3-1-1-81-14 · 3-1-1-81-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-81-14 Otsuse kuupäev 3. detsember 2014 Kohtukoosseis Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi Kohtuasi Väärteoasi Imre Reinhausi karistamises KarS § 276 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 26. juuni 2014. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-14-4470 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Imre Reinhausi kaitsja vandeadvokaadi abi Janar Urres, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled Maksu- ja Tolliamet Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 5. november 2014, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Lõpetada väärteomenetlus Imre Reinhausi suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 2. Kaitsja kassatsioon rahuldada. 3. Mõista Eesti Vabariigilt Imre Reinhausi kasuks välja 528 (viissada kakskümmend kaheksa) eurot, sh käibemaks 88 (kaheksakümmend kaheksa) eurot, valitud kaitsjale tasutud õigusabi kulu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) karistas 12. mai 2014. a otsusega Imre Reinhausi KarS § 276 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. I. Reinhausi karistati selle eest, et ta keeldus 5. veebruaril 2014 vastu võtmast kohtuvälise menetleja kutset ülekuulamisele väärteomenetluses ja jättis 10. veebruaril 2014 kl 15.00 menetleja juurde ilmumata. Sellega rikkus I. Reinhaus VTMS § 19 lg 4 p 1 ja § 40 nõudeid. 2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse maakohtule menetlusaluse isiku kaitsja. Kaebuses leiti, et kaebaja selgitas menetlejale, et tema pole enam kutse adressaat, kuna ta on RT Rent OÜ juhatusest lahkunud. Samuti ei hoiatatud teda kutse andmisel nõuetekohaselt ja väärteoprotokollis pole märgitud õigusnormi, mida ta rikkus. Seega pole menetlusalune isik KarS § 276 objektiivset koosseisu täitnud ja väärteoasja kohtuväline menetleja on rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust. 3. Harju Maakohtu 26. juuni 2014. a kohtuotsusega kergendati menetlusaluse isiku karistust. I. Reinhausi karistati KarS § 276 alusel rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160 eurot. Kohus leidis, et

kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja põhjendatud, kuid mõistetud karistus ei vasta menetlusaluse isiku süüle. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 4. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni I. Reinhausi kaitsja vandeadvokaadi abi Janar Urres. Kassatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist või väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist. Kassatsiooni põhistused on lühidalt järgmised. KarS § 276 I. Reinhausi suhtes ei kohaldu, kuna tema polnud kutse adressaat. Talle ei selgitatud õigesti ja piisavalt kutsest keeldumise tagajärgi. Menetleja ametnikud nõustusid I. Reinhausi selgitustega ja loobusid ise kutse üleandmisest. Menetlusalust isikut oleks äärmisel juhul saanud karistada menetlustrahviga väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 43 lg 1 alusel. Normi, millele ametnike korraldus tugines, ei ole märgitud ka väärteoprotokollis. Kohus ei hinnanud süüteo deliktistruktuuri nõuetekohaselt. Väärteoprotokollis on nimetamata jäetud võimuesindaja, kes seadusliku korralduse andis. 5. Kassatsioonivastuses märgib MTA, et kassatsiooni rahuldamiseks ei ole alust. 5.1. Väärteoprotokollis on kirjas nii seadusliku korralduse (kutse) aluseks olev õigusnorm kui ka menetlusaluse isiku kohustused ja nende aluseks olev õigusnorm. Samuti sisaldab väärteo kirjeldus kohtuvälise menetleja veendumust väärteo toimepanemise kohta ja selle põhistust. Väärteoprotokollist nähtub selgelt, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. 5.2. Kohtuvälise menetleja ametniku (võimuesindaja) seaduslik korraldus, mis on isikule esitatud kutse vormis, on menetlusalusele isikule täitmiseks kohustuslik ning sellise kohustuse rikkumise eest on kohtuvälisel menetlejal võimalik kohaldada sunnivahendina sundtoomist (VTMS § 43 lg 3) ja võimalik ka isik väärteokorras vastutusele võtta (KarS § 276). Seadusandja on VTMS § 43 lg-s 1 sätestatud trahvimise pädevuse andnud üksnes kohtule. Kohtuvälise menetleja pädevus korralduse eiramise eest trahvi määrata on sätestatud KarS §-s 276 ja selle dubleerimist menetlusseadustikku ei ole peetud vajalikuks. 5.3. Väärteoprotokollist nähtub selgelt, et võimuesindajaks, kelle korralduse eiramist I. Reinhausile ette heidetakse, oli kutse allkirjastanud MTA väärteomenetleja H.-M. P. MTA revidendid H. V. ja R. M. selgitasid 5. veebruaril 2014 I. Reinhausile, et tema kui füüsilise isiku suhtes on käimas veel teine väärteomenetlus ning et kutse ongi väljastatud talle kui füüsilisele isikule. Lisaks sellele oli kutsel selgelt kirjas, et kõnealune väärteomenetlus on alustatud ka I. Reinhausi suhtes. Vaatamata ametnike püüdlustele kutse isikule kätte toimetada, ei nõustunud I. Reinhaus kutset vastu võtma ning lahkus omavoliliselt ülekuulamisruumist. Kõnesolev kutse oligi antud konkreetse menetlustoimingu (menetlusaluse isiku ülekuulamine) tagamiseks. Menetlusaluse isiku ülekuulamise tagamise ja kutse vahel oli ka vahetu ajalis-ruumiline seos. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Karistusseadustiku §-s 276 sisalduv karistusnorm peab tagama, et võimuesindaja poolt haldus- või süüteomenetluse raames antud korraldus, mis on suunatud menetlustoimingu tegemisele või konkreetse ohuolukorra likvideerimisele, saaks korralduse adressaadi poolt vahetult täidetud. KarS §- s 276 kirjeldatud väärteokoosseisu ülesanne ei ole aga garanteerida üldist seaduskuulekust kõikvõimalikes õigussuhetes (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. juuni 2006. a otsus asjas nr 3-1-1- 40-06 ja 5. septembri 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-38-07, p 12). 7. Nii peab KarS § 276 väärteokoosseisu subsumeerimisel mh arvestama, et väärteoprotokollis kirjeldatud käitumine poleks hõlmatud juba mõne teise ja täpsema normiga, st eriregulatsiooniga. VTMS § 43 lg 3 näeb ette, et kui kutse kätte saanud menetlusalune isik on jäänud kohtuvälise menetleja juurde ilmumata, võib kohtuväline menetleja määrusega kohaldada tema suhtes sundtoomist, mis peab kindlustama menetluse toimumise ka juhul, kui menetlusalune isik ei järgi menetleja seaduslikku korraldust. Menetluse tagamise eesmärk on selle sundi sisaldava menetlustoiminguga paremini kaitstud, kui väärteokaristuse kohaldamisega. Ühest süüteomenetlusest uute süüteomenetluste tekkimine pole üldjuhul mõistlik, kuna esimesest menetlusest väljakasvanud teise, derivatiivse menetlusega kaasneb menetlejale täiendav kulu ja lisanduvad võimalikud õiguslikud vaidlused. Need võivad piiratud ressursside tingimustes omakorda raskendada algse süüteo menetlemist. Seega oleks isiku kutse peale mitteilmumise eest karistamine eraldiseisvas menetluses ebaökonoomne ega teeniks peamist eesmärki, s.o süüteomenetluse sujuva kulgemise tagamist. 8. Kolleegium märgib, et karistamine peab õigusriigis olema ultima ratio ja riik võib rakendada seda alles siis kui teised, kergemad vahendid ei kaitse õigushüve küllaldaselt. Seadusandja on VTMS §- s 43 reguleeritud sundtoomise ja trahvimise näol loonud sellised õigushüve - õigusemõistmise toimimine - kaitsvad vahendid, mis on eesmärgi saavutamiseks sobivad ja piisavad. Eeltoodu põhjal leiab kolleegium, et VTMS § 43 lg 3 on KarS § 276 suhtes erinorm, mis välistab kutse peale ilmumata jäänud isiku karistamise. 9. Lisaks osutab kolleegium, et KarS §-s 276 sisalduv väärteokoosseis tunnistatakse alates 1. jaanuarist 2015 kehtetuks. Muudatuse põhistused on esitatud 554 SE seletuskirjas. Muu hulgas on muudatust põhjendatud sellega, et KarS § 276 koosseis ei vasta määratletusnõudele, kuna võimaldab äärmiselt laia tõlgendust ja raskendab menetlusaluse isiku positsioonide kaitsmist. Ka ei ole mõistlik järelevalvemenetlusest süüteomenetluse väljakasvamine. Seega on ka seadusandja tahe suunatud tulevikus sellele, et välistada selliste olukordade karistatavus ja kohaldada menetleja seadusliku kutse eiramise korral teisi, menetlusõiguslikke vahendeid, sh sundtoomist. 10. Karistades I. Reinhausi väärteomenetluses kohtuvälise menetleja kutse peale ilmumata jätmise eest KarS § 276 alusel, on maakohus ja kohtuväline menetleja jätnud kohaldamata VTMS § 43 lg-s 3 sätestatud erinormi ja sellest tulenevalt kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Väärteomenetlus tulnuks jätta alustamata või lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Seega on menetlejad rikkunud oluliselt ka väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 1 tähenduses. 11. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 29 lg 1 p-st 1, § 149 p-st 2, § 150 lg 1 p-st 1 ning § 174 p-

st 4, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 26. juuni 2014. a kohtuotsuse ja lõpetab väärteomenetluse I. Reinhausi suhtes. Kolleegium rahuldab kaitsja kassatsiooni. 12. Kassaator on esitanud taotluse kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale õigusabi eest tasutud 528 euro (sh käibemaks 88 eurot) väljamõistmiseks. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lõike 1 punkti 1 alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuna lõpetatud väärteoasja kohtuväliseks menetlejaks on Maksu- ja Tolliamet, siis tuleb kaitsjale makstud tasu ja kuluhüvitised välja mõista Eesti Vabariigi riigieelarvest. Kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel võtab kriminaalkolleegium arvesse tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust kõnealuses väärteoasjas ning väärteoasja mahtu ja keerukust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. jaanuari 2010. a otsus väärteoasjas 3-1-1-104-09, p 15; 29. jaanuari 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-82-09, p 22.1). Praeguses väärteoasjas on kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu mõistlik ja VTMS § 23 alusel tuleb Eesti Vabariigilt I. Reinhausi kasuks välja mõista 528 (viissada kakskümmend kaheksa) eurot, sh käibemaks 88 (kaheksakümmend kaheksa) eurot. /allkirjastatud digitaalselt/