3-1-1-82-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-82-14

Otsuse kuupäev

12. detsember 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi Dmitri Mezentsevi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p-de 1

ja 2 ning § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 13. juuni 2014. a kohtuotsus kriminaalasjas

nr 1-13-8998

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Dmitri Mezentsevi kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör

Tatjana

Tamm,

kassatsioonid

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

12. november 2014, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 13. juuni 2014. a otsus Dmitri Mezentsevi kriminaalasjas osas, millega jäeti

muutmata Tartu Maakohtu 27. märtsi 2014. a otsus:

1.1 Dmitri Mezentsevile KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi mõistetud karistuse, KarS § 64 lg 1 järgi mõistetud

liitkaristuse, KarS § 68 lg 1 järgi mõistetud ärakandmisele kuuluva karistuse osas.

1.2 KarS § 184 lg 5 p 2, § 832 lg 1 ja § 84 alusel Tartus Xxxxxxx XX asuvast ja kaasomandis olevast kinnistust

Dmitri Mezentsevile kuuluva 1/6 osa laiendatud konfiskeerimise osas.

2. Tühistatud osas saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

3. Muus osas jätta Tartu Ringkonnakohtu 13. juuni 2014. a otsus muutmata.

4. Kaitsja ja prokuröri kassatsioonid rahuldada osaliselt.

5. Määrata Advokaadibüroole Rein Napa makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Dmitri Mezentsevile

kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot. Jätta see

menetluskulu riigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 27. märtsi 2014. a otsusega tunnistati Dmitri Mezentsev süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de

1 ja 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust. Samuti tunnistati D. Mezentsev süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4,

7 ja 8 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks

raskeima karistusega, mõisteti D. Mezentsevi liitkaristuseks 6 aastat vangistust, mille hulka arvati KarS § 68 lg 1 alusel

eelvangistuses viibitud aeg 5 kuud ja 16 päeva (20. oktoober 2009 - 31. märts 2010 ja 4. - 6. veebruar 2010).

Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 5 aastat 6 kuud ja 14 päeva vangistust, alates D. Mezentsevi kinnipidamisest 26.

aprillil 2013.

KarS § 184 lg 5 p 2, § 832 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeeriti D. Mezentsevi arvelduskontol tsiviilhagide tagamisest ülejääv

19 309 eurot 48 senti, Politsei- ja Piirivalveameti tagatiste kontole kantud D. Mezentsevile kuuluv sularaha 20 eurot,

sõiduauto BMW, kaubik Volkswagen Transporter ning D. Mezentsevile kuuluv 1/6 kaasomandis olevast kinnistust

asukohaga Xxxxxxx XX, Tartu.

Tartu Maakohtu 31. mai 2013. a määrusega KrMS § 142 alusel OÜ K.M.J Auto ja P. P. tsiviilhagide tagamiseks ning KarS

§ 832 ja § 84 alusel konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks kohaldatud D. Mezentsevile kuuluva raha ja

vara arestimine jäeti muutmata.

1.1. Maakohus leidis, et D. Mezentsevi süü narkootilise aine suures koguses omandamises, hoidmises ja edasiandmises,

samuti kolme varguse toimepanemises, on tõendatud.

1.2. Kuritegudega saadud varasse puutuvalt sedastas maakohus järgmist. D. Mezentsev ja A. T. võisid Tallinnas omandatud

249,2 grammi amfetamiini eest tasuda 871,5 kuni 1 245 eurot. Arvutuste kohaselt tahtsid D. Mezentsev ja A. T. 249,2

grammi amfetamiini ebaseadusliku müügiga teenida kriminaalset tulu kokku 2 490 kuni 4 980 eurot.

D. Mezentsev ja A. T. on Pärnus ja Narvas omandatud amfetamiini ebaseadusliku müügiga saanud kriminaalset tulu kokku

vähemalt 1 997 eurot, millest D. Mezentsev sai vähemalt 640 eurot ja A. T. vähemalt 1 357 eurot.

D. Mezentsev võis tasuda Pärnust omandatud 600 g amfetamiini eest 2 100 kuni 3 000 eurot ning Narvast omandatud 30

kuni 150 g rammi amfetamiini eest 10,5 kuni 750 eurot. Omandatud vähemalt 532 kuni 652 grammi amfetamiini

ebaseaduslikust müügist võisid D. Mezentsev ja A. T. teenida kriminaalset tulu kokku 5 320 kuni 13 040 eurot.

D. Mezentsev võis tasuda omandatud 100 grammi amfetamiini eest 350 kuni 500 eurot ning 87 grammi amfetamiini

ebaseaduslikust müügist võisid D. Mezentsev ja A. T. teenida kriminaalset tulu kokku 870 kuni 1 740 eurot.

1.3. Karistuse mõistmist põhjendas maakohus järgmiselt. Vaatamata varasemale karistusele Soomes on D. Mezentsev

jätkanud narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemist. Eestis toime pandud narkootikumidega seotud kuritegude

vahel on olnud küll pikem vaheaeg, kuid D. Mezentsev on ikkagi asunud tagasi narkootikumidega seotud kuritegelikule

teele ja seejuures loobunud töötamisest. Kuritegude toimepanemisel esinevad karistust raskendavad asjaolud - tegutsemine

grupis ja korduvus. Eri- ja üldpreventiivseid asjaolusid arvestades tuleb mõista miinimummäärast kõrgem karistus. Kohus

leidis samas, et karistus tuleb mõista alla keskmise määra, kuivõrd konfiskeerimise kaudu on D. Mezentsevilt võimalik ära

võtta kuriteoga teenitud vara.

2. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni D. Mezentsevi kaitsja vandeadvokaat Rein Napa ja Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Tatjana Tamm.

2.1. D. Mezentsevi kaitsja taotles maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist. Apellant leidis, et kohus

luges põhjendamatult kaassüüdistatavate ja tunnistajate ütlused usaldusväärseks, süüdistatava ütlused aga mitte. Kaitsja

lisas, et kuivõrd tema hinnangul ei ole süü narkokuritegudes tõendatud, ei ole põhjendatud ka vara laiendatud

konfiskeerimine. Kohus on tuvastanud, et D. Mezentsev töötas aastatel 2010-2012 Betooni Tehnika OÜ-s nii Eestis kui

Rootsis ja tema palk oli võrdlemisi suur. Seega ei ole tema väited, et kinnistu mõtteline osa on soetatud legaalsete

sissetulekute arvel, ümber lükatud. Kohus on D. Mezentsevi vara konfiskeerinud suuremas mahus, kui on tuvastatud

võimalik kuritegelikul teel saadud ebaseaduslik tulu.

2.2. Prokurör taotles maakohtu otsuse tühistamist D. Mezentsevile mõistetud karistuse osas, D. Mezentsevi karistamist

KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 10 aasta vangistuse, KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi 2 aasta vangistuse ja kuritegude

kogumi eest KarS § 64 lg 1 alusel 10 aasta vangistusega, mille hulka lugeda eelvangistuses viibitud aeg 5 kuud ja 16 päeva

ning mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 9 aastat 6 kuud ja 14 päeva vangistust. Prokurör põhjendas apellatsiooni

järgmiselt. Maakohus on õigesti leidnud, et süüdistatava isikut ja kuritegude ulatust ning eri- ja üldpreventiivseid asjaolusid

arvestades tuleb talle mõista miinimummäärast kõrgem karistus. Samas on kohus ekslikult asunud seisukohale, et arvestades

võimalusega kasutada muud mõjutusvahendit ja konfiskeerimise kaudu võtta ära kuriteoga teenitud vara, on põhjendatud

mõista karistus, mis on alla keskmise määra. Karistusmäära valikul maakohtu poolt vara konfiskeerimise arvestamine ei ole

õige. Konfiskeerimine ja karistus on erimõisted ja asuvad karistusseadustiku eri peatükkides. Maakohtu lahendist ei selgu,

kas karistuse määra valiku põhjendus puudutab mõlemaid süüdistatavale inkrimineeritud kuritegusid või ühte neist.

3. Tartu Ringkonnakohtu 13. juuni 2014. a otsusega jäeti Tartu Maakohtu 27. märtsi 2014. a otsus muutmata ja

apellatsioonid rahuldamata.

3.1. Kaitsja apellatsioonile vastas ringkonnakohus järgmist. Maakohus hindas kõiki tõendeid kogumis ja põhjendas oma

seisukohti veenvalt, mistõttu ringkonnakohus nõustub D. Mezentsevi süüdimõistmisega. Kuivõrd D. Mezentsevi süü

narkootiliste ainete suures koguses ebaseaduslikus käitlemises leidis ka apellatsiooniastmes tõendamist, on süüdistatava vara

laiendatud konfiskeerimine põhjendatud. Kuigi süüdistatav on kriminaalasjas väitnud, et kinnistu mõtteline osa on

omandatud seaduslikult, on see väide paljasõnaline. Laiendatud konfiskeerimise korral on tõendamiskoormus ümber

pööratud, s.t süüdistatav peab ise tõendama vara legaalset päritolu.

3.2. Prokuratuuri apellatsiooni osas märkis ringkonnakohus järgmist. D. Mezentsevile narkootilise aine suures koguses

ebaseadusliku käitlemise eest karistust mõistes lähtus kohus nii D. Mezentsevi teosüüst kui ka tema isikust. Arvestatud on

ka sellega, et D. Mezentsev pani narkokuritegusid toime korduvalt ning grupis. Ringkonnakohus nõustus prokuröriga, et

karistuse mõistmist ei saa mõjutada süüdistatava suhtes muu mõjutusvahendi, s.o vara konfiskeerimise kohaldamine.

Maakohtu vastupidine seisukoht on ekslik, kuna konfiskeerimise eesmärk ei ole süüdlase karistamine, vaid kuritegelikul

teel teenitud tulu äravõtmine. D. Mezentsevi süüd raskendab koosseisuväline asjaolu, s.o omakasu motiiv KarS § 58 p 1

tähenduses, sest narkootiliste ainete suures koguses ebaseaduslik käitlemine D. Mezentsevi poolt oli ilmselgelt kantud tulu

teenimise eesmärgist. Vaatamata eeltoodule nõustus ringkonnakohus siiski maakohtu poolt D. Mezentsevile mõistetud

vangistuse määraga, s.o 6 aasta vangistusega. Süüdistatavale vangistuse mõistmine apellatsioonis taotletud ulatuses ei

kannaks endas enam preventiivseid eesmärke.

Maakohus mõistis D. Mezentsevile varguste toimepanemise eest ühe aasta vangistust. Ringkonnakohus leidis, et kuigi

selline karistus on KarS § 199 lg 2 sanktsiooni keskmisest väiksem, puuduvad kaalukad argumendid, mis tingiks maakohtu

poolt mõistetud karistuse raskendamise apellatsioonis taotletud 2 aasta vangistuseni, sest ka selline karistus jääks alla

sanktsiooni keskmist määra. Ringkonnakohtu hinnangul hindas maakohus vajalikul määral nii süüdistatava teosüüd kui ka

tema isikut ning mõistis neile vastava karistuse. Vaatamata sellele, et varguste eest karistuse mõistmise põhjendustes märkis

maakohus ekslikult, et D. Mezentsevi puhul on tuvastatud kaks koosseisulist raskendavat asjaolu, tuvastas kohus eelnevalt

õigesti, et D. Mezentsev on toime pannud kuriteod KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi, s.o kolmel koosseisulisel raskendaval

asjaolul. Samuti on D. Mezentsevi tegudele antud õiguslik hinnang õigesti kajastatud kohtuotsuse resolutiivosas.

Ringkonnakohtu hinnangul ei toonud eelnimetatud tehniline eksimus kaasa D. Mezentsevile varguste eest raskema

karistuse mõistmist, sest mõistetud karistus vastab D. Mezentsevi teosüüle ja tema isikule.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Tartu Ringkonnakohtu 13. juuni 2014. a otsuse peale esitasid kassatsioonid D. Mezentsevi kaitsja vandeadvokaat R.

Napa ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör T. Tamm.

4.1. Kaitsja taotleb ringkonnakohtu kohtuotsuse tühistamist, D. Mezentsevi õigeksmõistmist ja sellest tulenevalt ka vara

laiendatud konfiskeerimise kohaldamata jätmist. Süüdistuse tõendatuse osas kordab kaitsja apellatsioonis esitatud

seisukohti.

4.2. Prokurör taotleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu kohtuotsuse tühistamist süüdistatavale mõistetud karistuse

osas ja talle raskema karistuse mõistmist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. D. Mezentsevi süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendatud. Selles osas on kohtuotsused

seaduslikud ja põhjendatud ning nende tühistamiseks puudub alus. Kaitsja vastupidised väited jätab kolleegium seetõttu

tähelepanuta.

6. Puutuvalt D. Mezentsevile kuuluva vara laiendatud konfiskeerimise seaduslikkusesse selgitab kolleegium järgmist.

7. KarS § 832 lg 1 teise lause kohaselt ei kohaldata vara laiendatud konfiskeerimist süüdimõistetu varale, mille suhtes ta

tõendab, et selle eest on täielikult või olulises osas tasutud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Kriminaalkolleegium on

varasemalt märkinud, et KarS § 832 lg 1 kohaldamine põhineb asjaolude kindlakstegemisel, millele tuginedes on alust

eeldada, et isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena. See tähendab, et isiku legaalse sissetuleku ja elatustaseme

võrdluse tulemusena peab kohus olema jõudnud veendumusele, et süüdlasele kuuluv vara pärineb eeldatavalt varasematest

kuritegudest (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. oktoobri 2013. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-76-13, p 8).

8. Käesolevas asjas on maakohus kohaldanud süüdistatava vara laiendatud konfiskeerimist, muu hulgas D. Mezentsevile

kuuluvale 1/6 osale kaasomandis olevast kinnistust asukohaga Tartu, Xxxxxxx XX. Ringkonnakohus jättis ka selles osas

maakohtu otsuse muutmata. Kaitsja väite kohta, et süüdistatava põhjendused kinnisvara soetamisest legaalsete sissetulekute

arvelt ei ole millegagi ümber lükatud, märkis ringkonnakohus järgmist. Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist ei

kohaldata juhul, kui isik tõendab, et vara on omandatud seaduslikult. Seega on laiendatud konfiskeerimise korral

tõendamiskoormus ümber pööratud. Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatav tõendanud, et Tartus asuva kinnistu osa

on ta omandanud seaduslikult ning tegemist on vaid paljasõnalise väitega, millel puudub tõenduslik kaal. Riigikohtu

kriminaalkolleegium ei nõustu ringkonnakohtu sellise seisukohaga järgmisel põhjendusel.

8.1 Vaidlust ei ole selles, et kohtutele on esitatud Maksu- ja Tolliameti tõendid, millest nähtub, et D. Mezentsevi

deklareeritud tulu oli 2008. aastal 79 103 krooni, 2010. aastal 187 535 krooni, 2011. aastal 38 187 eurot ja 2012. aastal

50 513 eurot (kd VI, tl 194-200). Samuti on kriminaalasja materjalide hulgas süüdistatava endise tööandja tõend, mille

kohaselt töötas D. Mezentsev novembrist 2010 kuni detsembrini 2012 Betooni Tehnika OÜ-s. Tööandja vastuse lisadest

nähtub, et D. Mezentsev sai 2011. aastal töötasu 47 400,23 eurot (bruto) ja 2012. aastal 62 680,90 eurot (bruto) (kd VII, tl

28-32). Süüdistatav ostis 1/6 mõttelise osa kinnistust enampakkumisel, kus vara müüdi 8 000 euro eest. Tagatisraha 800

eurot tasus D. Mezentsevi ema 15. novembril 2012, ülejäänud 7 200 eurot maksis D. Mezentsev 19. novembril 2012

ülekandega oma pangakontolt. Kinnistusraamatusse kanti D. Mezentsev kinnistu 1/6 mõttelise osa omanikuna sisse

11. detsembril 2012.

8.2 Kohtud ei ole neid tõendeid hinnanud ega põhjendanud, miks need tõendid hindamata jäeti. Seega on kohtud eksinud

tõendite hindamise põhimõtete vastu KrMS § 61 lg-te 1 ja 2 mõttes ning rikkunud ka kohtuotsuse põhjendamiskohustust

KrMS § 3051 lg 1 mõttes. Kriminaalkolleegium tunnistab need rikkumised kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks

KrMS § 339 lg 2 tähenduses ja tühistab ringkonnakohtu otsuse osas, millega jäeti muutmata maakohtu otsus Tartus

Xxxxxxx tänav XX asuva kaasomandis oleva kinnistu D. Mezentsevile kuuluva 1/6 osa laiendatud konfiskeerimise kohta.

Kolleegium leiab, et need puudused on võimalik kõrvaldada kriminaalasja uuel arutamisel ringkonnakohtus ja saadab

seetõttu kriminaalasja uueks arutamiseks ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Kriminaalasja uuel arutamisel peab

ringkonnakohus andma hinnangu süüdistatava sissetulekuid ja kinnistu osa ostmist kajastavatele tõenditele ning otsustama,

kas nende alusel on õigustatud Tartus Xxxxxxx XX asuva ja kaasomandis oleva kinnistu D. Mezentsevile kuuluva 1/6 osa

laiendatud konfiskeerimine.

9. Prokurör taotleb maa- ja ringkonnakohtu otsuse tühistamist D. Mezentsevile mõistetud karistuste osas põhjusel, et

vastavalt Riigikohtu praktikale tulnuks D. Mezentsevile mõista nii KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 kui ka § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja

8 järgi karistus üle sanktsiooni keskmise määra ning sellest tulenevalt ka raskem liitkaristus.

10. Kolleegium selgitab, et kohtupraktikast tulenevalt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa

normi sanktsiooni keskmine määr. Lisaks tuvastatakse süüdistatavale konkreetse karistuse valimiseks sanktsioonivahemiku

keskmisest lähtudes järgnevalt süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud (nt

süüdistatava teojärgne käitumine, kannatanu käitumine jms). Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära

korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. oktoobri 2011. a

otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11; Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. mai 2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-

52-13, p 19). Samas ei keela seadus karistuse mõistmist alla keskmise määra ja seejuures ei ole kohus karistuse mõistmisel

seotud prokuröri ega kaitsja seisukohtadega. Kohus lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele

tuginevalt. Kohtumenetluse poolte karistustaotlustega on kohus seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2012. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-113-12, p 10; Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 12. veebruari 2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-91-07, p 6.6).

11. Maakohus leidis karistuse mõistmisel, et arvestades võimalusega kasutada D. Mezentsevi suhtes ka muud

mõjutusvahendit ja võtta temalt konfiskeerimise kaudu ära kuriteoga teenitud vara, on võimalik kohaldada talle karistust alla

keskmise määra. Ringkonnakohus asus seisukohale, et karistuse mõistmist ei saa mõjutada asjaolu, et kohus kohaldab

süüdistatava suhtes muud mõjutusvahendit vara laiendatud konfiskeerimise näol, sest konfiskeerimise eesmärk ei ole

süüdlase karistamine, vaid kuritegelikul teel teenitud tulu äravõtmine. Kolleegium ringkonnakohtu sellise seisukohaga ei

nõustu ning selgitab, et Riigikohtu üldkogu seisukoha järgi on konfiskeerimine materiaalses mõttes karistus, mistõttu ei ole

võimalik selle kohaldamise mõju süüdlasele hinnata üksnes eraldivõetuna. Õiglaseks ja mõistlikuks, edaspidi uut kuritegu

ärahoidvaks karistuse kohaldamiseks, tuleb kohtul arvestada kõiki süüdlasele kohaldatavaid õigusjärelmeid kogumis

(Riigikohtu üldkogu 12. juuni 2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-37-07, p 23). Seega on õige maakohtu seisukoht ja

karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka muid mõjutusvahendeid, sealhulgas vara laiendatud konfiskeerimist, kuivõrd need

omavad mõju karistuse eesmärkide saavutamisele ning isiku suunamisele edaspidi süütegude toimepanemisest hoidumisele.

12. Arvestades asjaolu, et kolleegium tühistab käesoleva otsuse p-s 8 toodud põhjendustel ringkonnakohtu otsuse osas,

millega jäeti muutmata maakohtu otsus Tartus Xxxxxxx XX asuva ja kaasomandis oleva kinnistu D. Mezentsevile kuuluva

1/6 osa laiendatud konfiskeerimises ning seda, et vara laiendatud konfiskeerimist saab ja tuleb arvestada D. Mezentsevile

KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi karistuse mõistmisel, tühistab kolleegium ringkonnakohtu otsuse ka D. Mezentsevile KarS

§ 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi mõistetud karistuse ja sellest tulenevalt liitkaristuse ning ärakandmisele kuuluva karistuse

muutmata jätmise osas.

KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi on kohtud kahest sanktsioonis ettenähtud alternatiivsest karistusest - rahaline karistus ja

vangistus - mõistnud D. Mezentsevile raskema karistuse - vangistuse. Kolleegium leiab, et seejuures on kohtud vangistuse

määra valikut küllaldaselt põhjendanud ja arvestanud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistamise alustega ning seetõttu puudub

alus selle karistuse tühistamiseks.

13. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 6, § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu

Ringkonnakohtu 13. juuni 2014. a otsuse kriminaalasjas D. Mezentsevi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 ja § 199 lg 2

p-de 4, 7, 8 järgi osaliselt, s.o osas, millega jäeti muutmata Tartu Maakohtu 27. märtsi 2014. a otsus D. Mezentsevile KarS

§ 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi mõistetud karistuse, KarS § 64 lg 1 järgi mõistetud liitkaristuse, KarS § 68 lg 1 järgi mõistetud

ärakandmisele kuuluva karistuse ning KarS § 184 lg 5 p 2, § 832 lg 1 ja § 84 alusel Tartus Xxxxxxx XX asuva ja

kaasomandis olevast kinnistust D. Mezentsevile kuuluva 1/6 osa laiendatud konfiskeerimise osas. Selles osas saadab

kolleegium kriminaalasja uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Kaitsja ja prokuröri

kassatsiooni rahuldab kolleegium osaliselt.

14. Kaitsja taotleb süüdistatavale kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest välja mõista Advokaadibüroole Rein

Napa 288 eurot (sh käibemaks 48 eurot). Kaitsja põhjendab taotlust sellega, et ta kulutas ringkonnakohtu otsusega

tutvumisele ja kassatsiooni koostamisele 8 pooltundi. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja see tuleb riigi

õigusabiseaduse (RÕS) § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 25. veebruari 2014. a otsuse p-de 6 ja 21

alusel rahuldada. Kuna kriminaalkolleegium teeb arutatavas asjas KrMS § 361 lg 1 p-s 6 nimetatud lahendi, tuleb

eelmärgitud menetluskulu jätta riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hannes Kiris

Ott Järvesaar

Lea Kivi