3-3-1-23-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-23-14

Määruse kuupäev

4. detsember 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Ivo

Pilving

Kohtuasi

L. S. (S.) kaebus õigusvastase kinnipidamisega tekitatud kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 24. jaanuari 2014. a määrus haldus-

asjas nr 3-13-2044

Menetluse alus Riigikohtus

L. S. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada L. S. määruskaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 23. oktoobri 2013. a määrus haldusasjas nr 3-13-2044 ja

Tallinna Ringkonnakohtu 24. jaanuari 2014. a määrus samas asjas.

3. Saata asi Tallinna Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

4. Tagastada kautsjon.

5. Asendada käesoleva otsuse avaldamisel kaebaja nimi initsiaalidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. L. S. (kaebaja) vastu alustati 29. augustil 2013 väärteomenetlust alkoholiseaduse (AS) § 70

rikkumise tunnustel. Rikkumise kirjelduse kohaselt ilmus isik avalikku kohta joobnud olekus, lamas

maas, polnud võimeline püsti tõusma, millega solvas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet.

Politseiametnik pidas isiku väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 44 lg 1 punktide 3 ja 4 alusel

kinni. Vahetult pärast kinnipidamise protokolli koostamist ei õnnestunud joobeseisundit indikaator-

vahendiga kontrollida, kuna isik ei olnud suuteline alkomeetrisse puhuma. Ülekuulamisel eitas isik

alkoholi tarbimist. Politseiametnik lahendas väärteoasja hoiatamismenetluses ja kohaldas isiku suhtes

suulist hoiatust, millega ka väärteomenetlus lõppes. Pärast väärteomenetluse lõpetamist isik vabastati.

2. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse kinnipidamise õigusvastasuse tuvastamiseks ja

õigusvastase kinnipidamisega tekitatud mittevaralise kahju eest 500 euro suuruse hüvitise välja-

mõistmiseks. Kaebuse kohaselt ei püüdnud politseiametnikud midagi teha, et isiku joovet tuvastada,

teda ei toimetatud joobeekspertiisi ning hoiti arusaamatutel põhjustel politseiasutuses üle kuue tunni,

kuigi ta polnud joobes. Pärast vabanemist pöördus kaebaja tervishoiuasutusse, kus tuvastati joobe

puudumine. Kaebaja väitel põhjustas tema terviseseisundi haigushoog. Kaebusele lisatud tõendist

nähtuvalt põeb kaebaja epilepsiat. Kaebaja leidis, et tema kinnipidamine oli õigusvastane. Kaebaja

taotleb talle õigusvastase kinnipidamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Nõude alusena

tugineb kaebaja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lõikele 1 või alternatiivselt riigi poolt isikule

alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (AVVKHS) § 1 lg 1 p-le 1. Kaebaja

viitas Riigikohtu haldusasjas nr 3-3-1-15-07 tehtud lahendile, milles leiti, et vahistamise kui

intensiivse põhiõiguste riivega kaasnevat mittevaralist kahju tuleb eeldada.

3. Politsei- ja Piirivalveamet kinnitas vastuses kaebusele, et isik peeti kinni väärteomenetluse raames.

Vastustaja on seisukohal, et politseiametnik võib kainenema toimetada isiku, kellel esinevad ilmselged

joobetunnused ning kes ei ole võimeline järgima indikaatorvahendi või tõendusliku alkomeetri

kasutamise protseduuri. Kaebaja ei olnud võimeline puhuma alkomeetrisse, välise vaatluse põhjal olid

tal joobe tunnused. Ülekuulamisel ei teavitanud isik politseiametnikku sellest, et tema tervislik seisund

oli tingitud epilepsiahoost, mitte alkoholi tarvitamisest.

4. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 23. oktoobri 2013. a määrusega halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel. Kohus leidis, et väärteomenetluses tehtud toimingute peale

esitatud kaebuste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

5. Kaebaja esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse kohaselt leidis kohus

ekslikult, et kaebaja peeti kinni väärteomenetluse raames. Kaebaja arvates oli tegemist haldus-

toiminguga politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 725 lg 1 tähenduses (isiku toimetamine alkoholi-

joobe tuvastamiseks ametiruumi). Kuivõrd isikule ei olnud tema tervisliku seisundi tõttu võimalik

õigusi tutvustada, siis ei ole asjakohane seisukoht, et kinnipidamine toimus väärteomenetluses.

Kaebajal puudus ka võimalus esitada VTMS § 76 alusel kaebust kohtuvälise menetleja juhile, kuna

menetlus lõppes juba samal päeval.

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 24. jaanuari 2014. a määrusega haldusasjas nr 3-13-2044 määrus-

kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus muutis halduskohtu määrust kaebuse tagastamise aluste osas.

Ringkonnakohus asus seisukohale, et kaebaja oleks saanud kohtukaebeõigust piiravate sätete

põhiseaduspärasust vaidlustada maakohtus. Kaebaja saanuks VTMS § 76 lg 1 alusel vaidlustada

menetlustoimingu kohtuvälise menetleja juures ja juhi otsuse VTMS § 78 lg 1 alusel maakohtus, kellel

olnuks VTMS piiravat sätet kohaldava kohtuna võimalik algatada põhiseaduslikkuse järelevalve

menetlus. Kui kaebaja leidis, et ta ei pannud alkoholiseaduse §-s 70 sätestatud tegu toime, siis tulnuks

tal vaidlustada ka suuline hoiatus ning taotleda VTMS § 114 lg 2 põhiseaduspärasuse kontrolli

üldkohtus. Selline võimalus ei saanud kaebajale olla koormavam või arusaamatum kui taotluse

esitamine halduskohtumenetluses. Ringkonnakohus leidis, et tuvastamisnõue tuleb HKMS § 121 lg 2

p 1 alusel tagastada ning kuna kahjunõude esitamine on perspektiivitu, siis tuleb kaebus selles osas

tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Riigikohtule esitatud määruskaebuse kohaselt on kohtud alusetult jätnud kohaldamata PPVS § 725

lg 1, VTMS § 58 lg-d 1 ja 2 ning Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 15 ning vääralt kaebuse

tagastanud. Kaebaja hinnangul oli tema kinnipidamine haldustoiming. Kuna kaebaja toimetati politsei-

jaoskonda väidetava joobe tuvastamiseks ja ta oli haiguse tõttu sellises seisundis, et talle ei olnud

võimalik õigusi tutvustada, siis ei ole asjakohane rääkida isiku kinnipidamisest kui väärteomenetluse

toimingust. Kui vaadelda kinnipidamist väärteomenetluse toiminguna, siis on kaebeõiguse puudumine

ilmselgelt vastuolus PS §-ga 15. Kaebajat ei teavitatud, et hoiatamismenetlusega nõustumise tagajärjel

kaotab ta kaebeõiguse. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et kohaldatavad oleks olnud AVVKHS need

sätted, mis eeldavad kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, ning juhul, kui politseiametnik

leidnuks, et kinnipidamine polnud alusetu, oleks tulnud hoiatus vaidlustada üldkohtus ning saavutada

väärteomenetluse lõpetamine koosseisu puudumise tõttu. Olukorras, kus kehtiv seadus piirab

hoiatamismenetluses isiku kaebeõigust, ei ole mõistlik eeldada, et üldkohtus algatatakse

põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ja et selline kaebus oleks perspektiivikas.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Selles asjas ei ole väärteomenetluse raames kohtuvälise menetleja toimingute õiguspärasusele

hinnangut antud ning halduskohus saaks kahjunõuet lahendada erandkorras (vt Riigikohtu haldus-

kolleegiumi 11. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-75-11, p 21). Kolleegiumi arvates on

tuvastamiskaebuse ese selles asjas hõlmatud väidetavalt kahju tekitanud toiminguga. Kuna kaebaja

lõppeesmärgiks on talle tekitatud kahju hüvitamine ning kahjunõude lahendamine eeldab ka kahju

tekitanud toimingute õiguspärasuse hindamist, siis puudus praeguses asjas vajadus eraldiseisva

tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kolleegium käsitab halduskohtule esitatud kaebust seetõttu tervikuna

kahju hüvitamise kaebusena.

9. Kolleegium ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tema kinnipidamine toimus haldusmenetluse raames.

Kinnipidamise protokollist nähtub, et isik peeti kinni AS §-s 70 toodud asjaoludel alustatud

väärteomenetluses VTMS § 44 lg 1 punktides 3 ja 4 nimetatud alustel. Väärteomenetlus toimus

hoiatamismenetluse vormis. Praeguses asjas ei ole vaidluse esemeks see, kas esinesid hoiatamis-

menetluse kohaldamise alused ning kas isikule selgitati hoiatamismenetluse iseärasusi. Hoiatamis-

menetluses kohaldati isiku suhtes suulist hoiatust, mis VTMS § 53 lg 5 järgi lõpetab väärteomenetluse.

10. Väärteomenetluses kohaldatud kinnipidamist saab isik vaidlustada VTMS §-des 76–80 sätestatud

korras. Kaebuse saab esitada kuni kohtuvälise menetleja lahendi tegemiseni. Riigikohtu erikogu on

haldusasjas nr 3-3-1-17-07 tehtud otsuses leidnud, et väärteomenetluse seadustik ei välista kaebuste

esitamist kohtuvälise menetleja tegevuse peale VTMS §-des 76–80 sätestatud korras ka sellise

menetlusaluse isiku poolt, kelle suhtes viiakse läbi hoiatamismenetlust. Kolleegium nendib, et selle

õiguse kasutamine võib olla hoiatamismenetluse lühikest kestust arvestades takistatud. Ka praeguses

asjas alustati väärteomenetlust hiljemalt kell 17.20 ning menetlus lõppes suulise hoiatuse tegemisega

samal päeval kell 23.40. Menetluse lühiajalisust ning väidetavalt esinenud terviseriket arvestades ei

ole mõistlik arvata, et isik oleks saanud kinnipidamise vaidlustamiseks kasutada VTMS §-s 76

sätestatud kaebeõigust.

11. Muud kaebevõimalused hoiatamismenetluses aga puuduvad. VTMS § 114 lg 2 kohaselt ei saa

maakohtus vaidlustada VTMS § 54 alusel tehtud hoiatamisotsust. Kuigi nimetatud säte käsitleb üksnes

hoiatustrahvi otsust, tuleneb seaduse süstemaatilisest tõlgendamisest järeldus, et ka suulise hoiatuse

vaidlustamine maakohtus ei ole võimalik. Sellele seisukohale on asunud ka Riigikohtu erikogu

kohtuasjas nr 3-3-1-17-07 tehtud otsuses, milles kohus leidis, et VTMS § 114 tõlgendamisel on

põhjendatud järeldada, et seadusandja on menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt välistanud

kaebuse esitamise mitte üksnes hoiatamisotsuse, vaid ka suulise hoiatuse peale. Eelnevale tuginedes

leiab kolleegium, et väärteomenetluses puudusid menetlusalusel isikul väidetava õigusvastase kinni-

pidamisega rikutud õiguste kaitseks tegelikud ja efektiivsed õiguskaitsevahendid.

12. Selles asjas ei saa tugineda AVVKHS regulatsioonile. AVVKHS § 1 lg 1 punktist 7 tulenevalt

hüvitatakse selle seaduse alusel kahju isikule, kellelt oli vabaduse võtmiseks õigustatud ametniku

otsusega võetud vabadus alusetult või väärteomenetluseta, kui selline menetlus oli kohustuslik. Sama

seaduse § 2 lg 1 kohaselt tekib isikul hüvitise taotlemise õigus kas õigeksmõistva kohtuotsuse,

süüdimõistva kohtuotsuse tühistamise või muutmise otsuse või menetluse lõpetamise määruse

jõustumise või ametiisiku poolt isiku vabastamise otsuse tegemise päevast arvates.

13. Isiku suhtes kohaldatud kinnipidamise alusetust AVVKHS tähenduses ei ole tuvastatud. Suulise

hoiatuse kohaldamisest väärteomenetluses järeldub, et isik on toime pannud väärteo. Kaebaja ei ole

suulise hoiatuse kohaldamist ega ka kinnipidamist väärteomenetluses vaidlustanud. Eelnevast

tulenevalt puudusid tal selleks ka õiguslikud ning faktilised võimalused.

14. Ringkonnakohus leidis, et kahjunõude esitamine halduskohtule on perspektiivitu, kuivõrd

puuduvad seadusest tulenevad kahju hüvitamise alused ning ei ole ka järgitud AVVKHS-s sätestatud

taotluse esitamise korda. Kolleegiumi arvates on ringkonnakohtu hinnang ekslik. Ringkonnakohtu

tõdetud õigusliku regulatsiooni probleemid ei muuda kaebust perspektiivituks. Sellele seisukohale

asudes välistas kohus sisuliselt kaebaja võimaluse kaitsta hoiatamismenetluses väidetavalt rikutud

õigusi. Ringkonnakohus pole suutnud näidata kehtivale õigusele tuginevat viisi, kuidas isik saaks oma

väidetavalt rikutud õigusi efektiivselt kaitsta.

15. Kolleegium on 20. juunil 2007 haldusasjas nr 3-3-1-17-07 tehtud määruses leidnud, et kuigi

hoiatamismenetlust puudutava vaidluse lahendamine ei kuulu olemuslikult mitte halduskohtu, vaid

üldkohtu pädevusse, oleks üksnes selle järeldusega piirdumine ebaõige seetõttu, et kolleegiumi arvates

ei saaks kaebaja VTMS § 114 lg-st 2 tuleneva piirangu tõttu pöörduda oma õiguste kaitseks ka

üldkohtusse. Riigikohtu üldkogu on ka ringkonnakohtu viidatud kohtuasjas nr 3-3-1-75-11 tehtud

otsuses selgitanud, et väärteomenetluse toimingutega tekitatud kahjunõude lahendamine kuulub

halduskohtu pädevusse, kui regulatsiooni eripärast tulenevalt puudub isikul tegelik võimalus

vaidlustada menetlustoiminguid VTMS §-des 76–80 sätestatud korras ja seeläbi nende õigusvastasuse

tuvastamise võimalus väärteomenetluses. Kolleegium peab võimalikuks selle kohtuasja menetlemist

halduskohtus HKMS § 4 lg 1 alusel, sest väidetav kahju tekitati avalik-õiguslikus suhtes.

16. Kolleegium nendib, et hoiatamismenetluses kaebeõiguse välistamine või selle oluline kitsen-

damine riivab isiku PS §-s 15 sätestatud põhiõigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise

korral kohtusse. Vastuolu põhiseaduse selle sättega võib esineda juhul, kui hoiatamismenetluse käigus

sekkutakse oluliselt isiku õigustesse ja vabadustesse. Isiku alusetu või õigusvastane kinnipidamine on

vaadeldav olulise sekkumisena isiku põhiõigustesse. Kolleegium ei pea kohtuasja praeguses

menetlusstaadiumis võimalikuks hoiatamismenetlusega seotud kaebeõiguse piisavuse kontrollimist

põhisseaduslikkuse järelevalve mehhanismi kaudu. Kohtumenetluses ei ole kahjunõude sisulise

lahendamiseni, sh asjaolude tuvastamiseni, veel jõutud ning seetõttu ei ole selge, kas sellise piirangu

kehtestanud norm on praeguse asja lahendamisel asjassepuutuv või mitte.

17. Määruskaebuse lahendamisel ei saa kolleegium hinnata, kas tegemist oli õigusvastase kinni-

pidamisega. Arvestades isiku tervislikku seisundit kinnipidamise hetkel, võivad ekslikeks osutuda

menetleja märgitud isiku kinnipidamise põhjendused (isik võib jätkuvalt toime panna väärtegusid ning

takistada väärteomenetlust või sellest kõrvale hoiduda).

18. Kinnipidamise asjaolusid, sh isiku tervislikku seisundit kinnipidamise hetkel, kinnipidamise

kestust, samuti süüteomenetluses isikul lasuvat talumiskohustust arvestades ei ole kahju tekkimine

ilmselgelt välistatud. Eelnevast tulenevalt ei ole kolleegiumi hinnangul kahjunõue käsitatav ilmselgelt

perspektiivituna ning kaebuse eesmärk ei ole samuti saavutamatu HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2

mõttes. Kohtud on seega ebaõigesti kaebuse tagastanud.

19. Kolleegium märgib täiendavalt, et kahjunõude menetlusse võtmise korral tuleb halduskohtul

kaebuse sisulisel lahendamisel hinnata, kas kaebaja kinnipidamine väärteomenetluse raames oli õigus-

pärane. Samuti tuleb hinnata seda, kas isiku kinnipidamisega kaasnes isikule hüvitatav kahju. Kui

halduskohus tuvastab minetused õiguslikus regulatsioonis, mille tõttu ei ole kahjunõude lahendamine

põhiseadusega nõutavas ulatuses võimalik, siis lasub halduskohtul kohustus kaaluda ka

põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist.

20. Eeltoodud põhjustel rahuldab kolleegium L. S. määruskaebuse, tühistab Tallinna Halduskohtu 23.

oktoobri 2013. a määruse ja Tallinna Ringkonnakohtu 24. jaanuari 2014. a määruse haldusasjas nr 3-

13-2044 ning saadab HKMS § 238 lg 2 alusel asja menetlusse võtmise otsustamiseks halduskohtule.

Kautsjon tuleb tagastada.

21. Kaebaja nimi tuleb kolleegium hinnangul otsuse avaldamisel asendada initsiaalidega (HKMS

§ 175 lg 3).

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving