3-1-1-52-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-52-14

Otsuse kuupäev

5. detsember 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest, Ott Järvesaar,

Eerik Kergandberg, Lea Kivi ja Saale Laos

Kohtuasi

Kriminaalasi Joonas Maanurme süüdistuses KarS § 3891 lg 2

ja § 201 lg 2 p 2 ning Erkki Tomsoni süüdistuses KarS § 201

lg 2 p 2 - § 22 lg 3 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 7. veebruari 2014. a otsus

kriminaalasjas nr 1-13-3856

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Joonas Maanurme kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Meelis

Krautmann, Erkki Tomsoni kaitsja vandeadvokaadi vanemabi

Martin Traat, Põhja Ringkonnaprokuratuuri esindaja Andrei

Voronin, kassatsioonid

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

5. november 2014, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 12. novembri 2013. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 7. veebruari

2014. a otsus Joonas Maanurme õigeksmõistmises KarS § 3891 lg 2 järgi ning saata

kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 12. novembri 2013. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu

7. veebruari 2014. a otsus Joonas Maanurme süüditunnistamises KarS § 201 lg 2 p 2 ning Erkki

Tomsoni süüditunnistamises KarS § 201 lg 2 p 2 - § 22 lg 3 järgi ja mõista süüdistatavad selles

osas õigeks.

3. Lugeda ajaks, mil Erkki Tomsonilt oli riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega

tekitatud kahju hüvitamise seaduse mõttes alusetult vabadus võetud, kaks päeva

(6.-7. detsember 2011).

4. Mõista Eesti Vabariigilt Joonas Maanurme kasuks välja 968,17 (sh käibemaks) eurot

(üheksasada kuuskümmend kaheksa eurot ja seitseteist senti) maakohtu menetluses valitud

kaitsjatele makstud tasu katteks.

5. Määrata Advokaadibüroo Angerjärv & Krautmann OÜ-le Joonas Maanurmele

kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 450 (sh

käibemaks) (nelisada viiskümmend) eurot. Jätta see menetluskulu riigi kanda.

6. Mõista Eesti Vabariigilt Erkki Tomsoni kasuks välja 1320 (sh käibemaks) (tuhat kolmsada

kakskümmend) eurot maakohtu menetluses ja 396 (sh käibemaks) (kolmsada üheksakümmend

kuus) eurot apellatsioonimenetluses valitud kaitsjatele makstud tasu katteks.

7. Kaitsjate kassatsioonid rahuldada.

8. Prokuratuuri kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Joonas Maanurmele esitati karistusseadustiku (KarS) § 3891 lg 2 järgi süüdistus maksude

maksmisest kõrvalehoidumises suures ulatuses. Kokkuvõtvalt heideti J. Maanurmele ette järgnevat

tegevust.

1.1 FuelPRO OÜ juhatuse liige J. Maanurm esitas raamatupidaja kaudu maksuhaldurile 2010. a

oktoobri

käibemaksudeklaratsioonis

valeandmeid,

suurendades

seeläbi

FuelPRO

OÜ

sisendkäibemaksu kokku 12 180 304 krooni. Nimelt näitas J. Maanurm, et FuelPRO OÜ tegi

tehinguid 61 877 372 krooni eest ja tasus neilt tehingutelt käibemaksu 12 375 474 krooni. Samuti

näitas süüdistatav, et FuelPRO OÜ soetas sisenditena kaupu ettevõtluses kasutamiseks, mistõttu on

tal õigus sisendkäibemaksuna maha arvata 12 271 445 krooni. Tegelikult aga oli ettevõttel õigus

arvata sisendkäibemaksuna maha üksnes 91 141 krooni. Seega on FuelPRO OÜ soovinud

sisendkäibemaksuna maha arvestada 12 180 304 krooni enam kui tal õigus oli (12 271 445 - 91 141 =

12 180 304).

1.2 Ka tegi FuelPRO OÜ kaks näilikku tehingut. Esiteks kajastub deklaratsioonis, et FuelPRO OÜ

tasus Viking Oil OÜ-lt 8 040 240 krooni eest ostetud suvise diislikütuse eest sisendkäibemaksu

1 340 040 krooni. Tegelikult Viking Oil OÜ FuelPRO OÜ-le kütust ei müünud ja FuelPRO OÜ selle

eest ei tasunud - FuelPRO OÜ maksis Viking Oil OÜ-le üksnes 80 402,40 krooni. Leping sõlmiti

vaid selleks, et FuelPRO OÜ-l oleks olnud võimalik suurendada deklareeritavat sisendkäibemaksu.

Seega ei tekkinud FuelPRO OÜ-l vastavat käivet ja äriühing ei oleks tohtinud sisendkäibemaksu

maha arvata. Teiseks ilmnes deklaratsioonist, justkui oleks FuelPRO OÜ ostnud 950 053,68 krooni

eest diislikütust Omamaa Plus OÜ-lt; kütuse eest maksis ostja deklaratsiooni kohaselt

sisendkäibemaksuna 158 342,28 krooni. FuelPRO OÜ talle Omamaa Plus OÜ poolt esitatud arve küll

tasus, aga Omamaa Plus OÜ diislit FuelPRO OÜ-le ei tarninud. Seega ei olnud FuelPRO OÜ-l

deklaratsioonis kajastatud käivet ja firma ei tohtinud sisendkäibemaksu maha arvata. Oktoobrikuu

ülejäänud tehingute kohta puudub FuelPRO OÜ-l igasugune dokumentatsioon.

1.3 Lisaks ei deklareerinud J. Maanurm FuelPRO OÜ 0% maksumääraga maksustatavat käivet

kütuse soetamisel OÜ-lt Mazeikiu Nafta Trading House, Tartu Terminaal AS-lt ja Reval Oil OÜ-lt,

rikkudes käibemaksuseaduse erinevaid sätteid.

2. J. Maanurmele esitati süüdistus ka omastamises KarS § 201 lg 2 p 2 järgi selle eest, et ta pööras

temale usaldatud ja valduses oleva võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks

järgmisel moel.

2.1 Esiteks kandis J. Maanurm ebaseaduslikult Viking Oil OÜ arvele 80 402,40 krooni FuelPRO OÜ

raha, ehkki VikingOil OÜ FuelPRO OÜ-le selle eest midagi vastu ei andnud.

2.2 Teiseks maksis J. Maanurm Omamaa Plus OÜ-le FuelPRO OÜ-le kuulunud 950 053,68 krooni.

FuelPRO OÜ Omamaa Plus OÜ-lt aga selle raha eest midagi vastu ei saanud. J. Maanurme tegevuse

eesmärk oli viia äriühingust välja maksudeklaratsioonis valeandmete esitamisega saadud vara. Seda

järeldust kinnitab ka asjaolu, et Omamaa Plus OÜ kandis raha edasi LLoyd Investments OÜ-le, kes

osutab faktooringut ja arvelduskrediiditeenust üldjuhul sularahas, mistõttu ei ole võimalik jälgida,

mis rahast edasi saab.

2.3 Samuti maksis J. Maanurm 6 057 000 krooni FuelPRO OÜ-le kuuluvat raha Läti äriühingule

Wellman Finance SIA. Seda tegi J. Maanurm viitega FuelPRO OÜ ja Wellman Finance SIA vahel

sõlmitud lepingule, mille kohaselt pidi Wellman Finance SIA tarnima FuelPRO OÜ-le diislikütust.

Mingit kütust Wellman Finance SIA FuelPRO OÜ-le üle ei andnud. Wellman Finance SIA juhatuse

liige Erkki Tomson kandis J. Maanurme poolt üle kantud raha omakorda üle makseteenuse pakkuja

OÜ Amintor ja tema enda (s.o E. Tomsoni) pangakontole. OÜ Amintor arvele kantud raha võttis

E. Tomson sularahas välja. E. Tomsoni enda arvele kantud raha kandis E. Tomson edasi AS-i Tavid

või OÜ Amintor kontole ja võttis samuti lõpuks sularahana välja.

3. E. Tomsonile esitati eelmises punktis nimetatud tegevuse eest KarS § 201 lg 2 p 2 - § 22 lg 3 järgi

süüdistus J. Maanurme poolt toime pandud omastamisele kaasaaitamises. Võimaldades J. Maanurmel

kanda raha Wellman Finance SIA arvele, suunates summasid edasi ja sularaha pangaautomaatidest

välja võttes osutas E. Tomson J. Maanurmele vaimset (nõusoleku andmine) ja ainelist (raha liikumise

kindlustamine) kaasabi omastamisele.

4. Harju Maakohtu 12. novembri 2013 otsusega mõisteti J. Maanurm KarS § 3891 lg 2 järgi õigeks.

KarS § 201 lg 2 p 2 järgi mõisteti J. Maanurm süüdi ning karistati kahe ja poole aastase vangistusega,

mis jäeti kolmeaastast katseaega kohaldades tingimisi täitmisele pööramata. E. Tomson mõisteti KarS

§ 201 lg 2 p 2 - 22 lg 3 järgi süüdi ja karistati aastase vangistusega, mida kolmeaastast katseaega

rakendades tingimisi täitmisele ei pööratud.

4.1 KarS § 3891 lg 2 järgi ei saa J. Maanurme süüdi tunnistada puuduliku süüdistuse tõttu.

Süüdistuses on märgitud, et J. Maanurm esitas valeandmeid „raamatupidaja kaudu". Seega heidetakse

süüdistatavale ette teo vahendlikku täideviimist. Riigikohus on aga leidnud, et vahendliku

täideviimise puhul tuleb süüdistuses ära näidata, millisel moel vahendlik täideviimine toime pandud

on: kas valitsemisega ülekaaluka teadmisega, ülekaaluka tahtega või teatud võimuaparaadi abil. Mil

moel J. Maanurm raamatupidajat M. K.-d valitses, süüdistusest ei nähtu, ja seetõttu tuleb süüdistatav

õigeks mõista.

4.2 J. Maanurme süüditunnistamist omastamises põhjendas kohus järgmiselt. FuelPRO OÜ vara oli

J. Maanurme jaoks võõras. J. Maanurm kandis süüdistuses märgitud raha Viking Oil OÜ, Omamaa

Plus OÜ ja Wellman Finance SIA pangaarvetele. Kütust FuelPRO OÜ neilt firmadelt ei saanud.

Kõigil kolmel firmal vahetusid varsti pärast rahaülekandeid juhatuse liikmed, mis näitab, et firmad

olidki loodud pettuse läbiviimiseks. Seda tõendab ka asjaolu, et OÜ Viking Oil ja OÜ Omamaa Plus

võttis üle üks ja sama Panama äriühing, kelle juhatuse liikmed ja osanikud asuvad väljaspool Eestit.

Pettusele viitab ka see, et Wellman Finance SIA juhatuse liige E. Tomson on J. Maanurme pikaaegne

tuttav. Ei ole usutav, et välismaisele äriühingule (Wellman Finance SIA), kes ei ole seni kütuseturul

tegutsenud ja kellel ei ole asukohariigis kütusega kauplemise õigust, kantakse mitmes järgus üle

miljoneid kroone n-ö ette (st ilma kaupa osaliseltki vastu saamata).

4.3 E. Tomsoni tunnistas kohus süüdi järgmistel kaalutlustel. E. Tomson lubas J. Maanurmel

FuelPRO OÜ raha Wellman Finance SIA kontole kanda ja tegi sellega hiljem erinevaid tehinguid.

Seega aitas ta teadlikult J. Maanurmel pöörata FuelPRO OÜ vara tema enda (s.o E. Tomsoni),

Wellman Finance SIA ja kolmandate isikute kasuks. On üldteada, et isikud, kes lubavad kasutada

oma äriühinguid rahade ülekandmiseks ja ülekannetele järgnevateks edasisteks ülekanneteks, teevad

seda tasu eest.

5. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör

Andrei Voronin, J. Maanurme kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Meelis Krautmann ja E. Tomsoni

kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Martin Traat.

5.1 Prokurör leidis, et J. Maanurm tuleb KarS § 3891 lg 2 järgi süüdi tunnistada. Formuleering

"raamatupidaja kaudu" on piisavalt selge, saamaks aru, mismoodi on fiktiivsed andmed jõudnud

maksuhaldurini. Süüdistuse raskuspunkt ei ole mitte sellel, kes füüsiliselt teostas transaktsiooni, vaid

sellel, kelle tahtel see toimus. Raamatupidaja roll oli ilmselt sekundaarne. Ka leiab prokurör, et

maakohus mõistis J. Maanurmele väga suurte summade omastamise eest liiga leebe karistuse.

5.2 J. Maanurme kaitsja taotles oma kaitsealuse õigeksmõistmist omastamises. Süüdistuses pole

märgitud, kas tegu oli süüdistatava valduses oleva või talle usaldatud varaga ja kas J. Maanurmele

heidetakse ette vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramist. Ei ole tõendatud, et FuelPRO OÜ ja

OÜ Omamaa Plus vaheline tehing oli näilik - OÜ Omamaa Plus oleks kütust tarninud. Et kõik kütust

müünud firmad osteti pärast rahaülekandeid samade välismaiste isikute poolt, ei tõenda, et tehingud

olid näilikud. Et J. Maanurm maksis Wellman Finance OÜ-le miljoneid kroone ilma esialgu midagi

vastu saamata, on seletatav sellega, et J. Maanurm võttis suure kasumi nimel kõrge äririski.

5.3 E. Tomsoni kaitsja asus seisukohale, et tema kaitsealune tuleb õigeks mõista. Süüdistuses pole ära

näidatud, et E. Tomsonil oli omastamise osas tahtlus. Nimelt ei teadnud E. Tomson, et ta aitab

J. Maanurmel pöörata võõrast vara ebaseaduslikult tema enda, Wellman Finance SIA ja kolmandate

isikute kasuks. Maakohus on jätnud analüüsimata, kas E. Tomson võis tegutseda kergemeelselt -

samas aga ei saa isikut karistada ettevaatamatusest omastamisele kaasaaitamise eest. Kohtute

versioonist märksa usutavam on, et J. Maanurm kasutas E. Tomsonit ära ega kõnelenud talle, millise

rahaga on tegu, miks on see vaja sularahas välja võtta ja millises skeemis ta oma äriühingutega

osaleb.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 7. veebruari 2014 otsusega jäeti apellatsioonid rahuldamata ja kohtuotsus

muutmata.

6.1 Süüdistuses pole näidatud, mil moel J. Maanurm raamatupidajat valitses. Seega pole J. Maanurme

süüditunnistamine KarS § 3891 lg 2 järgi võimalik. Lisaks pole see võimalik ka seetõttu, et kohtule

pole esitatud FuelPRO OÜ 2010. a oktoobri käibemaksudeklaratsiooni, milles väidetavad

valeandmed sisalduvad.

6.2 J. Maanurm on omastamises õigesti süüdi tunnistatud. FuelPRO OÜ vara oli usaldatud

süüdistatavale ja reaalselt ka tema valduses. Vara teistele ettevõtetele makstes pööras süüdistatav selle

enda ja kolmandate isikute kasuks. Maksete aluseks olnud tehingud olid näilikud.

6.3 E. Tomsoni süüditunnistamiseks KarS § 201 lg 2 - 22 lg 3 järgi on süüdistus piisav. Oluline pole,

et ei saa tuvastada kõiki isikuid, kelle kasuks FuelPRO OÜ vara pöörati. E. Tomson ja J. Maanurm

tundsid teineteist juba pikemat aega. E. Tomson pidi olema teadlik, et FuelPRO OÜ-le kunagi kütust

tarnima ei hakata. E. Tomsoni poolsed rahaga ette võetud sammud viitavad selgelt sellele, et tal oli

täpne kokkulepe J. Maanurmega ja ta tegutses tahtlikult omastamisele kaasa aidates. Lubades

J. Maanurmel kanda raha Wellman Finance SIA kontole, osutas E. Tomson J.Maanurme teole vaimset

kaasabi. Kandes ise vara edasi ja võttes selle lõpuks sularahas välja, osutas E. Tomson J. Maanurmele

ainelist kaasabi. Arusaamatu on apellandi väide, et maakohus ei analüüsinud, kas E. Tomsoni

käitumises võib esineda kergemeelsuse tunnuseid - omastamine saab olla vaid tahtlik tegu.

6.4 Maakohus on karistuste suurust arusaadavalt põhjendanud. Sanktsioonid vastavad süüdistatavate

süü suurusele.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

7. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsiooni Põhja Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör A. Voronin, J. Maanurme kaitsja vandeadvokaadi vanemabi M. Krautmann ja

E. Tomsoni kaitsja vandeadvokaadi vanemabi M. Traat. Kassatsioonide sisu on suuresti kattuv

apellatsioonides esitatud seisukohtadega.

7.1 Prokuratuur palub ringkonnakohtu otsuse tühistada J. Maanurme süüdistust KarS § 3891 lg 2 järgi

puudutavas osas ja saata kriminaalasi selles osas ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Esiteks leiab

prokurör, et süüdistuse tekst on J. Maanurme süüditunnistamiseks piisav. On tõsi, et väljakujunenud

kohtupraktika kohaselt osutatakse üldjuhul vahendliku täideviimise puhul sellele, millise

teovalitsemisvormiga on tegemist. Samas tuleb aga juhtida tähelepanu sellele, et KarS § 21 lg-s 1 ei

tooda välja vahendliku täideviimise vorme. Formuleering "raamatupidaja kaudu" on küllaldaselt

arusaadav, et välistada kaitseõiguse rikkumine. Samuti on Riigikohus leidnud, et teatud juhtudel võib

karistusõiguslikult vastutada ka vahend. Teiseks on prokuratuuri hinnangul väär maakohtu väide, et

asjas pole esitatud FuelPRO OÜ 2010. a maksudeklaratsiooni. E-deklaratsiooni väljatrükk esitati

maakohtule 1. oktoobri 2013 istungil. Kohus võttis väljatrüki asja materjalide juurde. Deklaratsiooni

koostas raamatupidaja M. K. Ka on kohtule esitatud väljatrükk maksuregistrist, kust ilmnevad samad

andmed, mis on deklaratsioonis.

7.2 J. Maanurme kaitsja leiab, et tema kaitsealune tuleb omastamises õigeks mõista. Süüdistuses pole

näidatud, kas raha oli J. Maanurme valduses või talle usaldatud ja kas ning millise raha pööras

J. Maanurm enda või kolmanda isiku kasuks. Ei ole tõendatud, et tehingud kolme äriühinguga olid

näilised.

7.3 E. Tomsoni kaitsja on seisukohal, et E. Tomson tuleb omastamisele kaasaaitamises õigeks mõista.

Süüdistataval ei olnud tahtlust aidata kaasa J. Maanurme poolt vara omastamisele. Süüdistuses pole

ära toodud E. Tomsoni tegevuse subjektiivset külge.

8. Kassatsioonivastuse esitasid prokuratuur ja J. Maanurme kaitsja.

8.1 Prokuratuuri hinnangul on kohtud arusaadavalt ja piisavalt põhjendanud, miks olid J. Maanurme

tehingud näilikud. Prokurör möönab, et kohtud pole selgelt märkinud, kas tegu oli süüdistatavale

usaldatud või tema valduses oleva varaga. Samas oli selles osas mõnetine "alternatiivselt" üles

ehitatud juba süüdistus - seda tulenevalt sellest, et kuni kohtuliku uurimise lõpuni ei olnud päris

selge, millised suhted olid erinevate asjasse segatud isikute vahel. Kui Riigikohus leiab, et

formuleering "valduses olev" on üleliigne, on tal võimalik kohtuotsust täpsustada. Süüdistuse põhjal

on aga selge see, et J. Maanurmele heidetakse ette vara pööramist kolmandate isikute kasuks.

Erinevad tõendid kinnitavad, et E. Tomson oli J. Maanurme tegevustest teadlik ehk tegutses

tahtlikult.

8.2 J. Maanurme kaitsja leiab, et süüdistus on puudulik, sest pole välja toodud, millises vormis

vahendliku täideviimise J. Maanurm väidetavalt toime pani. Prokurör on jätnud esitamata keskse

tõendi ehk maksudeklaratsiooni - registriandmed seda ei asenda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. J. Maanurm on KarS § 3891 lg 2 järgi õigeks mõistetud, kuivõrd kohtute hinnangul ei võimalda

süüdistus J. Maanurme maksude maksmisest kõrvalehoidumises süüdi tunnistada. Sellise seisukohaga

ei ole võimalik nõustuda.

10. Kolleegium on selgitanud, et süüdistuse puudulikkus vahendliku täideviimise osas ei välista

automaatselt süüdimõistva kohtuotsuse tegemist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. detsembri

2014. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-55-14, p 141). Kui süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme

asjaolude põhjal on kohtul võimalik näidata, milles vahendlik täideviimine seisneb, saab ja peab

kohus seda ka tegema (samas). Kui süüdistuses on kasutatud formuleeringut "raamatupidaja

vahendusel" või "raamatupidaja kaudu", on kohtul võimalik ja vajalik vahendlik täideviimine

sisustada (samas, p 142).

11. Praegusel juhul ei ole aga kohtud hoolimata süüdistuses sisalduvast konstruktsioonist

"raamatupidaja kaudu" välja selgitanud, millisel moel väidetav vahendlik täideviimine aset leidis.

Seega on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) § 339 lg 2 tähenduses. Seetõttu tuleb kohtuotsused J. Maanurme õigeksmõistmises KarS

§ 3891 lg 2 järgi tühistada ja kriminaalasi saata selles osas Harju Maakohtule uueks arutamiseks.

12. Järgnevalt analüüsib kriminaalkolleegium J. Maanurme ja E. Tomsoni süüditunnistamist

omastamises. Kolleegiumi hinnangul ei tingi kassatsioonides esitatud seisukohad süüdistatavate

õigeksmõistmist. Neis seisukohtades seatakse eeskätt kahtluse alla kohtute tuvastatud faktilised

asjaolud: väidetakse, et näilikuks peetud tehingud leidsid tegelikult aset ja et tõendatud pole kuriteo

subjektiivset koosseisu. KrMS § 363 lg 5 järgi ei või Riigikohus tuvastada faktilisi asjaolusid,

mistõttu kolleegium jätab kassaatorite sellesisulised väited tähelepanuta. Kolleegiumi arvates on

kohtuotsuste põhistused veenvad ja kohtute siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav. Ka

ei too kohtuotsuste muutmist endaga kaasa J. Maanurme kaitsja väide, et menetluses pole näidatud,

kas raha oli J. Maanurme valduses või talle usaldatud. KarS § 201 teoobjektid on valduses olev

võõras vallasasi ja isikule usaldatud muu võõras vara. Praegusel juhul on enda või kolmanda isiku

kasuks pööramiseks peetud tegusid sularaha ja pangakontol oleva rahaga. Kui koosseisuteo objekt oli

pangakontol olev raha, ei ole võimalik kõneleda vallasasja suhtes toime pandud omastamisest: seega

oli tegemist isikule usaldatud muu võõra vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramisega. Kui aga

tegu pandi toime sularahaga, tuleb kõneleda valduses oleva võõra vallasasja enda või kolmanda isiku

kasuks pööramisest.

13. Vaatamata eelmärgitule tuleb J. Maanurm ja E. Tomson omastamises õigeks mõista. Seda

seetõttu, et nende tegu ei vasta KarS § 201 lg 1 koosseisule, kuivõrd süüdistatavad ei tegutsenud

ebaseaduslikult.

14. Maakohus on tuvastanud, et J. Maanurm oli FuelPRO OÜ ainuosanik ja ainuke juhatuse liige.

Riigikohus on varem leidnud, et osaühingu vara võib omastada ka osanik, kellele kuulub ühingu

ainukene osa. Vastupidisel juhul puuduks juriidilise isiku võlausaldajate huvidel sisuliselt igasugune

kaitse (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. septembri 2005. a otsus kriminaalasjas

nr 3-1-1-74-05, p 19). Kriminaalkolleegiumi kogu koosseis peab vajalikuks senist praktikat muuta

ja leiab, et osaühingu ainuosaniku süüditunnistamine ühingu vara omastamises ei ole võimalik.

15. Kõigepealt märgib kolleegium, et tänane õiguslik regulatsioon on erinev sellest, milline see oli

kriminaalasjas nr 3-1-1-74-05 otsuse tegemise ajal. Nimelt laiendas seadusandja 2007. aastal KarS

§ 384 kohaldamisala ja muutis teatud tingimuste täidetuse korral karistatavaks ka juriidilise isiku

võlausaldajate õiguste rikkumise: "Praegu saab nende paragrahvide järgi karistada ainult füüsilisest

isikust võlgnikku, mis on ilmselt ebapiisav, kuna suuremad kahjud teistele isikutele tekivad juhul, kui

põhjustatakse tahtlikult juriidilise isiku maksejõuetus. Muudatuse jõustumisel vastutavad nende

paragrahvide alusel ka juriidilisest isikust võlgniku juhatuse või seda asendava organi liige, samuti

nõukogu liige." (seletuskiri karistusseadustiku ja selle muutmisega seonduvate seaduste muutmise

seaduse (931 SE) juurde). Kolleegium märgib, et ka juhul, kui juriidilise isiku võlausaldajad ei saa

oma õiguste kaitsel tugineda karistusõigusele, ei tähenda see, et nende huvid jäävad automaatselt

õiguskaitseta: võlausaldajatel on võimalik kaitsta oma õigusi tsiviilõiguslike vahenditega.

16. Lisaks eelöeldule on osaühingu ainuosaniku vastutus äriühingu vara omastamise eest välistatud

ka karistusõiguse üldosast tulenevate põhimõtete tõttu. KarS § 201 kaitseb vara omaniku õigust vara

käsutada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. mai 2014. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-23-14,

p 19). Seega ei ole põhjust karistusõiguslikult reageerida, kui tegu pannakse toime vara omaniku

nõusolekul - sellist tegu ei saa pidada ebaseaduslikuks omastamiskoosseisu mõttes. Kui vara kuulub

osaühingule, tuleb varaomaniku nõusoleku kindlakstegemisel arvestada, et juriidiline isik kui õiguslik

fiktsioon ei saa ise millekski nõusolekut anda, vaid temale tuleb omistada inimese antud nõusolek (vt

ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. märtsi 2014. a otsust kriminaalasjas nr 3-1-1-15-14, p 9,

kus esitatakse samasugune seisukoht füüsiliste isikute tegude juriidilisele isikule omistamise suhtes).

Et osaühingu puhul on oluliste otsuste tegemine osanike pädevuses (vt äriseadustiku § 168), tuleb

osaühingu nõusoleku tuvastamisel vara käsutuseks lähtuda sellest, kas varakäsutusega on nõus

ühingu osanikud. Kui osaühingul on vaid üks osanik, tuleb tema nõusolek varakäsutuseks omistada

ka osaühingule. Sellisel juhul on varakäsutus KarS § 201 tähenduses seaduslik.

17. Praegusel juhul käsutas FuelPRO OÜ vara teiste äriühingute kasuks J. Maanurm, kes oli FuelPRO

OÜ ainuosanik. Et ühingu ainuosanik J. Maanurm oli varakäsutustega nõus, tuleb tema nõusolek

omistada ka FuelPRO OÜ-le. Seega ei toiminud J. Maanurm ebaseaduslikult KarS § 201 tähenduses

ja ta tuleb FuelPRO OÜ vara omastamises õigeks mõista. Kuivõrd J. Maanurm ei pannud toime

tahtlikku õigusvastast tegu, peab E. Tomsoni tulenevalt KarS § 22 lg-st 3 omastamisele

kaasaaitamises õigeks mõistma.

18. KrMS § 314 punkti 6 kohaselt märgitakse kohtuotsuse resolutiivosas õigeksmõistetule

kriminaalmenetlusega tekitatud kahju suurus. E. Tomsonit peeti 6.-7. detsembrini 2011 käesolevas

kriminaalasjas kahtlustatavana kinni (IV kd, tl 137-143). Kriminaalasja materjalidest ei nähtu ühtegi

riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (AVVKHS) § 1

lg-s 3 sätestatud kahju hüvitamist välistavat asjaolu. Seega tuleb need kaks päeva, mil E. Tomsonit

kahtlustatavana kinni peeti, lugeda AVVKHS § 1 lg 1 p-st 2, § 2 lg-st 2 ja KrMS § 314 p-st 6

juhindudes ajaks, mil E. Tomsonilt oli alusetult vabadus võetud. Lähtudes AVVKHS § 2 lg-st 3

selgitab kolleegium E. Tomsonile, et alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju eest hüvitise

saamiseks peab ta kuue kuu jooksul Riigikohtu käesoleva otsuse tegemisest esitama

rahandusministeeriumile kirjaliku avalduse. Avaldusele tuleb lisada kohtuotsuse ärakiri (AVVKHS

§ 4 lg 2).

19. J. Maanurme kaitsja palub hüvitada oma kaitsealusele 1936,34 eurot (sh käibemaks) maakohtus

valitud kaitsjale makstud tasu katteks ning määrata kindlaks tema poolt J. Maanurmele

kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu.

19.1 Maakohtus valitud kaitsjale süüdistatava poolt tasutud 1936,34 eurot on kolleegiumi hinnangul

mõistliku suurusega KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes. Asjaolu, et kriminaalkolleegium mõistab

J. Maanurme omastamises õigeks, tuleb arvestada ka menetluskulude hüvitamisel. Nimelt jääb

süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel riigi kanda menetluskulu, mis on tekkinud seoses süüdistuse

selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

13. veebruari 2012. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-4-12, p 16). Seega ei saa praegusel juhul jätta

J. Maanurme kanda kulusid, mille ta kandis seoses enda kaitsmisega omastamise süüdistuses. Võttes

arvesse J. Maanurme omastamist käsitleva süüdistuse suhet süüdistuse kogumahtu, leiab kolleegium,

et süüdistatava poolt valitud kaitsjale maakohtus makstud tasust tuleb KrMS § 181 lg 1 alusel riigil

J. Maanurmele hüvitada 968,17 eurot (sh käibemaks). Kuivõrd maksude maksmisest

kõrvalehoidumise süüdistuses saadab kriminaalkolleegium asja maakohtule uueks arutamiseks, tuleb

otsusutus ülejäänud 968,17 euro hüvitamise kohta teha maakohtul, pidades silmas KrMS §-des 180 ja

181 sätestatut.

19.2 Kassatsioonimenetlusega seoses soovib kaitsja, et Riigikohus määraks riigi õigusabi tasuks

kassatsiooni koostamise eest 561,6 eurot (sh käibemaks) ja kassatsioonivastuse koostamise eest 468

eurot (sh käibemaks). Taotluse kohaselt kulus kaitsja kassatsiooni koostamiseks kaksteist ja

kassatsioonivastuse koostamiseks kümme pooltundi. Et kassatsioonis ja kassatsioonivastuses esitatud

argumendid asja ümberotsustamist kaasa ei too, ei saa kassatsioonimenetluses kaitsjale makstud

tasust pidada põhjendatuks enamat kui poolt taotletavast summast (st 280,8 eurot kassatsiooni ja 234

eurot kassatsioonivastuse koostamise eest). Siiski tuleb kassatsiooni osas ka seda summat vähendada,

sest kaitsja lähtub tasu arvestamisel erikoefitsiendist 1,3. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 3

alusel kehtestatud Eesti Advokatuuri juhatuse 26. novembri 2013. a otsuse (1. jaanuaril 2014

jõustunud redaktsioonis) p 8 esimene lause sätestab, et erikoefitsient on eelduslikult 1,3 juhul, kui

kriminaalmenetluse esemeks on majandusalane süütegu. Karistusseadustiku majandusalaste

süütegude peatükki kuulub KarS § 3891, millega seoses on esitatud kassatsioonivastus. Seega on

kassatsioonivastuse puhul erikoefitsiendist lähtumine põhjendatud. KarS § 201 aga ei paikne mitte

majandusalaste, vaid varavastaste süütegude peatükis, mistõttu ei saa omastamist käsitleva

kassatsiooni puhul erikoefitsienti kohaldada ja põhjendatuks tuleb lugeda 280,8 eurost 1,3 korda

väiksem summa. Seega tuleb RÕS § 23 lg 1, § 22 lg 7, § 21 lg 3 ning Advokatuuri eelviidatud otsuse

p-de 4, 5, 8 ja 21 kohaselt lugeda põhjendatud kaitsjatasuks 216 eurot kassatsiooni ja 234 eurot

kassatsioonivastuse koostamise eest ehk kokku 450 eurot (sh käibemaks) kassatsioonimenetluses

osutatud õigusabi eest. KrMS § 186 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 kohaselt jääb see tasu menetluskuluna riigi

kanda.

20. E. Tomsoni kaitsja taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Maakohtus tasus E. Tomson

valitud kaitsjale 1320 eurot (sh käibemaks) ja ringkonnakohtus 396 eurot (sh käibemaks).

Kolleegiumi hinnangul on need summad mõistliku suurusega KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses.

Maakohtus kaitsjale makstud tasu tuleb E. Tomsonile hüvitada KrMS § 181 lg 1 alusel.

Ringkonnakohtus tasutud summa tuleb süüdistatavale hüvitada KrMS § 185 lg 1 alusel.

21. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes KrMS § 361 lg 1 p-le 6 ning § 362 p-le 2 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium maa- ja ringkonnakohtu otsused J. Maanurme õigeksmõistmises maksude

maksmisest kõrvalehoidumises KarS § 3891 lg 2 järgi ja saadab kriminaalasja selles osas uueks

arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus. Juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-

st 1 tühistab kolleegium maa- ja ringkonnakohtu otsused J. Maanurme ning E. Tomsoni

süüditunnistamises omastamises KarS § 201 lg 2 p 2 järgi ja mõistab süüdistatavad õigeks. Kaitsjate

kassatsioonid tuleb rahuldada. Prokuröri kassatsioon rahuldatakse osaliselt.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hannes Kiris

Jüri Ilvest

Ott Järvesaar

Eerik Kergandberg

Saale Laos

Lea Kivi