavutamiseks OÜ Barbosa Foods dokumentidega. Lisaks juhendas ja juhtis

T. Silves rahade liikumist OÜ Barbosa Foods müügi poole peal, sai selle eest kokkulepitud tasu ning

sekkus oma kogemust ja autoriteeti kasutades isiklikult probleemide lahendamisse, kui teised

ühenduse liikmed sellega toime ei tulnud.

12.4. Prokurör ei nõustu ringkonnakohtuga ka selles, et saatelehtede vahetamine ei omanud

maksukuriteo toimepanemise seisukohalt tähtsust. Prokurör märgib, et ringkonnakohtuga nõustumise

korral ei saaks ka OÜ Katexx ja OÜ Rednas ning UAB Faldemu nimelt näiliste arvete väljastamist ja

rahaülekannete tegemist kaasaaitamisteona käsitada - ka neid dokumente polnud vaja OÜ Barbosa

Foods raamatupidamises kajastada. Samas nähtub kriminaalasjas kogutud tõenditest, et sedavõrd pikk

ahel SIA Antaris ja OÜ Barbosa Foods vahel tekitati selleks, et raskendada maksukuriteo avastamist.

Toetudes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. märtsi 2011. a otsusele kriminaalasjas nr 3-1-1-6-11

leiab prokurör, et kaasaaitamistegudeks tuleb pidada kõiki tegusid, mis toetavad ja kinnitavad

täideviija tahtlust. Praegusel juhul mõtlesid süüdistatavad välja pikaajalise tulu teeniva kuritegeliku

skeemi ja pidasid seejuures vajalikuks nii näiliste arvete koostamist OÜ Katexx, OÜ Rednas, OÜ

Donleon Trading ja OÜ Depredator ning UAB Faldemu nimelt kui ka suhkruga kaasas olnud

saatelehtede kokkukogumist ja väljavahetamist.

12.5. Kui süüdistatavad poleks saatelehti välja vahetanud, oleks maksuhalduril olnud

maksumenetluse käigus võimalik küsida teavet ka suhkru lõpptarbijatelt ja viimased oleksid pidanud

saatma maksuhaldurile SIA Antaris poolt väljastatud saatelehed. Siis oleks selgunud, et OÜ-de

Katexx, Rednas, Donleon Trading ja Depredator raamatupidamistes on suhkru liikumist kajastatud

vaid „paberi peal“ ning et sel pole suhkru tegeliku teekonnaga midagi ühist. Järelikult oli saatelehtede

väljavahetamine vajalik selleks, et varjata kauba päritolu ja vähendada maksudest kõrvalehoidumise

avastamise tõenäosust.

12.6. Ringkonnakohus kohaldas T. Silvese õigeksmõistmisel KarS § 255 lg 1 järgi ebaõigesti

materiaalõigust. Õigeksmõistmine maksukuriteole kaasaaitamises ei tingi vältimatult õigeksmõistmist

ka kuritegelikku ühendusse kuulumises. Samuti pole ringkonnakohus analüüsinud T. Silvese osa

kuritegelikus ühenduses.

12.7. Kuritegelik ühendus, kuhu T. Silves kuulus, soovis saada maksukuritegude toimepanemisest

võimalikult pikka aega varalist kasu. Takistamaks ebaseadusliku tegevuse avastamist, vahetati nn

esimese ringi Eesti ettevõtjaid (OÜ Katexx, OÜ Rednas ja OÜ Karekamp), kellest ükski ei

figureerinud skeemis kauem kui 1 kuu. Samuti tegutseti usaldusväärsete inimestega ja korjati kokku

saatelehti, et toimuv ei tuleks välja skeemi mittepühendatud ettevõtete kaudu. Lisaks oli igal

ühenduse liikmel konkreetne ülesanne - alumise tasandi liikmed täitsid käske ja korraldusi, s.o

koostasid arveid, võtsid raha välja ning toimetasid raha M. Kangronile ja K. Jaanupile. Et skeemi

avastamist võimalikult keeruliseks muuta, liigutati ühelt poolt skeemi erinevate lülide vahel arveid ja

teistpidi liikus raha ülekannetena tagasi.

12.8. Eelkirjeldatud tegevuse tulemusena kujunes konkreetses valdkonnas välja negatiivse võim.

Maksukuriteo toimepanemise tõttu tekkis võimalus müüa suhkrut Eestis teistest suhkrumüüjatest

ca 20% odavamalt. Seega tekitas ühendus turul situatsiooni, kus neil oli suhkru müümisel legaalselt

tegutsevate ettevõtjatega võrreldes kaalukas eelisseisund. Kuna kurjategijate poolt pakutava suhkru

hind oli oluliselt odavam, oli võimatu kaupa võrsetel tingimustel turustada. Järelikult kahjustati

õiguskorda laiapõhjalisemalt kui see olnuks võimalik üksikute maksukuritegude korral. Lisaks

maksusummade laekumata jäämisele kahjustati ka ettevõtlusvabadust ja kõnealuse kaubandussfääri

jätkusuutlikku arengut.

12.9. Isegi juhul, kui nõustuda ringkonnakohtuga, et saatelehtede kokkukogumine ei aidanud kaasa

maksukuriteo

toimepanemisele,

ei

peaks

õigeksmõistmisega

kaasaaitamises

kaasnema

õigeksmõistmine ka kuritegelikku ühendusse kuulumises. Riigikohus on 18. jaanuari 2010. a otsuses

nr 3-1-1-57-09 leidnud, et kuritegelikku ühendusse kuuluv isik ei pea vahetult osa võtma ühenduse

poolt toimepandavatest kuritegudest ning nendega koos kuritegude toimepanek on vaid üheks

asjaoluks, mille kaudu saab täiendavalt tõendada kuritegeliku ühenduse olemasolu.

13. H. Antsovi ja K. Austini kaitsjate kassatsioonidele esitas vastuse Lõuna Ringkonnaprokuratuuri

juhtivprokurör K. Hänilene, kes märgib kokkuvõtlikult järgmist.

13.1. Valdavas osas vaidlustatakse H. Antsovi ja K. Austini huvides esitatud kassatsioonides

tõenditele antud hinnangut ja korratakse varasemas kohtumenetluses esitatud seisukohti. Prokurör

nõustub süüdistatavate süüditunnistamise osas ringkonnakohtu otsuse põhjendustega.

13.2. H. Antsovi tegevus oli sarnane teiste kuritegeliku ühenduse liikmete tegevusega. Samuti ei ole

kaitsjad vaidlustanud varasemas menetluses kuritegeliku ühenduse olemasolu ega nn põhiteo

toimepanemist M. Kangroni poolt. Vastu on vaieldud üksnes H. Antsovi ja T. Silvese kuulumisele

kuritegelikku ühendusse.

13.3. Kuritegeliku ühenduse kriminaliseerimisel aluseks võetud rahvusvahelise organiseeritud

kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni teise artikli punkti

„a“ järgi on kuritegelik ühendus teatud ajavahemikus toimiv struktuuriga grupp, kuhu kuulub

vähemalt kolm isikut, kes kooskõlastavad oma tegevuse, et panna toime konventsioonis raske

kuriteona määratletud tegu või tegusid, saamaks otse või kaudselt rahalist või muud materiaalset

kasu. Eelnevast nähtuvalt eristab kuritegelikku ühendust üksikkuritegude toimepanemiseks

koondunud isikute grupist struktuuri olemasolu.

13.4. Ranget juhtimisstiili ei saa kuritegeliku ühenduse tunnuseks pidada. Praktikas võib esineda ka

lõdvema juhtimisstiiliga kuritegelikke ühendusi. Praegusel juhul oligi tegemist demokraatliku

juhtimisstiiliga ühendusega, kus iga lüli teadis, milliseid ülesandeid ta ühise eesmärgi saavutamise

nimel täitma pidi.

13.5. Samuti on käesolevas asjas tuvastatud, kuidas kuritegelik ühendus toimis ja millised olid selle

liikmete ülesanded. Kuritegeliku ühenduse eesmärk oli varalise kasu saamine. Asjaolu, et 2012. aasta

augustis vahetati OÜ Rednas välja OÜ Karekamp vastu, tõendab kuritegeliku organisatsiooni

püsivust. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium märkis 18. jaanuari 2010. a otsuses nr 3-1-1-57-09, et

ühenduse püsivus tähendab seda, et selle struktuur võimaldab ühenduse liikmetel vahetuda nii, et

ühendus jätkab selle eesmärgiks seatud tulemuse poole pürgimist. Samuti ei peeta ühenduse püsivuse

all silmas selle faktilist kestvust, vaid ühenduse struktuurist tulenevat vastavat potentsiaali. Ühendus

on püsiv, kui ta on võimeline tegutsema pikemat aega ja temas peituv struktuurne potentsiaal ei

ammendu ühe aktsiooniga. Vastutus KarS § 255 järgi on võimalik juba siis, kui kuritegeliku ühenduse

liikmed ei ole jõudnud veel ühtegi kavandatavat kuritegu toime panna.

13.6. M. Kangroni ütlused kinnitavad, et kogu kuritegeliku skeemi eesmärk oli võimalikult suure tulu

teenimine. Selleks, et saada kasu võimalikult pika aja jooksul, mõeldi välja erinevaid viise, mis

takistaks Maksu- ja Tolliametil nende tegevuse jälile jõuda: vahetati nn I ringi Eesti ettevõtjaid,

tegutseti usaldusväärsete inimestega ja korjati kokku kauba saatelehti. Igal ühenduse liikmel oli teada

oma ülesanne: alumise tasandi liikmed koostasid näilisi arveid, võtsid välja sularaha ja toimetasid

selle M. Kangroni ja K. Jaanupi kätte. Kogu kuritegelik tegevus oli põhjalikult läbi mõeldud.

14. Prokuröri kassatsioonile esitasid vastused H. Antsovi kaitsja A. Pilv ja T. Silvese kaitsja S. Sillar.

14.1. H. Antsovi kaitsja hinnangul pole suhkru saatedokumentide kokkukorjamine ega äravahetamine

H. Antsovi poolt tõendatud. Isegi juhul, kui H. Antsov oleks saatedokumendid kokku korjanud, ei

soodustanud ta OÜ Barbosa Foods käibemaksudeklaratsioonides valeandmete esitamist.

14.2. T. Silvese kaitsja nõustub ringkonnakohtu otsuse põhjendustega ja märgib, et suhkru

saatedokumentide kokkukorjamine ega äravahetamine ei soodustanud maksupettuse toimepanemist.

Samuti pole tõendatud T. Silvese tahtlus M. Kangroni poolt toime pandud tegu toetada. Iseenesest on

prokuröril õigus selles, et KarS § 255 alusel saab vastusele võtta ka isiku, kes pole ühtki nn

üksikkuritegu toime pannud, kuid T. Silvesele esitatud süüdistuses sisustatakse kuritegelikku

ühendusse kuulumist läbi maksukuriteos osalemise. Seetõttu on T. Silvese õigeksmõistmine

KarS § 255 järgi põhjendatud.

15. Kohtuistungil jäid kassatsioonimenetluse pooled oma seisukohtade ja taotluste juurde. Lisaks

esitas H. Antsovi kaitsja taotluse valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks ning K. Austini ja

T. Silvese kaitsjad taotlesid riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaks-

määramist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

16. Kolleegium nõustub nii ringkonnakohtu kui ka kaitsjatega selles, et maakohtu otsuse lugemine on

äärmiselt ajamahukas ja kohtu mõttekäigu järgimine keeruline. Nimelt sisaldub maakohtu otsuses

palju üleliigset: kohtuotsuse põhiosas on kajastatud asjassepuutumatuid tõendeid, korduvad viited

tõenditele on üldised ega ole sisuliselt jälgitavad ja ka seisukohti esitatakse korduvalt uuesti. Samuti

ei ole otsus arusaadavalt struktureeritud. Maakohtu 138-leheküljelisest otsusest moodustab

35 lehekülge süüdistus, seejärel refereeritakse 10-l leheküljel kohtuistungite protokolle

kriminaalasjast materjalide eraldamise ja süüdistatava K. Austini osavõtuta kohtuliku arutamise kohta

ning 2-l leheküljel esitatakse poolte seisukohad. Maakohtu seisukoht süüdistuste kohta algab küll 57.

leheküljelt, kuid edasiselt kirjeldatakse 11-l leheküljel asjaolusid, mille kohta pole kriminaalasjas

vaidlust. Kohtuotsuse ülejäänud osas refereeritakse mitmeid tõendeid, kuid valdavalt ei seostata neid

süüdistustega. Need puudused kujutavad endast kohtuotsuse põhjendamiskohustuse rikkumist.

17. Samas ei kujuta ülalmärgitud minetused endast kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist

KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktika kohaselt on kohtuotsuse

põhjendamiskohustuse rikkumine käsitatav üldjuhul − sh näiteks kohtuotsuse põhistuse ebapiisavuse

või -veenvuse korral − kriminaalmenetlusõiguse rikkumisena KrMS § 399 lg 2 mõttes.

KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi tuleb kvalifitseerida üksnes kohtuotsuse põhistamise kohustuse kõige

ulatuslikumad rikkumised, mis on käsitatavad KrMS § 339 lg 1 p-s 7 otsesõnu nimetatud

kohtuotsuses „põhjenduse puudumisena“. Seejuures tuleb silmas pidada, et seadus räägib

„põhjenduse“ kui terviku, mitte üksikute „põhjenduste“ puudumisest. Kohtuotsuses põhjenduse

puudumisega on tegemist eeskätt siis, kui kohus jätab seadusliku aluseta kohtuotsuse põhiosa (KrMS

§ 312) tervikuna või siis mõne süüdistatava või kuriteo osas üldse koostamata. (Vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-14-14, p-d 699 ja 700). Kuna

praegusel juhul pole maakohtu nende vigade näol tegemist kohtuotsuse põhjenduse kui terviku

puudumisega, polnud ringkonnakohtul KrMS § 341 lg-st 2 tulenevat kohustust kriminaalasja

maakohtule uueks arutamiseks tagasi saata.

18. Maakohtu otsuse puudused ülalkirjeldatuga siiski ei piirdu. Nimelt jättis maakohus T. Silvesele

KarS § 3891 lg-te 1 ja 3 − § 22 lg 3 järgi esitatud süüdistuse osaliselt tähelepanuta ja selles esitatud

väited hindamata. Süüdistuse kohaselt panustas T. Silves käibemaksupettuse toimepanemisse sellega,

et organiseeris ja juhtis koos M. Kangroniga näilist suhkrumüügi ahelat ning juhendas rahade

liikumist OÜ Barbosa Food müügi poolel. Samuti organiseeris T. Silves koos M. Kangroniga OÜ

Donleon Trading ja OÜ Depredator arvelduskontodele laekunud summade kandmise OÜ Katexx ja

OÜ Rednas arvelduskontodele ning seejärel SIA Antaris ja UAB Faldemu arvelduskontodele.

Viimaks korraldas T. Silves koos M. Kangroniga ka OÜ Katexx ja OÜ Rednas nimelt näilike arvete

koostamist, juhtis suhkru sihtkohta jõudmisel koos M. Kangroniga rahvusvaheliste saatedokumentide

kokkukorjamist ja asendamist ning kogus kokku ja asendas ka ise saatedokumente. Vastavalt KrMS §

296 lg-le 1 esitas prokurör tõendid - dokumendid, uurimis- ja jälitustoimingute protokollid ning

maakohus võttis need tõendid ka KrMS § 2861 lg 1 alusel vastu (vt kd XXIV lk-d 20-36 ja 41-62),

kuid analüüsis T. Silvese tegevust üksnes saatedokumentide kokkukorjamise ja asendamise osas.

Vaatamata prokuröri poolt esitatud tõenditele ei nähtu kohtuotsusest, kas ja miks ei leidnud

tõendamist T. Silvese poolt käibemaksupettusele kaasaaitamine eelpoolkirjeldatud organiseerimise,

juhtimise ja korraldamisega. Kolleegiumi hinnangul kujutab ka see viga endast sellist kohtuotsuse

põhjendamiskohustuse rikkumist, mis on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

KrMS § 339 lg 2 mõttes. Süüdistuse väidete tähelepanuta jätmisega eiras maakohus KrMS § 268 lg-

s 1 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt toimub kohtulik arutamine süüdistuse piirides, ja kitsendas

põhjendamatult edasise kohtumenetluse eset.

19. Prokuröri väide, nagu oleks maakohus T. Silvesele KarS § 3891 lg-te 1 ja 3 − § 22 lg 3 järgi

esitatud süüdistusega täies ulatuses nõustunud, on alusetu. Nii on prokuröri kassatsioonis viidatud

maakohtu otsuse leheküljel 69 märgitud vaid seda, et jälitusprotokollide kohaselt oli omavahelise

suhtluse üheks olulisemaks teemaks suhkru transpordiga seonduv ning et üheks osaliseks

telefonisuhtluses oli ka T. Silves, kes arutas M. Kangroniga ja A. Kerdega, kuidas ühist suhkruasja

paremini ajada ning millal ta ühise asja ajamise eest tasuks raha saab. Sellega maakohtu käsitlus

piirdubki. Järgnevalt refereeritakse otsuse lehekülgedel 69-74 üksnes jälitusprotokolle. Mitte mingeid

järeldusi näilise suhkrumüügiahela organiseerimise ega rahade liikumise juhtimise kohta pole

maakohus teinud.

20. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemalt selgitanud, et juhul, kui maakohtu otsuse

põhistusvead on käsitatavad kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2

tähenduses, peab ringkonnakohus igal üksikjuhul hindama, kas tal on võimalik kriminaalasi endal

lahendada või tuleb see saata maakohtule uueks arutamiseks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

30. juuni 2014. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-14-14, p 700). Praeguses asjas vastas ringkonnakohus

sellele küsimusele jaatavalt. Kolleegiumi hinnangul on see seisukoht süüdistuse väidete tähelepanuta

jätmisega seotud osas ekslik. Kuna KrMS § 362 sätestab kassatsioonimenetluse esemena üksnes

õigusliku vaidluse, poleks kohtumenetluse pooltel olukorras, kus ringkonnakohus asub maakohtu

asemel ise esmakordselt süüdistuse väiteid hindama, võimalik edasikaebeõigust täies mahus

realiseerida. Seetõttu polnud maakohtu kõnealune viga apellatsioonimenetluses kõrvaldatav ja

järelikult pidanuks ringkonnakohus maakohtu otsuse KrMS § 341 lg 3 kohaselt tühistama ja

kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatma. Jättes eelkirjeldatud viisil toimimata, rikkus

ringkonnakohus ise oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Selle vea tõttu ei saa

kolleegium nõustuda ka ülejäänud ringkonnakohtu otsuse põhjendustega. Olukorras, kus seaduslikult

toimides oleks tulnud maakohtu otsus tühistada ja kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks tagasi

saata, ei saa maakohtu otsuse muutmata jätmist põhjendatuks lugeda. Seetõttu tuleb

kassatsioonimenetluses tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus. Kuna menetlusõiguse

rikkumine sai alguse maakohtust, tuleb kriminaalasi maakohtu teisele koosseisule uueks arutamiseks

saata.

21. Pidades silmas, et maakohtu teine kohtukoosseis arutab kriminaalasja algusest peale, jätab

kolleegium vastamata kaitsjate väidetele süüdistatavate süü tõendamatuse kohta. KarS § 255

rakendusala osas jääb Riigikohtu kriminaalkolleegium varasemas praktikas väljendatud seisukoha

juurde, mille kohaselt iseloomustavad kuritegelikku ühendust järgmised tunnused: sinna kuulub kolm

või enam isikut, see on püsiv, selle liikmete vahel on ülesanded jaotatud, see on loodud varalise kasu

saamise eesmärgil ja selle tegevus on suunatud kas teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud

vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele.

Kuritegelikku ühendusse kuulub isik, kes organisatsiooni osana allub selle tahtele ja aitab oma

tegevusega kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Seejuures ei pea see isik vahetult osa võtma

ühenduse poolt toimepandavatest kuritegudest. Kuritegelikku ühendust iseloomustab selle püsivus, ja

mitte niivõrd liikmeskonna püsivus, vaid ühenduse kui organisatsiooni püsivus. Ühenduse püsivus

tähendab omakorda seda, et selle struktuur võimaldab ühenduse liikmetel (kaasa arvatud juhil)

vahetuda nii, et ühendus jätkab selle eesmärgiks seatud tulemuse poole pürgimist. Kuritegeliku

ühenduse liikmete ülesannete jaotus toetab ühenduse püsivust. See tähendab, et kõigil ühenduse

liikmetel on kindel koht ühenduse struktuuris ja nad annavad sellest kohast lähtuvalt panuse ühenduse

eesmärkide realiseerumisele. Seejuures on isikult oodatav panus seotud mitte isiku enda, vaid tema

paiknemisega ühenduse struktuuris, mis tähendab, et liikme vahetumisel võtab uus liige üldjuhul

eelmise liikme ülesanded üle. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. jaanuari 2010. a otsus

kriminaalasjas nr 3-1-1-57-09, p-d 13-13.3). Arvestades eeltoodut, on ringkonnakohtu seisukoht,

mille kohaselt toob õigeksmõistmine nn üksikkuriteo toimepanemises automaatselt kaasa

õigeksmõistmise kuritegelikku ühendusse kuulumises, ekslik. Kriminaalasja uuel arutamisel tuleb

silmas pidada sedagi, et alates 1. jaanuarist 2015 jõustub KarS § 255 uus redaktsioon.

22. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 362 p-st 2, § 339 lg-st 2, § 361 lg 1 p-st 6 ja lg-st 2

ning § 341 lg-st 3, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu 23. detsembri 2013. a

otsuse ja Tartu Ringkonnakohtu 17. aprilli 2014. a otsuse ning saadab kriminaalasja uueks

arutamiseks Tartu Maakohtule teises kohtukoosseisus. Kassatsioonid rahuldab Riigikohus osaliselt.

23. Asja uuel arutamisel tuleb arvestada käesoleva otsuse p-dega 18-21. Puutuvalt KarS § 3891 lg-te

1 ja 3 − § 22 lg 3 järgi esitatud süüdistusse tuleb arvestada veel Riigikohtu seisukohaga, mille

kohaselt on KarS §-s 3892 sätestatud koosseisuline tunnus "valeandmed" blanketne ja see tuleb

süüdistuses ning kohtuotsuses sisustada viidetega maksuseaduse asjakohastele sätetele (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 3. novembri 2014. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-14, p 68). See arusaam

kohaldub ka KarS §-le 3891. Sõltuvalt kriminaalasja lõpplahendist tuleb viimaks otsustada

menetluskulude hüvitamine.

24. H. Antsovi kaitsja A. Pilv esitas Riigikohtule taotluse hüvitada H. Antsovile seoses kassatsiooni-

menetlusega valitud kaitsjale makstud tasu summas 4817 eurot (sh käibemaks). Taotlusele lisatud

arvete kohaselt kulutas kaitsja kassatsiooni koostamiseks 22 tundi ja 30 minutit, prokuröri

kassatsiooniga tutvumiseks ja kassatsioonivastuse koostamiseks 4 tundi ja 5 minutit, Riigikohtu

istungiks ettevalmistamiseks 2 tundi, Riigikohtu istungil osalemiseks 1 tunni ja 30 minutit ning

Riigikohtusse ja tagasi Tallinnasse sõitmiseks 4 tundi. Kokku osutas A. Pilv H. Antsovile õigusabi 34

tunni ja 5 minuti vältel. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse

kulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kolleegiumi hinnangul on arvetes

märgitud toimingud H. Antsovi kaitsmiseks kassatsioonimenetluses vajalikud ja nendeks kulunud aeg

põhjendatud. Samuti on kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega. Kuna Riigikohus teeb

KrMS § 361 lg 1 p-s 6 sätestatud lahendi, tuleb valitud kaitsjale makstud tasule vastav summa

KrMS § 186 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt H. Antsovi kasuks välja mõista

25. K. Austini kaitsja A. Tammer esitas Riigikohtule taotlused riigi õigusabi tasu suuruse kindlaks-

määramiseks Advokaadibüroole Tammer & Tammer kogusummas 753 eurot 60 senti (sh käibemaks

125 eurot 60 senti). Taotluste kohaselt kulutas kaitsja 16. mail 2014 ringkonnakohtu otsuse

analüüsimiseks, K. Austiniga nõu pidamiseks ja kassatsiooni koostamiseks 12 pooltundi ning

15. oktoobril 2014 Riigikohtu istungil osalemiseks 4 pooltundi. Kokku osutas kaitsja K. Austinile

õigusabi 16 pooltunni vältel. Kolleegium leiab, et taotlused on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi

õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 25. veebruari 2014. a

otsuse p-dest 4, 8 ja 21 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 18. juuni 2013. a otsuse p-dest 4, 8 ja 18

rahuldada. Kuna Riigikohtu kriminaalkolleegium teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 6 nimetatud lahendi,

tuleb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 186 lg 1 alusel jätta riigi kanda.

26. T. Silvese kaitsja S. Sillar esitas Riigikohtule taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude

hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks Advokaadibüroole Sven Sillar kogusummas 565 eurot

20 senti (sh käibemaks 94 eurot 20 senti). Taotluste kohaselt kulutas kaitsja 6. juunil 2014 prokuröri

kassatsiooni läbitöötamiseks ja T. Silvesega nõu pidamiseks 3 pooltundi, 16. juunil 2014

kassatsioonivastuse koostamiseks 4 pooltundi, 14. oktoobril 2014 Riigikohtu istungiks

ettevalmistamiseks 2 pooltundi ning 15. oktoobril 2014 Riigikohtu istungil osalemiseks 2 pooltundi.

Kokku osutas kaitsja T. Silvesele õigusabi 11 pooltunni vältel. Samuti taotleb kaitsja tasu

kindlaksmääramist Riigikohtusse ja tagasi Tallinnasse jõudmiseks kulutatud aja eest summas 24 eurot

(sh käibemaks 4 eurot) ning sõidukulude hüvitamist summas 21 eurot 60 senti (sh käibemaks 3 eurot

60 senti). Kolleegium leiab, et taotlused on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse

§ 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 25. veebruari 2014. a otsuse p-dest 4, 8 ja

21 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 18. juuni 2013. a otsuse p-dest 4, 8, 16, 18, 47 (3) ja 52

rahuldada. Kuna Riigikohtu kriminaalkolleegium teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 6 nimetatud lahendi,

tuleb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 186 lg 1 alusel jätta riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/