3-1-1-89-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-89-14

Otsuse kuupäev

8. detsember 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg ja Saale

Laos

Kohtuasi

Reino Villandi väärteoasi liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11. juuni 2014. a otsus väärteoasjas nr 4-

14-4309

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Reino Villandi kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

26. november 2014, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 11. juuni 2014. a otsus Reino Villandi karistamises

liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi ja lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku § 29

lg 1 p 1 alusel.

2. Kassatsioon rahuldada.

3. Mõista Eesti Vabariigilt Reino Villandi kasuks välja 528 eurot (viissada kakskümmend

kaheksa eurot, sh käibemaks) valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 28. aprilli 2014. a otsusega karistati Reino Villandit

selle eest, et ta juhtis 8. aprillil 2014 kell 16.40 Tallinnas Kagu tn / Männiku teel, Värava ja

Karusmarja tänava vahel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km tunnis, sõidukit kiirusega 74 km

tunnis, ületades lubatud suurimat sõidukiirust vähemalt 21 km tunnis. Menetlusalune isik rikkus

liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime väärteo LS § 227 lg 2 järgi. R. Villandit

karistati 30 trahviühiku e 120 euro suuruse trahviga.

2. Harju Maakohtule esitatud kaebuses taotles R. Villandi kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk

kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku

(VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteotunnuste puudumisega. Kokkuvõtlikult märkis kaitsja

järgmist.

2.1. Politseiametnik Alar Pindi ütlused on vastuolus menetlusaluse isiku ütlustega. Tõendite vahel

esineva vastuolu ületamine oleks võimalik üksnes ühe tõendi eelistamisega teistele, mis on

ebaseaduslik. Kaitsja on seisukohal, et vastuolud tõendite vahel tuleb ületada täiendavate tõendite

kogumisega, kuid käesolevas asjas selline võimalus puudub.

2.2. Kohtuväline menetleja pole kiiruse mõõtmise käiku salvestanud. Seetõttu pole võimalik kiiruse

mõõtmise tulemuste usaldusväärsust kontrollida. Kõrvaldamaks võimalikud vastuolud tõendites ning

tagamaks süüstavate tõendite usaldusväärsus, pidi süütegude avastamisele suunatud ametnik

kasutusele võtma lisavõimalused tehiolude talletamiseks.

2.3. Kohtuväline menetleja on rikkunud VTMS § 74 lg 1 p-s 8 sätestatud otsuse põhistamiskohustust,

jättes märkimata vastulauses esitatu mittearvestamise põhjuse.

3. Harju Maakohtu 11. juuni 2014. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja

R. Villandi kaitsja kaebus rahuldamata. Maakohus märkis järgmist.

3.1. Kohtuvälise menetleja karistusotsus on põhjendatud ja seaduslik.

3.2. Politseiametnik A. Pint on tunnistajana andnud kohtuistungil ütlusi menetlustoimingu, s.o

kiirusmõõteseadme tööpõhimõtte ja täpse käigu kohta, milles kohtul puudub alus kahelda. Seevastu

R. Villandi kohtus antud ütlused on paljasõnalised ning antud eesmärgiga vabaneda süüst ja

vastutusest. R. Villandi osa ütlusi ei ole eluliselt usutavad, ütluste mitteusaldusväärsust kinnitab

asjaolu, et kaebaja mälu on valikuline, mäletades asju, mida on vaja teada enda õigustamiseks, kuid

muud olulist ei mäleta.

3.3. Asjaolu, et rikkumist ei salvestatud ning seetõttu ei ole võimalik seadme näitu seostada kaebaja

sõidukiga, ei mõjuta mõõtjaga saadud teabe usaldusväärsust ega seda teavet kandva tõendi

kõlblikkust. Kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, seejuures ei

ole kohtupraktikas välistatud süüdimõistva otsuse tegemisel tuginemine vaid ühele tõendile.

Lõppjäreldusena on kohus seisukohal, et kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kantuga ja

tunnistaja A. Pindi poolt antud ütlustega on väärteoasjas tuvastatud, et A. Pint mõõtis 8. aprillil 2014

kell 16.40 ja kandis väärteoasja tõendite hulka kuuluvale liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme

kasutamise protokollile just R. Villandi juhitud auto kiiruse.

3.4. Kohtu hinnangul on täidetud VTMS § 74 lg 1 p-s 8 sätestatud nõue. VTMS § 74 ei näe ette

menetleja kohustust tõendite analüüsimiseks ning ükski õigusakt ei näe ette ega määra kindlaks

menetleja poolt tehtava otsuse pikkust ega põhjenduste mahtu.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Harju Maakohtu 11. juuni 2014. a otsuse peale esitas kassatsiooni R. Villandi kaitsja

vandeadvokaat I. Sirk, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist

VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kokkuvõtlikult märgib kaitsja järgmist.

4.1. Väärteoasja menetlenud A. Pindi ütlused ei ole käsitatavad tõendina selles osas, kus ta kirjeldab

tõendamiseseme asjaolusid, s.o KrMS §-s 62 sätestatud asjaolusid: teo toimepanemise aeg, koht, viis

ja muud tehiolud, koosseis ja isiku süü. A. Pindi ütlused ei saa tõendada, et kiirusmõõteseadmel

fikseerunud kiirus on mõõdetud just R. Villandi juhitud sõidukilt. Väärteoprotokolli koostanud või

kiiruse mõõtmise menetlustoimingut teinud politseiametnik ei saa olla tõendamiseseme asjaolude

puhul tõendiallikaks, mistõttu tema ütlused ei ole käesolevas asjas tõendiks.

4.2. Lugedes menetlusaluse isiku ütlused ümberlükatuks ühe politseiametnikust menetleja ütlustega,

tähendab see ühe tõendi eelistamist teisele tõendile. Sellises olukorras jääks inimene ametniku

omavoli kätte ning ei saaks end kunagi kaitsta isegi tahtlikult ebaõige süüdistuse vastu.

4.3. Kiirusmõõteseadme näit ei ole iseseisev menetlusalust isikut süüstav tõend, vaid samast

tõendiallikast (politseiametnik A. Pindi ütlused) lähtuva tõendi teises protsessuaalses vormis

esitamine. Tõendite vahel on vastuolud, mida ei ole võimalik kõrvaldada, kuna kohtuväline menetleja

ei ole kogunud täiendavaid tõendeid. Tehes liiklusjärelevalvet üksinda, pidi ametnik süütegude

avastamisele suunatud tegevuses kasutusele võtma lisavõimalused tehiolude talletamiseks, kasutades

salvestusseadet.

5. Kohtuväline menetleja esitas kassatsioonivastuse, milles leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja

põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks kassatsioonis esitatu põhjal puuduvad alused.

Vastustaja põhjendused on järgmised.

5.1. Maakohus on asja arutanud täies ulatuses ja lahendanud VTMS §-s 133 loetletud küsimused.

Kassaatori väited, et kohus on eelistanud üht tõendit teisele, on alusetud. Vastuolu tõendites seisneb

ainult R. Villandi juhitud mootorsõiduki liikumiskiiruses. Maakohus on selle vastuolu kõrvaldanud

tunnistaja A. Pindi ütlustega, kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja politseitöötaja selgitustega

kiiruse mõõtmise ja selle fikseerimise kohta.

5.2. Mõõtmise usaldusväärsus oli tagatud, kuna kohtuväline menetleja järgis Vabariigi Valitsuse

16. juuni 2011 määrusest nr 78 ning mõõteseaduse § 5 lg-st 1 tulenevaid nõudeid. Seega on menetleja

kogutud tõendid väärteomenetluses lubatavad ja usaldusväärsed.

5.3. Liiklusjärelevalve teostaja kohustused tulenevad LS §-st 195. Nimetatud säte ei kohusta

kasutama salvestusseadet. Õigus kasutada liiklusjärelevalve teostamisel foto- ja salvestusseadmeid

tuleneb LS § 196 p-st 11 "Liiklusjärelevalve teostaja õigused" (kehtetu alates 1. juulist 2014), alates

1. juulist 2014 kehtib LS § 1962 lg 1 p 6 "Liiklusjärelevalve erisused". Selles väärteoasjas mõõdeti

kiirust mõõteseadmega Ultra Lyte UX020606, mille komplektis puuduvad salvestusseadmed. Samuti

puudub võimalus ühendada kiirusmõõteseadet politseisõiduki videoseadmetega. Politseisõiduki

videokaamera ei jäädvusta kiirusmõõturiga Ultra Lyte tehtavaid toiminguid. Videosalvestiselt puudub

võimalus näha, millal seade mõõterežiimi lülitatakse ning millised on mõõtmise tulemused ja kaugus.

Selline salvestis ei saa olla ka mõõteseadme kasutamise protokolli lisa.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Väärteoasja lahendades jääb kriminaalkolleegium oma varasemas praktikas väljendatud seisukoha

juurde. Kolleegium on selgitanud, et kui kohtuvälise menetleja ametnik toimetab liiklusjärelevalvet

üksinda, peab ta koguma täiendavaid objektiivseid tõendeid (nt salvestama liiklusjärelevalve

toimingu), et tagada nii toimingu tegemise asjaolude kui ka selle tulemuste usaldusväärsuse kontroll

(vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. jaanuari 2010. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-82-09, p 17;

25. oktoobri 2010. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-96-10, p 6 ja 23. märtsi 2012. a otsus väärteoasjas

nr 3-1-1-22-12, p 7).

7. Arutatavas väärteoasjas ei ole eeltoodud nõudeid järgitud. Politseiametnik A. Pint tegi

liiklusjärelevalvet üksinda, st mõõtis sõiduki kiirust ja koostas kiirusmõõteseadme kasutamise

protokolli. Lisatoiminguid, mis võimaldaks menetlejal anda väärteo tõendatusele objektiivset

hinnangut, tehtud ei ole. Kohtuväline menetleja tugines R. Villandi karistamisel sisuliselt vaid

protokolli koostanud politseiniku ütlustele ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokollile, milles

fikseeriti R. Villandi juhitud sõiduki kiiruse mõõtmise asjaolud. R. Villandi leiab, et väärteoasjas

puuduvad objektiivsed tõendid, mis kinnitaksid, et kiirusmõõteseadme näit saadi just tema sõiduki

kiiruse mõõtmisel. Seega ei ole väärteoasjas kogutud piisavalt tõendeid, mille alusel saaks

tõsikindlalt tuvastada R. Villandile etteheidetava teo. Kõrvaldamata kahtlusi R. Villandi süüdiolekus

tema kasuks tõlgendamata jättes eiras kohtuväline menetleja KrMS § 7 lg-s 3 väljendatud in dubio

pro reo põhimõtet.

8. Maakohus tugines kohtuvälise menetleja karistusotsuse muutmata jätmisel samuti vaid

kiirusemõõtmist teinud politseiametniku ütlustele ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokollile.

Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole need tõendid piisavad, et kummutada kahtlus, mis kinnitaks,

et kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis on kajastatud just R. Villandi sõiduki kiirus. Kuna

täiendavaid tõendeid ei ole enam võimalik koguda, ei ole selline minetus kõrvaldatav ka väärteoasja

uuel arutamisel. Seega eiras maakohus väljakujunenud kohtupraktikat ja rikkus oluliselt

väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 1 mõttes sellega, et jättis menetluse lõpetamata R. Villandi

teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Neil põhjustel ning lähtudes VTMS § 174 p-st 4 ja § 175 p-

st 2, tuleb kassatsioon rahuldada ja Harju Maakohtu 11. juuni 2014. a otsus tühistada ning

väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

9. Kassaator esitas Riigikohtule taotluse hüvitada R. Villandile õigusabikulu 792 eurot (sh

käibemaks). Esitatud arvetest nähtuvalt on kaitsjal kulunud R. Villandi kaitsmisele maakohtus 5,75 t

ja Riigikohtus 2,5 t (kokku 8,25 tundi). Advokaadi tunnitasu koos käibemaksuga on 96 eurot.

Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel võtab kriminaalkolleegium arvesse tasu maksmise

vajalikkust ja põhjendatust arutatavas väärteoasjas ning väärteoasja mahtu ja keerukust (vt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. jaanuari 2010. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-104-09, p 15;

29. jaanuari 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-82-09, p 22.1; 7. oktoobri 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-60-14,

p 10.1). Kriminaalkolleegium on arvamusel, et kaitsja taotluses näidatud ühe tööühiku hind on

põhjendatud ja väärteomenetluses osutatud õigusteenus (väärteoasja materjalidega tutvumine,

vastulause koostamine, kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse koostamine, kohtuistungiks

valmistumine ja istungil osalemine, kassatsiooni koostamine) on väärteoasja toimikust nähtuvalt

tehtud, need toimingud on olnud R. Villandi kaitseks vajalikud. Kriminaalkolleegium ei pea aga

põhjendatuks eraldi kaitsjatasu hüvitamise taotluse vormistamist (0,5 t) ja sellele kulunud aja eest

hüvitise maksmist, kuna vastavad kuludokumendid võinuks lisada kohe kassatsioonile. Arvestades

kaebuse esemeks olnud vaidluse keerukust, õigusteenuse osutamiseks vajalike toimingute ja materjali

mahtu ning kaebuse koostamise keerukust ja aeganõudvust, ei saa põhjendatuks pidada kogu õigusabi

osutamisele kulutatud aega. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on väärteoasi keskmisest lihtsam ja

väiksemahuline. Kohtupraktika on välja kujunenud ja sisuliselt toetub kaitsja sellele alates

vastulausest. Nii vastulauses, kaebuses kui ka kassatsioonis esitab kaitsja samad argumendid

menetleja otsuse tühistamiseks. Seetõttu peab kriminaalkolleegium põhjendatuks hüvitada kaitsjatasu

5,5 tunni töö ulatuses, s.o koos käibemaksuga 528 eurot. VTMS § 23 kohaselt hüvitab

väärteomenetluse lõpetamise korral menetlusalusele isikule menetluskulud riik.

/allkirjastatud digitaalselt/

Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg, Saale Laos