3-2-1-119-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-119-14

Määruse kuupäev

Tartu, 10. detsember 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet

Tampuu

Kohtuasi

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu hagi Eesti Vabariigi

(Kaitseministeeriumi kaudu) vastu lepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks ning 29 502 euro 90 sendi ja viivise

saamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 30. mai 2014. a määrus tsiviilasjas

nr 2-12-16590

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu ja Eesti Vabariigi

määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit (registrikood

80083498), esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar

Kostja Eesti Vabariik (Kaitseministeeriumi kaudu), esindaja

Merle Vilu

Asja läbivaatamise kuupäev

10. november 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-16590

täielikult ja Harju Maakohtu 19. augusti 2013. a määrus samas tsiviilasjas osas, milles

maakohus jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ehk 1842 (ühe

tuhande kaheksasaja neljakümne kahe) euro ulatuses rahuldamata. Ülejäänud osas lugeda

maakohtu määrus jõustunuks.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu

avaldus osaliselt ja mõista Eesti Vabariigilt (Kaitseministeeriumi kaudu) Eesti Sõjahaudade

Hoolde Liidu kasuks välja lisaks maakohtu määrusega väljamõistetud menetluskulule täiendav

menetluskulu 720 (seitsesada kakskümmend) eurot.

3. Maakohtu määruse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

1) Rahuldada Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

osaliselt.

2) Määrata Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu menetluskuludeks 5981 eurot (viis tuhat

üheksasada kaheksakümmend üks) eurot.

3) Mõista Eesti Vabariigilt (Kaitseministeeriumi kaudu) Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu

kasuks välja menetluskulu 5981 (viis tuhat üheksasada kaheksakümmend üks) eurot, millest

hüvitamisele kuuluv riigilõiv on 425 (nelisada kakskümmend viis) eurot ja lepingulise esindaja

tasu 5556 (viis tuhat viissada viiskümmend kuus) eurot, mis tuleb kanda OÜ Advokaadibüroo

Tamar kontole nr 221028887259.

4) Jätta rahuldamata Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 1122 (ühe tuhande ühesaja kahekümne kahe) euro

ulatuses.

5) Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates 30 päeva möödumisest

määruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses.

4. Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu määruskaebus rahuldada täielikult, Eesti Vabariigi

(Kaitseministeeriumi kaudu) määruskaebus rahuldada osaliselt.

5. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluse kulusid ei hüvitata TsMS § 178 lg 3 kohaselt.

6. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Tamar (konto nr EE721010220089168018, SEB Pank)

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu määruskaebuselt 25. juunil 2014 tasutud kautsjon

50 (viiskümmend) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit (hageja) esitas 25. aprillil 2012 Harju Maakohtule hagi Eesti

Vabariigi (kostja) vastu, milles palus tuvastada lepingu ülesütlemise tühisuse ja mõista kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla 29 502 eurot 90 senti ja viivise.

Harju Maakohus rahuldas 20. mai 2013. a otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.

2. Hageja esitas 12. juulil 2013 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palus kostjalt

enda kasuks välja mõista riigilõivu 425 eurot ja õigusabikulud 6678 eurot.

3. Kostja esitas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite, milles leidis, et

õigusabikulusid tuleb vähendada vähemalt kuni 4764 euroni (käibemaksuga).

4. Harju Maakohus rahuldas 19. augusti 2013. a määrusega hageja avalduse osaliselt. Maakohus

määras hageja menetluskuluks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 5261 eurot (sh riigilõivu

425 eurot). Ülejäänud osas ehk 1842 euro ulatuses jättis maakohus hageja avalduse rahuldamata.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hageja tõendanud 425 euro suuruse riigilõivu tasumist,

tegemist on põhjendatud kuluga ja kostja peab selle hagejale hüvitama.

Hageja õigusabikulud on põhjendatud 31 tunni ulatuses. Hageja esindaja töötunni maksumus

2012. aastal oli 130 eurot (koos käibemaksuga 156 eurot) ja 2013. aastal 140 eurot (koos

käibemaksuga 168 eurot). Ei ole ühtegi mõistlikku põhjust, miks peaks 2013. aastal tehtud

menetlustoiminguid tasustama oluliselt kallimalt kui 2012. aastal tehtud menetlustoiminguid. Isegi

kui hinnamuudatus on põhjendatud pooltevahelises lepingulises suhtes, ei tähenda see, et

menetluskulu väljamõistmisel peaks vastaspool hinnavahe kinni maksma. Seega tuleb 2013. aasta

kuludele rakendada sama tunnitasu nagu 2012. aastal. Põhjendatud ja vajalikud esindajakulud on

4836 eurot (koos käibemaksuga).

Kuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 461 lg 2 kehtestab Eesti Vabariigile kui

menetlusosalisele tähtaja, mille jooksul tuleb Eesti Vabariigi kahjuks tehtud kohtulahend täita, siis

tuleb TsMS § 177 lg-t 2 koostoimes TsMS § 461 lg-ga 2 tõlgendada selliselt, et Eesti Vabariigi

hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses pärast 30 päeva möödumist lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

5. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse osaliselt

tühistada ja teha uue määruse, millega rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

täielikult.

Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

6. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 9. oktoobri 2013. a määrusega määruskaebuse osaliselt, tühistas

maakohtu määruse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja täiendava õigusabikulu 984 eurot.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt vähendas maakohus põhjendamatult menetluskulu

nendeks toiminguteks kulutatud aja võrra, mida kostja ei vaidlustanud. Nõustuda ei saa ka maakohtu

põhjendusega, nagu ei võiks advokaadi tunnitasu suurus ajas muutuda. Inflatsioon ja hindade tõus on

üldteadaolev asjaolu ning juba ainuüksi sellega on ka tunnitasu mõningane tõus põhjendatud.

7. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus selle osaliselt tühistada

ja mõista kostjalt enda kasuks välja 6485 eurot.

Kostja esitas samuti ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus selle tühistada ja

jätta jõusse maakohtu määruse.

8. Riigikohus rahuldas osaliselt nii hageja kui ka kostja määruskaebuse, tühistas 11. aprilli 2014. a

määrusega (tsiviilasi nr 3-2-1-11-14) ringkonnakohtu määruse ja saatis asja samale ringkonnakohtule

uueks läbivaatamiseks.

Riigikohtu määruse põhjenduste kohaselt kohaldas ringkonnakohus ekslikult alates 1. jaanuarist 2013

kehtivat TsMS § 175 lg 1 redaktsiooni, millest tulenevalt leidis ekslikult, et maakohus võis

kontrollida hageja esindajakulude põhjendatust ja vajalikkust üksnes osas, milles kostja esitas

vastuväite või milles need olid selgelt põhjendamatud. Kuna praeguses asjas on hagi esitatud enne

1. jaanuari 2013, tulnuks kohaldada enne 1. jaanuari 2013 kehtinud TsMS § 175 lg-t 1, mille kohaselt

peab kohus kontrollima esindajakulu põhjendatust ja vajalikkust sõltumata esitatud vastuväidetest.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb lähtuda enne 1. jaanuari 2013 kehtinud TsMS § 175 lg-st 1 ja arvutada

väljamõistetava esindajakulu suurus uuesti, lähtudes sellest, millise tunnitasu loeb ringkonnakohus

põhjendatuks ja vajalikuks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

9. Tallinna Ringkonnakohus tühistas asja uuel läbivaatamisel 30. mai 2014. a määrusega maakohtu

määruse osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse

rahuldamata. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue määruse, millega rahuldas hageja avalduse

osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja 295 eurot. Maakohtu määruse

tervikresolutsiooni sõnastas ringkonnakohus järgmiselt:

"1) Rahuldada Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

osaliselt.

2) Mõista Eesti Vabariigilt (Kaitseministeeriumi kaudu) Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu kasuks

välja menetluskulu 5556 eurot (sisaldab käibemaksu), mis tuleb kanda OÜ Advokaadibüroo Tamar

arvelduskontole nr 221028887259.

3) Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva määruse

jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses."

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole 19. oktoobril 2012 tehtud kulu vähendamine

põhjendatud. Kostja vastuse ja tõenditega tutvumine ning juhatusele selgitamine ja nõupidamine oli

põhjendatud kogu aja ehk nelja tunni ulatuses, sest see oli kostja esimene vastus hagile.

Hageja lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu 2012. aastal oli 13 tundi, mille eest tuleb

kostjal hüvitada 13 × 156 = 2028 eurot (käibemaksuga), ja 2013. aastal 21 tundi, mille eest tuleb

kostjal hüvitada 21 × 168 = 3528 eurot (käibemaksuga). Seega tuleb kostjal hagejale kokku hüvitada

esindajakulu 5556 eurot (käibemaksuga).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Hageja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse osaliselt tühistada ja mõista kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulu 5981 eurot, millest on hüvitamisele kuuluv riigilõiv 425 eurot ja

lepingulise esindaja tasu 5556 eurot.

Hageja määruskaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus eksinud resolutsiooni

lõpptulemuses, sest määruse resolutsioonis märgitu ei vasta määruse põhjendavas osas tehtud

arvutustele. Ringkonnakohus on määruse resolutsioonis jätnud välja mõistmata 425 euro suuruse

riigilõivu. Kohus on määruse resolutsiooni p-s 1 märkinud, et maakohtu määrus tühistatakse osaliselt

osas, millega hageja avaldus jäeti rahuldamata, ning muus osas jäetakse määrus muutmata, pidades

silmas ka riigilõivu. Kohtumääruse p-s 3 on aga kohus formuleerinud resolutsiooni tervikuna uuesti,

kuid menetluskuluna on välja mõistnud vaid esindajakulu, st menetluskulu on ekslikult mõistetud

välja riigilõivu võrra vähem. Segadust tekitab ka resolutsiooni p 2, kuna määruse põhjendavas osas ei

ole täiendavalt väljamõistetud summa suurus arusaadav ega kontrollitav.

11. Kostja nõustub hageja määruskaebuse seisukohaga, et ringkonnakohtu määruse resolutsioonis

märgitu ei vasta määruse põhjendavas osas tehtud arvutusele, kuid vaidleb vastu väljamõistetud

õigusabikulu suurusele.

12. Kostja palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse osas, millega suurendati

maakohtu määrusega väljamõistetud 19. oktoobril 2012 tehtud hageja menetluskulu 2 tunni võrra,

ning teha uue määruse, millega näha ette, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb pärast

30 päeva möödumist määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Kostja määruskaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus sõnastanud menetluskulude

väljamõistmise määruse uue resolutsiooni, muutes maakohtu määruse resolutsiooni p-s 4 viivise

tasumise asjaolusid. Seda muudatust ei ole ringkonnakohus määruses põhjendanud, samuti ei ole seda

maakohtu määruse resolutsiooni punkti kumbki menetlusosaline vaidlustanud. Maakohtu määruse

resolutsiooni p 4 järgi tulnuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist tasuda pärast 30

päeva möödumist määruse jõustumisest. Ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 3 alapunktis 3 on

aga sätestatud, et viivist tuleb tasuda alates määruse jõustumisest. Maakohus nägi määruse täitmiseks

ette 30 viivisevaba päeva ja see on põhjendatud, kuna maksete tegemine Riigikassa vahendusel võtab

aega.

Maakohus vähendas 19. oktoobril 2012 tehtud hageja menetluskulu 2 tunni võrra, ringkonnakohus

aga leidis, et vähendamine ei ole põhjendatud. Kostja leiab, et menetluskulu väiksem väljamõistmine

oli põhjendatud ja ringkonnakohus arvestas põhjendamatult seda menetluskulu täies ulatuses.

13. Hageja vaidleb kostja määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

14. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel tühistada täielikult ja

maakohtu määrus osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse

rahuldamata. Tühistatud osas on võimalik teha uus määrus, millega rahuldada hageja avaldus

osaliselt ja mõista kostjalt hageja kasuks välja täiendav menetluskulu 720 eurot. Ülejäänud osas on

maakohtu määrus jõustunud, kuna selles osas maakohtu määrust ei vaidlustatud. Kokku tuleb kostjal

hagejale hüvitada menetluskulu 5981 eurot, millest riigilõiv on 425 eurot ja lepingulise esindaja kulu

5556 eurot. TsMS § 689 lg 21 alusel esitab kolleegium määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku

sõnastuse.

Hageja määruskaebus rahuldatakse täielikult, kostja määruskaebus osaliselt.

15. Kolleegium käsitleb esmalt hageja määruskaebust.

Ringkonnakohtu määruse resolutsioonist nähtuvalt tühistas ringkonnakohus maakohtu määruse osas,

milles hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäeti rahuldamata. Muus osas jättis

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Kolleegium märgib, et ülejäänud osas ehk osas, milles

maakohus menetluskulu kindlaksmääramise avalduse juba rahuldas, ei olekski ringkonnakohus

saanud maakohtu määrust tühistada ega muuta, sest maakohtu määruse selle osa peale

menetlusosalised ei kaevanud ja selles osas oli maakohtu määrus TsMS § 466 lg 3 esimese lause

kohaselt jõustunud.

Õige on hageja määruskaebuse väide, et ringkonnakohus on määruse tervikresolutsioonis jätnud

ekslikult märkimata 425 euro suuruse riigilõivu, mille maakohus kostjalt hageja kasuks välja mõistis.

Samuti on ringkonnakohus eksinud resolutsiooni lõpptulemuses ja määruse resolutsioonis märgitu ei

vasta määruse põhjendavas osas tehtud arvutustele. Vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 1 on

märgitud, et maakohtu määrus tühistatakse osas, milles hageja avaldus jäeti rahuldamata ning muus

osas jäetakse maakohtu määrus muutmata. Määruse p-s 3 on ringkonnakohus aga formuleerinud

resolutsiooni tervikuna uuesti, kuid menetluskuluna on välja mõistnud vaid esindajakulu.

Menetluskulu on seega resolutsiooni järgi ekslikult määratud ja välja mõistetud riigilõivu võrra

vähem, kuigi ringkonnakohtu määruse enda resolutsioonis ei ole sellekohast otsustust ega saagi olla,

kuna selles osas on maakohtu määrus jõustunud.

16. TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte

nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud

küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka otsuse muu tekstita. TsMS § 463

lg 2 järgi kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse

olemusest ei tulene teisiti. Praegusel juhul on ringkonnakohtu määrus vastuolus TsMS § 442 lg-ga 5

ja tuleb seepärast tervikuna tühistada.

Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis hageja avalduse rahuldamata.

Kolleegium saab tühistatud osas teha uue määruse, arvestades nii ringkonnakohtu tuvastatud

asjaoludega kui ka maakohtu tuvastatud ja ringkonnakohtus muutmata jäetud asjaoludega. Sellest

tulenevalt tuleb hageja menetluskulu suuruseks täiendavalt määrata ja kostjalt hageja kasuks

täiendavalt välja mõista 720 eurot. Kokku on kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu

suurus 5981 eurot, millest hüvitamisele kuuluv riigilõiv on 425 eurot ja lepingulise esindaja tasu

5556 eurot. Maakohtu määrus jääb muutmata osas, milles maakohus määras kindlaks ja mõistis

kostjalt hageja kasuks välja 4836 euro suuruse lepingulise esindaja tasu ja 425 euro suuruse

riigilõivu.

Kolleegium märgib täiendavalt, et menetluskulu väljamõistmise määruses tuleks selguse huvides alati

tuua välja väljamõistetava menetluskulu koosseis, st näidata ära, kui suur on väljamõistetav riigilõiv,

lepingulise esindaja kulu või muu menetluskulu. See lihtsustaks lahendist arusaamist ja edasikaebe

ulatuse mõistmist ning võimaldaks kõrgema astme kohtul lahendis tehtud arvutusi paremini

kontrollida.

17. Järgmiseks käsitleb kolleegium kostja määruskaebust.

Kolleegium nõustub kostja määruskaebuse väitega, et ringkonnakohus on oma määruse

tervikresolutsiooni sõnastamisel eksinud ka selles, et on muutnud maakohtu määruse resolutsioonis

sätestatud viivise tasumise korda, kuigi kumbki menetlusosaline ei ole seda maakohtu määruse osa

vaidlustanud. Samuti ei ole ringkonnakohus nimetatud muudatust põhjendanud.

Kuna kumbki pool ei vaidlustanud maakohtu määrust osas, millega maakohus määras, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist pärast 30 päeva möödumist määruse

jõustumisest (maakohtu määruse resolutsiooni p 4), siis on maakohtu määrus selles osas TsMS § 466

lg 3 esimese lause kohaselt jõustunud. Selles osas maakohtu määrust tühistades ületas

ringkonnakohus määruskaebuse piire, rikkudes TsMS § 651 lg-t 1 (koostoimes TsMS §-ga 659).

Määruskaebuse piiride ületamine on menetlusõiguse normi oluline rikkumine TsMS § 669 lg 2

ja § 692 lg 4 esimese lause järgi, mistõttu tuleb eelnimetatud osas ringkonnakohtu määrus tühistada

sõltumata määruskaebuse ulatusest ja põhjendustest (apellatsiooni piiride ületamise kohta vt vastavalt

ka Riigikohtu 8. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-08, p 14).

Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määruse tervikresolutsioonis märkida, et hüvitamisele kuuluvalt

menetluskulult tuleb tasuda pärast 30 päeva möödumist määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses.

18. Kolleegium märgib tervikresolutsiooni esitamise kohta järgmist.

TsMS § 654 lg 22 kohaselt, kui ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni, peab

ringkonnakohtu otsuse resolutsioonist nähtuma kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus. Samasuguse

kohustuse näeb TsMS § 689 lg 21 madalama astme kohtu otsuse muutmise korral ette ka Riigikohtu

jaoks.

TsMS § 654 lg 22 lisati seadusesse 1. jaanuaril 2009 jõustunud muudatustega. Muudatuse teinud

seaduseelnõu (194 SE III) seletuskirja kohaselt peab TsMS § 654 täiendamine lõikega 22 võimaldama

pooltel, kohtutäituril ja ka Riigikohtul olukorras, kus ringkonnakohus tühistab maakohtu lahendi

osaliselt või muudab seda, paremini aru saada sellest, milline on otsuse resolutsiooni terviktekst.

Kolleegium leiab, et TsMS § 654 lg 22 eesmärk on võimaldada ringkonnakohtul selgitada

resolutsiooni terviktekstis täiendavalt, milles seisnes maakohtu lahendi muutmise sisu. Kui aga

ringkonnakohus on oma lahendis esitatud maakohtu lahendi resolutsiooni terviktekstist

(tervikresolutsioonist) jätnud midagi maakohtu lahendi resolutsioonis kajastatust välja, ei saa sellest

järeldada, et ringkonnakohus on maakohtu lahendi resolutsiooni selles osas muutnud. Üksnes

tervikresolutsioon ei saa seega asendada neid ringkonnakohtu otsustusi, mida ringkonnakohus oleks

pidanud sõnaselgelt tegema maakohtu lahendi osalisel tühistamisel. Kui tervikresolutsioon on

vastuolus otsuse muude osadega, siis on tegemist TsMS § 442 lg 5 rikkumisega.

19. Kostja on määruskaebuses väitnud, et ringkonnakohus arvestas põhjendamatult hageja

19. oktoobril 2012 tehtud menetluskuluga täies ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus

juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kolleegium märgib, et viidatud sätte järgi on menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse

kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire

(vt Riigikohtu 9. märtsi 2011. a otsis tsiviilasjas nr 3-2-1-174-10, p 10; 2. detsembri 2010. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-132-10, p 10; 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Praegusel

juhul on ringkonnakohus hageja kasuks välja mõistetud esindajakulu suurust põhjendanud ja

diskretsioonipiire ei ole ületatud.

20. Hageja määruskaebuse rahuldamise tõttu, tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause järgi

tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.

Kostja oli TsMS § 145 alusel kautsjoni tasumisest vabastatud.

21. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise kulusid.

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu